Kontrolltöö Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (0)

Kontrolltöö
4. Ateena akropol . Tähtsaimad templid.Mille eest kandsid hoolt need jumalad,kellele need pühendatud olid?
Perikles usaldas akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra,tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile viis uhke sissekäik:propüleed,selle kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel ehk Parthenon . Templis oli jumalanna hiigelsuur kuju,kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias . Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat . Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu.
5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga.
Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas.Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid ainult hellenid ,mitte barbarid . Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks ehk staadionijooks . Staadion,umbes 192 meetrit oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli ka maa,mis jooksjatel läbida tuli.Lisandusid veel pikemad jooksudistantsid,maadlus,rusikavõitlus, kombineeritud võistlus( maadluse ja rusikavõitluse segu),viievõistlus( jooks ,odavise, kettaheide .hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Kaarikusõidu võitjad olid enamasti väga rikkad ja mõjukad mehed,kes oma ea tõttu aktiivselt ei sportinud. Olümpiavõitjate nimed märgiti varasest ajast peale üles. Hiljem koostati selle põhjal olümpiavõitjate nimekiri,mis ulatus tagasi aastasse 776 eKr. Olümpiamängud olid pidustused Zeusi auks,nende tähtsus ei piirdunud ainult spordiga. Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud kuulajate poole. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale,tema perekonnale kui ka kodulinnale . Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega,püstitasid nende auks mälestusmärke olümpiasse,kui ka oma linna. Kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule. Võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi ka riigielus läbi lüüa.
Tänapäeva olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali -ja suvespordialade võistlus,osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt.Suve kui ka taliolümpiamänge korraldatakse iga nelja aasta tagant,kuid kordamisi,mistõttu toimuvad olümpiamängud iga 2 aasta tagant. Olümpiamängud on tänapäeval inspireeritud anttikolümpiamängudest. Olümpialiikumise areng 20.ja 21.sajandil on toonud mitmeid muutusi. Jää -ja talispordialadel võistlemiseks loodi taliolümpiamängud,puudega sportlaste jaoks paraolümpiamängud,teismeliste sportlaste jaoks noorte olümpiamängud. Lisaks ROK-ile on olümpialiikumisse kaasatud rahvusvahelised spordiföderatsioonid,rahvuslikud olümpiakomiteed ja tulevaste olümpiamängude organiseerimiskomitee. Olümpiamängude olümpialinna valib ROK,see linn vastutab olümpiamängude korraldamise ja rahastamise eest. Olümpiamängudega on seotud mitmed rituaalid ja sümbolid, näiteks olümpialipp,olümpiatuli ning ava -ja lõputseremoonia. Igal võistlusalal 1,2 ja 3 koha saanud sportlastele antakse olümpiamedal,kas kuld -,hõbe -või pronksmedal.Olümpialiikumine on pannud proovile mitmes vallas:boikotid,dopingu kasutamine,korruptsiooniskandaalid ja terrorism . Kuulub 35 spordiala ,30 distsipliini ja nelisada võistlusala. Suveolümpiamängudes on 26 ja taliolümpiamängudes 15 spordiala.Suveolümpiamängud on kergejõustik, ujumine ,vehklemine ja iluvõimlemine. Taliolümpiamängud on murdmaasuusatamine, iluuisutamine ,jäähoki,kahevõistlus,suusahüpped ja kiiruisutamine . Sulgpall, korvpall ja võrkpall pääsesid programmi kõigepealt näidisaladena,hiljem said olümpiaspordiala staatuse. Olümpialinnale antakse olümpiamängude korraldus 7-8 aastat enne mängude toimumist .Linn valitakse kahes etapis ja valikprotsess kestab kaks aastat.
Kui võtta võrdlusesse Kreeka ja tänapäeva olümpiamängud,siis tänu aja edasi arenemisele on muutunud paljud asjad või on midagi juurde tulnud. Samaks on jäänud näiteks see,et olümpiamänge peetakse iga 4 aasta tagant. Kuid kui Kreekas olid lubatud võistlema mehed ja poisid,siis tänapäeval see nii ei ole. Võistelda ja pealtvaatajatena võivad olla peale meeste ja poiste ka naised ja tüdrukud. Tänapäeval on lisandunud ka palju spordialasid,kui vanasti Kreekas. Paljud spordialad,mida tehti Kreekas,tänapäeval aga siiski enam ei eksisteeri. Olümpiavõit on samuti põhimõtteliselt samaks jäänud,võit toob ka tänapäeval palju kuulsust nii võitjale,tema perekonnale kui ka kodulinnale, ainult tänapäeval ei püstitata minu meelest mälestusmärke võitjate auks kuhugile üles.
8.Kreeka ja Rooma ehitus -ja vaimne pärand,mis neist maha jäi.Kreeka vanaaja pärand(vaimne alfabeet ),olümpiamängud,kirjandus,teater, museion ,Aleksandria raamatukogu;materiaalne ehitiste väljanägemise hindamine (7 maailmaimet),templid.
Antiik- Rooma mälestusmärgid,kuidas need iseloomustavad Rooma impeeriumi (Triumfikaared, Colosseum , akveduktid ( Pont Du Gard ),sillutatud teed-Via Appia , termid ). Vaimne pärand-Rooma õigus,riiklik korraldus.
Perikles arendas suurejoonelist ehitustegevust ja viis õitsele Ateena vaimelu. Perikles oli Ateena riigimees 460 eKr. Tähtsaid demograafilisi reforme.
Kreeka teater:
Kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde mitmed näitlejad,kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel keskse osana . Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi -või poolringikujuline näiteplats ehk orkestra ,mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon ehk skenee . Näitlejad ja koor esinesid orkestral,skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muuskale. Näitlejateks olid vaid mehed,kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektid olid valmistatud kraanataolise seadeldisega. Pidustusele valiti välja 6 etendust,kolm lõbusat näitemängu ehk komöödiat ning 3 tõsise sisuga teost ehk tragöödiat.Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja . Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna . Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu,tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süžeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis 3 ühtsuse reegel: aja -,koha -ja tegevusühtsus.Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile.
Rooma teater:
Rooma teater pole samuti nii filosoofiline tõe otsimine nagu seda on kreeka teater. Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Esmasel kohal on ratsionaalne meelelahutus . Näitemängude primaarne osa oli rahva naerutamiseks,kus etendati rohkem kõlbelisust ja sellega kaasnevaid problemaatilisi vaateid. Rooma teatri sisuline ülesehitus oli võrreldes Kreekaga kindlasti vabam ja teatraalsem. Näituseks puudus Rooma teatris koor,etendus toetus üsna terviklikult erinevaid emotsioone väljendavaid maske kandvatele näitlejatele,kes vürtsitasid etendust ilmekate žestidega,mis sageli olid üsna siivutu tooni ja tähendusega. Kui varem osalesid näitemängudel meesterahvad,siis hiljem hakati kasutama ka naisi,kuid kreekas olid näitlejateks ainult mehed. Rooma teater oli tugevalt mõjutatud ka Kreeklaste kirjanduslike žanride poolest. Näiteks paljud Plautuse komöödiad olid otse tõlgitud Menanderi teostest. Kui võrrelda vastanduvat Rooma teatrit Kreeka omaga,võib öelda et Rooma teater oli tunduvalt vähem mõjutatud religioonist. Rooma teater oli enamasti esteetilise veetlusega, sõjad ja tapatalgud olid rohkem tavaline olukord vastandina Kreeka teatrile.
Kreeka alfabeet:
Kiri alfabeet,võeti üle foiniikiast,24 tähte
Esimeseks kirjasüsteemiks oli piltkiri ehk piktograafia :iga joonistus tähistab objekti,eset ning selle objektiga seotud mõisteid. Piltkirja abil sai võimalikuks mõtete edasiandmine. Üks pilt võib tähistada sõna,selle sõna sünonüümi,lauset,mitut lauset. Märkidega võib väljendada ka mõningaid abstraktseid mõisteid. Piktograafiline kiri,piktograafia on vanim teadaolev kiri. Pole tarvis osata isegi keelt,milles tekstid on kirjutatud,sest piltmärgi ja selle kaudu vahendatud sõna häälduse vahel pole vähimatki sidet. Näiteks kaasaegsed piktogrammid on liikluskolmnurgad või kolmnurgad WC ukse peal.Piltkirjast eristatakse mõttekirja,mis edastab mõttekomplekse ega põhine ühelgi kindlal keelel. Mõiste ehk sõnadekiri koosneb ideogrammidest. Kiilkiri ja hieroglüüfid koosnevad ideogrammidest.Kiilkiri on kirjaviis,kus kiilukujulised kirjamärgid vajutati kolmekandilise või neljakandilise krihviga niiskesse savitahvlisse. Kiri tekkis algul Sumeris,siis Akkadis ja levis kõikjal Idamaades. Kiri arenes piltkirjast sünamärkidega silpkirjaks. Hieroglüüfid-vanaegiptuse kirjaviisi kreeka nimetamise. Lingvistikas on neli kirjasüsteemi: ideograafiline kiri,logograafilis-süllaabiline (sõna-silbiline),süllaabiline ja alfabeediline (hääliku täheline märkimine). Kreeta ehk Minose kiri oli loodud Kreetal enne kreeka hõimude sissetungi. Algul oli ideograafiline kiri,hiljem sõna-silbiline kiri. Eelmise sajandi algusest oli teada Egeuse mere 3 kirjasüsteemi,üks oli hieroglüüfkiri,teised kaks olid lineaarkirjad A ja B. Praegu eristatakse kahte kreeta ja kahte kreeta-mükeene kirja kuju. Kreeta piltkirjas on umbes 150 ideogrammi:inimene,loomad,taimed ja esemed. Lineaarkiri oli kiri,kus grafeemid ehk märgid koosnevad liinidest,joontest,mitte piltidest. Lineaarkirja B savitahvleid ja pitsereid on leitud rohkesti Lõuna-Kreekast:Teebast,Pylosest ja Mükeenest. See silpkiri oli deshifreeritud 50 aastat tagasi. Aastal 1200 oli lineaarkiri B kadunud. Lineaarkirja B avastas Evans ,aastal 1900 Knossose kaevamistel.
Vanakreeka alfabeet:
Kreeka kiri on laenatud arvatavasti XI-IX.sajandil foiniiklastelt ehk semiitidelt. Neil oli konsonantne tähestik. Varakult loodi juba tähtkiri, kreeklased hakkasid tähistama täishäälikuid,nad lisasid tähestikku mõne uue tähe ning muutsid foiniikia tähtede kuju ja nimetusi veidike . Kreeklased kirjutasid algul vasakule,hiljem vaheldumisi ühe rea paremalt vasakule ja teise vasakult paremale. Klassikaline kreeka tähestik,mis kehtestati 403 aastal Ateenas ja sai üldkasutatavaks,oli 24 tähte,varem oli aga 27 tähte.Uuskreeka alfabeedis on vaid 24 tähte. Alguses olid kreeka kirjas ainult suurtähed, majusklid ,tähed,mis paigutasid kahejoonelist skeemi,sest neil ei olnud üla -ja alapikendusi. Väiketähed on arenenud 9.sajandist kasutusele tulnud minuskelkirjast.Hõngusmärgid ning aktsendimärgid võtsid umbes 200 eKr kasutusele Aleksandria grammatikud. Kreeka tähestiku teke on legendaarse allika järgi seotud kuninga Kadmose initsiatiiviga. Kadmos oli võtnud kasutusele Kreekas ka foiniikia tähestiku. Kadmos oli Foiniikia müütilise kuninga Agenori poeg. Foiniikia tähestikus oli 22 tähte,see oli süllaabiline,mitte foneetiline kiri. Kreeklased tutvusid foiniiklaste alfabeediga kaubandussuhete kaudu. Seda teisendades ning märke lisades lõid nad lähtealuse kõigile Euroopa keelte tähestikele.
Kirjandus:
Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus ning mis on Euroopa vanim kirjandus.
1)Arhailine ajajärk (5 saj alguseni eKr)
2) Atika ajajärk(5-4 saj eKr)
3)Hellenismi ajajärk (4 saj lõpp-1 saj lõpp eKr)
4)Rooma ajajärk (1 saj lõpp eKr- 5-6 saj pKr)
Arhailine ajajärk hõlmab varase kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule riigile ülemineku ajal. Oli kirjanduseelne (,,Homerose- eelne ’’) periood,vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (Homerose eeposed ,Hesiodose looming) ning antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus (7-5 saj algus eKr).
Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut,kreeka folkloori -müüdid, muinasjutud ,loitsud,laulud,vanasõnad ja mõistatused.Folkloori žanridest on meile tuntud erinevad laululiigid . Laule esitati viljalõikusel,viinamarjade pressimisel,ketramisel jne. Töölaule kui ka rituaalseid laule esitati kooris. On teateid ka sõdurite marsilauludest,lembe -ja lastelauludest,pulmalauludest ja treebidest ehk nutulauludest. Kõige rohkem levis mütoloogilise sisuga eepiline laul,seal jutustatakse jumalatest ja heerostest. See laul oli kirjanduseelsel perioodil enam arenenud liik. Peale laulude olid ka genealoogiad-värsivormis perekonnalood,mida õpiti pähe. Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid olid eeposed ,,Ilias’’ ja ,,Odüsseia’’. Loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Teine: Heroilise eepose kõrvale kerkis didaktiline ehk õpetlik eepos . Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas tuntud luuletaja Hesiodos . On säilinud 2 poeemi:,,Tööd ja päevad’’(828 värssi),varasem ,, Theogonia ’’(,,Jumalate põlvnemine’’1022 värssi). Heroiline eepos muutub vananenud žanriks,õitsele puhkeb antiiklüürika. Lüürika nimetus tulenes keelpillist -lüürast. Lüürikas saab kuulda ka luuletaja häält,eepostes seda ei juhtu. Zanriliselt jaguneb lüürika kolmeks: eleegia ,jambograafia ja meelika . Meelika jaguneb nuomoodiliseks lüürikaks ja koorilüürikaks.
Atika ajajärk:
Draama muutus juhtivaks kirjandusliigiks. Draama arenes välja tänu viljakusjumal Dionysosele pühendatud pidustustest ehk dionüüsiatest,kus korraldati suurejoonelisi rongkäike,joodi palju veini,söödi ja lõbutseti. Draama eripäraks on see,et jutustamine sündmustest asendub nende näitliku esitamisega kuulajale-vaatajale,kus kaastegevad on näitlejad ja koor. Koorilaulu pidulikest ja ülevatest elementidest kujunes välja tragöödia,naljalugudest komöödia. Atika tragöödia tähtsaimad esindajad on Aiscylos,Sophokles ja Euripides . Komöödia tähtsaim esindaja on Aristophanes. Proosast õitsesid sel perioodil ajalookirjandus ning retoorika. Filosoofiline proosa saavutas kõrgpunkti Platoni ja Aristotelese teostes.
Hellenismi ajajärk:
Olulised muutused Kreekas Makedoonia Aleksandri vallutuste tõttu. Kreeka kultuur levis laial maa-alal kuni Indiani. Oluline Ateena kultuurikeskus taandus,uueks keskuseks sai Aleksandria. Eriline õitseng oli luulel,huvi hakati tundma üksikisiku vastu, eelistati lühivorme,näiteks eleegiat,epülleionit ja epigrammi. Tekkis uus komöödia,mille tuntuim esindaja oli Menandros .Tuntumad luuletajad sellel ajajärgul olid Kallimachos, Theokritos ja Apollonios Rhodoselt. Ajalookirjanduses oli oluline autor Polybios .
Rooma ajajärk:
Sellel ajajärgul tekkis kirev kirjandus,mis suurendas lugemishuvi. Parimad olid rahvalikud seiklus ja armastuslood ,tekkis karjaseromaan. Ajalookirjanduse olulised autorid olid Josephus,Flavius,Diodoros, Dionysios Halikarnassosest,Appianos ja Cassius Dio. Kunsti -ja kultuuriloolise materjaliga tegeles Pausanias,biograafiaid ja eetikaeelseid teoseid kirjutas Plutarchos.
Museion:
Vana-Kreekas muusade pühamu (tempel,koobas või mäetipp). Tuntud on Helikoni museion,Ateena filosoofiakoolide museionid aga ka Akadeemia museion ja Lykeioni museion,eriti aga Aleksandria uurimisasutus Museion. Esimesed museionid rajati kreekas kaunite kunstide jumalannade auks. Hooned olid erakordselt piduliku arhidektuuriga,seal toimusid näitused,kunstnike kogunemised ning kohtumised rahvaga. See kõik sai alguse 2500 aastat tagasi Ateenas,kus valitsejaks oli antiikaja kuulsamaid poliitikuid Perikles (495-429 eKr)
Aleksandria raamatukogu:
Tähtsaim antiikmaailma raamatukogu. Raamatukogu asutati 3 saj e.m.a. Egiptuses asuvasse Makedoonia-Kreeka linna Aleksandriasse. Täpsemad andmed raamatukogu asukoha ja raamatute arvu kohta puuduvad. Raamatukogu asus kuulsa teaduskeskuse Museioni juures. Aleksandriasse loodi uus Bibliotheca Alexandrina raamatukogu,mis avati 2002 aastal. Eri allikates on raamatukogu nimetatud erinevalt. Nimetused on näiteks olnud suur,raamatukogu,kuninga raamatukogu,Museioni raamatukogu,Aleksandria raamatukogu või esimene raamatukogu.Museion ja raamatukogu asusid linna loodeosas palee ruumides.
7 maailmaimet:
1) Cheopsi püramiid Egiptuses
Algselt oli püramiid kaetud valge lubjakiviga,maha on kulunud ka püramiidi tipp. Püramiid on ehitatud kolmes etapis ,igal etapil ehitati ka uus hauakamber . Kolmandas hauakambris asub kivist sarkofaag.Kogu püramiid on ehitatud liivakivist,kuid hauakamber on vooderdatud lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. Et kamber püramiidi raskuse all ei puruneks,selleks on lae peal viis üksteise kohal asetsevat montaažikambrit. Püramiidis on ka keeruline koridoride süsteem,paljud koridorid lõpevad umbteega ja paljud ristuvad üksteisega,osad koridorid on nii madalad,et seal peab lausa roomates liikuma.Koridorides on raske hingata ,sest temperatuur on seal kolmekümne kraadi.
2)Semiramise rippaiad Babülonis
Aedade pindala on ligi 200 ruutmeetrit,asusid kuningapalee kirdeosas Ištari väravate lähedal laial neljaastmelisel terrassil,iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared ning mis toetusid kõrgetele kivisammastele. Terrasside platvormid olid ehitatud võimsatest pealt kõrjakihi ja asfaldiga kaetud kiviplaatidest,nendel lasus kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja tinast plaadid ,mis takistasid vee valgumist alumistele astmetele .Kõige peal oli paks mullakiht,kus sai ilusti kasvatada suuri puid.Terasse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Sinna kõrvale oli paigutatud keerdpumbad. Kuid aiad ei olnud tegelikult otseses mõttes rippuvad,kirjeldab pigem aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele.
3)Artemise tempel Ephesoses
Tempel on ristkülikukujuline, pearuum koosnes pearuumist ja sammaskojast. Massiivseid sambaid on kaks rida,mis on 20 m pikad ning läbimõõt oli 3 m. Kui vundament oli rajatud ja põrand ehitatud,hakati sambaid aegamööda plokk ploki kaupa kõrgemaks ehitama. Kui ehitis oli hakanud juba ilme saama,püstitati selle ümber tellingud.Templil oli 127 sammast,seda kaunistasid keerulised skulptuurid . Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi,mis hoidis katust üleval. Templit ehitati 120 aastat.
4)Zeusi kuju Olümpias
Kuju oli 12-13 meetrit kõrge ja aujärjel istuvat Zeusi. Kuju oli nii suur,et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi.Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning kaunistatud oli vääriskividest. Kuu toon on valmistatud seedripuust.
5)Halikarnassose mausoleum
Mausoleum valmis kiiresti,seda kaunistasid oma ja tähtsaimate kujurite reljeefsed friisid. Mausoleumi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis ,mida kroonis 36 sambast koosnev sammaskäik,mille kohal oli 24 astmega püramiidikujuline katus.Hoone tipus oli kvadriiga kujutis,milles olid kuninga ja kuninganna kujud.
6)Rhodose koloss
Selle ehitus kestis kokku 12 aastat,kõrgus oli 37 meetrit.
7) Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas)
Ehitati 3 sajandil,ehituseks kulus 12 aastat ja 800 talenti. Valgust andis tornitippu ehitatud ahi,põhiliseks ehitusmaterjalideks olid lubjakivitükid. Suurtest heledatest tahutud lubjakivitükkidest tornil oli kolm korrust: alumine ruudukujuline, keskmine kaheksanurkne ning ülemine ringikujuline. Torni tipus paiknes peegel , mis peegeldas päeval päikesevalgust, öösiti põles aga tuli. Aleksandrias vermitud rooma mündid kujutavad ehitise nelja nurga juures ka Tritoni kujusid. Torni tipus seisis Poseidoni või Zeusi kuju.Pharose tuletorn oli ehitatud sideaineta ning kive liitis sulatina, et müürid lainete löökidele vastu peaksid.
Tänaseni on säilinud Cheopsi püramiid. Antiikajal väljavalitud 7 maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Vanaaja arvsümboolikas keskne arv. Folklooris ja religioonis on peetud seda eriliste või müstiliste sündmustega. ARV 7-universumi ja makrokosmose,kõiksuse ja terviklikkuse arv.
Cheopsi püramiid,146 m. Valmis aastatel 2551-2471 eKr. Kõrge ehitis,terava tipuga. Püramiidi osa on kena väljanägemisega,alumine püramiidi äär on kividest laotud veidi ebakorrektselt. Sissekäogu sambaid on kaks.
Templid:
Klassikaline ajajärk (480-323 eKr). Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala on templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse ehk linnade akropolidele astmeliselt tõusvatele alustele . Enimlevinud ehitusmaterjaliks oli marmor . Kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid . Ohverdused jumalatele viidi läbi templi ees asuva altari juures. Templite mõõdud,üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel. Templit ümbritsesid sambad tavaliselt igast küljest,kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus .Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala ehk frontoon ,mis kaunistati skulptuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetati friisiks. Friis oli samuti tihti reljeefidega kaetud. Suurim ja tuntuim antiikne pühapaik on Ateena akropol. Ateena akropoli tähtsaim ehitis oli Parthenoni tempel.(447-438 eKr). Erechteioni tempel (421-407 eKr)
Antiik-Rooma triumfikaar :
III saj e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele.Rooma ühendas kogu antiikmaailma oma võimu alla. Roomlased olid peamiselt sõdurid ja administraatorid. Kunstiline areng sündis tänu roomlaste domineerimisele ja vallutamis sõdadele.Kui roomlased sõdisid,vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Kreekas domineeris rahvakunst ,aga Roomas oli ametlik kunst .Tähelepanuväärsem on Rooma ehituskunst aga ka portree ja ajalooline reljeef on omapärased. Rooma vanimad ehitused meenutavad etruskide ehituskunsti,mis olid roomlastele suureks eeskujuks. Arhidektuur arenes,määravaks said ehitustehnilised uuendused,näiteks lubjamördi kasutuselevõtmine,ehitamise juures kasutati ka põletatud telliseid .Tähtsamad konstruktsioonid on kaared,võlvid ja kuplid. Sambaid ühendati kaartega,mis moodustasid kaaristu ehk arkaadi . Akveduktid tõid näiteks Rooma linnaelanikele iga päev kuni miljon kuupmeetrit vett. Suure tähtsusega olid Roomas saunad ehk termid,sest linnas oli vähe maju,kus oli võimalik end pesta.
Triumfikaar:
Roomast sai alguse triumfikaarte püstitamine. Võidukaared püstitati kuulsate väejuhtide auks ja kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega. Sõjavägede ülemjuhataja Tituse triumfikaar asub näiteks Roomas.
Colosseum:
1 sajandil ehitati Roomas suurim amfiteater ehk Colosseum,see pidi mahutama üle 50000 pealtvaataja. Ehitati tasasele pinnale,see oli võimalik tänu kaarte ja võlvide ladumise oskusele.Väljast on näha kolm korrust kaari,mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid. Igat korrust kaunistavad kreeka arhidektuurist tuletatud dooria ,joonia ja korintose poolsambad. Neljandat ,ilma avadeta seina katavad pilastrid.
Akveduktid (Pont du Gard):
Antiikajal olevat Rooma juba miljonilinn olnud,sellepärast oli sõjaliselt kui ka majanduslikult oluline ehitada korralikud teed ja sillad.See hiigellinn vajas ka puhast vett,mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid ehk akvedukte. Vesi voolas akveduktide kaartele veekindla mördiga isoleeritud kanalit mööda. Veejuhe Pont du Gard(1-saj lõpp eKr)Lõuna-Prantsusmaal on üks vähestest,mis on peaaegu täielikult säilinud,selle kõrgus Gard’i jõe kohal ulatub 50 meetrini.
Sillutatud teed-Via Appia:
Appiuse tee oli üks vanematest ja strateegiliselt olulisematest teedest Roomas. Seda teed hakati rajama tsensor Appius Claudiuse algatusel 312 eKr,täienduseks 334 eKr rajatud Ladina teele,mis ühendas Roomat Capua lähistel asunud Calvi kolooniaga. Statius on nimetanud Appiuse teed pikkade teede kuningannaks.See tee ühendas Roomat sadamalinna Brundisiumiga(praegune Brindisi),mis oli väravaks Idamaadesse. Tee sai endale nime ametliku Appius Claudius Caecuse järgi. Roomlaste teed olid hästi planeeritud,vastupidavad ja kaunid .
Rooma õigus:
Vana-Rooma riigis kehtinud õigus,mis kirja pandult sai alguse seadustekoguja ,, Corpus iuris civilis’’(529). Ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias. Rooma õiguse põhimõtetel põhines Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik. Rooma õiguse periood ulatub 275 eKr-395/1453. Suurim Rooma õiguse kodifikatsioon oli Corpus Iuris (529-534),mis loodi keiser Justinianuse (483-565) valitsemise ajal. Kodifikatsioonil oli suur mõju õigusele Euroopas.
Rooma riiklik korraldus:
Rooma riigi territoorium :
Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98-117),siis kuulusid impeeriumi ala peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia ,Gallia, Hispaania alad Doonaust lõunas, Daakia ,Makedoonia, Ahhaia ,Väike- Aasia ,Mesopotaamia ja Armeenia ,Süüria ja Judamaa ja kogu Põhja-Aafrika rannik.2 sajandil hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema.Kuningate ajajärk(753-509 eKr) oli Rooma linnriigi kujunemise aeg.Pärimuse järgi rajas Rooma linna 753 eKr Romulus ,seda aastat peeti ühtlasi roomlaste ajaarvamise alguseks.Kuningriigi rahvakoosolekul eesotsas oli valitud kuningas. Pärimuse järgi valitsesid üksteise jõul 7 kuningat.Romulus, Numa Pompilius,Tullus Hostilius,Ancus Mardus,Tarquinius Priscus,Servius Tuilius ja Tarquinius Superbus.Etruskide ülemhõimu ajal arenes riik jõudsalt ning kuningavõim muutus päritavaks. Vanemate nõukogusse kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitside aristokraatia .Vana-Rooma ühiskonnakihid- klassid kujunesid välja kuningate ajajärgust ning eksisteerisid kuni vabariigi ajajärgu lõpuni.
Patriitsid olid põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed,suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud,kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks. Plebeid olid Rooma lihtrahvad,peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Olid sõjaväekohuslased,neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud ehk proletaarid olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid piiratud. Orjad olid sõjavangid ,vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.Vabariigi ajajärk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr. Pärast kuninga (535eKr-509eKr)Tarquinius Superbuse pagendamist kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi.Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid sõjaväge ning ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile.Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res Publica . Hortensiuse seadus (287 eKr) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused .Plebeid said patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna. Sõdade tulemusena rajati Rooma impeerium ,maailmariik,selle kaasnemisega tekkisid ühiskondlikud ja majanduslikud muudatused. Toimus ka Itaalia linnastumine .89 eKr anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus. Algas kodusõdade ajastu,mis lõppes vabariikliku korra kokkuvarisemisega.Riigi otsustavaks jõuks said väejuhid.