Kunstiajaloo mõisted Vana-Rooma ja Vana-Kreeka (2)

TÖÖ

• MADLÄÄNI KULTUUR - 15 000 aastat tagasi Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks .
  
• DOLMEN - Kiviplaatidest tehtud hauarajatis, mida ka katab kiviplaat. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt 4.-2. aastatuhat eKr. Pildil dolmen Carnaci lähedal Bretagne 'is.
  
• TSIKURAAT - Massiivne , astangutena ülespoole ahenev torn. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Astangute seinad olid eenduvate osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega, nt põletatud tellistega, erivärvilisteks tehtud. Tsikuraadi tipus asus väike tempel ehk jumala elukoht, mida katvate glasuurtelliste helesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Küllap oli teistelgi värvustel sümboolne tähendus. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Kõige suurem tsikuraat alus 91x91 ja kõrgus 90 m Paabeli torn oli peetud vanal ajal üheks maailmaimedest. See asus Babülonis ja oli pühendatud viljakusjumal Mardukile. Dur-Untash, või Choqa Zanbil oli ehitatud 13. sajandil eK Untash Napirisha poolt ja asub Iraanis Susa lähedal. See on üks maailma kõige paremini säilinudest tsikuraatidest.
  
• PÃœRAMIID - Vaarao jumalikkust arvestades pidi tema hauaehitis olema oluliselt suurem kui ühelgi tema alamal. Mastabest arendati välja astmikpüramiid, astete täitmisel saadi lõpuks tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on püstitatud Cheopsile, Chefnerile ja Mykerinosele tänapäevase Kairo lähedale Giza väljale. Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551–2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis.
  
• OBELISK – Pildil pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas. Egiptuses pandi obeliske templite sissepääsu juurde.
  
• SFINKS - tähistab lõvi keha ja inimese (tavaliselt mehe) peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist. Tuntuim sfinksi kuju asub Egiptuses Giza platool vaarao Chephreni püramiidi kõrval. Samuti on kuulus sfinkside allee , mis kulgeb Karnaki templist Luksori templini. Algselt koosnes see rohkem kui 900st sfinksist, tänaseks on säilinud 300. Karnaki templist Niiluse suunas kulgeb teine, oinapeadega sfinkside allee.
  
• PÃœLOON - Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Edfu püloon Egiptuses Karnaki templi püloon, Ramses III templi esine püloon. Nüüdisajal värava ehistorn- võlvkaare, rippsilla või mu massiivse ehitise tugipost .
  

• KALJUHAUD EGIPTUSES - Peale pealinna Teeba asutamist, otsustasid vaaraod
  

kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi. Valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Suurte püramiidide ehitamine on lõpetatud. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud – vaarao Tutanhamoni haud.

• ANTIIKKUNST – see jaguneb Vana-Kreeka ja Vana- rooma kunstiks ehk kõik need mõisted kuuuluvad sinna alla.
  
• TEMPEL – pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale . Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike- Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises.
  
• AMFORA - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina.
  
• AMFITEATER - Juba muistetel aegadel etendasid hellenid veinijumal Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algul toimusid need vabas õhus või agoraal , peagi aga rajati selleks teatrid . Theatron tähendab kreeka keeles vaatemängukohta. Kreeka teater oli vabaõhuteater. Ateenas asus see akropoli jalamil. Vaatajate kohad asusid hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid tõusid tagant kõrgemale eest olid aga madalamad. Jutud räägivad et ülikud olid ees orjad taga. See seepärast et orjade hais kõrgemal ja tagareas ei jõudnud nii ülikuteni. Näiteks: Colosseum Roomas, Amfiteater Arleses, Amfiteatri varemed Tarragonas.
  
• KAPITEEL - iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv.Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad : dooria, joonia ning korintose stiil. Pildil Korintose kapiteel General Post Office`il New Yorkis . Võib ka näha Keila kultuurimaja sammaste ülaosas ja kiriku aias.
  

• DOORIA STIIL - varaseim kolmest Vana-Kreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Teised kaks olid joonia- ja korintose stiil. Dooria stiili kasutati 7. kuni 5. sajandil eKr. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaalvaokesed ja teisi katab reljeef. Näiteks Zeusi ja Hera tempel Olümpias, Ateena varakamber Delfis, Hera tempel Paestumis, Hephaistose tempel Ateenas.
  
• JOONIA STIIL - üks kolmest vanakreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust . Talastiku friis koosneb üleni reljeefist. Näiteks: Jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses. Joonia stiili põhiliseks tunnuseks on sambakapiteel. Joonia stiilis sambaid on kasutatud ka paljude hilisemate ehitiste juures. Näiteks: Berliini Schauspielhaus (ooperimaja).
  
• KORINTOSE STIIL - kõige hilisem kolmest vanakreeka ehitusstiilist.Hellenisimi aeg. Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinevus on põhiliselt ainult sammastes, eriti sambakapiteelis. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. Näiteks: Zeusi tempel Ateenas, Maison Carrée Nîmes'is Prantsusmaal 19–16 eKr, Rooma Pantheon. Koristose stiili sambaid võib leida ka kunstiteostelt Paolo Veronese "Pidusöök Levi majas ."
  
• KRÃœSELEPHANTIINITEHNIKA – elevandiluust ja ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju
  
• AKROPOL – selle jalamil oli polis . Kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega. Ateena linna kaitsjanna oli peajumal Zeusi tütar Athena, kelle tempel Parthenon kõrgub Akropolil.
  
• AKVEDUKT - sillataoline rajatis , mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit. Akvedukte rajati palju Vana-Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Vanimad teadaolevad niisutuskanalite ja veerennide süsteemid on pärit Indiast ja Lähis-Idast. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Teadaolevalt vanim suurehitis veejuhtmena on pärit 7. saj eKr Ninive lähistelt, mis juhtis linna joogivett. NT: Pont du Gard Prantsusmaal.
  
• TRIUMFIKAAR - Arc de Triomf on Kataloonias Barcelonas asuv triumfikaar ja Tituse triumfikaar. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis – monument . See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga.
  
• TERMID - Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad , nn. termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad olid näiteks Caracalla termid Roomas. Need pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele.
  
• ARKAAD ( KAARISTU ) - Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Marcelluse arkaad. Arkaade kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel.
  
• FOORUM - oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. Eriti tuntud on Rooma foorum. Rooma foorum on turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7. saj eKr, et ehitada Cloaca Maxima .
  
• WILLENDORFI VEENUS - naisekujuke, mille avastas 7. augustil 1908. aastal paleoliitikumi asulakohast Willendorfi linna lähedalt Austriast Wachau piirkonnast arheoloog Josef Szombathy. Kujuke on nikerdatud umbes 24 000...22 000 eKr. Willendorfi Venuse pikkus on 11,1 cm või 11,25 cm või 11,9 cm]. Ta on nikerdatud poorsest lubjakiviooliidist ja õrnalt värvitud punase ookriga. Ta näib kujutavat väga rasket, rasvavoltidega alasti naist, kellel on aga väga peened käsivarred, mis katavad tohutuid täidlasi rindu. Häbe on väga rõhutatud. Istmik on lai. Nägu ei ole näha, sest see on kaetud millegagi, mis meenutab patse või lokke. Randmetel on sakilised käevõrud. Jalgadel ei ole niisugust kuju, mis võimaldaks tal oma jalgadel seista. Sellepärast on arvatud, et teda ei tulnud ainult vaadata, vaid ka käes hoida.
  
• ATEENA - Kreeka pealinn. Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr.
  
• COLOSSEUM - amfiteater Roomas. Colosseumi põhiplaan on ovaalne (188*156 meetrit) ja kõrgus 48 meetrit.Peamiseks ehitusmaterjaliks on lubjakivist tellised , mille paikaladumisel pole kasutatud kinnitussegu, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist.
  
• PHEIDIAS - 5. sajandi e.m.a. Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne. Pheidiase elulooandmed on vaieldavad, pärimuslikud: protsess, mille tema vastu algatasid Ateenas Periklese poliitilised vastased, süüdistades teda Athena kuju jaoks määratud kulla omistamises, seejärel pagendus ning surm Olümpias.Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul muuhulgas Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Oma sõbra Periklese ülesandel osales Pheidias Ateena akropoli kavandamises ja ehituse juhtimises. Ta visandas ning osaliselt ka teostas Parthenoni kaunistused. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune pronksskulptuur Athena Promachos, kulla ja elevandiluuga kaunistatud Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. Tema Athena Lemnia on tuvastatud tolajal valmistatud kuju autorikoopia järgi.
  

• ABU SIMBEL - paik Egiptuses, Niiluse jõe läänekaldal. Kaks 13.sajandist
  

e. m. a pärinevat kaldakaljusse raiutud templit. Suur ehk Ramses II tempel ja Ramses II abikaasa Nefertari tempel. Suure templi fassaadil on neli 20 m kõrgust istuva vaarao kuju aga väikese templi ees kuus 10 m kõrgust seisvat kuju. Suure templi siseseinu kaunistavad vaarao sõjakäike ülistavad reljeefid. Templid tõsteti osade kaupa uude kohta, senisest 64m kõrgemale, et nad ei jääks vee alla. Töid juhatas UNESCO komisjon . Templi lasi ehitada Ramses II hetiitidega rahu sõlmimise auks, ent ka enda võimsuse märgiks. Sisehoovi suurus on 18x16m. Mõlemal pool on neli 10m kõrgust Osirise kuju (kujutatud Ramses II ennast). Seal on neli kaljusse uuristatud istuvat jumalat üks neist Ptah ja Ramses II. Kaks korda aastas 20.veebr. ja 20.okt. valgustasid päikesekiired templi kõige sügavamat osa - eriti valgustatud oli Ramses II ise ent pimeduseriigi jumalat Ptahi paikesekiired ei puudutanud kunagi. Tempel on seest kaunistatud mitmesuguste maalingutega. Kuid aeg on teinud oma töö. Võimas maalritöö on peaaegu täielikult hävinud.

• ZEUS - vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbolid: valitsuskepp, piksenool , kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada . Pärast isa kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab "Iliases", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi. Zeusi kuju Olümpias oli üks seitsmest maailmaimest. Kuju valmistati umbes 432 eKr Vana-Kreekas Olümpias. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur , et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust.
  
• KAPITOOLIUM - oli Roomas Kapitooliumi künkal asunud kindlus , Rooma usuline ja poliitiline keskus. Kapitooliumiks nimetatakse ka Kapitooliumi küngast, üht Rooma seitsmest künkast. Rooma vabariigi legendaarsel algajal olevat Kapitooliumil asunud Jupiterile, Junole ja Minervale ehitatud tempel. Templi juurde künkale sõitsid triumfeerivad väejuhid. Kapitooliumil asus aastast 269 eKr Juno Moneta tempel, mille lähedal asus mündikoda. Kapitooliumil, väljaspool linnust asusid riigiarhiiv (tabularium) ja ülikute villad . Ehitisi hävitasid tulekahjud.
  

NB! Veel on pildi järgmisel lehel
Suurest kaljurahnust välja raiutud sfinks on 73 m pikkune ja 20 m kõrgune
Tsikuraat
Astmikpüramiid Sakkaras
Colosseum Roomas
Kuningate Org
Arkaad Verona San Zeno Maggiore kloostris
Pont du Gard akvedukt Prantsusmaal