Õppejõud: Töö teostatud (kuupäev): 1 Töö eesmärgid I osa eesmärgid: 1. Aine spektri mõõtmine ja iseloomustamine. Neeldumismaksimumide ja neeldumismiinimumide kindlaks määramine. 2. Uurimine, kas aine spektrinäitu saab ennustada teades aine värvi. 3. Uurimine, kas aine spektrinäit sõltub keskkonna pH-st. 4. Uurimine, kas aine värv on mono – või polükroomne kasutades spektrinäitu. II osa eesmärgid: 1. Määrata KMnO4 ja K2Cr2O7 kontsentratsioonid kontroll-lahuses. 2. Kalibreerimissirge konstrueerimine ja iseloomustamine kasutades regressioonisirge võrrandit y=ax+b ning paranduskoefitsienti R2 . 3. Beeri seaduse kasutamine segu kvantitatiivseks analüüsiks (kahekomponentne süsteem). 2 I osa – kvalitatiivne analüüs 2.1 Töö käik Ained: 0.1M HCl, 0.075M Na2CO3, dest. vesi, indikaatorid – ff ja mp. Valmistada järgnevad lahused ja mõõta jooksvalt nende neeldumisspektrid kasutades
Cu[NH3]42+ Cu[NH3]42+ 7 , , . . , , . Zn + 2HCl -> ZnCl2 + H2 (g) Zn 2 Cu + HCl -> , , , . , , . 8 ~1 . . : u HNO3 - , , . . 9 2 3 CuSO4 , , , , . CuSO4 + Zn = Cu + ZnSO4 Zn u 10 KMnO4 K2Cr2O7 ~0,5 KMnO4 Na2SO3 5Na2SO3+3H2SO4+2KMnO4=5Na2SO4+2MnSO4+K2SO4+3H2O : MnO4-+ 8H++ 5e- Mn2++ 4H2O : SO32- + H2O - 2e- SO42- + 2H+ 2MnO4- + 6H+ + 5SO32- 2Mn2+ + 3H2O + 5SO42- 11 ~0,5 2 KMnO4 . Fe2+. MnO4- . 2KMnO4 + 10FeSO4 + 8H2SO4 5Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 2MnSO4 + 8H2O 10 MnO4- (aq)+ 10 Fe2+ (aq)+ 8 H+(aq) 2Mn2+(aq) +5 Fe3+(aq) + 28H2O (l) Mn 7+ +5e- Mn 2+ 1 Fe2+ - 1e- Fe3+ 5 12 K2Cr2O7 (1-2 ) ~ 1 Fe2+
vedelik katseklaasis muutub pruunjas-mustaks. Soojus eraldub. Eralduv gaas on NO. 3Cu2++ 6NO3- 3Cu(NO3)2 Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO4 lahust. Millised muutused toimuvad? Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale? Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu(sade) Tsink muutub mustaks, sest Cu sadestub tema pinnale Zn2++SO42- ZnSO4 6. KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10. Valada katseklaasi ~0,5 ml KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand 2KMnO4(aq) + 5Na2SO3(s) +3 H2SO4(aq) 2MnSO4(aq) + 5Na2SO4(aq) + K2SO4(aq) + +3H2O(l) Lahus muutub värvusetuks. MnO4 - + SO42- + 8H+ Mn2+ + SO42- +4H2O Katse 11. Valada katseklaasi ~0,5 ml lahjendatud väävelhappelahust ning
Absorbeeriv värvus: violetne Lahus: Na2CO3+mp+HCl üle Lahuse värvus: ( roosa) violetne Neeldumismaksmimum, nm: 518 nm, 0,36 ABS Absorbeeriv värvus: roheline Neeldumisspektri kuju muutus sõltub uuritavast ainest ning selle värvuse intensiivsusest. Neeldumismaksimum i järgi saab kindlaks teha absorbeerinud värvi. Lahuse värvile vastav vastandvärvus neeldub. Kiirgused, mis läbisid lahuse, ei neeldunud. II osa Kvanitatiivne analüüs Eesmärgid: 1. Määrata KMnO4 ja K2Cr2O7 kontsentratsioonid kontrolllahuses. 2. Kalibreerimissirge konstrueerimine ja iseloomustamine kasutades regressioonisirge võrrandit ning paranduskoefitsienti. 3. Lamberti Bugeri Beeri seaduse kasutamine segu kvantitatiivse analüüsi jaoks. Lahused: Dest. vesi, 6,25 mM KmnO4, 12 mM K2Cr2O7, segu ehk kontrolllahus. Töö käik: 1. Valmistakse viis KMnO4 standardlahust kalibreerimise jaoks. Pipeteeritakse 2.0, 3.5, 5.0; 7.0 ja 9
pruun gaasina eralduv NO2 ning vesi KATSE 9 Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1…2 ml CuSO 4 lahust. Zn + CuSO4 = ZnSO4 + Cu↓ CuSO4+Zn=Zn2+SO4+Cu↓ Cu2+ + 2e = Cu oksüdeerija Zn – 2e = Zn2+ redutseerija Tsingi tükk muutub mustaks, kuna tsink on vasest aktiivsem vahetavad nad kohad ja vask sadestub tsingitüki pinnale. KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone KATSE 10 Valada katseklaasi KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H 2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). 2KMnO4 + 5Na2SO3 + 3H2SO4 → 2MnSO4 + 5Na2SO4 + K2SO4+ 3H2O 2MnO4- + 6H+ + 5SO32- → 2Mn2+ + 3H2O + 5SO42- Mn7++5e=Mn2+ oksüdeerija S4-2e=S6 redutseerija Lähteainetest KMnO4 on lilla, 5Na2SO3 valge puru, H2SO4 värvitu, saadud lahus on värvitu.
lõpuosas on vähe aktiivsed. Seega ka Cu on väheaktiivne metal samas kui Zn on aktiivne metall. Katse 8. Cu+HNO3Cu(NO3)2+NO+ H2O Cu0-2e- Cu+2 (redutseerija) N+5+3e- N+2 (oksüdeerija) NO eraldub pruuni mürgise gaasina. Katse 9. Võtsin katseklaasi tüki metallilist tsinki ja lisasin 2...3 ml CuSO4 lahust. Zn+CuSO4 ZnSO4 + Cu Zn0 2e- Zn+2 (redutseerija) Cu+2+ 2e- Cu0 (oksüdeerija) Cu sadestub Zn`i pinnale, mille tulemusena Zn`I värvus muutub mustaks. KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone: Katse 10. KmnO4 lahusele H2SO4 lisamisel omandas lahus punase värvuse ning siis lisasin spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvi valastumiseni (värvituks muutumiseni). 2KMnO4(aq)+5Na2SO3(s)+ 3H2SO4(aq) 2MnSO4(aq)+5Na2SO4(aq)+K2SO4(aq)+3 H2O(l) MnO4- (aq)+ SO42- (aq)+ H+ (aq) MnSO4 (aq)+ H2O(l) Mn+7 + 5e- Mn+2 (oksüdeerija) S+4 2e- S+6 (redutseerija) Katse 11. Lisades ~0,5 ml väävelhappelahusele 2tilka KmnO4 lahust muutub lahus punaseks, lisades
Sissejuhatus. Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektroni, nimetatakse redutseerijateks, see aine ise seejuures oksüdeerub. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: Na2(SO4)3, BaCl2, Al2(SO4)3, NH3*H2O, Pb(NO3)2, K2CrO4, Na2CO3, HCl, CuSO4, Zn, Cu, HNO3, KMnO4, H2SO4, FeSO4, K2Cr2O7, metüülpunane ja fenoolftaleiin. Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid ja metoodikad. Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Töö käik. Katse 1
Eralduv gaas on NO2. 3Cu + 8HNO3 = 3Cu(NO2)2 + 2NO + 4H20 redutseerija - Cu oksüdeerja - N Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO4 lahust. Millised muutused toimuvad? Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale? Zn muutub süsimustaks, pinnale sadestub Cu kiht. Zn + CuSO4 = ZnSO4 + Cu CuSO4 + Zn = Zn2+ + SO42- + Cu oksüdeerija - Cu redutseerija - Zn KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10. Valada katseklaasi ~0,5 ml KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand 2KMnO4(aq) + 5Na2SO3(s) + 3H2SO4(aq) 2MnSO4(aq) + 5Na2SO4(aq) + K2SO4(aq) + 3H2O(l) 2MnO4- + 5SO32- + 6H+ = 2Mn2+ + 5SO42+ + 3H20 redutseerija Mn7+ - 5e = Mn2+ 2 4- 6-
kasutades). Seadmed ja töövahendid -mõõtkolb 100ml ja 200ml -koonilised kolvid 150-200ml ja 500ml -ümarkolb 250ml -pipett 10ml -analüütiline kaal Reaktiivid -0,2n kaaliumdikromaat -0,1n naatriumtiosulfaat -kaaliumjodiid -kontsentreeritud väävelhape -1%-line tärklise lahus Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid 3C2H5OH + 2K2Cr2O7 + 8H2SO4 = 3CH3COOH + 2Cr2(SO4)3 + 2K2SO4 + 11H2O Etaanooli oksüdeerimine kaalimkromaadiga väävelhappe juuresolekul. 6KJ + K2Cr2O7 + 7H2SO4 = 3J2 + Cr2(SO4)3 + 4K2SO4 + 7H2O Kaaliumjodiidi lisamisel määratakse(jodomeetriliselt) kaaliumkromaadi ülehulk J2 + 2Na2S2O3 = 2NaJ + Na2S4O6 Eraldunud joodi tiitrimine 0,1n naatriumtiosulfaadiga Töö käik Mulle oli antud tundmatu mahuga vedelik, mille sees oli tundmatu massihulk etanooli. Kõigepealt lahjendasin antud lahust kuni 250ml kriipsuni. See oli esimene lahjendus. Seejärel valmistasin ette kolm 150 ml kolbi, milles oli 10 ml K2Cr2O7 ning 5ml kontsentreeritud
Cu 2e = Cu2+ redutseerija 2N + 3e = 2N4+ *2 oksüdeerja Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO 4 lahust. Millised muutused toimuvad? Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale? Zn + CuSO4 = ZnSO4 + Cu Zn värvub mustaks, pinnake sadestub Cu kiht. CuSO4 + Zn = Zn2+ SO4 + Cu Cu2+ + 2e = Cu oksüdeerija Zn 2e = Zn2+ redutseerija KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10. Valada katseklaasi ~0,5 ml KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand 2KMnO4(aq) + 5Na2SO3(s) + 3H2SO4(aq) 2MnSO4(aq) + Na2SO4(aq) + K2SO4(aq) + 3H2O(l) 2MnO4- + 5SO32- + 6H+ = 2Mn2+ + 5SO42+ + 3H20 Mn7+ - 5e = Mn2+ *2 S4- +2e = S6- *5
3Cu + 8H+ + 8NO3- 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Cu-redutseerija N-oksüdeerija Kommentaar: Lähteaineteks on tükk vaske ja vedel HNO3, saadusteks on roheline Cu(NO3)2 ja pruun gaasina eralduv NO ning vesi. Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada CuSO4 lahust. Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu Zn + Cu2+ + SO42- Zn2+ + SO42- + Cu Zn redutseerija Cu oksüdeerija Kommentaar: kuna tsink on vasest aktiivsem vahetavad nad kohad ja vask sadestub tsingitüki pinnale. KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10. Valada katseklaasi KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand 2KMnO4 + 5Na2SO3 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5Na2SO4 + K2SO4+ 3H2O 2MnO4- + 6H+ + 5SO32- 2Mn2+ + 3H2O + 5SO42- Kommentaar: Lähteainetest KMnO4 on lilla, 5Na2SO3 valge puru, H2SO4 värvitu, saadud lahus on värvitu. Katse 11.
näidatakse ka noolega), l vedelik, g gaas (vahel märgitakse ka noolega). Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatud töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud kemikaalid: H2SO4, BaCl2, 2 M NH3* H2O lahus, Pb(NO3)2 lahus, K2CrO4 lahus, Al2(SO4)3 lahus, Na2CO3 lahus, 1 M HCl vesilahus, fenoolftaleiini lahus, CuSO4 lahus, 6 M NH3*H2O lahus, metalliline tsink ja vask, HNO3, KMnO4 lahus, H2SO4 lahus, tahke Na2SO3, FeSO4 lahus, K2Cr2O7 lahus. Katse käik Katse 1. SO42-ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+-ioone sisaldavat lahust. Katse 2. Al3+-ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH3*H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Katse 3. Pb2+-ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO42-ioone sisaldavat lahust. Katse 4. Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al2(SO4)3 lahust, teise sama palju Na2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Katse 5
Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. 2.2 Töövahendid. Katseklaaside komplekt. 2.3 Kasutatud ained. H2SO4(aq), BaCl2(aq), Al2(SO4)3(aq), NH3⋅H2O(aq), Pb(NO3)2(aq), K2CrO4(aq), Na2CO3(aq), HCl (aq), CuSO4(aq), Zn, Cu, HNO3(aq), KMnO4(aq), Na2SO3(s), H2SO4(aq), FeSO4(aq), K2Cr2O7(aq) 2.4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid: Sademete teke
Cu 2e = Cu2+ redutseerija 2N + 3e = 2N4+ *2 oksüdeerja Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO 4 lahust. Millised muutused toimuvad? Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale? Zn + CuSO4 = ZnSO4 + Cu(sade) Zn värvub mustaks, pinnake sadestub Cu kiht. CuSO4 + Zn = Zn2+ SO4 + Cu Cu2+ + 2e = Cu oksüdeerija Zn 2e = Zn2+ redutseerija KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10. Valada katseklaasi ~0,5 ml KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand 2KMnO4(aq) + 5Na2SO3(s) + 3H2SO4(aq) 2MnSO4(aq) + Na2SO4(aq) + K2SO4(aq) + 3H2O(l) 2MnO4- + 5SO32- + 6H+ = 2Mn2+ + 5SO42+ + 3H20 Mn7+ - 5e = Mn2+ *2 S4- +2e = S6- *5 Lahus muutub värvusetuks. Katse 11.
pruuni gaasi eraldumine. Cu – 2e → Cu2+ redutseerija 2N + 3e → 2N4+ *2 oksüdeerija Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO4 lahust. Millised muutused toimuvad? Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale? Zn + CuSO4 → ZnSO4 + Cu CuSO4 + Zn → Zn2+ + SO4 2- + Cu Cu2+ + 2e → Cu0 oksüdeerija Zn – 2e → Zn2+ redutseerija Zn muutub mustaks ja selle pinnale sadestub Cu kiht. Lahus muutub heledamaks. KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10. Valada katseklaasi ~0,5 ml KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand 2KMnO4(aq) + 5Na2SO3(s) + 3H2SO4(aq) → 2MnSO4(aq) + 5Na2SO4(aq) + K2SO4(aq) + 3H2O(l) 2MnO4- + 5SO32- + 6H+ → 2Mn2+ + 5SO42+ + 3H2O Mn7+ - 5e → Mn2+ *2 redutseerija
ühendid F2-ga. 4. Vesiniku o-a ühendites on üldjuhul 1, eranditeks on metallide hüdriidid NaH, CaH 2, milles vesniku o-a on -1. 5. Perioodilisussüsteemi 1A ja 2A rühma elementide o-a ühendites on vastavalt 1 ja 2; Al 3; Zn ja Cd 2. 3 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töövahendid: Katseklaaside komplekt Ained: Na2SO4, Al2(SO4)3, NH3H2O, CuSO4, NaCO3, Zn, Cu, K2Cr2O7, KMnO4, H2SO4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Katsed nr 1, 2, ja 3 olid sademe tekke peale: Katse 1 Esimese katse puhul lisasin Na2SO4 lahusele BaCl2. Tekkis valge aine, mis sadestus. Lahus muutus häguseks. Na2SO4 + BaCl2 BaSO4 + 2NaCl SO42- + Ba2+ BaSO4 Katse 2 Teise katse puhul lisasin Al2(SO4)3 lahusele 2M NH3H2O, mille tagajärjel tekkis valge hägune segu, mis ei olnud väga vedelas olekus.
H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4 H3PO4 (orto)fosforhape Fosfaat Ca3(PO4)2 H2CrO4 kroomhape Kromaat K2CrO4 H2CrO7 dikroomhape Dikromaat K2Cr2O7 HMnO4 permangaanhape Permanganaat KMnO4 (HPO3)n metafosforhape Metafosfaat (KPO3)n (H2SiO3)n metaränihape Metasilikaat (Na2SiO3)n H3BO3 boorhape Boraat K3BO3 HClO4 perkloorhape Perkloraat NaClO4 HCN sinihape; Tsüaniit KCN vesiniktsüaniidhape HOOCCOOH etaandihape Oksalaadid
toimuvad? Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale? Zn+CuS O4 ZnS O 4 + Cu 2+ ¿ ¿ -¿ Zn redutseerija Zn 0-2 e¿ -¿ Cu0 2+¿+2 e ¿ oksüdeerija Cu¿ 7 Katse käigus muutus tsingitükk süsimustaks ning selle pinnale tekkis/sadestus vask. Kadus tsingitüki hõbedane värvus ja läige. KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10 Valada katseklaasi ~0,5 ml KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand KMnO4(aq) + Na2SO3(s) + H2SO4(aq) MnSO4(aq) + Na2SO4(aq) + K2SO4(aq) + H2O(l) 2 KMn O4 +5 Na2 S O 3 +3 H 2 S O4 2 MnS O 4 +5 Na2 S O4 + K 2 S O4 + 3 H 2 O 2MnO4- + 5SO32- + 6H+ = 2Mn2+ + 5SO42+ + 3H2O -¿¿ -¿¿
lisamisel läheb lahus pruunikas-roheliseks ja hakkab eralduma mürgine pruunikas gaas, milleks on mürgine . Katse 9 Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO 4 lahust. Millised muutused toimuvad? Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale? redutseerija oksüdeerija Katse käigus muutus tsingitükk süsimustaks ning selle pinnale tekkis/sadestus vask. Kadus tsingitüki hõbedane värvus ja läige. KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10 Valada katseklaasi ~0,5 ml KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand KMnO4(aq) + Na2SO3(s) + H2SO4(aq) MnSO4(aq) + Na2SO4(aq) + K2SO4(aq) + H2O(l) 2MnO4- + 5SO32- + 6H+ = 2Mn2+ + 5SO42+ + 3H2O Mn + 5 = Mn2+ | oksüdeerija redutseerija
𝐻2 𝑂2 + 𝐻2 𝑆𝑂4 + 2𝐾𝐼 → 𝐾2 𝑆𝑂4 + 2𝐻2 𝑂 + 𝐼2 2𝐼 − − 2𝑒 − → 𝐼2 oksüdeerija 𝐻2 𝑂2 + 2𝐻 + + 2𝑒 − → 2𝐻2 𝑂 redutseerija ∆𝐸 0 = 0,54 − 1,77 = −1,23 Kaaliumdikromaat kui oksüdeerija Tekkiva ühendi kindlakstegemisel arvestada, et Cr2O7 2– annab lahusele oranži, CrO4 2– kollase, Cr3+ rohelise värvuse ning Cr(OH)3 moodustab rohelise sademe. Katses 9 tuli valada katseklaasi ~0,5 mL K2Cr2O7 lahust ja lisada hapestamiseks sama kogus 1M väävelhapet. Lisada tahket naatriumsulfitit (Na2SO3) seni, kuni lahuse värvus enam ei muutu. Katseklaas läks kuumaks ja lahus värvus tumeroheliseks, ehk lahuses on Cr 3+ ühend.. 𝐾2 𝐶𝑟2 𝑂7 + 3𝑁𝑎2 𝑆𝑂3 + 4𝐻2 𝑆𝑂4 → 𝐶𝑟2 (𝑆𝑂4 )3 + 3𝑁𝑎2 𝑆𝑂4 + 𝐾2 𝑆𝑂4 + 4𝐻2 𝑂 𝑆𝑂3 2− + 2𝑂𝐻 − − 2𝑒 − → 𝑆𝑂4 2− + 𝐻2 𝑂 oksüdeerija
Järeldused reaktsiooni kulgemise kiiruse kohta. Temperatuuri tõstmisel reaktsiooni kiirus kasvab 2-4 korda. Tsingi tükkilt hakkasid eralduma mullikesed. Kuumutades tekkisid need kiiremini. Katse 4. Töövahendid: rauatükk, rauapuru, HCl 1M. Järeldus: rauapuru reageerib kiiremini kui terve suur rauatükk. 6.3 Katalüsaatori mõju reaktsiooni kiirusele. Inhibiitori mõju reaktsiooni kiirusele Katse 6. Töövahendid: H2O2 lahus, peen SiO2, Fe2O3, MnO2, K2Cr2O7. Järeldus: Vesinikperoksiidilagunemine on katalüütilinereaktsioon, mille kiirustsaabhinnatahapnikumullikesteeraldumisejärgi. Raud(III) oksiid (Fe2O3) võttisaega s.t passiivne. Mangaan(IV) oksiid (MnO2) reageeriskõigekiiremini. Kaaliumdikromaat (K2Cr2O7) reaktsioontoimuskohe. 6.4 Keemilise tasakaalu nihutamine Katse 7. Töövahendid: FeCl3, NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Reaktsioon raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi vahel: FeCl3 + 3NH4SCN (FeSCN)Cl2 + NH4Cl
Vask reageerib kihisedes. Reaktsioonil eraldub pruun lämmastikdioksiid, mida on läbi katseklaasi selgesti näha. Katse 9 Katseklaasi asetatakse tükk metallilist tsinki ning lisatakse selle 1...2 ml 0,2 M CuSO4 lahust. Zn + CuSO 4 ZnSO 4 + Cu Zn 0 - 2e - Zn 2+ redutseerija Cu 2+ + 2e- Cu 0 oksüdeerija Reaktsiooni käigus tekib tsingitükile tume vase sade. Loksutades vase sade eraldub pisut ning tekkinud lahuses on mustad tükid. KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10 Katseklaasi valatakse ~0,5 ml KMnO4 lahust (lilla värvusega) ja sama kogus lahjendatud (1 M) H2SO4 lahust ning lisatakse spaatliga väike kogus tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). 2KMnO 4 + 5Na 2SO3 + 3H 2SO 4 2MnSO 4 + 5Na 2SO 4 + K 2SO4 + 3H 2 O Mn 7 + + 5e- Mn 2+ | 2 oksüdeerija S4+ - 2e - S6+ | 5 redutseerija 2K + + 2MnO-4 + 10Na + + 5SO32- + 6H + + 3SO 42-
AINEKLASSID OKSÜDATSIOONIASTE · Elemendi o-a näitab aatomite laengut ühendis. PÜSIV o-a. I II III -II MUUTUV o-a. on mittemetallidel ja B-rühma metallidel Nt. Fe o-a II või III, Cu o-a I või II MÄÄRA ELEMENTIDE o-a. Lihtaines on elemendi o-a 0 Positiivsete o-a summa võrdub negatiivsete o-a summaga S O2 Fe O Fe2 O3 Cl2 H2 S H2 S O3 K NO3 C H 4 K2 S NH 3 C 2 H6 CH3OH K2Cr2O7 Al AINED Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid H2O OKSIIDID HAPPED Liitained ehk keemilised ühendid ALUSED SOOLAD 1. OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. LIIGITAMINE 1. Aluselised oksiidid (metallioksiidid) Nt. raud(II)oksiid ........ naatriumoksiid ............
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 4 Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö käik: Valmistada KMnO4 ja K2Cr2O7 etalonlahused. Vahetult enne tööd valmistada Mn standardlahus 0,05 mg / ml selleks pipeteerida 9,1 ml 0,1n KMnO 4 lahust 200 ml mõõtkolbi ja täita dest. veega kriipsuni. Loksutada korralikult ning sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml 50 ml mõõtkolbidesse. Täita dest. veega ja loksutada korralikult. Cr-lahust ( 1mg/ml ) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõt - kolbidesse, täita dest.veega kriipsuni ning loksutada. Uuritav lahus, mis sisaldab nii Mn kui Cr, viia samuti dest. veega
määramine koosesinemisel lahuses Töö põhimõte: Antud töös mõõdame Mn ja Cr standardlahuste ning uuritava lahuse optilised tihedused kahel lainepikkusel ning leiame mangaani ja kroomi sisalduse uuritavas lahuses kahel viisil kalibreerimisgraafiku abil ning arvutuslikult. Kalibreerimisgraafikul on x-teljel standardlahuste kontsentratsioonid ning y-teljel optilised tihedused. Töö käik: Valmistada KMnO4 ja K2Cr2O7 etalonlahused. Vahetult enne tööd valmistada standardlahused 0,05mg Mn 1ml-s (9,1ml 0,1n KMnO 4 lahust 200 ml mõõtekolbi). Sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml KMnO4 lahust 50 ml mõõtekolbidesse. Täita destilleeritud veega kriipsuni, segada. Kroomi lahust (1 mg/ml) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõtekolbidesse. Täita destileeritud veega kriipsuni, segada hoolikalt. Kontrolllahus sisaldab nii Cr kui Mn. Mõõta optilised tihedused Specol`l lainepikkuse 430 ja 550nm juures. Saadud
Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Katse 8. Katse viia läbi ja katseklaasid hoida ning tühjendada pärast reaktsiooni täielikku lõppemist tõmbe all! Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada ~1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO4 lahust. KmnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10. Valada katseklaasi ~0,5 ml KmnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand KMnO4(aq) + Na2SO3 (s) + H2SO4 (aq) → MnSO4(aq) + Na2SO3 (aq) + K2SO4(aq) + H2O(l) Katse 11. Valada katseklaasi ~0,5 ml lahjendatud väävelhappelahust ning lisada 2 tilka KMnO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval Fe2+-ioone sisaldavat lahust
Tahked alkaanid aga organismi ei tungi ja on seepärast ohutud (nt parafiin, mis leiab rakendust ka meditsiinis). Keemilised omadused: . 1. Põlemine. Kõik alkaanid põlevad. Madalamad alkaanid põlevad vähemärgatava, kahvatu leegiga ja põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ning veeaur : CH 4 + 2O2 CO2 + 2H2O - õhuga segatuna moodustavad nad äärmiselt plahvatava segu. 2. Oksüdeerijate toime. Tavalisel temperatuuril nad oksüdeerijate KMnO 4, K2Cr2O7 toimel ei reageeri. 3. Termiline püsivus.Kõrgel temperatuuril alkaanid lagunevad. Millised reaktsioonisaadused tekivad oleneb t-st, reaktsiooni ajast ja katalüsaatoritest. 4. Konversioon veeauruga. Kõrgel t-l ja katalüsaatori juuresolekul reageerib metaan veeauruga. Saaduste koostis sõltub veeauru ja metaani vahekorrast. *Isomerisatsioon toimub kõrgel t-l ja katalüsaatori juuresolekul * Asendusreaktsioon halogeenidega kulgeb ahelreaktsioonina ja soojuse/valguse
asendusreaktsioon. Põlemine: Kõik alkaanid põlevad. Madalamad alkaanid põlevad vähemärgatava, kahvatu leegiga ja põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ning veeaur: CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O - õhuga segatuna moodustavad nad äärmiselt plahvatava segu. Oksüdeerijate toime: Tavalisel temperatuuril alkaanid oksüdeerijate (nt KMnO4 ja K2Cr2O7) toimel ei reageeri. 7 Lagunemine kõrgel temperatuuril: Kõrgel temperatuuril alkaanid lagunevad. Reaktsioonisaadused sõltuvad temperatuurist, reaktsiooniajast ja katalüsaatoris CH4 → 2H2 + C (tahm) 2CH4 → HC≡ CH + 3H2 Temperatuuril umbes 1500°C on reaktsioonisaadusteks tavaliselt etüün.
SFM Töö eesmärk: Mn ja Cr kontsentratsiooni määramine. 0,1 N KMnO4 200 ml mõõtkolb 50 ml mõõtkolbid dest. vesi Mõõtpipetid Aparatuur- Spektrofotomeeter Töö põhimõte: Mõõta nii Mn standardlahuste (KMnO4) kui ka Cr standardlahuste (K2Cr2O7) neelduvused lainepikkustel =430 nm ja =550 nm. Seejärel mõõta uuritava lahuse neelduvus kahel lainepikkusel ja leida selles Mn ja Cr kontsentratsioonid. Kontsentratsioonid leitakse: C (Mn) = (A550 ((´550 / ´430) * A430)) / (550 * l) C (Cr) = (A430 ((430 / 550) * A550)) / (`430 * l) A430 ja A550 vastavad uuritava lahuse neelduvused 430 ja 550 Mn standardlahuste neeldumistegurite keskmised ` 430 ja ` 550 Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmised l küveti paksus, cm
sisaldavasse keeduklaasi. Ettevaatlikult nuusutada - tekib iseloomulik meeldiva lõhnaga ester etüületanaat.: CH3COO- + H+ CH3COOH CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Kui etanooli asemel kasutada pentanooli (C5H11OH), siis tekib pirnilõhnaline ester pentüületanaat CH3COOC5H11. Katse 4 Tundmatu tahke soola identifitseerimine Analüüsiks on üks järgnevatest tahketest sooladest: KCl, Na2CO3, K3[Fe(CN)6], K2CrO4, KSCN, K4[Fe(CN)6], KBr, K2Cr2O7, NaNO3 ja Na2SO4. Lahustada veidi soola destilleeritud vees ja analüüsida saadud lahust: a) määrata oksüdeeriva või redutseeriva aniooni olemasolu lahuses; Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused Eelkatsed Märkused, tähelepanekud Millised anioonid võivad esineda 1
Seejärel lisada tilkhaaval Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Reaktsiooni tulemusena kaob lahusele iseloomulik permanganaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand. 2KMnO4 + 10FeSO4 + 8H2SO4 2MnSO4 + 5Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 8H2O MnO4 + 5Fe2+ + 8H+ Mn2+ + 5Fe3+ + 4H2O FeSO4 lisamisel kadus lahusest permanganaatioonist tingitud värvus. Katse 12. K2Cr2O7 lahusele (1...2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand. Lisades KCr-le H2SO4 siis lahus värvus oranziks, kuid lisades FeSO4 muutus lahus rohekaspruuniks. Kokkuvõte Jälgisin elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemist selgitades välja nende
mikroorganismide abil (biokeemiliselt) 7 päeva jooksul. BHT määramine: Veeproov, mis sisaldab mikroorganisme, hapniku, toiteelemente ja nitrifikatsiooni inhibiitorit, täidetakse ääreni anumasse, mis jäetakse 7-ks päevaks 20 kraadi juures pimedusse. Enne ja pärast 7 päeva seismist mõõdetakse proovis olev hapnikuhulk. KHT on hapniku hulk (mg), mis kulub 1 liitris proovis sisalduvate ainete keemiliseks oksüdeerumiseks tugeva oksüdeerija (K2Cr2O7) toimel, kulunud hulk arvutatakse ümber hapniku hulgaks. Biolagundatavuse indeks: BHT7 / KHT. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul laguneb pool algmomendil olemas olnud aine hulgast. Aine vastab püsivuse (P) kriteeriumile, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud: Selle lagunemise pooletusaeg t1/2 merevees on pikem kui 60 päeva; t1/2 mage või suudmevees on pikem kui 40 päeva; t1/2 meresettes on pikem kui 180 päeva;
Näiteks kloriidide määramiseks: Cl- + Ag+ AgCl (t) (titrant on AgNO3) o Redokstiitrimine KHT määramine : Orgaaniline aine+ oksüdeerija CO2 + H2O Cr2O72- + 14H+ + 6e- 2Cr3+ + 7H20 HgSO4 kasutatakse kloriidide sadestamiseks, et vältida KHT ülehindamist Cr2O72- + 6Cl- + 14H+ 3Cl2 + 2Cr3+ + 7H20 Analüüsi jätkatakse reageerimata K2Cr2O7 hulga määramisega tiitrimeetriliselt Mohri soola (NH4)2Fe(SO4)2 lahusega Cr2O72- + 6Fe2+ +14H+ 6Fe3++ 2Cr3+ + 7 H20 heleroheline punakaspruun ja kulunud K2Cr2O7 hulk arvutatakse ümber hapniku hulgaks (mg/l). o Pergmanganomeetriline tiitrimine Määratakse C2O42-, NO2-, H2O2 jt. redutseerijate sisaldust looduslikus vees, s.o hapnikutarvet Väga happelises keskkonnas: MnO4- + 8H+ + 5e- = Mn+2 + 4H2O
20 (-) 2(-I) Cl2 + 2e 2Cl 2 5 20 (-) 2V 10 Cl2 - 10e 2Cl 10 1 Kui vasakul on oksüdeerijana 5Cl2 ja redutseerijana 1Cl2, siis paremal on redutseerijana 10KCl ning 2KClO3, sest aatomite arv peab jääma samaks. 6Cl2 + 12KOH 2KClO3 + 10KCl + 6H2O Et kõik koefitsiendid jaguvad kahega, siis saame Vastus: 3Cl2 + 6KOH KClO3 + 5KCl + 3H2O Ülesanne: Tasakaalustada reaktsioonivõrrand K2Cr2O7 + HCl KCl + CrCl3 + Cl2 + H2O Kloriidioonid saadustena nõuavad keskkonnana HCl-i 1K2Cr2O7(oks) + 6HCl(red) + HCl(kk) 2KCl + 2CrCl3 + 3Cl2 + H2O 2VI (-) 2III Cr2 + 6e 2Cr 6 1 1(-I) (-) 10 6 Cl - 1e Cl 1 6 K2Cr2O7 koefitsient 1 võimaldab kirjutada koefitsiendi 2 KCl ette. Saadustes on kloriidioone 8, järelikult peab ka keskkonna koefitsient olema sama. Vastus: 1K2Cr2O7 + 14HCl 2KCl + 2CrCl3 + 3Cl2 + 7H2O
E 0 1,52 0,68 1,49V 0 ˃ antud reakstsioon kulgeb standarttingimustel spontaalselt Kas vesinikperoksiid on katses oksüdeerijaks või redutseerijaks? Antud katses on vesinikperoksiid redutseerijaks. Reaktsioone Cr-ühenditega Tekkiva ühendi kindlakstegemisel arvestada, et Cr2O72– annab lahusele oranži, CrO42– kollase, Cr3+ rohelise värvuse ning Cr(OH)3 moodustab rohelise sademe. Katse 10. Valada katseklaasi ~0,5 mL K2Cr2O7 lahust ja lisada hapestamiseks sama kogus lahjendatud väävelhapet. Lisada tahket naatriumsulfitit seni, kuni lahuse värvus enam ei muutu. Kirjeldada toimuvaid muutusi. Lahus muutus tumeroheliseks, sadet ei ole. Kirjutada toimuva reaktsiooni võrrand ja poolreaktsioonide võrrandid. 2 2 SO4 4 H 2e SO3 2H 2H 2O
...on mingit vett (harilikult reovee puhul) · Orgaaniline aine + oksüdeerija CO2 + H2O iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 · PROOV kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise · Reaktiivid aine (seda on reovees tavaliselt väikestes · 1. K2Cr2O7 kogustes) oksüdeerimiseks mingit tugevat · 2. konts. H2SO4 oksüdeerijat kasutades. · 3. KHT reaktiiv: Ag2SO4 lahus kontsentreeritud H2SO4-s · 4. ferroiinindikaator · 5
Cr2O3 kasutatakse rohelise värvipigmendina ja poleerimisainena. CrO2 kroomdioksiid on pruunikas-musta värvusega ferromagneetiline ning metallijuhtivusega tahkis. Seda saadakse CrO3 termilisel redutseerimisel. Kuumutamisel üle 250C CrO2 laguneb, andes Cr2O3. Kasutatakse magnetofonilintide valmistamisel. CrO3 kroomtrioksiid on oranzpunase värvusega hüdroskoopne tahkis. Saadakse dikromaatide lahusest väävelhappega reageerimisel: K2Cr2O7 + H2SO4 = K2SO4 + H2O + 2CrO3 Väga tugev oksüdeerija, kokkupuutel orgaanilised ained süttivad või plahvatavad. Reageerib veega, moodustades kroomhappeid. CrO3 reageerib veega, moodustades kroomhappeid. Neist tähtsamad on kroom- ja dikroomhape. Kasutatakse suurtes kogustes kroomimiselektrolüüdi komponendina. 2. mangaanhape ja selle soolad. Mangaan(VI)hape disproportsieerub kohe: 3H2MnO4 2HMnO4 + MnO2 + 2H2O. Mangaan(VII)hape ehk permangaanhape HMnO4.
R² = 0.96 1 nm 0.8 0.6 0.4 0.2 0 0 0 0 0 0 0 0 M 1.2 1 f(x) = 1715.6x - 0.04 0.8 R² = 0.96 nm 0.6 0.4 0.2 0 0 0 0 0 0 0 0 M 3.2.1.2 Cr-lahused 12 mM K2Cr2O7 standardlahus 7 V(Cr) Cr I nm konts A T (%) ε (M-1cm- 1 ml 0,000 (M) 0,049 89,3% 408 1
07 R² = 0.96 1 nm 0.8 0.6 0.4 0.2 0 0 0 0 0 0 0 0 M 1.2 1 f(x) = 1715.6x - 0.04 0.8 R² = 0.96 nm 0.6 0.4 0.2 0 0 0 0 0 0 0 0 M 3.2.1.2 Cr-lahused 12 mM K2Cr2O7 standardlahus 7 V(Cr) Cr I nm konts A T (%) (M-1cm- 1 ml 0,000 (M) 0,049 89,3% 408 1 )
protsendiline sisaldus saadud lahuses? 83. KMnO4 + HCl = MnCl2 + KCl + Cl2 + H2O 58. Mitmeprotsendiline lahus saadakse 80 kuupsentimeetri 10%-lise ( =1100 kg/m3) ja 80 84. PH3 + Cl2 + H2O = H3PO4 + HCl kuumsentimeetri 50%-lise lahuse ( =1400 kg/m3) segamisel? 85. I2 + Cl2 + H2O = HIO3 + HCl 59. Mitmeprotsendiline lahus saadakse 3 kuupmeetri 8%-lise lahuse ( =1050 kg/m3) 86. K2Cr2O7 + HCl = KCl + CrCl3 + Cl2 + H2O lahjendamisel 850 kg lahustiga? 87. FeSO4 + KClO3 + H2SO4 = Fe2(SO4)3 + KCl + H2O 60. Milline on lahustunud aine protsendiline sisaldus 500 grammis lahuses, kui selle lahuse 88. Al + HNO3 = Al(NO3)3 + NH4NO3 + H2O lahjendamisel 0,1 kg veega saadi 10%line lahus? 89. K2MnO4 + H2O = KMnO4 + KOH + MnO2 61
Katoodireaktsioon on siin sama ja toimub tina kui passiivsema metalli pinnal. b) Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; K2Cr2O7 kui tugeva oksüdeerija lisamine jahutusvedelikesse tekitab passiveeriva oksiidikihi, samuti metalli kastmine hetkeks HNO3 lahusesse. Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht, mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. c)Värvkatted ja kaitsemäärded. Kõige lihtsam viis on katta esemed mingi tiheda
H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4 H3PO4 (orto)fosforhape Fosfaat Ca3(PO4)2 H2CrO4 kroomhape Kromaat K2CrO4 H2CrO7 dikroomhape Dikromaat K2Cr2O7 HMnO4 permangaanhape Permanganaat KMnO4 (HPO3)n metafosforhape Metafosfaat (KPO3)n (H2SiO3)n metaränihape Metasilikaat (Na2SiO3)n H3BO3 boorhape Boraat K3BO3 HClO4 perkloorhape Perkloraat NaClO4 HCN sinihape; Tsüaniit KCN vesiniktsüaniidhape
sublimeerumistemperatuur429 °C, hea soojusjuht, pooljuht. Keemilised omadused: On keskmiselt väheaktiivne,ei ole isesüttiv ega helenduv. Mürgisus:Mittemürgine. *** Põhja- ja Kesk-Euroopas levinud ohtutute tuletikkude (leiutasid vennad Lundströmid 1855 aastal)karbi süütepind koosneb umbes 31 % ulatuses punasest fosforist, ülejäänud on abrassiivmaterjal ja liimaine. ,,Klassikaline" tikupea sisaldab KClO3 (46,5%), K2Cr2O7 (1,5%), S (4,2%), ZnO (3,8%),Fe2O3 (15,3%), abrasiivi (klaasipuru 17,2%) ja kondiliimi (11,5%) Punane fosfor. Valge fosfor. Keemilised omadused Fosfori püsivaim oksüdatsiooniaste ühendites on V (H3PO4 ja fosfaadid). Madalamas oksüdatsiooniastmes (-III, III jt)fosforiühendid on suhteliselt ebapüsivad ning oksüdeeruvad kergesti fosfor(V)ühenditeks.Fosfor on keskmise aktiivsusega mittemetall.
fosfori saamiseks valget fosforit, mis ja varem ka süttides süütab põlema süütepommide ka tiku.*** valmistamiseks *** Põhja- ja Kesk-Euroopas levinud ohtutute tuletikkude (leiutasid vennad Lundströmid 1855 aastal) karbi süütepind koosneb umbes 31 % ulatuses punasest fosforist, ülejäänud on abrassiivmaterjal ja liimaine. ,,Klassikaline" tikupea sisaldab KClO3 (46,5%), K2Cr2O7 (1,5%), S (4,2%), ZnO (3,8%), Fe2O3 (15,3%), abrasiivi (klaasipuru 17,2%) ja kondiliimi (11,5%) Punane fosfor Valge fosfor (Pildiallikad: http://www.alibaba.com/catalog/10898508/Red_Amorphous_Phosphorus/showimg. html ja http://www.dkimages.com/discover/previews/741/37419.JPG ) Keemilised omadused Fosfori püsivaim oksüdatsiooniaste ühendites on V (H3PO4 ja fosfaadid)
Al2O3). Kiht tuleb värviline kuid värvide valik on väike. 112. Oksiid ja fosfaatkatted: Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; K2Cr2O7 kui tugeva oksüdeerija lisamine jahutusvedelikesse tekitab passiveeriva oksiidikihi, samuti metalli kastmine hetkeks HNO3 lahusesse. 113.Pinna isoleerimine: Polümeerid (polüvinüülkloriid, fluoroplast, kumm jt.). Emailid. Keraamilised katted (TiC-karbiid, TiN-nitriid, Al 2O3, Cr2C3, Cr2O3, jne.). Biokile (ingl. biofilm)- uus katte vorm, kus kasutatakse teatud bakteriaalseid kilesid metallide pinnal. Kasut. Tugevalt korrodeeruvates keskkondades. Vähendab tunduvalt korrosiooni intensiivsust
pärast puhastada. 2. Happed, alused ja soolad. Nende abil reguleeritakase aluselisust, happelisust ja soolade sisaldust. ( kasutatakse HCl, H2SO4, sidrunhapet, sipelghapet, äädikhapet, H2CO3, H3PO4, H3BO3 vastava pH väärtusega kontsentratsiooniga. Aluseid ja sooli kasutatakse keskkonna aluselisuse saavutamiseks. NaOH, KOH, naatriummetasilikaat, Na3PO4, Na2CO3, NH3, Na2HPO4, NaHCO3. 3. Oksüdeerijad ja taandajad . Tekstiilikeemias kasutatavad oksüdeerijad on H2O2, Na2Cr2O7, K2Cr2O7, KMnO4 NaClO2- naatriumklorit jt. Taandajad on Na2S2O4, SO2 jt. (kasutatakse pleegitamisel ja värvimisel. * mineraalse päritoluga kiud (asbest) B. Tehiskiud: (saadakse looduslike kiudude töötlemisel) * Regenereeritud tsellulooskiud (kõigi taimsete kiudude põhikomponendiks on tselluloos, mis on taimeriigis üldse kõige levinum ühend. Ta on universaalne tugikonstruktsioonide materjal.. (Sellest hiljem). *Tselluloosi keemilisel modifitseerimisel saadud tehiskiud.
1. Oksiid- ja fosfaatkatted Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; K2Cr2O7 kui tugeva oksüdeerija lisamine jahutusvedelikesse tekitab passiveeriva oksiidikihi, samuti metalli kastmine hetkeks HNO3 lahusesse. Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht, mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele 1. Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse
2) Koos oksiidikihiga saadakse värviline kiht st. elektrolüüsivannis,see on kindlam. Puudus: väike värvide valik. 129. Oksiid- ja fosfaatkatted *Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; *K2Cr2O7 kui tugeva oksüdeerija lisamine jahutusvedelikesse tekitab passiveeriva oksiidikihi, samuti metalli kastmine hetkeksHNO3 lahusesse. * Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht (2-40 mm), mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 130. Pinna isoleerimine katetega Polümeerid: (fluoroplast, kumm jt) Emailid
2) Koos oksiidikihiga saadakse värviline kiht st. elektrolüüsivannis,see on kindlam. Puudus: väike värvide valik. 124. Oksiid- ja fosfaatkatted *Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; *K2Cr2O7 kui tugeva oksüdeerija lisamine jahutusvedelikesse tekitab passiveeriva oksiidikihi, samuti metalli kastmine hetkeksHNO3 lahusesse. * Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht (2-40 mm), mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 125. Pinna isoleerimine katetega Polümeerid: (fluoroplast, kumm jt) Emailid
fassaadi katmiseks -> osadel oksiidikiht väike (näha tooni erinevustest). 129. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; K2Cr2O7 kui tugeva oksüdeerija lisamine jahutusvedelikesse tekitab passiveeriva oksiidikihi, samuti metalli kastmine hetkeks HNO3 lahusesse. Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht (2-40 mm), mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 130
annaabi.ee 
