Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaeg (0)

1 Hindamata
Punktid
Pilet 1
1.Reformatsiooni põhjused ja algus.Martin Luther ja tema õpetus
1)Suur Maadeavastus laiendas inimeste silmaringi, põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi(piiblis polnud kõike mainitud ).
2) Kujunes humanism , mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet.
3) Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel
4) Majandusliku ebavõrdsuse suurenemine (Suure Maadeavastuse toimel). Euroopasse suurtes kogustes odavaid väärismetalle, mille tulemusel raha väärtus langes.
Martin Luther-oli saksa kristlik teoloog ja munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon,31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde, Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele.
2.Keskaja mõiste-Tähistatakse teatud ajajärkude vahele jäävat perioodi(esimest korda kasutati keskaja mõistet renessanssi ajal, pidades seda kultuurituks).Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal 18-ndal saj.,tähistati antiik-ja renessansi aja vahel olevat perioodi.Keskaja lõpuks peetakse ameerika avastust 1492, reformatsiooni algust Saksamaal 1517, Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453(Bütsantsi häving). Keskaja algus- 476 Romuluse võimult tõukamine.
Pilet 2
1.Suured maadeavastused ja tagajärjed
Põhjused: Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu – Aasiasse , kus toodi vürtse ja kalliskive. B.Diaz-portugallane, purjetas üle Aafrika lõunatipu esimese eurooplasena(Hea Lootuse neem), võimaldas teed India ookeanini. Columbus -1942, laevad Santa-Maria, Pinta, Nina, seilas lääne poole.1492 jõudsid Ameerikasse, ise ei teadnud , et on Ameerikas, ta arvas et on Indias.
Vasco da Cama-avastas meretee Indiasse 1498, sõites ida poole. Americo Vespucci -saadi aru, et on avastatud uus manner Ameerika. Fernao Magalhaes- Hispaania teenistuses portugaallane,tegi ümbermaailmareisi 1519-1522.Tapeti pärismaalaste poolt Filipiinidel . Negatiivsed tagajärjed-süüfilis, malaariat peeti alguses kartuli süüks. Positiivsed tagajärjed-toodi euroopasse kartul , tubakas, mais, tomat. Väärismetallide sissevedu euroopasse.
2.ikonoklastid-e.ikoonipurustajad, keiser Leon 3(keelas ära ikoonide kummardamise) ja tema pooldajad, Ikonoduulid -ikoonide austajad
Pilet 3
1. Renessans ja humanism. Levik euroopas
16. saj. Uus maailmavaade, ühiskond edukas, edusammud loodusteaduses, jumala asemel tähtis inimene, eeskujud antiikajast, ka kolmas seisus e. Kaupmehed rikastusid, humanism e. Ilmalik haritus, vastandus teoloogiale.Vabaneti usulisest maailmavaatest.LEVIK EUROOPAS-prantslane Erasmus Rotterdamist, „ Narruse kiitus”(naeruvääristas teoloogiat), inglane Thomas More, Erasmuse sõber, teos „Utoopia”(ühiskonnakriitiline ja julge nägemus ideaalsest maailmast, kritiseeris ebavõrdsust)
2.Karl Suur(768-814)
Isa Pippin Lühike, Frankide võimu haripunkt, Karl Suur laiendas riiki igas suunas, vallutas suure osa Lääne Euroopast(Pürenee ps, Itaalias langobardide kuningriik , Põhja Saksamaa), Rooma paavst kroonis ta keisriks, sest ta tahtis, et Karl Suur taastaks Lääne-Rooma keisrivõimu.
Pilet 4
1.Euroopa hiliskeskajal-must surm, talurahva rahutused .
Pilet 5
1.Keskaegsed ülikooli, ülikooli ülesehitus, õppetöö korraldus
Keskaegsed ülikoolid- Bologna (Itaalias, tähtsaim Euroopa õigusteaduskeskus), Pariisi ülikool(tähtsaim teoloogia kool), Oxford ;Cambridge( matemaatika ja loodusteadused),Salamanca(Hisp. Arstiteadus ), Uppsala(rootsi).
Ülikooli ülesehitus- õppejõud e. Magister , professor; üliõpilased, olid vaimulikega samad õigused.Õppetöö ladina keeles, ülikooli juhtis rektor, õppejõud said palka üliõpilastelt. 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika , dialektikaaritmeetika, geomeetria , astronoomia, muusika .
2. Seisused keskajal-Vaimulikud, sõjamehed, töötegijad.
Pilet 6
1.Vaimulikud ordud ja nende kloostrid
Benedictuse kloostrid-jõukad munkade kogukonnad, palju maavaldusi; Tsisterlaste ordu-luksusest loobumine, karm füüsilinetöö, kloostrid asustamatta paikades, harisid seal maad; Frantsisklaste ordu- kuulutasid jumalasõna lihtrahva seas nagu Jeesus, vaene elu ja jutlused ; Dominiiklaste ordu-nim. Jumala ustavad koerad , ül. Jutustada usu kaitseks, suur rõhk haridusele.
2. Skandinaavlaste muistne maailmapilt
Austasid loodusjõude, puid päikest, esivanemaid, Valhalla, kolmeosaline ilmapuu( oksad puudutasid taevast, juur põrgut), maailma häving Ragnarok(hea ja kurja kokkupõrge), jumalad Thor, Frej , Odin, inim ja loomaohvrid jumalatele.Ruunid e tähed(neil oli jõud)
Pilet 7
1.Keskaegne linnaelu -maja suurus näitas jõukust, võisteldi majade ehitamises, linn ümbritsetud müüriga(kaitses vaenlase kallaletungi eest), vaesed asusid väljaspool müüre(eeslinnades), kirjaoskus levinum kui maal, rändurite tõttu traditsioonide sulandumine, linnades levis laialt prostitutsioon, aga abielu polnud moes.Linnas arveldati peamiselt rahaga .
2. Skandinaavlaste saagad ja kangelaseepika
Pärimusi kanti edasi suuliselt saagadena(müüdid hiidudest ja jumalatest), eepos Vanem Edda (jutustab Reini jõe põhja vajunud Niflungerite suguvõsa aardest ja Konung Atli surmast)
Pilet 8
1.Keskaegse linna asukoht, areng, valitsemine, kaubandus, käsitöö
Linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres. 13 sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks Euroopas. Linnad olid käsitöö ja kaubanduskeskused.Naturaalmajanduse ajajärk oli möödas. Linna asukoha määras soodne kauplemiskoht(teke jõesuudmetesse ja sadamatesse).Linnades vähe elanikke võrreldes tänapäevaga.Valitsusviis-Linn moodustas omavalitsuse, eesotsas linnanõukoguga(enamasti rikkad kaupmehed), linnaelanikud tsunftides ja gildides.
2.Keiser justinianus(537-565)-viis oma laevastiku vastupealetungile ja vallutas tagasi Itaalia, Lõuna Hispaania ja Põhja-Aafrika.Riik oli vägevuse tipul.Sõjad kurnasid riiki, maksud tõusid, rahva ülestõusud sagenesid(nt Nika ), Justinianuse edu ajutine.
Pilet 9
1.Rüütliseisus ja rüütlikultuur-Rüütlid olid elukutselised sõjamehed, proovile pandi ennast jahiretkedel ja turniiridel, kirik suhtus neisse taunivalt.Elati kivilinnustes, mida põlvest põlve täiustati, linnuse suurus sõltus omaniku jõukusest.Abielu eesmärk järglaste saamine, sõlmiti liite perekondade vahel(sugulasabielud).
2.Jaroslav Tark(978- 1054 )-tema ajal Vene riigi õitseaeg( valdused Mustast merest Läänemereni), 1030 vallutas Tartu, abiellus Rootsi kuningatütrega, tema tütred Ungari, Prantsuse ja Norra kuningatega.Seadus „vene õigus”-likvideeris slaavlastele omast veritasu.
Pilet 10
1.Ristisõjad-
2. Seisuste esinduskogu Prantsusmaal ja inglismaal-
Generaalstaadid - kutsus kokku Philippe neljas, kelle oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut(esindatud kõik seisused:vaimulikud, aadlikud , linlased),
Parlament -tekkis kuninga ja vasallide vastuolu tõttu, kutsuti kokku kuninga esinduskogu(ülemkoda:suurfeodaalid, suuraadlikud; alamkoda:alamaadlid, vaimulikud ja linlaste esindus).
Pilet 11
1.Vana-Vene riigi teke ja ristiusu vastuvõtmine(988)-
Vene riigi teke-tekkis jõgede äärde(Dnepri ja Volga), kutsuti varjaagid valitsema , ei saanud ise hakkama, Rjurik tuli, sai võimule Novgorodi linnas, Oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile(882).
Ristiusustamine -slaavlased olid paganad, Kiievi vürstid nägid võimalust tihedamateks sidemeteks Konstantinoopoliga(ühised huvid ja sõjaliidud) ja vürst Vladimir lasi koos kaaskonnaga ennast ristida, kehtestas ristiusu riigis.
2.Vaimulikud rüütliordud(Johhaniitide ordu, Templiordu , Saksa ordu)-
Johhaniitide ordud- asutati 1070 Jeruusalemmas(ül. Palverändurite toitmine ja haigete ravimine), 6000 meest
Templiordu-asutati 1118 Jeruusalemmas(enim kardetud muhameedlaste seas, rikkad, keskus Prantsusmaal), 6000 meest
Saksa ordu-leedukate, poolakate ristimine(asutati 1128)
Pilet 12
1.Bütsantsi riigi korraldus-Keiser(piiramatu võim), Konstantinoopoli patriarh( kirikupea ), Senat(andis keisrile nõu), rahvas(jagunes hipodroomi parteisse kaariku värvi järgi), õukond, ametkond, vabad kogukondlased, orjad .
2.Talupoegade koormised kõrgkeskajal-teotöö(töö isanda majapidamises ), loonusrent(osa heinast, küttepuust, käsitööst, põllusaagist), maks veski ja leivaahju kasutuse eest.
Pilet 13
1.Euroopa varakeskajal (Frangi riik. Linnaelu allakäik.Feodaalkorra kujunemine)-
Frangi riik- Chlodovech tungis Galliasse, ristis ennast ja kaaskondlased, lähendas Rooma vaimulikkonnale(nägid Frangi riigis liitlast).6-7 saj riigi ühtsus kadus ja peale kuninga surma vennatapusõjad.Valitsemine läks majordoomuste(kuninga kojaülemate) kätte.
2. Ketserid -isikud, kes kalduvad kõrvale kiriku õpetusest.
Keskaeg #1 Keskaeg #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor timps16 Õppematerjali autor
ajaloo piletid keskaja kohta+ vastused

Sarnased õppematerjalid

Keskaeg-II kursuse arvestuse küsimused ja vastused
4
odt

Keskaeg II kursuse arvestuse küsimused ja vastused.

1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik.Paavstidehuvid muutusid üha ilmalikumaks,nad sekkusid päevapoliitikasse.Erilist pahameelt tekitas indulgentside müük.Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal,kus poliitilise killunemise tõttu oli katoliku k

Ajalugu
Keskaeg ja Uusaeg
17
odt

Keskaeg ja Uusaeg

Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama germaanla

Ajalugu
Keskaeg
22
doc

Keskaeg

Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne ­ Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi ­ varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks ­ V. ­ XI. ­ Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat

Ajalugu
Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010
19
doc

Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010

10b humanitaarklassi ajaloo üleminekueksami piletite vastused Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants | Lääne- ja Ida-Rooma provintside erinevused; Constantinus Suure tegevus, impeeriumi lõplik jagunemine; Lääne Rooma lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ennem room

Ajalugu
10-kl ajaloo üleminekueksam
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens ­ nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused ­ elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ­ ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He

Ajalugu
10-klassi ajaloo eksamiks kordamine
32
odt

10. klassi ajaloo eksamiks kordamine.

PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (tae

Ajalugu
ajalugu
6
docx

ajalugu

….. poolt avastati … Ameerika ……., kuid keskaja lõpuks on loetud ka järgmisi sündmusi:.. 1… Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453a. 2… Usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Saksamaal 1517a 3… Türgi ülemvõimu murdumine 1689 ……………….. 4… 14-15 saj suur katku epideemia ……………………………….. Keskaja mõistet kasutusele võttes pidasid ajaloolased silmas eelkõige … Kesk …… ja … Lääne ….. – Euroopat. Eesti keskaeg algas … 13 … sajandil ja vältas kuni … Liivimaa … sõjani … 16.. sajandil. Samal ajal oli kahes Aasia piirkonnas - Mesopotaamias …… ja… Egiptuses …. – juba keskaja algul hoopis kõrgemalt arenenud ühiskond kui Euroopas. Feodaalaega jaotatakse kolmeks perioodiks: 1. 5.sajajdi lõpust 11 saj. keskpaigani kestis … varakeskaeg ………………………… 2. Kõrgkeskaeg kestis ………… 11-14saj …………………………………………………….. 3. 15. saj

10.klassi ajalugu
Ajaloo eksami punktid
20
doc

Ajaloo eksami punktid

G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu ­ teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia ­ teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia ­ teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araab

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun