vaimulikke kutsuti Riia kirikukogule, kus rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid. 16.saj. algul tehti Liivimaal veel üks katse kirikuelu kindlamatesse rööbastesse lükata. Saare-Lääne piiskopid Johannes Orgas ja J. Kyvel hakkasid korraldama oma piiskopkonnas regulaarseid visitatsioone (kirikukatsumisi) ja sinodeid (vaimulike kogunemisi), kus andsid töpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Koos ristiusuga jõudsid Liivimaale tsisterlased. Kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid just tsisterlased aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus, aiakultuur+ esimesed vesiveskid. vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, nii et peagi kujunesid tsisterlased ikkagi talupoegadelt kogutud andamitest elavateks suurmaavaldajateks
Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomh2rrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu ...
Hiliskeskaeg Linnad. Valitsemine ja majandus. Linna asukoha puhul on oluline paiknemine soodsas asukohas. Enamik linnu tekkis jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, sadamakohta või mujale. Linna arenguks oli vaja ka talupoegi, kelle toodang linna toidaks. Kogu maa kuulus maaisandatele (kuningas, suur- või väikefeodaal). Senjöör kinnitas sageli linnale linnaõiguse, mille alusel sai linn kauplemise eest tolli maksta jne. Levis Lübecki õigus. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase eest või ka oma senjööri võimalike kallaletungi vastu. Eeslinnad tekkisid samuti. Tekkisid gildid ja tsunftid, mis reguleerisid kogu kaupmeeste toodangut. Ristiusk ja kirik Püha Kolmainsus- Jumal kui isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim. Vaen Rooma paavsi ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. 1054. saatis paavst oma saadiku vaidlusküsimusi lahendama, kuid mindi hoopis tülli, millest algas suur kirikulõhe. Ketserid Uskusid, et ma...
Need kaks ordut olid pigem mõeldud meestele ehk munkadele, ning neile vastukaaluks saabus Eestisse mõne aja pärast birgitiinide ordu, mis oli suunatud pigem naistele, nunnadele. Kloostrid asutati Eestis 14. sajandil. Kes olid dominiiklased? Dominiiklaased olid üks kerjusordudest välja kujunenud ning, kes hakkasid uut kristlikku vaimsust viljelema, vaimsust, mis väärtustas igaühe isiklikku pöördumist ja algkristlikke vaesusideaale. Püha Katariina klooster Kes olid tsistertslased? Tsisterlased on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu liikmed. Eestis asetsesid nad Padise kloostris, Mihkli kloostris, Tartu Püha Katariina kloostris ja Lihula kloostris. Nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumala teenimisele. Mihkli ehk Püha Miikaeli nunnaklooster Kes olid birgitiinid? Birgitiinide ordu liikmed, kelle peaeesmärk oli kristlaskonda seesmiselt puhastada. Birgitiinide ordu on loodud eelkõige naistele. Pirita ehk Püha Birgitta segaklooster
1140.Taanlased ja saksid ristisõjad Berthold alusts 1198 Liivlaste vastu, sest: 1)Hamburgi-Bremeni peapiiskop nõudis 2)Kaupmehed pooldasid seda 3)Kiirendas ristiusustamist Albert uus piiskop. Tegi eliitväeosa- Mõõgavendade ordu 1208.Ristisõdijad Eestis 1210.Ümera lahing(võit) 1212.vaherahu 1217.Madisepäevalahing(kaotus) 1219.Taani(VoldemarII)Eestis 1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnl...
vahendusel. `Feodaalkord-ühiskonnakorraldus, kus feodaalide maal, harivad põldu talupojad jne Feood-maatükk Feodaal-maaomanik Aadel-suursuguste sõjameeste seisus. 8.Mille poolest erinesid mungaordu liikmed rüütliordu liikmetest? Mungaordu liikme olid nii mungad kui ka rüütlid. 9.Nimeta keskaja rüütliordusid ja mungaordusid? Rüütliordud--> Saksa ordu, mõõgavendade ordu, templiordu Mungaordud-->Benediktlased, dominiiklased, tsisterlased, frantsiklased 10.Miks tekkis pärisorjus? Selgita mõistet. Pärisorjus-talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust kus talupoeg kuulus isandale koos maaga. Euroopas tekkis pärisorjus varakeskajal peale orjandusliku korra üleminekut feodalismile 11.Millised olid talupoja koormised isanda ees? Pidi andma peaaegu pool enda saagist isandale Kohustus teha mõisapõllul tööd 12Miks kasvas katoliku kirik tähtsus Rooma impeeriumi langedes? Katolikus kirikus nähti ühendavat jõudu. 13
kiriku organisatsiooni ülalpidamiseks koguti kirikumaksu kümnist,mis moodustas 1/3 maksja sissetulekutest. Vaimulikud ordud- varakeskajal domineerisid Püha Benedictuse reeglite järgi tegutsevad Benediktiini kloostrid.Uued ordud e.kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused,millel oli kloostreid paljudes maades. Tsistertslaste ordu-tekkis XI saj.lõpul Prantsusmaal.Lähtus Benedictuse reeglitest,nõudis liikmetelt luksustest loobumist jms.Eestis rajasid tsisterlased kloostri nt:Padisele,Harjumaa metsade ja soode piirile.kandsid valget mungarüüd.Kuulsaim tsisterlane oli munk Benard Clairvaux,kellest sai keskaja mõjukaim teoloog ja vaimuinimene.Kerjusmungaordud-tegutseid peamiselt just linnades keset elu,kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. Frantsisklaste ordu-rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaalias.Võitis palju pooldajaid ning sooviti anda ametliku vormi (olid tuntud ka kui hallid vennad).
Miks toimus selline pööre ? *Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma liidripositsiooni Põhja-Euroopas. *Saksa kaupmehed olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu ristisõjast juttu olnud ja paljud rüütlid olid andnud juba varasemalt sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. *Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt. Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196. aastal. Meinhard - Esimene Üksküla piiskop, augustiinlane. Tema ülesanne oli Liivimaale ristiusu toomine. Sai piiskopiks 1186. aastal. Theoderich - Meinhardi tähtsaim abiline ja Eestimaa piiskop, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Albert - 1199. aastal pühitseti Üksküla piiskopiks, Bremeni toomhärra. Alustas 1201. aastal Riia linna ehitamist
Missa- jumalateenistus, visitatsioon-kirikukülastamine, reformatsioon- usupuhastus, pildirüüste- mitmepealine saksltaste ja eestlastest koosneb märatsev rahvahulk, kes purustas kirku vara. Russow- kirikuõpetaja, kroonika autor, koell- kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija, susi- tln linnakooli õüilane , vaimuliku kirjanduse tõlkija, wansadt- kiriku õpetaja, katekismuse koostaja. Ordud ja kloostrid keskaeg Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Koos ristiusuga Liivim tsisterlased. Ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteemirimist, aga nad osalesid aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Kloostrid paidesele ja kärknasse-eraldatud paigas ja tugevasti kindlustatud, ümber põllud, aiamaad-> munga elu lihtne, toidab end ise. Ilmselt ehitasid ka esimesed vesiveskid. Aristokraatliku loomuga, aadlikud. Vasallide annetused->tsisterlastest suurmaavaldajad- >usuelu allakäik
Kuidas kirik raha teenis: kirikukümnis (1/10 saaagist), annetused, indulgentside müük (patukustutuskirjad), simoonia (kirikuameite müük) *Gregoorius VII reformid Investituuritüli- tüli paavsti ja keisri vahel vaimulike nimetamise pärast, paavsti võit. Ketserlus- usuline väärõpetus, ida katoliku kirik heaks ei kiitnud, ketserid olid ohuks kirikuvõimule. Inkvisitsioon- spetsiaalne kohus ketserite vastu võitlemiseks. Vaimulikud ordud: benediktlased, tsisterlased, tegevuseks palvetamine ja töötegemine Kerjusmungaordud: frantsisklaste, dominiiklaste ordud *Ordud hoidsid alal kultuuri ning levitasid jumalasõna rahva seas. Avignoni vangipõlv: Üheksa paavsti Avignonis, vähendas kiriku autoriteeti, kirikulõhe ehk Suur Skisma, kaks paavsti korraga, lõhestab Euroopa. *Pühakud ja reliikviad- pühakute teod olid inspiratsiooniks, reliikviate juurde tehti palverännakuid. Islami olulisemad mõisted ja põhimõtted. Meka- islamiusuliste pühalinn
bulladena.kiriku organisatsiooni ülalpidamiseks koguti kirikumaksu kümnist,mis moodustas 1/3 maksja sissetulekutest.Vaimulikud ordud- varakeskajal domineerisid Püha Benedictuse reeglite järgi tegutsevad Benediktiini kloostrid.Uued ordud e.kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused,millel oli kloostreid paljudes maades.Tsistertslaste ordu-tekkis XI saj.lõpul Prantsusmaal.Lähtus Benedictuse reeglitest,nõudis liikmetelt luksustest loobumist jms.Eestis rajasid tsisterlased kloostri nt:Padisele,Harjumaa metsade ja soode piirile.kandsid valget mungarüüd.Kuulsaim tsisterlane oli munk Benard Clairvaux,kellest sai keskaja mõjukaim teoloog ja vaimuinimene.Kerjusmungaordud-tegutseid peamiselt just linnades keset elu,kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele.Frantsisklaste ordu-rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaalias.Võitis palju pooldajaid ning sooviti anda ametliku vormi (olid tuntud ka kui hallid vennad).Dominiiklaste ordu-rajas hispaania
Prantsusmaal, Pariisis. 3) Notre Dame de Paris Jumalaema kirik Pariisis, Prantsusmaal. Millised nõuded arvestati Padised kloostri ehitamisel? Seda ehitasid tsisterlased. Klooster ei ole rajatud täpselt idast läände, vaid kohalike maastikuolude tõttu kirdest edelasse. Mille poolest oli eriline Tartu Toomkirik? Tartu toomkirikui eriliseks tunnuseks on 2 torni, see
Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? Sakslaste tung itta (drang nach osten) Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE Uus kaubatee Saksa aladelt – Novgorodi Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimene piiskop kes Liivimaale tuli oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Seejärel Berthold ja Albert von Buxhoevden 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võ...
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1) FEODAALNE KILLUSTATUS ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad 2) RISTISÕJAD · Mõiste- Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096-1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud · Sajandid- 11.13. sajandil ( 1096-1270 ) · Ajendid- 1) paavsti võimu laiendamine(paavst soovis ülemaailmset paavstiriiki) 2) Kaitsta kristlikku tsivilisatsiooni (peatada moslemite edasitung Euroopa suunas) 3) Majanduslik aspect (Saada ida rikkused enda kontrolli alla ) 4) Kirik ja feodaalid soovisid saada enda alla kaubateid 5) Taheti vabastada Püha Maa, kus oli kristuse haud · Tagajärjed- 1) Jeruus...
maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed. # Frantsiskaanid kuulutasid rahvale apostliku vaesus, askees, ligimesearmastuse.Eestis olid frantsisklaste kloostrid Tartus, Keskaeg Rakveres ja Viljandis. # Tsistertslastel kujunes välja süsteem harimiseks (ehk konversi süsteem), milleks kasutasid ilmikvendi ehk konverse. Inimene, kes ei olnud kirjaoskaja, kel ei olnud võimalik kunagi saada mungaks, võis saada ilmikvennaks ja teha kloostris tööd. Tsisterlased arendasid põlluharimist ning aiandust rahva seas.Tsistertslaste nunnakloostrid olid: Tallinnas (Naistsisterlaste Mihkli klooster), Tartus (Tartu Püha Katariina klooster) ja Lihulas (Lihula klooster). Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. # Birgitta ordu 1384. aastal asutatud emaklooster asus Vadstenas Kesk-Rootsis. Birgitiinide ordu tegutses keskajal katoliku kiriku
VARAKESKAEG Rooma rahu lõpp lääne-rooma riigi languse ja geodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli Pax Romana- Roma rahu lagunemine. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid. Rahu legunemist kiirendas Caracalla edikt. Impeeriumi langus palju barbareid tuli lääne-rooma aladele rahvaarvu kasvu ja ilmastiku jahenemise tõttu. Barbarid vallutasid rooma nii kiiresti, kuna paljud nende liikmed elasid kas orjade või vabade inimestena juba varem rooma aladel. 5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasa...
1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik.Paavstidehuvid muutusid üha ilmalikumaks,nad sekkusid päevapoliitikasse.Erilist pahameelt tekitas indulgentside müük.Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal,kus poliitilise kill...
o Skisma ehk kirikulõhe. I oli 1054- lõhenes õigeusklikuks ja katolikuks kirikuks II oli 1378-1409- võistlus paavsti trooni üle o Kirikukogude aeg 1409-1447. Tähtsamaid küsimusi otsustati ühtsuse säilitamiseks vaimulike koosolekul · Keskajal tegutsesid ka vaimulikud orsus, millest tuntumad olid: o Benediktlased 520-530- munkade elu jagamine töö ja palve vahel o Tsisterlased 1098- lõtvade kommete karmistamine, luksusest loobumine, järjekindel füüsiline töö o Frantsisklaste ordu 12 sajandi lõpp- äärmine aladlikkus. Pöörasid tähelepanud haridusele o Dominiiklaste ordu 12 sajandi lõpp- hea haridussüsteem. Haritus ja sõnaosavus · Kloostrid: o Tunnipalvused o Kirjutati ümber raamatuid- eraldi ruumskriptoorium o Dormitoorium- ühine magamisruum munkadele
Klooster kui keskus: sai majandus- ja usukeskuseks, mungad tegelesid aianduse, põllumajanduse ja meditsiiniga. Kirjasõna: Alam-Saksa kees, Liivimaa noorem riimikroonika, Tallinna ja Tartu riimprotokollid. Sakraalehitised ja kunst: vaimuliku sisuga ehitised; kirikud (Jaani, Oleviste, Niguliste); kloostrid (Dominiiklaste, Padise, Kärpna, Pirita). Maailmapilt: eestlastest linnakondanikke polnud, olid saksa kaupmehed. Seos Lääne-Euroopaga: Eeestisse jõudsid kerjusmungaordud, tsisterlased, dominiiklased ja frantsisklased. Hansa liit Eestist kuulusid sinna Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Norrat, Venemaad, Inglismaad ja Eestit ühendas kaubandus: välja viidi teravilja, kalu, karusnahka, ehitis- ja hauakive, lina ja hülgeasva.Läbi Eesti viidi Venemaale kalevi, lõuendit, soola, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metalli ja luksusesemeid. Natuke kaupa jäi ka Eestisse. Soolaga kauplemisest saadi suurt vahekasu, sest Tallinnas olid soolalaod
eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik. Kogu kultuurielu tähtsaim kujundaja oli katoliiklik ristiusk. 1210 a. rajati Ordu. Ilmusid Eestisse kerjusmungad. XII saj. lõpul tundsid eestlased kristlust. Oli välja arenenud põllumajandus. 1215. a asutati dominiiklaste ordu. Jutlustatakse eesti keeles. Jutlustajad mungad on rahva seast. Tsisterlased võisid maid pidada. Mungad võisid kaugemates piiskopkondades heina teha. Mungad pidid kogu aeg jutlustama, valgustama rahvast. Pidid tootma ka uusi munki. Kuna elanikkond Eestis oli kirjaoskamatu, siis õpetasid nad eestlastele kristlikku käitumist 10 käsku, teatud hulk palveid, pihtimist ja paastu. Eksisteerisid sisekoolid e. munkade koolid. Välikoolid e. linnaelanike poisslaste koolid. Tekkisid nunnakloostrid, kus hakati ka tütarlapsi koolitama. Seal õpetati sakraalset
Ajalugu Page 26 Kirik hiliskeskajal 18. detsember 2009. a. 9:01 Kiriku languse põhjused: · Ketserid Inkvisatsioon · Avignoni vangipõlv · Tugeva keskvõimuga riigid Ordude tekkimine Rajaja Seisukohad Benediktlased Benedictus Abielukeeld, jne. karm elu. Frantsisklased Francius Kasinus, jumalasõna lihtrahva seas Dominiiklased Dominicus Jutlustada õige usu kaitseks Tsisterlased Cîteaux' Eraldumine, luksustest loobumine, karmid kombed ja töö Ajalugu Page 27 Ristisõjad 14. jaanuar 2010. a. 8:11 Põhjused: · Usu levitamine · Igavlevad rüütlid · Soov saada maad ja rikkusi Tagajärjed: · Kaubavahetus ja otsekaubandus islamimaadega · Kultuurivahendus Tutvuti antiigiga · Arenes käsitöö Uued tehnikad Uued materjalid jms Ajalugu Page 28
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
