Vanaaja maailmaimed 1. Cheopsi püramiid Egiptuses, 2. Semiramise rippaiad Babülonis, 3. Artemise tempel Ephesoses, 4. Zeusi kuju Olümpias, 5. Halikarnassose mausoleum, 6. Rhodose koloss ja 7. Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 1.Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana- Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.
lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu. Amita kodumaa oli roheline ja mägine, Babülon aga päikesekuum tasandik. Nii otsustas pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar ehitada oma kuningannale kunstliku mäe koos roheliste aedadega. Aiad ei olnud tõenäoliselt rippuvad. Artemise tempel Ephesoses Jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses (tänapäeva Türgis). Rajatud aastal 550 e.m.a. 365. aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos, et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal 262 m.a.j. Zeusi kuju Olümpias Kuju valmistati umbes 432 eKr Vana-Kreekas Olümpias. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et
ARTEMISE TEMPEL Mis on Artemise tempel? Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses(tänapäeva Türgis İzmiri (ajaloolisest Smürna) linnast u 50 kilomeetrit lõunas). Rajatud aastal 550e.m.a. Templit peetakse üheks seitsmest maailmaimest. 365. aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos, et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal 262 m.a.j. Artemise templi ehitamine
Seitse maailma imet Seitse maailma imet: · Cheopsi püramiid Egiptuses · Semiramise rippaiad Babülonis · Artemise tempel Ephesoses · Zeusi kuju Olümpias · Halikarnassose mausoleum · Rhodose koloss · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Artemise tempel Ephesoses Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike- Aasias. Linn asutasid 12 sajandi lõpus e. kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemis oli Antiigi lemmikjumalanna. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oligi Efesos. Väike- aasias austati artemist juba iidsetest aegadest peale. Ta sai seal tuntuks kui viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana
kiviplaatidest. Nendel lasus kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja tinast plaadid, mis takistasid vee valgumist alumistele astmetele. Kõige peal oli paks mullakiht, mis võimaldas seal kasvatada ka suuri puid. Terrasse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata Eufratist vett. Artemise tempel Ephesoses Artemise tempel Ephesoses, tuntud ka kui Diana tempel, on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis on üks seitsmest maailmaimest. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. See asus Ephesoses ja seda ehitati kolm korda üles, enne kui see hävitati lõplikult 401. aastal. Esimene ehitus Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid, esimene tempel ehitati umbes 800 eKr. Teine ehitus
Nendel lasus kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja selle peal tinaplaadid, et vesi läbi pinnase alumisele korrusele ei valguks. Kõige peal oli paks mullakiht, kus võisid kasvada ka kõrged puud. Terrasse ühendasid omavahel roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Kuna sambad ulatusid umbes 22 meetri kõrgusele, oli taimedel valgust ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati Semiramise aedades. Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses. Rajatud aastal 550 e.m.a. Ristkülikukujuline tempel oli 52 m (170 jalga) lai ja 112 m (366 jalga) pikk.Ristkülikukujuline tempel oli 52 m (170 jalga) lai ja 112 m (366 jalga) pikk.Templil oli 127 sammast. Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast. Hoone ehitati lubjakivist ja kaeti marmoriga, välja arvatud sambad, mis tahuti läbinisti marmorist. Artemise kuju asus templi siseruumis, mida nimetati pühamuks
raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
Kuldjuukseline Apollon oli valguse, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja. Jahijumalanna Artemis oli osav vibuktt ja eriti metsloomade kaitsja. Hermes oli tiivuliste sandaalide ja kbaraga teekijate kairsja. Ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna Aphroditel oli palju armuafre. Viinamarjakasvatuse, veini ja sigivusjumal oli Dionysos 7 Maailmaimet: Cheopsi pramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Bablonis, Artemise tempel Ephesoses, Erostratos pani selle kuulsuse prast plema. Zeusi kuju Olmpias, (kullast ja elevandiluust) Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Neist on tnaseni silinud ainult Cheopsi pramiid.
Vähe säilinud Dooria stiilis Jumalanna Herale pühendatud tempel 550.e.K.r Paestumis Sambad hõredalt Poseidoni tempel Paestumis Dooria stiilis Üks paremini säilinud antiikkreeka eihtisi Zeusi tempel Asub Olümpias Ehitati arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril - Jumalanna Artemise tempel Ephesoses (tänapäeva Türgis) Rajatud aastal 550 e.m.a. Joonia stiil Peeti üheks seitsmest maailmaimest Klassikaline ajastu Kuulsamad ehitised püstitati Ateenas Kasutusel oli dooria stiil. Sambad kõrged ning saledad. Avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile Parthenoni tempel Dooria stiilis,klassikaline ajastu
Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Aiad ei olnud tõenäoliselt sõna otseses mõttes rippuvad; see nimetus tuleneb ilmselt kreekakeelest sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele. Rippaial on oma legend. 3. ARTEMISE TEMPEL Artemise tempel Ephesoses (Kreeka keeles või Artemision), tuntud ka kui Diana tempel, on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis on üks seitsmest maailmaimest. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. See asus Ephesoses (tänapäeva Selçuk'i lähedal, Türgi aladel) ja seda ehitati kolm korda üles, enne kui see hävitati lõplikult 401. aastal. Artemise tempel asus vana linna - Ephesose - kõrval
6. Pheidiase tuntumad tööd on Athea kuju ja zeusi kuju. 7. Peamised vaasimaali tüübid : mustafiguurilised (punane taust must pilt) ja punasefiguurilised (must taust, punane pilt) 8. Hellenistliku kunsti iseloomustab suur tundelisus. Ei pööratud tähelepanu enam väga templitele vaid vabaõhuteatritele ja jalutusplatsidele. 9. Jumalanna aphrodite kuju, Milose venus. Võidujumalanna Nike kuju. 10. Rhodose koloss, artemise tempel Ephesoses, zeusi kuju olümpias, aleksandria tuletorn, halikarnassose mauseleum 11. Roomlaste tehtud uuendused ehituskunstis: ehitasid kivist kaari, võlve ja kupleid, kasutasid ladumiselt mörti, võtsid kasutusele sambad. 12. Rooma termid Need olid avatud saunad, kuhu koguneti kümblema, aega veetma, poliitikat arutama jne. Need mahutasid üle 1000 inimese. 13. Foorum- rahva kogunemis paik. Poliitiline ja ärikeskus, kohtu paik. 14
7 maailmaimet 7 vanaaja maailmaimet olid antiikajal väljavalitud arhitektuuri ja ja ehituskunsti tippsaavutused maailmas. 7 vanaaja maailmaimet on Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn. Ainus säilinud maailmaime on Cheopsi püramiid Egiptuses. Cheopsi püramiid on nime saanud Egiptuse valitseja Cheopsi järgi. See ehitati aastail 2551-2471 eKr. See on maailma suurim püramiid siiani. Cheopsi püramiidi põhi on peaaegu ideaalne ruut ja püramiid on ehitatud põhiilmakaartega harmoonias. Cheopsi püramiini arhitektiks peetakse Hemonit
frescot. Märjale kohvripinnale maalitud pilt. Maaliti seinakrohvile, puidule. Seinamaalide teemad on sageli valitud antiikmütoloogiast ja olustikkust, veel luuakse portreid, maastike ja isegi natüürmorte. · Cheopsi püramiid ainuke säilinud maailmaime. Egiptus, Giisa väljal. 2551-2471 ekr. · Babüloni rippaiad. Mesopotaamia. · Zeusi kuju Olümpias. Vana Kreekas Olümpias. 432 ekr. Kuju oli 12m, kullast valmist. · Artemise tempel Ephesoses asub tänapäeva Türgi Izmiri linnast u. 50 km lõunast. Suur Kreeka tempel. · Halikarnassose mausoleum hauakamber türgis. Suur hauarajatis. · Rhodose koloss- kreekas Rhodose saarel. Koloss- üle elusuurune kuju. · Pharose tuletorn . Egiptuses. Maailma kõrgemaist tuletornist peegeldas valgust meeletult kaugele.
Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks oli vesi Pythagoras - Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pythagorase Teoreem Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. Ateena filosoof Platon - Sokratese õpilane. rajas Ateenas kooli (akadeemia); õndsuse eelduseks voorus Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Riik on tähtsam kui inimene.Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli Solon -Ateena riigimees ja luuletaja, 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse,kruvi veetõstuk Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Oidipus" Homeros - Pime laulik. 2 kuulsamat eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Philippos II - Makedoonia kuningas. Aleksander Suure isa Eukleides - Matemaatik. Sõnastas Elemantaargeomeetria põhialused Demokraatia - Rahva võim, Ateena, kodanikud ...
Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni. 8.Kuidas kindlustasid vaaraod oma Ka heaolu? 9.Mis riigi ajal loodi sambad, millest nad koosnevad ja mis motiive kasutati nende kaunistamiseks? -Klassikaline samba ehitus kujunes välja vanakreeka arhitektuuris, sünnikodu Vana-Egiptus. -Koosneb kolmest osast: baasist, tüvesest ja kapiteelist. -? 10.Nim. 2 tuntud templit? Artemise tempel Ephesoses tuntud ka kui Diana tempel Angkor Wat oli algselt hinduistlik Visnu tempel 11.Iseloomusta kaljutempleid. Kaljusse raiutud tempel 12.Mis oli pinnakunst?Iseloomusta. Egiptlased maalisid maale ning kujundasid reljeefe. Egiptuse poos nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta).
seitsmest maailmaimest.Nii aiad kui ka müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar teise käsul umbes 600 eKr. Kirjeldustes arvatakse aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrile. Aiad ei olnud tõenäoliselt sõna otseses mõttes rippuvad; see nimetus tuleneb ilmselt kreekakeelsest sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele. Babüloni rippaiad, tagaplaanil Paabelitorn. 3) Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses.Rajatud aastal 550 e.m.a. Templit peetakse üheks seitsmest maailmaimest.365.aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos , et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal 262 m.a.j. 4)Zeusi kuju Olümpias oli üks seitsmest maailmaimest. Kuju valmistati umbes 432 eKr. Vana-Kreekas Olümpias.Selle autor oli kujur Pheidias. Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas
5)Huvitavat teavet = Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eboni puust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. 3 Artemise tempel. 1)Ehitamis aeg = Aastal 550. 2)Asukoht = Tänapäeva Türgis. 3)Kirjeldus = Üks suurimaid templeid. 4)Saatus = Templit ei ole enam alles. 5)Huvitavat teavet = Jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses (tänapäevaTürgis. 4 Halikarnassose mausoleum. 1)Ehitamis aeg = 353-350 eKr. 2)Asukot = Egiptus. 3)Kirjeldus = Ehitise suuruseks 66 × 77 × 30 meetrit. 4)Saatus = Mausoleumi ei ole enam alles. 5)Huvitavat teavet = Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. 5 Rhodose koloss. 1)Ehitamis aeg = aastatel 292 eKr280 eKr
Nendel lasus kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja tinast plaadid, mis takistasid vee valgumist alumistele astmetele. Kõige peal oli paks mullakiht, mis võimaldas seal kasvatada ka suuri puid. Terrasse ühendasid omavahel roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil sajad orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata terve päev Eufratist vett. Artemise tempel Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses. Tegemist oli gigantse joonia stiilis marmortempliga, mida ümbritses sammaste kaksikrida. Tempel oli Hersiphronose elutöö. Tema eluajal lõpetati hoone püstitamine ja sammastiku paigaldamine. Peale tema surma jätkas tööd tema poeg Metagenes. Templi aga lõpetasid 5. saj eKr arhidektid Peonitos ja Demetrios. Seda ehitati 120 aastat ja lõpetati umbes 550. a eKr. Aastal 356 eKr põletas selle maha hullumeelne Herostratos, et
püramiididesse vaid kalju haudadesse, sest need olid varaste eest kaitstumad. Need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinad on kaetud värviküllaste maalingutega. 9) Antiikkunst- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikaja kunst. 10) Tempel- Sakraalehitis ehk pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht , hiljem jumaluse hoone, mis oli ehitatud sellele pühale alale. Nt. Artemise tempel Ephesoses, Karnaki tempel, Poseidoni tempelm, Hera tempel. Artemise tempel Ephesoses 11) Amfora- Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Amforad 12) Amfiteater- Amfiteater on tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater
..............................................................................................................................3 Cheopsi püramiid.................................................................................................... 3 Semiramise rippaiad............................................................................................... 5 Artemise tempel..................................................................................................... 6 Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, see asus Ephesoses, tänapäeva Selçuk'i lähedal, Türgi aladel......................................7 Zeusi kuju............................................................................................................... 8 Zeusi kuju asus Zeusi templis, Olümpias Peloponnose poolsaare lääneosas. Ta oli loodud kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt. See on ainus maailmaime, mille autoriks oli üks inimene
materjali/ Tunne need ära ka pildilt Arhailine: kouros- alasti meesfiguur, kore- riietatud naisfiguur Klassikaline: Polykleitos (odakandja), Myron(kettaheitja) Hellenistlik: surev gallialane, Heliose kuju 11.Nimeta 7 antiikmaailma imet. Kus nad kaardil paiknesid? 1) Semiramise rippaiad Babülonis, 2) Cheopsi püramiid Egiptuses, 3) Zeusi kuju Olümpias, 4) Halikarnassose mausoleum,- Türgis 5) Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 6) Rhodose koloss- Kreekas Rhodose saarel 7) Artemise tempel Ephesoses 12.Kreeka vaasimaal. Mustafiguuriline ja punasefiguurilised vaasid mis on nende erinevus Mustafiguuriline- varasem vaas, kus figuur maaliti tumeda värviga punakale savipinnale Punasefiguuriline- hilisem vaas, kus figuur jäeti punaseks ja taust värviti tumedamaks 13.Kreeka ja Rooma jumalad. Zeus Jupiter- peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera Juno- Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon Neptunus- Zeusi vend, allmaailmajumal
külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · µµ Babülonis, · µ µ Ephesoses, · Olümpias, · µµ, · ja · (Aleksandria sadamas). Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi.Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.
Aleksandri noorus Aleksander sündis aastal 356 eKr. Samal ööl süütas Herostratos Artemise templi Ephesoses. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Pärsia sõjaretk Kuningaks saanuna jätkas Aleksander oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks. Sõja
raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Näiteks: Ateena Parthenon, Hephaistose tempel Ateenas Joonia stiil- Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Näiteks: Jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses, Korintose stiil- Korintose stiil oli kõige hilisem kolmest vanakreeka ehitusstiilist. Korintose stiil pärineb 5.4. sajandist eKr ja oli väga levinud hellenismiajal. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. Näiteks: Zeusi tempel Ateenas, Krüselephantiintehnika- Akropol- Akvedukt- sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud
Sofistid- nimetatakse filosoofia ajaloos mõtlejaid Türannia- ebaseaduslikult võimule tulnud vaitseja valitsemine. Polis- tüüpiline kreeka linnriik, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga Faalanks-Kreeka jalavägi Aristrokraatia-võim kuulus ülemkihile Homeros- Vana-Kreeka pime laulik, Iliase ja odüsseiase autor Arichmedes-matemaatik, füüsik, leiutaja 7 maailmaime: Cheopsipüramiid Egiptuses Semiramise rippaiad Babülonis Artemise tempel Ephesoses Zeusi kuju Olümpias Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas)
Hellenistliku kultuuri eredamaid näiteid Hellenismiperioodile pani aluse Aleksander Suure vallutusretk. Lühikese ajaga vallutas Aleksander Suur Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani. Peale Aleksandri surma lagunes tema hiigelriik kolmeks: Egiptus, Süüria ja Makedoonia. Uueks tähtsaimaks Egiptuse linnaks sai Aleksandria, sellele lisaks ka Antookia. Süüria linnadest paistis silma Pergamon. Hellenismiperioodil toimus mitmeid muutusi arhitektuuris, teaduses ja kirjanduses. Templitega seostuvad esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused. Templeid ehitati enamasti marmorist ja sidumiseks kasutati metallist klambreid. Hoonete piklik põhiplaan ja kahesambaga eeskada portikus on pärit juba Egeuse ehituskunstist. Tempel ehitati kõrgemale kohale ja seda iseloomustasid sambad. Reeglina pidi templi pikiküljel olema poole rohkem sambaid kui lähemal küljel, pluss veel üks. Sammas koosnes baasist...
Ka avalikus elus osalesid nad vähe,käies vaid usupidustustel. Naise koht oli kodus, mida vähem väljas käisid seda parem. Abielu eesmäk oli soetada seaduslikke järglasi. Tunded abielus ei mänginud mingit rolli.Mehed võisid luua suhteid väljaspool abielu ja pidasid tihti üleval hetääre,kellega tavaliselt kujunesid lähedasemad suhted kui abikaasaga 5.7maailmaimet-Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 6.Sparta ja Ateena linnriigid ja ühiskonnakorraldus-Sparta hõlmas Lakoonika ja Messeenia maakonda,keskuseks ei kujunenud mitte linn vaid 4kindlustamata küla. Ühiskonnakorralsud põhines Lykurgose seadustel,mis pärnesid 8.saj ja olid tuntud oma karmuse poolest. Kihid-Sartiaadid-Vabad kodanikud Perioigid-vabad,kuid ei omanud
tunis koduigatsust. Aiad olid sõnaotseses mõttes rippuvad. Semiramise rippaiad asusid Mesopotaamias, tänapäeva Iraagi aladel. Zeusi kuju Olümpias Kuju valmistati umbes 432 e. Kr. VanaKreekas Olympias. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. Olümpus on mägi, Olympia aga küla. Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eboni puust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Artemise tempel Ephesoses Tempel on pühendatud jumalanna Artemisele, mis asus Epheoses. Rajati aastal 550 e.m.a. Herostratas põletas selle 365 aastal e.m.a maha. Lõplikult hävitasid selle gootid. Halikarnassose Mausoleum Mausuleomi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis 36 sammast, 24astmeline püramiidiosaline katuseosa. Oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks. Egiptuse püramiidi järel suurim hauamonument. Mausoleus on hauarajatis, Halikarnassos aga linn
338 eKr-kreeka vallutatakse makedoonia kuninga Philippos 2 poolt. Polis-sõltumatu ennast valitsev ja kaitsev linnriik 30a eKr-hellenistliku perioodi lõpp, Egiptus langeb rooma võimu alla 2 1.Kaardil Sparta, Ateena, Egeuse meri, Kreeta saared Pergamon, antiookia ja aleksandria, nimeta ja märgi kaardile 3 vanaaja maailmaimet ● Cheopsi püramiid Egiptuses, ● Semiramise rippaiad Babülonis, ● Artemise tempel Ephesoses, ● Zeusi kuju Olümpias, ● Halikarnassose mausoleum, ● Rhodose koloss ja ● Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 2.Millal oli hellenismiperiood? Iseloomusta muutusi, mis toimusid valitsemises ja ühiskonnaelus.Helenismip. kestis Aleksander Suure vallutuste algusest (323eKr) kuni viimase hellenistliku riigi langemiseni (Egiptus 30a eKr). Sellega kaasnes demokraatia allakäik, tänu idatsivil. levinud monarhiale
Võisteldi omavahel: · Pikamaajooks · Kiirjooks · Maadlus · Rusikavõitlus · Pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest) · Staadionijooks · Hobuse võiduajamine · Viievõistlus · Kilbijooks 1 kõige kuulsamaid olümpiavõitjaid: Milon Kratonist 11) Teatrikunsti sünd (selle jätan vahele ) 12) Jumalad (jumalad jätan ka vahele) 13) 7 Vana-Maailma imet Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama. Zeusi ja Leto teine laps ja Apolloni kaksikõest Artemisest sai jahi-, viljakuse-, kuu-, abiellumis- ja metsade jumalanna. Ta oli julge, vooruslik ja uhke ning sellepärast tema sümboliteks olid vibu ja nool, kuid loomade valitsejananna seostati teda sageli hirve ja karuga. Artemise saatjateks olid nümfid. Teda peetakse sageli ka amatsoonide jumalannaks ja tema auks oli püstitatud Ephesoses tempel, mida peeti üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Tema vasteks oli Diana. Zeusil oli veel kaks tütart ja kaks poega Helena ja Klytaimestra ning Kastor ja Polydeukes (poisse hüüti dioskuurideks). Laste emaks on Sparta kuninga Tyndareose abikaasa Leda. Zeus ilmus tema juures luigena ja Leda tõi ilmale kaks muna. Ühest munast koorusi välja tüdrukud ja teisest poisid. Helena, maailma kõige ilusim naine, oli Menelaose abikaasa. Dioskuuride ja
Kolossi kõrgus oli 3236 meetrit. Koloss hävis maavärinas aastal 227, 226 või 224 eKr. Seega oli ta kõige lühemat aega püsinud maailmaime. 653.aastal müüdi kolossi jäänused Süüria kaupmehele. Nende ära vedamiseks olevat vaja olnud 900 kaamelit. 5) Artemise tempel oli jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses. Rajatud aastal 550 e.m.a. Selle mõõtmed olid uskumatud- 52meetrit lai ja 112 meetrit pikk. Sammuti oli templil 127 sammast. 365. aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal 262 meie aja järgi. 6) Pharose tuletorn oli tuletorn Pharose saarel Aleksandria sadamasuus. Tuletorni tipus seisis kreeka erejumala Poseidoni kuju.
Dooria stiil- vanim antiikarhitektuuri stiil, mida iseloomustab range, lihtne ning proportsionaalne vorm ja jäme baasita dooria sammas, mis aheneb ülespoole ning mille kapiteeli moodustavad ehhiin ja abakus. Varane dooria stiili näide. Poseidoni tempel. Joonia stiil- klassikaline arhitektuuristiil, mida iseloomustab kergus ja saledus ning mille samba kapiteeli kaunistab voluut. Näited: Jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses. Joonia stiil. Korintose stiil- kõige noorem klassikaline arhitektuuristiil, mida iseloomustab rikkaliku taimornamentikaga kaunistatud peekritaoline kapiteel. Korintose stiil. Olümpeionil Ateenas, korintose stiil. Krüselephantiitehnika- elevandiluust ja ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju.
ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos. Bütsants riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. Katoliku kirik maailma suurim kristlik kirik. Vana testament kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. Uus testament kristliku Piibli teine osa. Antiikaja 7 maailmaimet - Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos. Bütsants – riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. ’’pime aeg’’ – Katoliku kirik – maailma suurim kristlik kirik. Vana testament – kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. Uus testament – kristliku Piibli teine osa. Antiikaja 7 maailmaimet - Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos. Bütsants – riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. ’’pime aeg’’ – Katoliku kirik – maailma suurim kristlik kirik. Vana testament – kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. Uus testament – kristliku Piibli teine osa. Antiikaja 7 maailmaimet - Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
Kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest. Väike-Aasias koosneb ehhiin helmisnöörist ja nn munavöödist, Atikas on helmisnööri all lai palmettidega kaunistatud pael. Abakus koosneb rullispadjandist, mis on keskelt pisut nõgus ja keerdub külgedel väikese ringikese, nn silma ümber. Kapiteelidele toetub arhiitraav, sellel asetseb Atikas reljeefidega kaunistatud friis. Tuntuimad joonia stiilis ehitisi on Erechtheion ja jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses 16) Korintose stiil noorim klassikaline vanakreeka ehitusstiil. Kujunes u 4. Saj e.m.a. Kreeka mandri lõuna- ja kaguprovintsides ning sai nime Korintose linna järgi. Korintose stiilile on iseloomulik karikjas sambakapiteel, mida ümbritsevad akantuslehed. Koritose stiilis ehitati peamiselt väikesi hooneid, tuntuim monumetaalehitus on Zeuzi tempel Ateenas (u 175 e.m.a.). Korintose stiili kasutati eriti rooma arhitektuuris ja hiljem kõigis antiikset ehituskunsti järgivais stiilides.
● Valmis aastal 279 eKr ● Valgust andis tornitippu ehitatud ahi ● Ehitatud sideaineta, kive liitis sulatina V Babüloni rippuvad aiad ● Aiad kui ka müür arvatakse olevat ehitatud Nebukadnetsar II käsul u 600 a eKr ● Kirjelduste järgi arvatakse selle pindala olla umbes 1200 ruutmeetrit ● Terrasse ühendasid roosast ja valgest kivist trepid, mille kõrval asusid pumbad, millega orjad aedade kastmiseks vahetpidamata vett pumpasid VI Artemise tempel Ephesoses ● Ehitati kolm korda üles, enne kui see hävitati lõplikult 401. aastal ● Oli üks oma aja suurimaid templeid ● Templit ehitati 120 aastat ● Lõpuks oli tempel Aasia üks suuremaid panku, kuhu oli paigutatud paljude eraisikute raha VII Halikarnassose mausoleum ● Selle lasi ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma surnud abikaasa Mausolose mälestuseks 353 eKr ● Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument
Näiteks Zeusi ja Hera tempel Olümpias, Ateena varakamber Delfis, Hera tempel Paestumis, Hephaistose tempel Ateenas. JOONIA STIIL - üks kolmest vanakreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Talastiku friis koosneb üleni reljeefist. Näiteks: Jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses. Joonia stiili põhiliseks tunnuseks on sambakapiteel. Joonia stiilis sambaid on kasutatud ka paljude hilisemate ehitiste juures. Näiteks: Berliini Schauspielhaus (ooperimaja). KORINTOSE STIIL - kõige hilisem kolmest vanakreeka ehitusstiilist.Hellenisimi aeg. Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinevus on põhiliselt ainult sammastes, eriti sambakapiteelis. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel
Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Neist on tänaseni säilinud ainult Cheopsi püramiid.
Arhitektuuri ette seati uued ja komplitseeritud ülesanded, samal ajal läksid kaduma terviklikkus ja ülevus, mis iseloomustasid V sajandi ehituskunsti. IV sajandil kujunes välja terve rida uusi ehitustüüpe. Peripteeri (ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritseb igast küljest ühekordne sammaste rida) kõrvale, mida peeti jumaluse elamuks, selle kuju asukohaks, tekkisid hiigelsuured, võrreldamatult ruumikamad templid. 356. aastal maha põlenud vana templi asemele püstitati Ephesoses nõndanimetatud dipteerina - kahe tsellat ümbritseva sammastereaga uus Artemise tempel (Lisa 7). Klassikalise kunsti lihtsus ja suurus asendus hiilguse ja ülekoormatud vormidega. Artemise templi joonia sammaste kõrgus oli üheksateist meetrit, see tähendab, et need olid peaaegu kaks korda nii kõrged kui Parthenoni sambad. Sealjuures segasid baasid, mis olid kaunistatud peaaegu inimsuuruste figuuridegga kõrgreljeefis, tunduvalt sammaste stabiilsuse mõjulepääsemist. IV sajandist e.m.a
[redigeeri] Religioon Valitsevaks religiooniks on islam: 99,8% elanikkonnast on moslemid (peamiselt sunniidid). Leidub ka kristlasi ja judaiste. Ýstanbulis resideerib õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh. 1924 lahutati religioon riigist. Võrreldes ülejäänud islamimaailmaga suhtutakse Türgis võõrusulistesse sallivamalt. Majanduspoliitika ja makromajanduslikud näitajad Celsuse raamatukogu Ephesoses (135 pKr) Sinine mosee Ýstanbulis. Mustafa Kemal Atatürk,Türgi Vabariigi rajaja Levent, Ýstanbuli finantsrajoon Dolmabahçe palee üks peaväravaid Türgi dünaamiline majandus on keeruline segu tänapäevasest tööstusest ja ärist ning traditsioonilisest põllumajandussektorist, mille arvele veel 2001. aastal tuli 40% tööhõivest. Erasektor on tugev ja kiiresti kasvav, kuid riigil on ikka veel suur roll tööstuses, panganduses, transpordis ja kommunikatsioonides
.......................................................................................4 2. Antiikaja maailmaimed......................................................................................................5 2.1. Cheopsi püramiid........................................................................................................5 2.2. Semiramise rippaiad....................................................................................................7 2.3. Artemise tempel Ephesoses.........................................................................................8 2.4. Zeusi kuju Olümpias...................................................................................................9 2.5. Halikarnassose mausoleum ......................................................................................10 2.6. Rhodose koloss..........................................................................................................12 2.7
kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja tinast plaadid,mis takistasid vee valgumist alumistele astmetele.Kõige peal oli paks mullakiht,kus sai ilusti kasvatada suuri puid.Terasse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Sinna kõrvale oli paigutatud keerdpumbad. Kuid aiad ei olnud tegelikult otseses mõttes rippuvad,kirjeldab pigem aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele. 3)Artemise tempel Ephesoses Tempel on ristkülikukujuline,pearuum koosnes pearuumist ja sammaskojast. Massiivseid sambaid on kaks rida,mis on 20 m pikad ning läbimõõt oli 3 m. Kui vundament oli rajatud ja põrand ehitatud,hakati sambaid aegamööda plokk ploki kaupa kõrgemaks ehitama. Kui ehitis oli hakanud juba ilme saama,püstitati selle ümber tellingud.Templil oli 127 sammast,seda kaunistasid keerulised skulptuurid. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi,mis hoidis katust üleval.
Figuurid jäid aga savikarva. Kujutati keerukamaid liigutusi kuna punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida 10 üksikasju. Ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Seitse antiikset maailmaimet. · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). seitsme maailmaime hulka kuulunudhauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist (kaherattaline võidusõiduvanker, mille ette on rakendatud neli hobust)
kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Kuna vanadest maailmaimedest on säilinud ainult Giza püramiidid, tuli Sveitsi rännumehel Bernard Weberil mõte valida uued maailmaimed. Uuteks maailmaimedeks valiti: · Hiina müür Hiinas, · Machu Picchu Peruus, · Chichen Itza Mehhikos, · Kristuse kuju Brasiilias,
pealikuriigid ca 20000 elanikuga kogukonnad, mida juhtis kõrgeima saatusega perekonna vanim liige Vanaaja riikide kuulsad valitsejad: Hammurapi(Babüloonia); Amenhotep IV (Egiptus); Aleksander Suur (Egiptus); Kyros Suur (Pärsia); Saalomon (Kaanan?); Caesar (Vana-Rooma); Octavianus (Egiptus, Rooma) Vanimad eeposed: Gilgames (sumeri), Mahabharata (India), Ilias ja Odüsseia (Vana- Kreeka), Vanaaja seitse maailmaimet: Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Kehakultuur vanades tsivilisatsioonides. Valitseva klassi riigikaitsjad õppisid: loomulikke liikumisviise (jooks, hüppamine, rohimine) rakenduslikke liikumisviise (ujumine, jahtimine, ratsutamine) sõjaks spetsiaalselt vaja (sõjavankri juhtimine, maadlus, mõõgavõitlus) sõjatantsud ja rituaalid Riigid, kus oli palgaarmee ja sporditi meelelahutuseks: veeprotseduurid ja saunad,
Irdmuistiseid saadakse kinnismuististe kultuurkihist või juhuleidudena kohtadest, kuhu nad on kaotatud või kogumina peidetud (peitleid). Paljudes riikides (ka Eestis) on mustised seadusega kaitstud. Maailmaimed - seitse maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Nende hulka kuuluvad: Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss, Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). (Vikipeedia, 17.09.12) Minotauros - oli vanakreeka mütoloogias inimese keha ja pulli peaga koletis. Ta oli Kreeta kuninga Minose naise Pasiphae ja sõnni poeg. (Vikipeedia, 17.09.12) Munk – jumala teenimiseks ilmaelust kõrvale tõmbunud mees (Kõiv, 2006). Muusad - olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred
vanimaid teatreid Kreekas. 22 Arhaika perioodi lõpul kujunes välja ka joonia stiil, templeid sellest ajast ei ole aga säilinud. Seoses joonia stiili tekkimisega peame meenutama aga üht tollesse aega kuulunud templit, mille vanad kreeklased üheks seitsmest ilmaimest nimetasid. See on Artemise tempel Väike- Aasias Ephesoses, joonia sammastega dipteer, mille 127 reljeefidega kaunistatud alustega 18 meetri kõrgust sammast moodustasid otsekui sihvakate puude metsa. (Tempel hävis mitu korda ning taastati iga kord uuesti, viimane kord hilisklassika perioodil, lõplikult hävis tempel bütsantsi ajal). Arhaika perioodi kuulusid ka varaseimad Ateena Akropoli ehitused, neistki on tänaseni jõudnud ainult skulptuurkaunistusi. Kreeka klassikaline ajajärk (5.saj. u. 33o.a.eKr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
