Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kognitiiv-käitumuslik paradigma Fenomenoloogiline lähenemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konstrukt, person, reaktsioon, construct, konstruktid, reinforcement, kinnitaja, lähenemine, operant, other, process, behavior, sarrustus, kognitiiv, processes, events, construction, poolus, sekundaarne, role, operantne, schedule, käitumuslik, ärevus, skinner, kinnitamise, vältimine, tendents, konstrueerimise, convenience, ennustus, hierarhia, socialKognitiiv-käitumuslik paradigma Fenomenoloogiline lähenemine George Alexander Kelly (1905-1967) The Psychology of Personal Constructs: Vol. 1-2. New York: Norton (1955) A Theory of Personality: The Psychology of Personal Constructs. New York: Norton (1963) · teadlase metafoor - määramatuse vähendamine teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend · kontroll sündmuste üle · skeemid, kategooriad konstrueerimise paljususe printsiip (constructive alternativism)
muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame võrrelda inimesi, kuna ei saa olla nii et ühel üks omaduste komplekt ja teisel teine. Idiograafiline lähenemine – igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Omadused pole püsivad ja on muutuvad ajas ning ruumis. Tüübid – kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse. On teada looduses esinev kombinatsioon omadusi, mis moodustab tüübi
pidevalt muutuv ja personaalne - peegeldab indiviidi kogemusi, eesmärk on tagada kohanemine keskkonnaga. Teadvus on personaalne, ei saa jaotada, pidevalt muutuv, valiv, kohaneb keskkonnaga Rakenduspsy kujunemine. Uurimistehnikate laiendamine (kasuliku teabe leidmine inimese kohta). Learnes patterns of behaviour are habits. Habit makes society possible. Act in ways that are compatible with the tupe of person you would like to become. Aitas evolutsiooni teooria tuua psühholoogiasse. Tema pragmaatiline suhtumine viis rakenduspsy kujunemisenie (applied psych.) Ideo-motor - ideas cause behavior, and thus we can control our behavior by controlling our ideas. Habits - learned patterns of behavior. Radical empiricism - all consistent categories of human experience are worthy of study, whether or not they are amanable to the methods of science.
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus)
ekstravertsuseintrovertsuse äraseletamisel. 4. Gray Käitumusliku inhibitsiooni ja aktivatsiooni süsteemid (BIS ja BAS), paralleel Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega. 5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. 6 6. Baastasandi emotsiooniringete omadused (neurokeemiat pole vaja) Panksepa järgi, sh kust me teame, et nad imetajatel sarnased on. 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? V LOENG Millised on küsimusele vastamise etapid? Kas nende järjestus on alati (tingimata) sama? Mis vahe on sõna-sõnalisel ja pragmaatilisel tähendusel? (literal vs pragmatic meaning) P
arengukavandamine), uurimistöös (arengumõõdikud) -Interdistsiplinaarsus - arengut uuritakse sotsioloogias (social change), psühholoogias (arengupsühholoogia), ajaloos (ideede ajalugu), poliitikateadustes (global development), välja on kujunenud omaette uurimisvaldkond “arengu-uuringud” (development studies) -“Arengu” alusel kujunevad hoiakud ja otsused – arenguhindamise tööstus! Lähenemine – sotsiaalteaduslik (mitte astronoomia, meditsiin, geoloogia vms) Konstrukt. Termin vs konstrukt. Sotsiaalne konstruktivism. Konstrukt: kokkulepitud ja ühiskonnarühmas taastoodetav arusaam + suhtumine, kinnitatakse sotsiaalse suhtluse käigus. Konstrukt kui kokkulepe. -Argielu konstruktid: Eesti, Euroopa, hängimine, elukaaslane, õnn, -Teaduslikud konstruktid: sotsiaalne mobiilsus, väärtused, hoiakud, demokraatia … -Teadus: teadlaste poolt konstruktide loomine, mõõtmine, debatt
olevale (väärtused, eesmärgid, plaanid, hoiakud jne) juhindub 3 printsiibist: · organiseeriva energia printsiip - kohanemisprotsessist vabanev energia suundub püüdluste realiseerimiseks · kompetentsuse printsiip - suurendada mina- efektiivsust ja kompetentsust, terve isiksus - ülesannete hulga suurendamine, mida lahendada · vastavus propriumile - sõltumatu minevikust, kuid sõltuv propriumist Klassifitseeriv paradigma Dispositsiooniline lähenemine Henry A. Murray (1893-1988) Explorations in personality. New York: Oxford, 1938/1962. psühhodünaamiline: a) vajadused b) projektsioonid c) ajatelg klassifitseeriv: dispositsioonid = vajadused ja motiivid I Metodoloogia · isiksus teoreetiline konstrukt individuaalse ajaloo sündmusi "The history of the personality is the personality" kirjeldab korduvaid käitumise elemente integreeriv ja kordineeriv alge
olevale (väärtused, eesmärgid, plaanid, hoiakud jne) juhindub 3 printsiibist: · organiseeriva energia printsiip - kohanemisprotsessist vabanev energia suundub püüdluste realiseerimiseks · kompetentsuse printsiip - suurendada mina- efektiivsust ja kompetentsust, terve isiksus - ülesannete hulga suurendamine, mida lahendada · vastavus propriumile - sõltumatu minevikust, kuid sõltuv propriumist Klassifitseeriv paradigma Dispositsiooniline lähenemine Henry A. Murray (1893-1988) Explorations in personality. New York: Oxford, 1938/1962. psühhodünaamiline: a) vajadused b) projektsioonid c) ajatelg klassifitseeriv: dispositsioonid = vajadused ja motiivid I Metodoloogia · isiksus teoreetiline konstrukt individuaalse ajaloo sündmusi "The history of the personality is the personality" kirjeldab korduvaid käitumise elemente integreeriv ja kordineeriv alge
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele
.................118 1. Sotsaalpsühholoogia • SP – osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... • Gordon Allport (1954): “Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings”. • Tänapäeval: “SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour” (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) • SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine … • Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus … • Teaduslik ja tarbepsühholoogia.
Kirjelda sensoorse kodeerimise Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete kahte teooriat. kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri neuronid Mustriteooria - erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale. erinevused? Too kummagi kohta Aistingul on elementide äratundmine, näiteks oma näide. roheline värv. Taju on aistingujärgne keerukas protsess ajus, kus pannakse olemas olev ja meelte kaudu sisse tulev info kokku ja teadvustatakse seda. Näiteks punane ja ümar
Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu
kohe makstud osa, sest see ei häirinud enam nende välja. · Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku inimese eluruum. · Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli ... 20. sajandi II pool · Tarbepsühholoogia pealetung.nt käsiraamatud Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! · SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma; nt Maslow teooriad) · 1980dad SP kriis -> laienes oluliselt sotsiaalpsühholoogia temaatika. · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia jne · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik
südamelöökide sagedust, vererõhku ja lihaspinget. Ainete manustamisel paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad. Hallutsinogeenid e meelepetteid esile kutsuvad ained (LSD, PCP) – on ained, mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone. Agonist – aine, mis seondub retseptoritele ja vallandab reaktsioone. Antagonist – blokeerib retseptori Partial agonist – tekib ainult osaline reaktsioon. Inverse agonist – tekitab vastupidise reaktsiooni Taluvuse ehk tolerantsuse tõus uimasti suhtes on olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna subjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud, mis kaovad uimasti järjekordsel manustamisel. Psüühiline sõltuvus – e. iha on vastupandamatu tung seda iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada.
Kuid nii võib jääda ekslik mulje, nagu ei olekski kliinilisel psühholoogil päris isiksusepsühholoogiaga midagi peale hakata. Kliinilise, korrelatiivse ja eksperimentaalse lähenemise eelised ja puudused (Pervin) Isiksusekäsitlused õpikutraditsioonis "....eripalgelised jutustused inimese olemusest, mida hakatigi nimetama isiksuseteooriateks" (Allik, 2003). 1. Psühhoanalüüs; psühhodünaamiline käsitlus 2. Humanistlik ja eksistentsiaalne psühholoogia 3. Biheiviorism ja kognitiivne lähenemine, mille sulandumisel arenes sotsiaal-kognitiivne lähenemine 4. Dispositsionaalne lähenemine ("joonepsühholoogia" trait psychology) Psühhodünaamiline käsitlus · Charcot' uuringud hüsteeriast; Morton Prince (1906) "lõhestunud isiksus" · Sigmund Freud: psühhoanalüüs · Carl Gustav Jung: analüütiline psühholoogia · Alfred Adler: individuaalpsühholoogia · Erik Erikson: egopsühholoogia; ka evolutsiooniline psühholoogia 1) Sigmund Freud · Teadvustamatus
(http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ps %C3%BChhobioloogia) • Evolutsiooniline psühholoogia- psühholoogia suund, mis püüab seletada inimese psüühilisi omadusi loodusliku valikuga, taandades 7 8 kõigi käitumuslike omaduste põhjused reproduktiivsetele tunnustele ja sugulisele valikule. (Wikipedia) • Sotsiokultuuriline lähenemine - põhineb arusaamal, et inimene on universaalselt mitmemõõtmeline biosotsiokultuuriline olend, kes kehastab endas keerulist tervikut looduslikust, kultuurilisest ja sotsiaalsest algest. (http://e-ait.tlulib.ee/65/1/jarva_inna2.pdf) TEINE LOENG (KESKNÄRVISÜSTEEM. AJU EHITUS. ) Refleks- Vastus mingile kindlale muutusele välis või sisekeskkonnas. Samuti on refleks ka enesekaitse, tõrje ja kaitseliigutused, imemisliigutused vastsündinul.
võimed, süsteemne protsess, kasutatakse reastamiseks Objektiivtestid - intelligentsustest¸ oskused Projektiivtestid - inimene ei tea, mida mõõdetakse; taju on määratud mälu jälgede poolt (näiteks lapsed joonistavad pere) Kitsaskoht:subjektiivsus, kas test ikka mõõdab seda, mida ta mõõtma peaks. Ajalugu Suhtumine lastesse läbi aegade - sotsiaalne konstrukt, mis on välja kujunenud koos inimeste arenguga. Lapsed toovad edu kui neid hukata - neid söödi pärast sündi, maeti elavalt liiva alla. Antiikajal hakati kontrollima/uurima perekonna planeerimist. Laste suremus oli kõrge (1/3) - lapse surma järgselt polnud tseremooniat. Puudus mõiste lapsepõlv. Lapsepõlve kategooria sündis tänu meditsiinile 19.sajandil. Hakkas looma teadmus, et on vaja rääkida arengust läbi elukaare.
militaarpsü.- milliseid inimesi kelleks koolitada; mis mõjutavad sõdureid lahingutes ja nende järgselt Teaduslik meetod psühholoogias 1. probleemi defineerimine 2. probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringutega 3. testitava hüpoteesi formuleerimine 4. uurimismeetodite kindlaks määramine (olulised eelmised andmed, mida tasub uurida ja mida saab. Samas kontrollida uusi võimalusi, lükata eelnevad ümber.) a. Deduktiivne lähenemine probleemile – järeldus grupi tulemuselt indiviidile b. Induktiivne lähenemine probleemile - vastupidi 5. andmete kogumine ja analüüsimine 6. tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7. teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus – meetodi usaldusväärsus
militaarpsü.- milliseid inimesi kelleks koolitada; mis mõjutavad sõdureid lahingutes ja nende järgselt Teaduslik meetod psühholoogias 1. probleemi defineerimine 2. probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringutega 3. testitava hüpoteesi formuleerimine 4. uurimismeetodite kindlaks määramine (olulised eelmised andmed, mida tasub uurida ja mida saab. Samas kontrollida uusi võimalusi, lükata eelnevad ümber.) a. Deduktiivne lähenemine probleemile järeldus grupi tulemuselt indiviidile b. Induktiivne lähenemine probleemile - vastupidi 5. andmete kogumine ja analüüsimine 6. tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7. teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus meetodi usaldusväärsus
Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal tasemel esinemiseks mobiliseerida. Või on see sotsiaalfoobia? Mis on rahvusvahelises psüühikahäirete klassifikatsioonis sees, halvendab eksamil esinemist ning kuulub ravimisele. Või on see hoopis anankastse isiksuse tüüpiline reaktsioon situatsioonile, kus pannakse proovile tema ülim perfektsionism ning kus tema tüüpilised kõhklused “kas ikka rohkem ja täpsemini?”, “kas oleks pidanud ...” ärevuse tekitavad? Mispuhul mõned koolkonnad juhtumit ravimatuks isiksusehäireks peavad ja adekvaatsemat situatsioonivalikut soovitavad. Normaalsuse määratlusest tuleb selles kursuses juttu. Häirete klassifitseerimisest RHK-10 järgi ning nende tunnustest ja põhjuslikest mehhanismidest samuti. Lihtsat ja ühest vastust
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli e
vastavalt füüsika seadustele, vaim (mind) neile ei allu vaid teostab oma vaba tahet ja on surematu), ent arendas ka ideed nende vastastikmõjust. 5. Inglise empiiriline filosoofia (Locke, Berkeley, Hume, Hartley) uskusid, et vaim funktsioneerib samuti teatud (looduslike) seaduste kohaselt. On olemas elemendid (ideed) ja neid mõjutavad jõud (assotsiatsioonid), mis aktiveerivad elemente seaduspärasel viisi. Empiristlik lähenemine rõhutas andmete kogumise ja hindamise, vaatluse ja eksperimendi tähtsust, vastandina senisele teoreetilistel konstruktsioonidel põhinevale deduktsioonile. Eksperimentaalne meetod ise tuli psühholoogiasse sensoorse füsioloogia uuringutest. 19. saj. keskel oli saksa füsioloogia huvitunud meeleorganite füsioloogiast ning info ülekandest meeleorganitest NS vahendusel ajju. H.von Helmholtz (1821-1894), füüsik ja füsioloog esindas seda suunda. Suurim mõju eks. psüh
For number of reasons, it has been implicitly accepted by Estonian educators, students and practitioners in the field that the theory and practice of social pedagogy do not meet each other, and that practical fields commonly engaged by social pedagogues are comprised by theories drawn from other concepts and theoretical frameworks - such as educational psychology and social work
whether to use "less precise, objective, and rigorous" theory-building or "large-scale" theory-testing. breakthroughs, albeit along with the nontrivial possibility · Juhindumine teooria edasiarendamisest vs. uue teooria loomisest. of total failure. Research question is also influenced whether the research is theory-driven The other approach is less grand in scope and focuses (extending "existing theory") or phenomenon-driven (creating new theory) more on refining knowledge within an existing in theory-driven there is need to justify why qualitative's deep insight is better than quantitative setting paradigm. This approach involves replication and
küpsemise poolt) Sensoorne isolatsioon: kas pime või kurttumm võib omandada keele? Helen Keller'i juhtum 3.KOGNITIIVNE TEOORIA Piaget, Sinclair-de Zwart jt. 4.SOTSIAAL-INTERAKTSIOONILINE LÄHENEMINE K.Nelson, C. Snow jt. protokonversatioonid hoidekeel K. Nelson keele õppimise stiil 1.Refereeriv - rõhutatakse asjade nimesid. Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele. Ema nimetab ja kirjeldab mänguasju. 2.Ekspressiivne tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem . Tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeruvad teadete andmisele. C. Ferguson Baby talk Kuidas tuleks lapsega rääkida? Lapsele kohandatud kõne esimestel eluaastatel Hiljem ergutama last ka dekontekstualiseeritult keelt kasutama (põhjendused, narratiivid jm.)
Humanistlik psühholoogia. Carl Rogers, Abraham Maslow jt. Roll ennekõike teraapiate ja nõustamise ideede kujunemisel. Rõhk inimese abistamisel. Inimese põhimotivatsiooni allikaks on tendents ennast aktualiseerida. (vt lisaks pdf Ramul 1937) Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses: Psühhodünaamiline perspektiiv käitumine on mõjutatud teadvusest välja surutud teadmise ja impulsside poolt Biheivioristlik lähenemine käitumist vormib ja kontrollib keskkond Humanistlik lähenemine käitumist juhib inimese enda maailmatunnetus ja isiksusliku kasvu vajadus Bioloogiline lähenemine käitumine on biokeemiliste protsesside tulemus Kognitiivne lähenemine inimese käitumist saab mõista informatsioonitöötluse terminites (Lisaks: psühholoogia erinevate harude ja psühholoogia seoste kohta teiste teadusharudega BachmannT., Maruste, R. (2003) ,,Psühholoogia alused" lk. 23-25) Psühholoogia meetodid
(Buhrmeister, 1988): - interaktsioonide ja suhete algatamine; - isiklike õiguste eest seismine; - eneseavamine; - teiste emotsionaalne toetamine; - interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast - Enesehinnang (self-esteem) - Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid - Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C
do it, enabled us to make significant changes. His work has enabled us to gain significant competitive differentiation and advantage" -LAURENCE HOF, Vice President, Relationship Consulting, Advanta Corporation "This will help executives make better decisions and use their influence wisely ... Robert Cialdini has had a greater impact on my thinking on this topic than any other scientist." -CHARLES T. MUNGER, Vice Chairman, Berkshire Hathaway, Inc. If you're wondering why of Latin America, the Far East, and Central Europe. you should buy this new edition of Influence: o More neuroscience evidence of how the influence process works is inte-
Oppositional behavior oppositsiooniline käitumine, pedagoog. Kui kasutab psühhiaater siis ütleb, et tõrges- trotslik käitumine. Trotslik, hakkab vastu, vihastab, kangekaelne, kergesti solvumine, ärrituv. VÕIMALIKULT HINNANGUVABA PROBLEEMIDE KIRJELDAMINE. ÜKS ASI ON SPETSIALISTIDE VAHELINE ÜHTNE TERMINITE MÕISTMINE. TEINE ASI OLUKORD PROBLEEMSE LAPSEGA. Interaktsiooniline versus meditsiiniline lähenemine. Ära nimeta laiskvorstiks, vaid ütle, mida ta pole teinud ära jms. 4 2. PROBLEEMSE KÄITUMISE ULATUS JA ALGUS Riskifaktorid seoses probleemide süvenemisega: Mitmekesisus Varane algus Sagedus Mitmekesine ümbrus + hüperaktiivsus. Peame tavaliselt silmas lapsi/õpilasi, kelle esinevad mitmekesised probleemid ehk palju probleeme korraga, probleemid sagedasti, mitmekesises ümbruses ja saavad alguse varajases eas.
Kui inimese hoiak on tugev, ei pruugi see lihtsalt muutuda. Nt keskkonnasäästlik käitumine (Chaiken and Baldwin, 1981) 4. Näoilme tagasiside hüpotees Inimeste hoiakud muutuvad vastavalt tema näo väljendustele kellegi või millegi suhtes. Sõltub siiski inidiviidist. - Zajonc vaskulaarse emotsiooniteooria kui inimene naeratab, siis tema näolihased stimuleerivad verevoolu ajju, aju jahutatakse, tuju positiivsemaks. 5. Funktsionaalne lähenemine Hoiakud formuleeruvad lähtuvalt sellest, kuidas nad suudavad rahuldada inimesel erinevaid psühholoogilisi vajadusi. See on aktiivne teooria. Ilmneb: - utilitaarne funktsioon saame teistel heakskiitu, seetõttu tekivad hoiakud. - teadmised hoiakud aitavad inimestel organiseerida oma sotsiaalset keskkonda, nt stereotüübid on meie hoiakud erinevate sotsiaalsete ja rassiliste gruppide osas. - ego kaitse pos minapildi kaitsmine, muudan vajadusel hoiakuid nii, et ma ei saa
• A revised chapter which looks back at the Star Wars phenomenon and analyzes the six feature films as an epic on the theme of father-son relationships • New illustrations and diagrams that give additional depth to the mythic principles • A final chapter, "Trust the Path," an inspiring call to adventure for those who want to discover themselves through writing "This book is like having the smartest person in the story meeting come home with you and whisper what to do in your ear as you write a screenplay. Insightfor insight, step for step, Chris Vogler takes us through the process of connecting theme to story and making a script come alive. " - Lynda Obst, Producer, Sleepless in Seattle, How to Lose a Guy in 10 Days; Author, Hello, He Lied
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
Küberkiusamine (elab praegu täiel rinnal facebookis) Mis töötab, mis mitte? Kõrvalseisjatega töötamine (jah, rollimängud Kiusaja avalik häbistamine, karistamine (ei jms- hoiakute kujundamine) aita, see on sekkumine valel ajal) Klassi reeglid (jah, kui on kirjutatud koos Ohvri eemaldamine (ei aita- ta võtab staatuse õpilastega, isegi veel kutsekas) kaasa, tal on halb tunne veel teiste ees) Koolipõhine lähenemine (jah, hoiakud- on Lühiajalised projektid (nt koolivälised) reegliteks kõigile koolisviibijatele) (pikas perspektiivis ei aita, töötab vaid see, mis on pikaajaline) Klassipõhine lähenemine (on sama mis koolipõhine) Kaasõpilase tugi (peab olema oma klassist, kuid piisavalt populaarne, et ei tekiks kahte ohvrit, ta peab olema neutraalne, keegi keda kuulatakse) Mänguväljakute planeerimine ja
annaabi.ee 
