Kunstiajaloo mõisted Vana-Rooma ja Vana-Kreeka (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Mõistete töö 10. Klassile

Mõistete töö 10. Klassile Kerli Loopman 10B Seleta mõisted ja too näiteid: Madlääni kultuur - 15 000 aastat tagasi hakati Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi nimetama madlääni kultuuriks Madeleine järgi. Dolmen - Hauarajatis, mis on tehtud kiviplaatidest ja ka kaetud sellega. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt 4.-2. aastatuhat eKr. NÄIDE: dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is. Tsikuraat - Massiivne torn,mis astangutena ülespoole aheneb. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa

Kunstiajalugu

13

doc

Kunstiajalugu mõisted

(Elektron- kulla ja hõbeda segu) Tavaliselt tehti pülooni ette 2 obeliski. Obeliske tehti tavaliselt graniidist ja ühest tükist. Karnak obelisk, Egiptus, Luxori lähedal. Heliopolise obelisk, Vatikani linnas Saint Peteri väljakul.  Hyde Park Obelisk, Sydney, Austraalia. Sfinks- lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend. Kõige enam on tuntud Vana- Egiptuse ja Vana-Kreeka sfinksid, kuid samalaadseid olevusi esines ka mujal Vana-Lähis- Idas. Sõna sfinks pärineb vanakreeka keelest ja tähendab kägistajat. Egiptuses tähistasid sfinkside skulptuurid valitsejat või päikesejumalat, tavaliselt oli neil mehe pea. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana Riigi perioodist. Egiptlaste sõna sellise skulptuuri tähistamiseks ei ole teada. Nt. Karnaki ja Luksori templi ühendav sfinkside tee. Sfinks.

Kunstiajalugu

5

docx

Kunsti mõistete töö 10. klassile

Mis kool? Eesnimi Perenimi 10 Kunsti kontrolltöö III Asukoht 2011 I Seleta mõisted ja too näited: 1) Madlääni kultuur ­ noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas (u XV-IX a.-tuh. e.m.a.), nimet. Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Sai alguse arvatavasti Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid.

Kunstiajalugu

34

doc

Kunstiajalugu 10. kl suur konspekt

Sõna tuleneb kreeka keelest, algne nimetus, loojate, muinas-egiptlaste poolt: "Tekhenu". Obelisk on kõrge/pikk nelinurkne (püramiidja tipuga) ülespoole ahenev sammas. Tavaliset paigutati templite ette. Iidsed obeliskid olid üldiselt monoliidsed (ühes tükis kivist välja raiutud, uuristatud, jne). 3 Üks kahest Luxori obeliskist asub 4. saj. pKr pärit Rooma "Arles-i Obelisk". Tänapäevane moodne obelisk. Prantsusmaal Concorde Väljakul. Pranstusmaal. "Washingtoni Monument" USAs (1884) Sfinks Suurim ja kindlasti tuntuim on "Chephreni Sfinks" asub Giza platool Egiptuses kolme suure püramiidi esisel. Sfinksil on lõvi keha ja mehe nägu (üldiselt arvatakse, et kujutatud on vaarao Chephreni nägu). Tegemist on teadaolivalt suurima monoliidse kivist skulptuuriga. Egiptuse

Kunstiajalugu

11

odt

Kunstiajaloo m�isted

Nt Karnaki templi püloon, kloostrivärav Saksamaal. Baroksete püloonidega kloostrivärav Saksamaal 8) Kaljuhaud Egiptuses- Uue riigi vaarosid ei peidetud enam püramiididesse vaid kalju haudadesse, sest need olid varaste eest kaitstumad. Need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinad on kaetud värviküllaste maalingutega. 9) Antiikkunst- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikaja kunst. 10) Tempel- Sakraalehitis ehk pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht , hiljem jumaluse hoone, mis oli ehitatud sellele pühale alale. Nt. Artemise tempel Ephesoses, Karnaki tempel, Poseidoni tempelm, Hera tempel.  Artemise tempel Ephesoses 11) Amfora- Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm

Kunstiajalugu

8

rtf

Kunstiajaloo mõisted 10kl.

ees 6. püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis (Ramses III templi esine püloon, Egiptus) Karnaki tempel esimene püloon 7. kaljuhaud Egiptuses- vähe silmatorkav, kitsas ja sügav org, kuhu raiuti looduslikku kaljusse hauakambrid valitsejale Kuningate Org Egiptuses 8. antiikkunst-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst 9. tempel- pühakoda, jumalale pühendatud koht  Paeseumi tempel 10. amfora- antiik ajal kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu (veini,teravilja,õli säilitamiseks) 11. amfiteater- vaatemängukoht, vabasõhus tehti näitemänge ja koorilaule Ephesose Suur Teater 12. kapiteel- iluotstarbeline samba või pilastri ülemine osa

Kunstiajalugu

4

rtf

Mõisted 10.kl iseseisvaks tööks

mastidel värviküllased lipud. Püloon oli samuti värviküllane, sest seda katsid värvilised reljeefid ja hieroglüüfkirja märgid. · kaljuhaud- Uue Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse vaid peideti hauarüüstajate eest kaljuhaudadesse. Need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinad on kaetud värviküllaste maalingutega ja tekstidega.( Säilinud on kuningate org, Tutanhamoni haud ) · antiikkunst ­ Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunst. · tempel ­ Algselt oli jumalatele pühendatud püha koht mis oli määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks hiljem said enamasti roomlastel neist raidkujude,maalide ning muu sellise aardekambriks kuid sinna ei kogunenud rahvas nagu kirikus tavaks. Kreeka tempel oli varieeruva põhiplaaniga,sammastega ümbritsetud hoone ,lameda viilkatusega. Naoses paiknesid jumalakujud. ( Marduki tempel ) Ühed vanimad templid olid savist ning puidust.Mesopotamias olid lihtsa

Kunstiajalugu

4

doc

Kunstiajaloo mõisteid

Sfinks- kivist skulptuur, millel on tavaliselt ühendatud inimese ja looma keha vorme. Näiteks: Suur Sfinks, Luxori ja Karnaki templeid ühendab 3,5 km pikkune sfinkside allee. Püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Kaljuhaud Egiptuses- Uue riigi vaarosid ei peidetud enam püramiididesse vaid kalju haudadesse, sest need olid varaste eest kaitstumad. Need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinad on kaetud värviküllaste maalingutega. Antiikkunst- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikaja kunst Tempel- Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht , hiljem jumaluse hoone, mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Näiteks: Horuse tempel, Karnaki tempel,

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (2)