Jean Sibelius. Tema soololaulud (0)

48
Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool
Anne-Mai Edala
Jean Sibeliuse soololaulud
„ Teemant märtsilumel”
klaveri- ja orkestriversioonis
Kursusetöö
Juhendaja Maia Lilje
Tallinn
2008
ABSTRAKT
Jean Sibelius on helilooja , keda tunnevad kõik muusikast huvituvad inimesed.
On ju kõikidele teada, et Sibelius on suur sümfooniatemeister, kuid tema saavutustega väiksemates žanrites ei ole just paljud kursis. Oma kursusetöös proovingi tutvustada Jean Sibeliuse vokaalmuusikat ning täpsemalt soololaule.
Püüan leida vastuseid küsimustele, miks suurmeistri laulud ei ole väga populaarsed tänaste lauljate repertuaaris ja mida erilist on Sibelius soololaulu žanris saavutanud.
SISUKORD
Abstrakt
Sisukord
Sissejuhatus

Jean Sibeliuse biograafia lühikokkuvõte

Sibeliuse loomingu ülevaade

Sibeliuse laululooming
3.1 Keelelised probleemid

3.2 Luule

3.3 Klaveri- ja orkestrisaade
4. „ Demanten på marssnön “ („ Teemant märtsilumel“)
4.1 Klaveriversiooni analüüs

Orkestriversiooni analüüs

Saatest tulenevad erinevused
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus, allikad
Lisa 1.Sibeliuse vokaalteoste nimekiri
2. Johan Julius Christian Sibeliusest foto
3. CD laulu kahe versiooniga
4. Analüüsitava soololaulu „ Teemant märtsilumel“ klaviir ning partituur .
SISSEJUHATUS
20. septembril 2007 möödus 50 aastat soome muusikaklassiku Jean Sibeliuse (1865- 1957) surmast. Suur sümfonist Sibelius sai esialgu kuulsaks oma patriootiliste teostega ja temast sai Soome iseseisvumisvaimu kehastus. Sibeliuse suured saavutused sümfonistina kanduvad üle ka tema teistesse teostesse. Ta oskas tõesti orkestri imelisel viisil kõlama panna . Lisaks sellele on väga märkimisväärne, kuidas ta kannab oma erilise, väljendusrikka kõla edasi ka väiksematesse žanritesse; ta mõtleb ka neid luues orkestraalselt. Ulatusliku ja tuntud orkestrimuusika kõrval esindavad Sibeliuse soololaulud meile vähetuntud, kuid samuti tähtsat loomingulist külge, mida tuntakse palju vähem
Sibelius on kirjutanud 109 laulu, hulgaliselt klaveriteoseid, muusika 13le näidendile, milles on ka vokaalnumbreid, ühe ooperi ja 21 iseseisvat koorilaulu. Ka eesti lauljad on esitanud tema vokaalteoseid, kuid mitte väga tihti. Üks nendest haruldatest esinemistest toimus 27. jaanuaril 2007. aastal Raekojas. Esitamisele tuli kolm Sibeliuse laulu : „Flickan kom ifrån sin älskling möte “ (“Tuli kohtamiselt neiu “), „Kyssens hopp “ ”Suudluse ootus”
ja „ Svarta Rosar “ („Must roos “) ning „ Demanten på marssnön “ („ Teemant märtsilumel“). Tookord esitasid neid tenor Mati Turi ja pianisti Martti Raide. Viimasel ajal on Sibeliuse laule esitanud ka Kädy Plaas.
Oma töös püüan
uurida lähemalt suurmeistri meile vähetuntuks jäänud vokaalteoseid. Analüüsimiseks valisin laulu „ Demanten på marssnön “ („ Teemant märtsilumel“) klaveri – ja orkestriversiooni. Edaspidi kasutan töös laulu eestikeelset pealkirja. Ja näidetes toodud taktide numbrid on alapeatükile vastavalt toodud kas klaviirist või partituurist.
1. JEAN SIBELIUSE BIOGRAAFIA LÜHIKOKKUVÕTE
Johan Julius Christian Sibelius sündis 8.detsembril 1865.a. Hämeenlinnas sõjaväearsti perekonnas. Kodus hüüti teda lühidalt Janneks, kuid hiljem sai ta maailmas tuntuks tollal moodsalt prantsuspärase kunstnikunimega Jean. Kolme lapse kasvatamise mured jäid varakult tulevase helilooja ema õlgadele – Jean oli alles kahe-aastane, kui isa suri. Perekonna eest aitasid hoolt kanda ka lähedased sugulased. Sibeliuse üksmeelses ja sõbralikus perekonnas armastati väga muusikat. Sellepärast oli ka loomulik, et lapsed jõudumööda muusikaga tegelesid. Lastest andekaim oli keskmine – Jean. Juba viie aastaselt tegi ta tutvust klaveriga ja järgmise viie aasta pärast said kodused kuulda tema esimesi omaloomingulisi katsetusi.
Jeani ei ümbritsenud imelapse kuulsus. Hoopis vastupidi, ta oli väga elurõõmus, seltsiv ja nupukas mängukaaslane, erinedes neist vaid avarama kujutlusvõime, leidlikkuse ja suurema süvenemisoskuse poolest. Tal oli palju huvialasid, kuid muusika oli alati esikohal. 1880.aastal hakkas Sibelius viiulit õppima.
Elukutse valikul tuli 20aastasel noorukil arvestada omaste tahet. Tuli valida midagi “reaalsemat” kui muusika ja nii astuski Sibelius 1885.a. Helsingi Ülikooli, et õppida juristiks . Samal ajal alustas ta muusikaõpinguid kahel erialal äsjaavatud muusikainstituudis. Viiulit õppis Sibelius ungarlasest pedagoogi H.Csillag´i klassis, muusikateooriat aga instituudi asutaja, helilooja Martin Wegeliuse juures. Muusikaõpinguisse suhtus Sibelius suure tõsidusega, kuid ülikooli õppeainete vastu ei tundnud ta üldse mingit huvi. Lõpuks veendus kogu perekond, et Jeani elukutseks saab siiski olla ainult muusika. Nii piirdusid õpingud õigusteaduskonnas vaid kahe semestriga.
Viiuli erialal saavutas Sibelius peagi sellise taseme, et teda kutsuti õppejõududest koosnevasse keelpillikvartetti teist viiulit mängima. Kogenud pedagoogina nägi Martin Wegelius viiuldaja karjäärist unistavas noorukis omapärast heliloojatalenti. Wegelius nõudis oma õpilastelt kõigi kompositsioonitehniliste aluste põhjalikku tundmist ja omandamist. Loomingulist vabadust lubati alles siis, kui eelnenud nõuded olid täidetud.
1898 . aastal lõpetas Sibelius Helsingi Muusikainstituudi heliloojana. Lõputööks esitas ta kaks teost – süidi A- duur viiulile, aldile ja tšellole ning Keelpillikvarteti a- moll .
Pärast instituudi lõpetamist määrati noorele heliloojale riiklik stipendium enesetäiendamiseks välismaal. Sügisel sõitiski Sibelius välismaale. Kaheaastane välisreis avardas tohutult noore muusiku silmaringi. Esimesel aastal täiendas ta ennast Berliinis, järgneval aastal aga Viinis . 1891 .aastal saabus Sibelius tagasi kodumaale .
Sibelius kirjutas oma esimese suurteose – “ Kalevala ” - ainelise sümfoonia “ Kullervo ” solistidele, koorile ja orkestrile. Viieosalise suurteose esiettekannet Helsingis 28.aprillil 1892. aastal juhatas autor. 10. juunil 1892. aastal abiellus Sibelius Aino Järnefeltiga.
1892.a. sügisel kutsuti Sibelius kompositsiooni õppejõuks Helsingi Muusikainstituuti. Pedagoogina tegutses ta ligi kaheksa aastat. 1890. aastate algul kujunes Sibelius soome erksamate kultuuritegelaste tuumiku juhtivaks liikmeks. Neil aastail kirjutas ta palju ja väga erinevais žanreis: romansse, klaveripalu, koorilaule, sümfoonilisi teoseid jm.
1896.a. valminud “Neli legendi sümfooniaorkestrile” on seotud eepose kõige elurõõmsama ja julgema kangelase – Lemminkäise iselaadsete juhtumustega.
“Tuonela luik” on Sibeliuse kõige lühem sümfooniline poeem . Vaatamata sellele, et süidi esiettekanne Helsingis oli seotud muusikakriitikute ja orkestrantide tugeva vastuseisuga , sai teos välismaal kiiresti populaarseks. 1897 .a. määrati Sibeliusele alaline riiklik stipendium. See võimaldas loobuda pedagoogilisest tööst ja pühenduda senisest enam loomingule. 34- aastane helilooja võis asuda täie pingega esimese sümfoonia kirjutamisele.
Sümfooniline poeem “ Finlandia ” sündis otsese vastukajana tsaristlikule repressioonile. “Finlandia” on temaatikalt väga konkreetne ja meeldejääv.
Sibeliuse ainsaks ooperiks on “Tütarlaps vangitornis”. Korduvalt on ta loonud muusikat draamateostele. 1903/04.a talv oli Sibeliusele viimaseks Helsingis. Helilooja asus koos perekonnaga alaliseks elama maale – Helsingi lähedale Järvenpääle oma villasse, mille ta abikaasa auks “Ainolaks” nimetas. Metsavaikuses, kauni järve kaldal sai Sibelius end jäägitult muusikale pühendada. “Ainolas” töötas helilooja ümber 1903.a. loodud Viiulikontserdi ja 1905.a. suvel valmis selle lõplik redaktsioon .
Esimestele “ Ainola ” - aastatele kaasnes Sibeliuse kasvav kuulsus välismaal. Tema teoseid esitati kõikjal suure menuga, sageli juhatas ta ise nende ettekannet. 1905.a. jaanuaris juhatas ta Berliinis oma II sümfooniat. Sellesama aasta märtsis esitati suure menuga Inglismaal tema I sümfooniat, “ Finlandiat ” ning muusikat draamale “Kuningas Christian II”. Arturo Toscanini juhatusel kõlasid Itaalias II sümfoonia, “Tuonela luik” ja “Finlandia”. 1905.a. lõpul viibis Sibelius Londonis ja Pariisis.
Nende aastate loominguline resultaat oli viljakas. 1907. aaastal valmis helilooja III sümfoonia – üks helgemaid Sibeliuse helitöid.
1909.a. kujunes pöördeliseks Sibeliuse loomingus. Varakevadel valmis heliloojal viieosaline keelpillikvartett “Intiimsed hääled”, milles esmakordselt on esiplaanil sügavad, kohati traagilised isiklikud elamused.
Keelpillikvartett on otseselt seotud järgneva helitöö – IV sümfooniaga. Sümfooniaga oli heliloojal palju ütelda. Võib-olla väljendas ta siin seda üksindust, mida tundis keset modernistlikke kunstikoole.
1914.a. külastas Sibelius Ameerikat. Norfolki muusikafestivaliks kirjutas Sibelius oma järjekordse sümfoonilise poeemi “Okeaniidid”.
1914.a. alanud I maailmasõda tõi kitsendusi Sibeliuse kontserdireisidesse, kuid ei võtnud temalt loomisindu.
Suurejooneliselt tähistati Soomes 1915.a. Sibeliuse 50ndat sünnipäeva. Juubelikontserdil esitati autori juhatusel esmakordselt tema V sümfooniat.
1917-18ndate aastate keerukate sündmuste reas ei suutnud Sibelius hästi orienteeruda, kuid oma loomingus jäi ta truuks senistele printsiipidele.
Aastatel 1921-23 reisis helilooja palju Euroopas. Samal ajavahemikul kirjutas ta ka oma viimased ulatuslikud helitööd VI ja VII sümfoonia, sümfoonilise poeemi “Tapiola”, muusika Shakespeare´i draamale “ Torm ” ja mõned laulud. 1929 .a. valminud “Kolm pala viiulile ja klaverile” opus 116 jäi Sibeliuse viimaseks helitööks.
64-aastane helilooja, kes oli veel täie tervise juures, loobus loomingulisest tööst. Vanameistrit külastasid “Ainolas” silmapaistvad inimesed. Oli päevi, kus külalistevoolu tuli piirata.
Oma eluõhtul oli vanameister hea tervise juures ega loobunud igapäevastest harjumuslikest jalutuskäikudest. Surm tabas teda 20.septembril 1957 .aastal. Ta sängitati Järvenpääle koduaeda.
2. SIBELIUSE LOOMINGU LÜHIÜLEVAADE
Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge , palju on programmilisi teoseid . Sümfoonilises muusikas peegeldub tema eepiline legendlik maailmataju : sümfoonilised poeemid „Kullervo “ (1892), „Finlandia “ (1899), „Saaga “ ( 1902 ), „Öine ratsasõit ja päikesetõus" (1908), „Bard “ (1913), „Okeaniidid “ (1914) ja „Tapiola“ (1926), fantaasia „Põhjala tütar“ (1906) , süidid „Karelia“ (1893) ja „Neli legendi “ ehk „Lemminkäinen“ ( 1895 , sh „Toonela luik“). Sibeliuse peateosed on 7 sümfooniat (I – e-moll – 1899 ; II – D-duur – 1902 ; III – C-duur – 1907 ; IV – a-moll – 1911 ; V – Ed-duur – 1919 ; VI – d-moll – 1923 ; VII – C-duur – 1924. ) Samuti on ta loonud ka Viiulikontserdi d-moll (1903 , 2. redaktsioon 1905), lühemaid orkestripalu, kammermuusikat (sh. keelpillikvarteti „Voces intimae“) , vokaalsümfoonilisi teoseid („Tule sünd“, 1902 ; „Vabastatud kuningatar“, 1906 ; „Luonnotar “, 1913) , koori- ja soololaule, klaveriteoseid ning lavamuusikat (A. Järnefelti näidendile „Torm“; ballettpantomiim „Scaramouche“ jt.).
3.SIBELIUSE LAULULOOMING
Ulatusliku ja tuntud orkestrimuusika kõrval esindavad Sibeliuse soololaulud kaugemat, kuid samuti tähtsat loomingulist valdkonda , kui me tavaliselt teame. Sibelius ise uskus oma soololaulude tulevikku ja pidas neid enamaks kui paljalt juhuslikes tundeavaldusteks . Tema sekretär Santer Levas meenutab vestlust heliloojaga, milles ta olevat väitnud, kuidas tema laulud esindavad üht tohutut isiklsust- teda ennast. Levas kirjutab : „Ühel õhtul mainis Sibelius mööda minnas, et on komponeerinud laule ainult lühikese perioodi jooksul oma elust ning on oma huvi selle žanri vastu ammendanud. Väga varsti hakkas ta seda märkust kahetsema ning järgmisel hommikul , palju varem, kui ma tavaliselt tõusen, helises mu telefon ja Sibelius võttis tagasi kõik oma sõnad eelmise õhtul öeldu kohta. „Ma olin häiritud terve öö selle pärast, mida ma oma laulude kohta ütlesin“, lausus Sibelius ning lisas , et ta ei soovinud oma laulu niimoodi kirjeldada, vaid tegelikult on nii klaveri–, kui ka vokaalteosed võrdsel kohal tema sümfooniliste teostega.
Ligi 150 vokaalteose hulgas, mida Sibelius kirjutas , on ka kindlasti kunstilisi pärle ning need väärivad lähemalt uurimist . Et tema laule uuritaks ja hinnataks õiglaselt , on väga tähtis kustutada oma peast kõik vaadeldud definatsioonid kunstiliste laulude kohta, nagu näiteks . Deutsches Lied või lihtsalt lied
Sibelius lõi oma soololaulud 27 aasta jooksul. Võib märgata suurt erinevust mitmete oopuste kvaliteedis . Nad on väga huvitavalt unikaalsed : mõne tõeliselt imetlusväärse kompositsiooni kõrvalt leiame mõnegi suhteliselt vaese teose. Paljud neist aga ei erine üksteisest väga. Võrreldes teiste heliloojatega, ei ole Sibeliuse laulud mitte alati arenenumad ning küpsemad kui varajasem looming. Ebaolulistemate teoste juures peatudes või jääda mulje, et Sibelius tahtis talletada hetkelise inspiratsiooni võimalikult kiiresti paberile, et pühenduda tõsisemasse kirjutamisse.
On päris selge, et oma lauludega ei jõudnud Sibelius kunagi Schumanni ega Schuberti meisterlikkusele järele., kuid paljud kriitikud nõustuvad, et paljud tema laulud on täis õrnust ja ilu, mis on omane Hugo Wolfile ja Edward Griegile.
Siiski on Sibelius lähenenud laulužanrie ka väga originaalselt Selle tõestuseks võib võtta vaid pinnapealse analüüsi teosest ”Luonnotar” . Esimene pool laulust on vokaal esitatud orkestriga võrdselt, teinsel poolel domnineerib selgelt sümfooniline, orkestraalne areng.. Väga originaalset lähenemist aga tihti ei leidu, kuid kui meister seda teeb, siis kindlasti rohkem just looduslauludes. Nendes lauludes on meloodiakäigud ja harmoonilised kooskõlad
ääretult individuaalsed. Sibeliuse loomus väljendub tumedas, sügavatundelises looduslaulus.
Üldiselt on Sibelius hääle osas väga nõudlik. Lühikese aja jooksul vahelduvad dünaamilised ja ulatuslikud käigud tema lauludes. Üle-oktavi-hüpped on tavalised Teisest küljest leidub ka suur hulk laule, mis ei nõua just väga suure hääleulatusega lauljat.
Väga paljud Sibeliuse lauludest , sealhulgas ”Jõululaulud” Op.1 , on saanud Soomes laialt tuntuks. Enamik Sibeliuse lauludest on kirjutatud kindlatele esitajatele, nii ka op.88, mis on kirjutatud Ida Ekmanile, kelle hääl oli tol ajal (1910-ndatel ) pigem haruldane . Santeri Levas kirjutab, et Sibelius lõi paljud oma laulud Idale, kes tihti soovitas meistril midagi uut ja omapärast oma lauludes proovida. Ida Ekmani inspireerisid väga Sibeliuse laulud. Ta tunnistas : „Kui Sibelius oli saalis, ma laulsin nagu oleks mind üleval hoitud maagilise mõjuga. “ . Intsidendid Ida Ekmaniga paljastavad Sibeliuse laulu-kirjutamise temperamenti: Ida alati sai oma uue laulu noodid kätte viimasle minutil, olgugi, et Sibelius lubas tähtajaks mitu kuud varema aja. Näiteks, kavaleht oli juba välja antud mõnda aega varem, kui Ida sai kätte esimesed leheküljed kolmest laulust op.26 Svarta Rosar („Mustad roosid “), Men min fågel märks dock ice („Aga minu lind on ……“) ja Bollspelet vid Trianon („ Tennis triatlonil “). Üks tema ilusamaid laule, På verandan vid havet („Õhtu verandal“), op.38 , andis ta isiklikult, hingetuks jookstuna , üle Ida Ekmannile raudteejaamas, kus teine juba südame pekseldes minuteid lahkumiseni luges “
Veidi enne surma kirjutas Ida Ekman kirja Sibeliusele, kus rääkis tolleaegse suure meistri, Johannes Brahmsi külaskäigust muusikakriitik Eduard Hanslicki majja Viinis Ida oli laulnud talle Sibeliuse laulu Sèn har jag ej frågat mera („Ma ei küsi rohkem “)op. 17, nr.1 „See meeldis Brahmsile niivõrd, et ta tahtis seda veel kuulata ning istus ise Hanslick`i asemel klaveri taha.“ Kui nad lõpetanud olid, suudles Brahms noort lauljannat laubale ning sõnas: „Kui me järgmine kord kohtume , laula rohkem Sibeliust kui mind. “ Brahms suhtus väga entusiastlikult Sibeliuse lauludesse ning ruttas sellest oma sõbrale ka rääkima. On teada, et Brahms ei näidanud väga kergelt oma heakskiitu konkurentide teostele, välja arvatud siis, kui ta teed ristusid tõelise talendiga.
Sibeliuse teoste daatumeid uurides leiame, et soololaule on ta kirjutanud suurte sümfooniate vahel. Tundub , justkui helilooja koguks oma lauludesse erinevaid mõtteid ning ideid, mida ta siis hiljem ka sümfooniaks kujundab.
Järgmisena tooksingi välja laulud, mis on kirjutatud vahetult enne või pärast mõnda sümfooniat :
I.Sümfoonia. 1899

• „Carmanalia“ , Elise Stenbäcki kogutud viisidest ja tekstidest Ladina koorilaulud sopranile, aldile, bassile a capella või sopranile ja aldile, klaveri või harmooniumi saatel.
  
• „Segelfahrt“ (Öhquist), ilma oopusenumbrita soololaul klaveri saatel.
  
• „Sõua, sõua, sinikael“ (Koskimies), laul klaveri saatel
  
• Op.36 .Kuus laulu klaveri saatel.
  

II.Sümfoonia.1902

• Op.38 , Viis laulu klaveri saatel – „ Õhtu vedandal “
  
• Op.37, Viis laulu klaveri saatel - „Var det en dröm? “
  
• Op.19, Imprompt naiskoorile ja orkestrile (Rydberg)
  
• Op.32, „Tule sünd“ baritonile, meeskoorile ja orkestrile („Kalevala“)
  
• „Kojuigatsus“ kolmele naishäälele a capella (W.von Konow)
  
• „Suur oled, Issand “ hümn segakoorile a capella
  

III.Sümfoonia.1907

• Op.35 Kaks laulu klaveri saatel – „Jubal“
  

IV.Sümfoonia.1911

• Op.65 Kaks laulu segakoorile a capella – „Män fràn slätten och havet “ (Knape)
  
• Kantaat W.von Konowi sõnadele, naiskoor a capella
  

V.Sümfoonia.1915/1919

• Kuus laulu klaveri saatel - „Der wanderer un der Bach “ (Greif)
  
• „Tanken“ , duett kahele sopranile klaveri saatel
  
• Op.28 „Sandels“ , imprompt meeskoorile ja orkestrile ( Runeberg ), ümber töödatud 1915 a.
  
• Op.84 Viis laulu meeskoorile a capella
  

VI-nda ja VII-nda sümfoonia valmimisaastatel ei ole Sibelius kirjutanud olulist vokaalmuusikat.
3.1 KEELELISED PROBLEEMID
Sibeliuse laulud järgnevad tähtsuselt kohe tema orkestriteostele,kuid millegipärast ei ole nad väga lauljate poolt armastatud . Väga harva esitatakse Sibeliuse laule programmilisuse alusel ja lisaks sellele ei ole väga palju tema laule ka salvestatud.
Skandinaavia keelte ligipääsmatus (milelst Soome keel on täiesti ja tähtsalt eralduv, eemalehoidev) mitte- emakeelt rääkivatele inimestele on eraldanud Sibeliuse parimad teosed ülejäänud maailmast. Isegi tõlgituna on kontserdi ajal saalides tunda suurt erinevust vaese taasesituse ja originaalteksti mõju vahel. Nagu kõikides libretodes, võib originaalteksti muutes, tekkida veidraid ning ebaloomulikke tõuse ja mõõne meloodias, kui tegelikult originaaltekstis tooks see just välja loo tõelise ilu. Seda tihti juhtub ka Sibeliuse laulude tõlkimisel.
3.2 LUULE
Meister väitis, et kui tükk luuletusest justkui ise lõpetab mõtte(paneb loole punkti), siis ei vaja ta muusikaliselt enam kohendamist. Selle pärast otsiski ta välja tekstid, mis tema vaatevinklist vaadatuna olid kõrgema tähendusega. Tähtis oli selle juures ka atmosfäär .Sibelius on öelnud : „Muusika illustreerib ja annab edasi ning muudab jõulisemaks tunde ja luuletuse tunnetuse ilma kordamata selle sõnalist pilti. “
Tema hilisemad väited muusika ja poeemia seosest on võetud kokku tema enda mõtteteraga: „Minu laule võib laulda ka ilma sõnadeta. Nad ei ole sõltuvad luulest, nagu teiste heliloojate puhul“. Sellegi poolest kannatavad tema laulud tõlgituna, sest tundeid ning inimlikkust antakse igas keeles erinevalt edasi.
Sibeliuse laulud on enamuses rootsikeelsed ning inspireeritud isamaast. On teada, et ta ise rääkis rootsi keelt paremini kui soome keelt ning see julgustas teda valima just rootsikeelseid tekste (kirjutatud palju Runebergi, Rydbrgi , Topeliuse ja Tavaststjerna poolt) muusikaliseks töötlemiseks. Samal ajal oli ta hämmastavalt õrn muusikaliste mõjutuste vastu soome kirjanduses. Samuti kasutas ta saksa-, prantsuse-, itaalia-, ladina- ja ingliskeelseid tekste – fakt, mis hiljem kirjeldas ka tema akadeemilisi oskusi peale muusika. Sibelius rääkis neid keeli osavalt ning õppis meistriteoseid nende originaalkeeltes ka. Kreeka keeles.
Üle kõige oli Sibeliusele inspiratsiooniks poeet J.L.Runeberg ; paljud Sibeliuse parimate laulude autor on Runeberg. Paljude allikate poolt on pandud kokku „pingerida“, mis näitab summaarselt, palju on Sibeliuse laule kindla poeedi sõnadele kirjutatud : Runeberg (30), Tavaststjerna, Rydberg, Josephson (10), Topelius (7), Fröding, Grippenberg (5),Kalevala (6) ja Kanteletar (4). Lisaks on loonud laule ka järgmiste poeetide sõnadele : Wechsell, Karlfeldt, Schybergon, Leino ja Maesterlinck.
Libretodes on Sibelius alati pari kujutamas loodust. Armastuslaulude seadedest on vaid vähesed edukad , erandiks on leitud Till Frigga. Kõige tavalisemad teemad sisaldavad loodust- aastaajad , päev ja öö – juubelihümnid, huumor, rõõm armastusest, leinamine, surma ootamine ning palvetamine.
3.3 KLAVERI – JA ORKESTRISAADE
Üks kõige piiravamaid faktoreid, mis on leitud Sibeliuse laulu kirjutamise juures on ilmne ebakindlus klahvpillidel. Sibelius ei olnud pianist . Ükskord olevat ta selgitanud : „Mu päris töös ei huvita mind klaver – see ei saa laulda .“ Seevastu klaveritükid, mida tal suhteliselt palju on, paljastavad selle vähimagi armastuse, mis tal klaveri vastu oli. Tihti peale aga lauludes, on klaverisaade suhteliselt vaene. Harva täiustab klaverihääle kirjutamine vokaalset liini vabadusega , millist leidub vaid ainult Schumanni ja Wolfi teostes. Muidugi leidub ka erandeid : op.38 sisaldab eriliselt ülistavat klaverisaadet, mille kohta Nils – Eric Rungbom kirjutab : „Sümboolse kompositsiooni kõrgelt isiklik vorm on siin kombineeritud rangelt ekspressiivse vokaalse osaga. Siin pole ühtegi tühja kaunistust, ühtegi välist miniatuurset pilti . Kõik see on haruldaselt võimas realism , maalitud vaba käega, mis annab täielikult adekvaatsele muusikale poeedi tuju väljendusrikkuse“.Kui inimese suhe loodusega oli Sibeliusele „kerge kevadine tuule-
Puhang “ inspiratsioonile, tähendab see, et orkester on just see ihaldatud ja vajalik osa, et luua täidetud täiuslikkust. Pole ime, et Sibeliuse klaverimuusikat varjutab hoopis tema orkestratsioon.
Vahest, kui keegi soovis orkestreerida tema mõnda laulu, andis Sibelius oma loo, enamjaolt headuse tõttu. Ta ei tahtnud , et tema laule temperdataks . Ta nõudis , et neid ei vaadeldaks nagu vormi definatsioone. Levas rääkis, et Sibelius oli 1946a. alguses keelanud Soome Rahvuslikel plaadi- ja raadiofirmadel esitada oma laule muul viisil kui originaalina –klaveri saatel. „Ma ei taha neid orkestreerituna“, on ta öelnud , „need kaotavad siis oma isiksuse . Ühte üksikut ideed ei saa väljendada suure orkestriga.“
Enamus Sibeliuse laule jäidki ilma „täidetud “ kõlapildist, mille suunas ta üldiselt oma teostes püüdles. Sellegi poolest on iga laul Sibeliuse poolt „tempeldatud“ meeldejäävuse ja loodulikkusega.
4. „ DEMANTEN På MARSSNÖN“ („ TEEMANT MÄRTSILUMEL “)
Sibeliuse laul “Teemant märtsilumel” on loodus- ja armastuslaul , mis vastandab ja kõrvutab kahte äärmuslikku kujundit : väikest pärlit külmal märtsilumel ja säravat päikest kättesaamutus kõrguses- arglikku armastajat ja ihaldatud armastust(armastatut).
Laul valmis 1899. aastal ja kuulub tsüklisse “Kuus laulu klaveri saatel op. 36”. Samal aastal tegi Sibelius sellest ja ka tsükli kolmandast laulust "Bollspelet vid Trianon” orkestriversiooni.
Laulu ”Teemant märtsilumel” teksti autor on Josef Julius Wecksell, kes oli kuulsaim rootsi keelt rääkiv ja rootsi keeles luuletav soome rahvusest kirjanik postromantismi ajastul. Tegemist oli juba noores eas väljapaistvalt mitmekülgse poeediga, kuid kahjuks oma haiguse tõttu, mis ta elu 24 aastaselt kardinaalselt muutis, jõudis ta välja anda vaid ühe luulekogumiku. Viimased 45 aastat oma elust veetis Josef Julius vaimuhaiglas.
„ Demanten på marssnön“ (originaalkeeles)
(J.J. Wecksell)
På drivans snö glimmar
en diamant så klar.
Ej fanns en tår, en pärla,
som högre skimrat har.
Utav en hemlig längtan
hon blänker himmelskt så,
hon blickar emot solen,
där skön den ses uppgå.
Vid foten av dess stråle
tillbedjande hon står
och kysser den i kärlek
och smälter i en tår.
O, sköna lott att älska
Det högsta livet ter,
Att stråla i dess solblick
Och dö, när skönst den ler !
„ Teemant märtsilumel“ (autori tõlkega)
(J.J. Wecksell)
Kuhjunud lumehange peal
särab selge teemant,
kiirates eredamalt
kui ühegi pärli pisar .
Igatseva südamega
ta sädeleb ergalt
ja sirutab päikse poole
sel momendil , kui too tõuseb .
Ta seisab imetledes
päiksekiire tipus
ja suudleb teda kirglikult
ning sulab seejärel pisaraks.
Oh, õnnelik lõpp et armastada
kõrgemat, mida elu pakub;
sätendades päikse silme all
ning surra hetkel kui ta naeratab.
4.1 KLAVERIVERSIOONI ANALÜÜS
Luuletus koosneb neljast värsist, igas neist neli rida, mis on riimilise ehitusega. Sibelius on selle teksti viisistanud põhimõtteliselt salmilauluna.
Laul algab sissejuhatava passaaziga. Kahe esimese värsi vahel on vahemäng (tk.5), teine värss kordub sama viisiga .
Teises värsis on tekst tihedam , taktides nr. 10 ja 11, sõnadel „hemlig längtan”, mis väljendavad igatsust ja salapära, muutub muusika eskpressivsemaks, ja düünamika intensiivsemaks, st. salmid erinevad oma muusikalise karakteri poolest.
Selle tõusu meloodiajoones ja dünaamikas tasakaalustab helilooja kahes järgmises värsireas rahunemisega , meloodia seisab ühel korduval noodil kolm takti järjest.
Kolmas salm kordab esimese meloodiat, kuid muutunud on klaverisaade, mis kõlab oktav madalamalt. (Taktide 3 ja 23 võrdlus).
Neljas salm kordab teise salmi materjali peaaegu täpselt, kaks väikest erivust tulenevad lause kuju erinevustest.
Kõige olulisem on muutus teist ja kolmandat salmi ühendava vahemängu ja laulu järelmängu vahel, mis koodana viib laulu alguskujundi juurde – raamides arpedzeeritud passaažina kogu laulu (Tk. 37-40).
Vahe-ja järelmäng on sama pikad- kolm takti, kuid erinevad oma karakterilt. Vahemäng on tasakaalustav, kuid järelmäng puhangulisem – igatsus jääb!
4.2 ORKESTRIVERSIOONI ANALÜÜS
Sibelius kasutas laulu “Teemant märtsilumel” orkestreerimisel koosseisu, kuhu kuuluvad 2 flööti, 2 klarnetit ning keelpillid . Hiljem lisas ta neile ka harfi , mis annab laulule hapra, sillerdava värvingu ning omandab kõlasümboli tähenduse (teemat ja päike)
Kaks sissejuhatavat takti täidab harf pika glissandoga, mida täiendab veel glissandot jäljendav keelpillide mänguviis. Keelpillid hoiavad pikki noote , harmooniat edasi kandes , kõrvalastmetele kaldudes. Flööt kaunistab lausa ornamentaalselt esimese värsirea viimast ning teise värsirea esimest sõna. (Tk. 4)
Pärast teise värsirea lõppu mängib harf 3- noodilise mis strihhiga lühikese staccatoga või vahemängu, mis rõhutab teemandi kristalset selgust, värvib sõna mõtet. Sooloflöödi kaunistused, pikad noodid keelpillides ning harfi pizzicatod kestavad neljanda värsirea lõpuni.
Teise salmi alguses (A osas ) jäljendavad keelpillid varieerudes vokaalmeloodiat ja järgides ka dünaamikat. Puhkpillid ning harf vaikivad. Siis asub soleerima flöödi asemel tšello, andes kõlale tumedama, sügava varjundi. Viiulirühm dubleerib teisest kuni neljanda värsireani vokaalpartiid
Teise salmi lõpuks tulevad tagasi keelpillirühmale iseloomulikud pikad noodid. Meloodia lõpeb dominandil.
Teist ja kolmandat salmi ühendab 3 taktiline vahemäng, kus soleerivad nii klarnet , kui ka tšello, mängides sealjuures sama viisi kuid erinevates oktavites, tšello oktav madalamalt. (Tk. 18 - 21). Kuuleme ka sissejuhatuses kõlanud glissandosid harfi poolt.
Kolmas salm on esimesega sarnane, ainult selle vahega, et orkestris kõlav saatemeloodia on viidud sügavamasse registrisse – oktav alla. Pärast teise värsirea lõppu mängib harf taas vahemängu, millele erinevalt esimesest salmist lisandub ka flööt, mängides sarnast motiivi.
Neljas salm kordab jällegi teist salmi, kuid seekord pole harf täiesti partituurist kadunud. Nimelt kordab see kolmandas värsireas meloodiat väikese vältuse erinevusega, mis tuleneb teksti erinevusest.Võrreldes teise salmi lõpuga, on meloodia natukene erinev – lõpeb nimelt toonikasse. Neljanda salmi lõpus võime leida 3- taktise coda , kus kuuleme taas harfi glissandosid ning flöödi soolot. Keelpillid hoiavad taas pikki noote. Lugu lõpeb jõuliselt, dünnamilise tõusuga.
4.3 SAATEST TULENEVAD ERINVUSED
Võrreldes klaveriversiooniga,on orkestriversioon intiimsema ning õrnema väljenduslaadiga. Keelpillid ning soolopillidena mängivad puhkpillid raamivad mõtet teemandi särast ning tema armastusest päikse vastu. Suurima erinevuse toob kahte versiooni harf, mis orkestriversioonis loob väikestele vahemängudele erilise ülesande – kanda edasi pilti teemandi särast . Kogu atmosfäär on tänu orkestrile sumedam ning kannab sõnade mõtet paremini välja, kuigi helilooja on väga õnnestunult ka klaveriversiooni seadnud, andes peaaegu samaväärselt kui orkestriversioonis edasi kujutust teemandi-ja päiksevahelisest suhtest .
KOKKUVÕTE
Olles uurinud Jean Sibeliuse soololaule, leides nendes sama põhjamaine ilu ning patriotism nagu sümfooniate puhul, jääb mulle mõistmatuks, miks tema laulud nii ebatuntud on. Juba tema laulutekstide valik on erakorde – koosneb see ühtetest ilusamatest luuletustest, mida lugenud olen. Võib-olla tõesti peitub vastus keelelistes probleemides ja selles, et laul nii seotud tektstiga on ning tõlkides see oma tähenduse kaotab, kuid see ei tohiks takistada nii ilusatel meistriteostel kaotsi minemast. Usun, et Sibeliuse laulud on võrdväärsed või kui isegi mitte paremad laulumeistrite Schuberti ja Schumanni teostest.Tuleb vaid leida viis, kuidas neid edaspidi rahvale lähemale tuua. Jään lootma, et kord kuuleme Sibeliuse soololaule rohkem, kui tänasel päeval. Võib-olla tema lauludki alles avastatakse, nagu ka paljude heliloojate imepärased teosed pärast mitukümmet aastat helilooja surmast..
KASUTATUD KIRJANDUS

• Eesti NSV Rahvaloomingu maja “loengukontsert “Jean Sibelius”, 1965.a.
  
• Santer Levas “Jean Sibelius” , tõlge soome keelest , Tln. 1971
  
• Liisa Bergi artikkel „Sibelius soololaulud“
  

( http://www.kaiku.com/sibeliussongs.html ) töö autori tõlgituna ja omapoolsete lisanditega.

• CD Diamonds in the Snow , Decca 466762-2 DH, 2000
  

Barbara Bonney.

• EE 8 . Eesti Entsüklopeedia , 1995 a. , Lk 468 .
  

LISA 1
SIBELIUSE KOORITEOSED JA KANTAADID
OP.7 „Kullervo“, sümfooniline poeem sopranile, baritonile, koorile ja orkestrile. (1892)
1. Introductione
2. Kullervo noorus
3. Kullervo ja tema õde
4. Kullervo sõttaminek
5. Kullervo surm
Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 3 trompetit, 3 trombooni , 1 tuuba , trummid , 1 löökpill, keelpillid.
OP.14 „Armastatav“ (sõnad „Kanteletar“, I. raamat)
1. Kus on mu armsaim ? (173. runo)
2. Armsama minek (174. runo)
3. Tere õhtust, mu linnuke (122. runo)
Meeskoorile a cappella ,1893
Meeskoorile ja keelpilliorkestrile, Kk 1894
Segakoorile a cappella , 1898
OP.18 Üheksa laulu meeskoorile a cappella
1. Isamaale (Üks jõud.Cajander ), 1900
2. Mu veli võõral maal (Aho), 1904
3. Saarel põleb („Kanteletar“), 1895
4. Kuhu rästas kiirustab („Kanteletar“),1898
5. Metsamehe laul (Kivi), 1898
6. Mu südame laul (Kivi), 1898
7. Murdunud hääl („Kanteletar“),1898
8. Tere, kuu („Kalevala“ XLIX), 1901
9. Venesõit („Kalevala“ XL), 1893.
1., 3., 4., 6., 7. ja 9. ka segakoorile a cappella
OP.19 Impomptu naiskoorile ja orkestrile (Rydenberg), 1902, ümber töötatud 1910.(Teised nimetused Lifslust ja Gossar och flickor)
Orkestri koosseis: 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, trummid , 1 löökpill, 1 harf, keelpillid.
OP.21 Natus in curas meeskoorile a cappella (Gustafsson), 1896.
OP.23 Promotsioonikantaat solistidele, segakoorile ja orkestrile (Koskimies),Kk., 1897
1. Me Soome noored
2. Tuul hällitab
3. Oh lootus, lootus
4. Nii mõnigi elumerel
5. Kustuv õhtueha
6a. Helise tänuks Loojale
6b. Puhu, tuul, mahedamini
7. Arm, su võim on ääretu
8. Nagu kiire jõgi
9.Oh, kallis Soome, ema võrratu
OP.28 „Sandels“, improvisatsioon meeskoorile ja orkestrile (Runeberg), Kk., 1898m ümber töötatud 1915.
Orkestri koosseis : : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 2 trompetit, 3 trombooni, trummid , 1 löökpill, keelpillid.
OP.29 „Snöfrid“, improvisatsioon segakoorile, deklamaatorile ja orkestrile (Rydberg) Kk., 1900 (?)
Orkestri koosseis : : 2 flööti, 1 oboe , 2 klarnetit, 1 fagott , 2 metsasarve, 3 trompetit, 1 tromboon, trummid , 1 löökpill, keelpillid.
OP.30 „Jääminek Oulu jõel“, improvisatsioon meeskoorile, deklamaatorile ja orkestrile (Topelius), Kk., 1898
Orkestri koosseis : : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 3 trompetit, 3 trombooni,1 tuuba, trummid , 1 löökpill, keelpillid.
OP.31 1. „Laul Lemminkäisele“, meeskoorile ja orkestrile, (Veijola) Kk., 1894(?)
Orkestri koosseis : : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 2 trompetit, 3 trombooni,1 tuuba, trummid , , keelpillid.
2. Har du mod? (Eluvõitlusse nüüd), meeskooril ja orkestrile (Wecksell), Kk., 1904
Orkestri koosseis : : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 2 trompetit, 3 trombooni,1 tuuba, trummid , 2 löökpilli, keelpillid.
3. „Ateenlaste laul“, poiste ja meeshäältele, puhkpilliseptetile ja löökpillidele (Rydberg ), 1899
OP.32 „Tule sünd“, baritonile, meeskoorile ja orkestrile („Kalevala“ XLVII, 41-110), Kk., 1902
Orkestri koosseis : : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 2 trompetit, 3 trombooni,1 tuuba, trummid , 3 löökpilli, keelpillid.
OP.48 “Vabastatud kuningatar“, ballaad segakoorile ja orkestrile (Cajander), 1906
Orkestri koosseis : : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 2 trompetit, 3 trombooni, trummid ,3 löökpilli, keelpillid.
OP.65 Kaks laulu segakoorile a cappella
1. Män fràn slätten och havet (Knape), 1911
2. „Kallio kiriku kellaviis“ (Engström), 1912
OP.84 Viis laulu meeskoorile a cappella
1. Herr Lager (Fröding), 1914
2. Pà berget (Gripenberg), 1915
3. Ett drömackord (Fröding), 1915
4. Evige Eros (Gripenberg), 1915
5. Till havs (Reuter), 1915
OP.91 1. „Jäägrimarss“ meeskoorile a cappella (Nurmio), 1917. Ka meeskoorile ja orkestrile.
Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 oboed, 3klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 3 trompetit, 3 trombooni, trummid ,2löökpilli,keelpillid.
2. „Skaudimarss“, segakoorile a capella ( Finne -Procopè), 1917. Ka segakoorile ja orkestrile .
Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 3 trompetit, 3 trombooni,1 tuuba, trummid , keelpillid.
OP.92 „Oma maa“, kantaat segakoorile ja orkestrile (Kallio), Kk., 1918
Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 2 trompetit, 3 trombooni,1 tuuba, trummid , 1 löökpill, keelpillid.
OP.93 Jordens sàng , kantaat segakoorile ja orkestrile (Hemmer), Kk., 1919
Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 3 metsasarve, 2 trompetit, 2 trombooni, trummid , keelpillid.
OP.95 „Maa laul“, kantaat segakoorile ja orkestrile (Leino), 1920
Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 2 trompetit, 3 trombooni, trummid , keelpillid.
OP.107 „Hümn“, koorile oreli saatel, Kk., (?) 1925
OP.108 Kaks laulu meeskoorile a cappella ( Larin -Kyösti), 1925
1. Humoresk
2. Need pikad rännul kõndijad
OP.110 „Väinö laul“, segakoorile ja orkestrile („Kalevala“, XLIII 385-422), 1926
Orkestri koosseis : : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 3 trompetit, 3 trombooni, trummid , 1 löökpill, keelpillid.
ILMA OOPUSTETA
„ Hommiku -udus“ kolmehäälsele lastekoorile a cappella, 1896. Ka meeskoorile ja segakoorile . (Samuti nimetus „Päev ei pääse“)
Brusande rusar en vàg, meeskoorile a capella (Schybergson), 1918
Drömmarna , segakoorile a cappella (Reuter), 1912
Ej med klagan, segakoorile a cappella (Runeberg), 1905. (Nimetus ka Till minnet av Albert Edelfelt)
Fridolins dàrskap, meeskoorile a cappella (Karlfeldt), 1917
Liturgia segakoorile, 1925
1. Palmipuudepüha
2. Pühakutepäeval
3. Palvepäeval
Jone havsfärd, meeskoorile a cappella (Karlfeldt), 1918
Kaks itaalia laulu seatud segakoorile, Kk
1. Ohi, Caroli
2. Trippole, Trappole
„Rahvakoolilaste marss“, lastehäältele a cappella, („Õnne Pekka“), 1910
Kantaat W.von Konowi sõnadele naiskoorile a cappella, 1911
„Karjala osa“, marss meeskoorile klaverisaatel, (Nurminen), 1930 (Nimetus ka „Isamaaline marss“).
„Kojuigatsus“, kolmele naishäälele a cappella (v.Konow), 1902
„Koolitee“, laste häältele a cappella (Koskenniemi), 1925
Kroonimiskantaat, solistidele, segakoorile ja orkestrile (Cajander), Kk.,(?), 1896
„Kuuvalgel“, meeskoorile a cappella (Aino Suonio), 1916
Likhet, meeskoorile a cappella (Runeberg), 1922
Promotsioonikantaat , segakoorile ja orkestrile (K.Leino), Kk., 1894
Orkestri koosseis : : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 2 trompetit, trummid , 1 löökpill,1 harf, keelpillid
„ Sillavaht “, meeskoorile a cappella
„Suur oled, Issand“, hümn segakoorile a cappella (Wasastjerna), 1902 (nimetus ka „Laulsid väiksena“)
„Töörahva marss“, segakoorile a cappella (Erkko), 1893-96
Ute hörs stormen, meeskoorile a cappella (Schybergson), 1918
„Uusmaalaste laul“, segakoorile a cappella (Terhi), 1912 . Ka meeskoorile a cappella.
„Viiburi Lauluvendade aumarss“, meeskoorile a cappella (Eerola), 1920
LAULUHÄÄLELE JA ORKESTRILE
OP.3 Arioso (Runeberg), laul keelpillikvarteti saatel, 1893, ümber töötatud 1913. nimetus ka Flickans arstider
OP.13 Seitse Runebergi laulu klaveri saatel.
4. Varen flyktar hastigt, Kk., 1891. 1914
Orkestri koosseis : 2 flööti, , 4 metsasarve, 1 löökpill, keelpillid
OP.17 Seitse laulu klaveri saatel
1. Sen har jag ej fràgat mera (Runeberg), Kk., 1894, 1903
Orkestri koosseis : 2 flöötist, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, trummid , 1 löökpill, keelpillid
2. Sov in ! (Tavastsstjerna), Kk., 1894
Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 klarnetit, 2 fagotti, 1 metsasarv , trummid , 1 löökpill, keelpillid.
3. Fàgellek (Tavaststjerna), Kk., 1891
Orkestri koosseis : 1 flööt, 1 oboe,1 metsasarv, 1 löökpill, keelpillid.
5. En slända (Levertin), Kk., 1894 (?)
Orkestri koosseis : 2 flööti, 1 oboe, 2 klarnetit, 2 fagotti, 3 metsasarve, 1 löökpill, keelpillid.
OP.33 „Koselaskuja mõrsjad “( Oksanen ), baritonile või metsosopranile ja orkestrile, 1897
Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 2trompetit, 3 trombooni, trummid , 3 löökpilli, keelpillid.
OP.35 Kaks laulu klaveri saatel
1. Jubal (Josephson), Kk., 1907/8
Orkestri koosseis : 2 flööti,1 oboe, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 1 löökpill, 1 harf, keelpillid.
OP.36 Kuus laulu klaveri saatel
3. Bollspelet vid Trianon (Fröding), Kk., 1899
Orkestri koosseis : 2 flööti, 1 klarnet, 1 fagott,1 harf, keelpillid.
6. Demanten pà marssnön (Wecksell), Kk., 1899
Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 klarnetit, keelpillid.
OP.37 Viis laulu klaveri saatel
3. Soluppgàng (Hedberg), Kk., 1898
Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, trummid , keelpillid.
5. Flickan kom ifràn sin älsklings möte (Runeberg), Kk., 1901
Orkestri koosseis : 1 flööt, 1 oboe, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 3 trombooni, trummid , 1 löökpill, keelpillid.
OP.38 Viis laulu klaveri saatel
1. Höstkväll (Rydberg), 1903
Orkestri koosseis 2 oboed, 3 klarnetit, 3 fagotti, 4 metsasarve, 3 trombooni, trummid, keelpillid.
2. Pà verandan vid havet (Rydberg), Kk., 1902
Orkestri koosseis : 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 1 löökpill, keelpillid.
3. I natter (Rydberg), Kk., 1903
Orkestri koosseis :1 klarnet, 2 fagotti, 4 metsasarve, trummid , 1 löökpill, keelpillid.
OP.50 Kuus laulu klaveri saatel
4. Aus banger Brust (Dehmel), Kk., 1906
Orkestri koosseis : 1 flööt, 1 klarnet, 2 fagotti, 2 metsasarve, 1 harf, keelpillid.
OP.70 „Luonnotar“, helipoeem sopranile ja orkestrile („Kalevala“ I, fragmente), Kk., 1895
Orkestri koosseis : 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 3 keelpillid.
SOOLOLAULE KLAVERI SAATEL
OP.1 Viis jõululaulu klaveri saatel, 1895-1913
1. Nu stàr jul vid snöigport (Topelius), (Jõuluvana koputab)
2. Nu sà kommer julen (Topelius), (Juba käes on jõulud)
3. Det mörknar ute (Topelius), (Juba jõuab õhtu)
4. Giv mig ej glans (Topelius), (Ei otsi võimu, hiilgust ma)
5. On hanged kõrged (Joukahainen)
OP.3 Arioso (Runeberg), laul klaveri saatel, 1893 , ümber töötatud 1913 Nimetus ka „Flickans àrstider“
OP.13 Seitse Runebergi laulu klaveri saatel
1. Under strandens granar, 1892
2. Kyssens hopp, 1892
3. Hjärtats morgon, 1891
4. Vàren flyktar hastigt, 1891
5. Drömmen, 1891
6. Till Frigga, 1892
7. Jägargossen, 1891
OP.17 Seitse laulu klaveri saatel
1. Sen har jag ej fràgat mera (Runeberg), 1894
2. Sov in ! (Tavaststjerna), 1894
3. Fàgellek (Tavaststjerna), 1891
4. Vilse (Tavaststjerna), 1894
5. En slända (Levertin), 1894 (?)
6. Õhtul (Frosman-Koskimies), 1898
7. Laastuke lainetel (Calamnius), 1898
OP.35 Kaks laulu klaveri saatel, 1907-1908
1. Jubal (Josephson)
2. Teodorea (Gripenberg)
OP.36 Kuus laulu klaveri saatel, 1899
1. Svarta rosor (Josephson)
2. Men min fàgel märks dock icke (Runeberg)
3. Bollspelet vid Trianon (Fröding)
4. Säv, säv, susa (Fröding)
5. Marssnön (Wecksell)
6. Demanten pà marssnön (Wecksell)
OP.37 Viis laulu klaveri saatel
1. Den första kyssen (Runeberg), 1898
2. Lasse liten (Topelius), 1898
3. Soluppgang (Hedberg), 1898
4. Var det en dröm? (Wecksell), 1902
5. Flickan kom ifràn sin älsklings möte (Runeberg), 1901
OP.38 Viis laulu klaveri saatel
1. Höstkväll (Rydberg), 1903
2. Pà verandan vid havet (Rydberg), 1902
3. I natten (Rydberg), 1903
4. Harpolekaren och hans son (Rydberg), 1904
5. Jag ville jag vore i Indialand (Fröding), 1904
OP.50 Kuus laulu klaveri saatel, 1906
1. Lenzgesang (Fitger)
2. Sehnsucht ( Weiss )
3. Im Feld ein Mädchen singt (Susman)
4. Aud banger Brust (Dehmel)
5. Die stille Stadt (Dehmel)
6. Rosenlied ( Ritter )
OP.57 Kaheksa laulu klaveri saatel (Josephson), 1909
1. Älvan och snigeln
2. En blomma stod vid vägen
3. Kvarnhjulet
4. Maj
5. Jag är ett träd
6. Hertig Magnus
7. Vänskapens blomma
8. Näcken
OP.61 Kaheksa laulu klaveri saatel, 1910
1. Làngsamt son kvällskyn (Tavaststjerna)
2. Vattenplask (Rydberg)
3. När jad drömmer (Tavaststjerna)
4. Romeo (Tavaststjerna)
5. Romans (Tavaststjerna)
6. Dolce far niente (Tavaststjerna)
7. Fàfäng önskan (Runeberg)
8. Vàrtagen (Gripenberg)
OP.72 Kuus laulu klaveri saatel
1. Vi ses igen (Rydberg), Kk., kadunud, 1914
2. Orions bälte (Topelius), Kk., kadunud , 1914
3. Kyssens (Rydberg), 1915
4. Kaja (Larin-Kyösti), 1915
5. Der Wanderer und der Bach (Greif), 1915
6. Hundra vägar (Runeberg), 1907
OP.86 Kuus laulu klaveri saatel, 1916
1. Vàrförnimmelser (Tavaststjerna)
2. Längtan heter min arvedel (Karfeldt)
3. Doldförening (Snoilsky)
4. Och finns det en danke (Tavaststjerna)
5. Sängarlön (Snoilsky)
6. I systrar , I bröder (Lybeck)
OP. 88 Kuus laulu klaveri saatel, 1917
1. Blàsippan (Franzèn)
2. De bägge rosorna (Franzèn)
3. Vitsippan (Franzèn)
4. Sippan (Runeberg)
5. Törnet (Runeberg)
6. Blommans öde (Runeberg)
OP.90 Kuus laulu klaveri saatel (Runeberg), 1917
1. Norden
2. Hennes budskap
3. Morgonen
4. Fàgelfängaren
5. Sommarbatten
6.Vem styrde hit din väg?
ILMA OOPUSTETA
Erloschen, (Busse-Palmo), 1906
Hymn till Thais, (Borgström), Kk., 1900
Narciss (Gripenberg), 1918 (?)
Segelfahrt (Öhquist), 1899
Serenad (Runeberg), 1888
Smà flickorna (Procopè), 1920
„Sõua, sõua , sinikael“ (Koskimies), 1899
MITMESUGUST VOKAALMUUSIKAT
OP.113 Vabamüürlaste rituaalmuusika, meeshäälele, klaverile ja orelile, 1927, 1938, 1946
1. Introduction
2. Thoughts Be Our Comfort (Schiller)
3. Introduction And Hymn (Confucius)
4. Marcia (Goethe)
5. Light (Simelius)
6. Salem (Rydberg) Ka nimetus Onward Ye Peoples
7. Whosoever Hath a Love (Rydberg)
8. Ode de Fraternity (Sario)
9. Hymn (Sario)
10.Marche Funèbre
11.Ode (Korpela)
12.Finlandia Hymn (Sola)
Carminalia, ladina koolilaule, seatud sopranile, aldile ja bassile a cappella või sopranile ja aldile klaveri ja harmooniumi saatel.Elise Stenbäcki kogutud viisidest ja tekstitest, 1899
„Jumala õnnistus“, hümn oreli saatel, 1925
Jungfrun i tornet („Neiu vangitornis“, Herzberg), ühevaatuseline ooper , Kk., 1896
Näcken („Näkilaul“), kaks laulu G.Wenderbergi muinasjutt -näidendile, Kk., 1888
Soome runoviise (17 fragmenti, nootidesse kirjutanud Jean Sibelius), 1895
Tanken, duett kahele sopranile klaveri saatel, KK., 1915
Three Song For American Schools (Kolm laulu Ameerika koolidele), 1913
1. Autumn Song (Dixon)
2. The Sun upon the Lake is Low ( Scott )
3. A Cavalry Cath (Macleod)
LISA 2
Johan Julius Christian Sibeliusest foto
LISA 3
CD laulu kahe versiooniga