Meenikunno raba lääneossa rajatud kuivendussüsteemis, kuid täpsemad põhjused on siiski teadmata. Elupaigatüübile huumustoitelised järved ja järvikud vastab Meenikunno loodusalal Nohipalu Mustjärv, mille pindala on 22,1 hektarit, Suur Suujärv, mille pindala on 4,93 hektarit ja Keskmine Suujärv, mille pindala on 2,11 hektarit. Elupaigatüüp huumustoitelised järved ja järvikud hõlmab endas pruuniveelisi järvi ja rabalaukaid, mille vesi on happeline ning rohke humiinaine tõttu üsna tume. Rabajärvedel ja -laugastel kõrgem kaldaveetaimestik kas puudub või on väga hõre, veesiseseid soontaimi ei kasva ning ka ujulehtedega taimi on vähe, kuid nii kaldal kui ka kaldavees kasvab rohkesti turbasamblaid (Paal, 2007). 3. Liigid looduskaitsealal Meenikunno looduskaitseala on liigiliselt väga mitmekesine. Leidub palju selgroogseid, selgrootuid ja taimi. Lisaks tavapärastele liikidele, pohlad, mustikad, seened, jõhvikad, leidub
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Suurjärv Võrtsjärv.................................................................................................................................. 3 Veereziim........................................................................................................................................... 3 Elustik................................................................................................................................................ 4 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 4 Väikejärved............................................................................................................................................ 5 Kujunemine..........
tekkinud doonorakseptorite järgi. Kõige levinumad kompleksi moodustavad ühendid on D ja F elemendid (orbitaalide järgi) Gligandid Cd2++CN-[CdCN]+CN-[Cd(CN)2]+CN[Cd(CN)3]-+CN-Cd(CN)42- Ligandide arv sõltub tsentraalaatomist. Ligandid on üldiselt metalli suhtes mitte spetsiifilised. Hemoglobiinis on tegu raua kompleksiga, klorofüllis magneesium ühendid/kompleksid. Spetsiifilised ligandid: veres hemoglobiin, töötavaks osakeseks raud, mis seob O2-te rauakompleksi külge. Aminohappe ja humiinaine ühend. Sisaldab ka metalli aatomeid. Kui H-ioone lahuses palju, H ei dissotseeru lahusesse, ligandid pigem protoneeritud kujul (kui pH on madal). Kui pH on kõrge, lahuses H-ioone vähe, toimub dissotsatsioon ja H-ioonid lahkuvad ligandi koosseisust. Deprotoneeritud ligant on tugeva komplekeeritud ühendi moodustaja. Kelaatkompleksid Humiinained- raskesti lahustuvad taimsed laguproduktid Polüelektrolüüdid- palju funktsionaalseid rühmi küljes.
hõljum; · Ilmastiku tingimused: sademed, lumesulamisvesi, veekogu valgala geoloogilised tingimused (mets, soo, raba); · Vesi suunatakse basseinidesse kus osooni ja õhu segu toimel hävitatakse mikroorganismid ja oksüdeeritakse orgaanilised ained; · Loodusliku orgaanilise aine- humiinaine sisaldus. Viimane mõjutab vee värvust, permanganaatset oksüdeeritavust ja · Vesi selitatakse koagulandi abiga; keemilist hapnikutarvet. · Eraldatakse hõljum, kemikaalide jäägid ja sade; · Mida väiksem on vee permanganaatne oksüdeeritavus, seda · Vesi juhitakse läbi filtrite (suvel ka söefiltrite), maitse paraneb; väiksem on vee puhastamiseks vajalike kemikaalide kogus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
