Antiikaeg. Mõisted. (0)

Lineaarkiri A – Kreeta silpkiri , vajutati savitahvlisse. Pole dešifreeritud.
Lineaarkiri B – kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (dešifreeritud)
Kolonisatsioon – kreeklaste asumaadele minemine . Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad – Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos ; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion
Kreeka tähestik – kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki.
Sümpoosion – sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu – kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid.
Akropol – polise keskel asuv kindlus .
Agoraa – linna tähtsaim plats , turuplats
Aristokraatia - valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele. Sinna kuulusid hõimujuhtide järglased, suuromanikud, vaimueliit . Poliste ratsavägi.
Deemos – ehk lihtrahvas . Sinna kuulusid vabad käsitöölised, kaupmehed, talupojad. Nad omasid ka orje ning neilgi lasus võlaorjuse oht. Tegid kehalist tööd. Poliste jalavägi.
Orjad – umbes 1/3 elanikest. Sõjavangid,võlaorjus. Tegid rasket füüsilist tööd – sõudsid, töötasid kaevandustes, põllutöö, aga ka arstid, teenijad, ammed.
Oligarhia – võim ühe või kahe aristokraadi klanni käes.
Türannia – võim ühe arustokraadi + lähikondlaste käes. Jõu ja hirmupoliitika.
Demokraatia - valitsemisvorm , mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus , seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse , otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia).
Lüürika – ehk luule. Algselt lüüra saatel ettekantav luule, kuid peagi muutus kohe luuležanrit tähistavaks mõisteks.
Lüüra – kiplkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill
Amfiteater – vabaõhuteater. Vaatajad istusid hoburauakujuliselt ümber näitemänguplatsi, pingid tõusid tagant kõrgemale.
Orkestra - pärislava ees asetsenud ümmargune ruum, kus koor laulis ja tantsis.
Skenee - on orkestra taga olev ehitis, mis oli etendusele fooniks ja näitlejatele väljapääsuks. Skeenes näitlejad rõivastusid. Alates 4. saj. eKr arenes skeene mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejate esinemine koondus skeene eenduva osa katusele (proskenion).
Dionüüsia - suurpidustused Dionysose auks. Näitemängud. Algul 1 näitleja, hiljem 2. Ja 3. Toimus võistlus näidendite autorite vahel. Näitlejateks mehed, kandsid maske kui vaja.
Tragöödia – tõsine, ülev. Tuntud müüdisüžeede õpetlikud tõlgendused. Jumalatega seotud. Õpetasid rahvast.
Komöödia – lõbusa sisuga näitemängud igapäevasest poliitikaelust. Näitlejad kandsin tuntud inimeste maske ja tehti lolle nalju poliitikute üle. Võis naerda ka jumalate üle, kartmata nende pahameelt.
Olümpiamängud - religioossed pidustused Olümpias alates 776. aastast eKr. Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Osalesid ainult kohalikud, mehed ja poisid. Varajaseim võistlusala – kiirjooks. Spordivõistlused, ohvritalitused, pillimäng, kanti ette luulet, mõttemehed.
Olümpiaalad – esimene ala oli staadionijooks (~200m). Peagi lisandusid pikemad jooksudistantsid, maadlus , rusikavõitlus, viievõitlus, hobukaarikute võidusõidud.
Templid – linnriigi silmapaistvam ehitis. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile igapäevase kaitse. Tempel näitas ka linnriigi jõukust. Pühendatud ühele jumalale , aga seal sees võis olla ka teistele jumalatele pühendatud altareid. Enamasti ristkülikukujulise põhiplaaniga, sammastega ümbritsetud ja madala viilkatusega.
Dooria sammas – vanim. Raskepärane, jõuline, lihtne. Suhtleliselt madal ja jässakas, ehitis on raskepärane, aga kindel. (NT Ateena Parthenon )
Joonia sammas – ilusam. Kõrgem ja sambad on peenemad . Seda iseloomustab allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. (NT Nike tempel Ateena akropolil)
Korintose sammas – hiliseim. 5-4 saj eKr ( hellenismiaeg ). Taimeelementidega kapiteel . (NT Zeusi tempel Ateenas). Enamvähem samasugune joonia stiilile .
Hellenid – algselt üks Põhja-Kreeka hõim, hiljem kõik Kreeka hõimud. Hellenismi ajal nimetati helleniteks Aleksandri suurriigis ja diadohhide riikides tekkinud kreeka segakultuuriga rahvast.
Hellas – Kreeka teine nimetus.
Hellenism - ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksadri vallutusi erinevad kultuurid segunesid. Periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni.
Oraakel – oraakli ehk püütia kuulituste tõsiduses ei kaheldud. Käidi oraakli juures, sest taheti teada jumala tahet. Ennustused põhjustasid palju vaidlusi.
Hopliit – polise sõdur. Vana-Kreeka raskerelvastusega jalaväelane, kelle varustusse kuulus oda, mõõk, kilp, kiiver, rinna- ja säärekaitsmed.
Arhont - kõrgem ametnik . Korraga oli 9 arhonti.
500 nõukogu – sinna kuulusid aristokraadid.Valmistas ette otsuseid rahvakoosolekule.
30 nõukogu –
Strateeg – juhtis sõjaväge
Efoor - Spartas igal aastal, kõikide kodanike seast valitavad 5 riigiametnikku. Kontrollisid kuningat ja vanemate nõukogu.
Heloot - Lakoonia pärisrahvas kellest said spartiaatide maaorjad.
Spartiaat – ehk Sparta kodanikkond.
Trooja sõda - üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias. Sõjast räägib Homeros oma eepostes " Ilias " ja "Odüsseia". Kas mainitud sõda ka reaalselt aset leidis, on tänini vaidluse all; arvatakse, et see toimus 12. või 13. sajandil eKr. Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju legendaarseid tegelasi nagu Achilleus , Paris ja Hektor . Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele , teeseldes lahkumist . Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Nad vedasid rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Kui aga saabus öö, väljusid kreeklased, kes olid hobuse sees, oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida , ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare kuningas.
Kreeka-Pärsia sõjad
Maratoni lahing 490 eKr – kreeklasi oli 2* rohkem. Kreeka võit.
Termopüülide lahing 480 eKr – kreeklasi ligi 40* vähem, aga nad ei kavatsenud alla anda. Pärsia kuningas Xerxes saatis 10000 meest kreeklasi ründama, aga tappa õnnestus vaid 3. Seejärel saatis veel 20000, aga need põgenesid. Lahing lõppes kreeklaste väejuhi Leonidase pea maharaiumisega ja Pärisa võiduga.
Salamise lahing 480 eKr – Pärslaste merejõud olid ülekaalus, kuid looduslikud olud olid kreeklastele kasuks. Pärslased ei osanud ujuda , seega võitsid kreeklased.
Plataia lahing 480 eKr – kreelased tänu oma raskemalt relvastusele võitsid. Peale seda lahingut pärslased taandusid ja ei naasnud enam.
Parthenon – Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. Ristkülikukujulise põhiplaaniga, dooria stiilis, marmorist. Valmis ~450 eKr Pheidiase juhendamisel. Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi.
Ateena akropol – Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol. UNESCO kaitse all. Jumalanna Athenale. Dooria stiilis.
Lord Elgin –
Delfi – seal asub Apolloni altar . Ja Delfi oraakel - Inimesed käisid saamas Apollonilt vastuseid oma hinge vaevavatele küsimustele.
Olümpia – olümpiamängude toimumispaik.
Olümpos - mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. See on Kreeka kõrgeim mägi (2919 m). Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht.
Solon - Atika poeet, kaupmees , rändur ja poliitik 7.-6.sajandil eKr. Väga tark.
Perikles – Ateena riigimees. Periklest peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises.
Philippos II - Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani. Ta oli Aleksander Suure ja Philippos III isa. Alistas oma võimule polised.
Aleksander Suur - Makedoonia kuningas 336–323 eKr, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik . Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on
Homeros - vanakreeka pime laulik, kahe kuulsa eepose autor: “Ilias” ja “Odüsseia”
Aischylos - vanakreeka tragöödiakirjanik, esimene, kes tõi teatrilavale kaks näitlejat - enne teda oli koori kõrval esinenud vaid üks näitleja. Kirjutas umbes 90 näidendit, millest tervikuna on säilinud 7. “Aheldatud Prometheus ”
Sophokles – üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke – tuntud oma tragöödiate poolest. „Kiningas Oidipus .“ Elas Ateenas. Tegi 123 näidendit.
Sokrates - Elas ja õpetas Ateenas. Ta ei kirjutanud midagi ise, tema mõtteid panid kirja Platon (pani juurde ka oma mõtteid), Aristophanes.
Ta püüdis määratleda voorusi (õiglus, vaprus, vagadus , mõistlikkus) – selleks, et voorust mõista, peab aru saama, kui vähe me teame  teadmine voorusest on ülim voorus ise.
Ta ei pooldanud demokraatlikku riigikorda . Lõpuks mõisteti ta surma.
Platon – Sokratese kuulsaim õpilane. Asutas Ateenasse kooli – Akadeemia. Pidas end Sokratese vaadete edasiarendajaks. Hüve ja voorus sõltumatud. Talle meeldis Sparta riik.
Aristoteles - Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Väga mitmekülgne – käsitles loodusteadusi, loogikat, füürikat, ajalugu, eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma korraldust. Talle ei meeldinud Paltoni ideeõpetus. Inimene kui keegi, kes ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki. Et olla õnnelik, tuleb olla alati kahevahel (nt pillamise ja kokkuhoidmise vahel).
Ta jagas hinge kaheks.
Ptolemaios - kreeka astronoom , astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks.
Hippokrates - Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse- eetika rajaja. Hippokratese vanne, milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted.
Herodotos – ajaloolane. Kirjutas ”Historia” (Kreeka-Pärsia sõdadest). Ta oli esimene, kes ei piirdunud ainult mineviku kirjeldamisega, vaid arutles ka filosoofiliste ajalooga seonduvate probleemide üle, mis andis talle uusi arusaamu inimkäitumisest.
Archimedes – üks antiikaja tähtsaim teadlane. Pani aluse hüdrostaatikale, staatikale, tegi kindlaks kangi tasakaalu seadused. Tegi kruvipumba – Archimedese kruvi (tigukonveier, millega tõstetakse vett). Leiutas nõguspeegli.
Pythagoras - vanakreeka filosoof ja matemaatik. Võttis I kasutusele sõna filosoofia. Tegi matemaatikas teoreemi kolmnurkadega.
Pheidas – osales Ateena akropoli kavandamises ja ehituse juhtimises.
Myron - Myron kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi. 5. sajandi keskpaiku eKr lõi ta kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile.
Pharose tuletorn Aleksandrias - 3 korrust, 100-120m kõrgune. 3. korrust (kus oli tuli) kattis kuppel , millel seisis 7m kõrgune Poseidoni pronkskuju. Ruudukujuline põhiplaan.
Aleksandria Museion - museion ehk muusade tempel. Lisaks raamatukogule (700000) asusid seal botaani-ka- ja zooloogiaaiad, mehaa-nikatöökojad, seal elasid haritlased. Asub Aleksandrias, riiklik uurimisasutus .
Pergamoni altar - tänapäeval asub Berliinis. Kujutatakse jumalate võitlust gigantidega, Väike-Aasias Pergamonis. On 36m lai.
Pergamoni amfiteater - akropol asub kõrgel künkal, kust avaneb imeline vaade Pergamoni linnale. Pergamon oli üks antiikmaailma kuulsamaid teadus- ja kultuurikeskusi. Siin asub ka kuulus Zeusi altar, mis on üks suuremaid alatreid. Hea akustikaga. Ülisuur raamatukogu. Marcus Antonius kinkis selle pärast Rooma riigiga ühinemist Kleopatrale. Altari rekonstruktsioon asub Berliini Pergamoni muuseumis.