Erinevate heliloojate looming (0)

Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg – 3. aprill 1897 Viin ) oli saksa helilooja , pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis , kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms’i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat.
Looming:

Sümfoonilised teosed:

• 4 sümfooniat
  

• Sümfoonia nr.1 c- moll op.68
  
• Sümfoonia nr.2 D- duur op.73
  
• Sümfoonia nr.3 F-duur op.90
  
• Sümfoonia nr.4 e-moll op.98
  

• variatsioonid Haydni teemale
  
• 2 serenaadi
  

• Serenaad nr.1 D-duur (1857)
  
• Serenaad nr.2 A-duur ( 1859 )
  

• 2 avamängu
  

• „ Akadeemiline “ op.80 (1880)
  
• „Traagiline“ op.81 (1880)
  

• 4 kontserti
  

• Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859)
  
• Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881)
  
• Viiulikontsert D-duur op.77 (1878)
  
• Kontsert viiulile ja tšellole a-moll op.102 (1887)
  

Klaveriteosed:

• 3 sonaati
  
• 5 variatsioonitsüklit
  
• 5 ballaadi
  
• 3 rapsoodiat
  
• 27 väiksemat pala
  
• „Ungari tantsud“
  
• "Valsid"op. 39
  

Laulud:

• 200 originaallaulu
  
• 20 duetti
  
• 60 kvartetti
  
• umbes 100 koorilaulu
  

Kammermuusika :

• 7 vokaal -orkestrilist teost
  

• „Saksa reekviem “ solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868)
  

• 3 sonaati viiulile ja klaverile (op.78, op.100 ja op.108)
  
• 2 sonaati tšellole ja klaverile (op.38 ja op.99)
  

jpm.
Pjotr Iljitš Tšaikovski (7. mai 1840 Votkinsk – 6. november 1893 Sankt -Peterburg) oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist.
Looming:
Lavamuusika :

• 10 ooperit („Jolanthe“,
  „ Padaemand “,
  „Jevgeni Onegin “,
  „Vojevood“,
  „Opritšnikul“,
  „Sepp Vakula“ (hiljem „Kuldkingakesed“)
  

• 3 balletti („ Luikede järv“,
  „Uinuv kaunitar “,
  „Pähklipureja“)
  

Sümfoonilised teosed:

• 6 sümfooniat (1. sümfoonia g-moll „Talveunelmad“,
  4.sümfoonia f-moll
  5.sümfoonia e-moll
  6. sümfoonia h-moll „Pateetiline“
  
• Programmiline sümfoonia „Manfred“
  
• Sümfoonilised avamängud, fantaasiad, süidid
  
• Programmilised üheosalised teosed
  

Instrumentaalkontserdid:

• 3 kontserti klaverile ja orkestrile (Klaverikontsert nr.1 b-moll op.23)
  
• 1 kontsert viiulile ja sümfooniaorkestrile
  

Kammermuusika:

• 3 keelpillikvartetti
  
• üle 100 klaveripala
  
• u. 100 romanssi
  

Klaveripalade tsüklid:

• „Laste album“
  
• „Aastaajad“ (Aprill – „Lumikelluke“,
  November – „Troikal“,
  Detsember – „Jõulud“,
  Märts – „Lõokese laul“)
  

jpm.
Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen – 4. september 1907 Bergen) oli norra helilooja ja pianist. Norra rahvusliku koolkonna rajaja.Tema muusika on tihedas seaoses kodumaa looduse ja rahvamuusikaga, see on põhjamaiselt karge ja põhitoonilt lüüriline.
Looming:
Grieg on kirjutanud klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter , südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad.
Laulud:

• umbes 140 soololaulu
  

Klaverimuusika :
Klaveripalade tsüklid:

• „Lüürilised palad“
  
• „Albumilehed“ – kogumik klaverile (1878)
  
• „ Humoreskid “ – kogumik klaverile (1865)
  

Kontsert klaverile ja sümfooniaorkestrile op.16 a-moll
Orkestriteosed:

• „Sümfoonilised tantsud“ ( 1898 )
  
• Süit „Holbergi aegadest “ keelpilliorkestrile (1885)
  

Muusika näidenditele:

• „Sigurd Jorsefal“ (1872)
  
• „Peer Gynt “ (1876)
  

Soolopalad ja muud teosed

• "Pildid rahva elust"
  
• "Norra tantsud"
  
• "Pulmapäev Trolldhaugenis"
  
• "Mööda kaljusid ja fjorde"
  
• "Pöialpoiste rongkäik"
  

Johan Christian Julius Sibelius (8. detsember 1865 Hämeenlinna – 20. september 1957 Järvenpää) oli Soome helilooja, rahvusromantilise suuna esindaja ja rahvusliku koolkonna rajaja.
Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel.
Looming:

• „ Karjala süit“ (1893)
  
• In memoriam, leinamarss (1909)
  
• 
  

Sümfoonilised teosed:

• 7 sümfooniat
  

• Sümfoonia nr.1, e-moll op.39 (1899)
  
• Sümfoonia nr.2, D-duur op.43 (1901/ 1902 )
  
• Sümfoonia nr.3, C-duur op.52 (1907)
  
• Sümfoonia nr.4 a-moll op.63 ( 1910 /1911)
  
• Sümfoonia nr.5, es-duur op.82 (1915)
  
• Sümfoonia nr.6, d-moll op.104 (1923)
  
• Sümfoonia nr.7, C-duur op.105 (1924)
  

• Sümfoonilised poeemid :
  

• „Kullervo“ (1892)
  
• „En Saga“ („ Saaga “)(1892)
  
• „Vårsång“ („Kevadlaul“) (1894)
  
• „Lemminkäinen Suite “ („Lemminkäise süit“)( 1895 )
  
• „Finlandia“ (1899)
  
• „Pohjolan tytär“ („Põhjala tütar“)(1906)
  
• „Öine ratsasõit ja päikesetõus“ (1907)
  
• „Dryadi“ („Drüaad“)(1910)
  
• „Aallottaret“ („ Okeaniidid “)(1914 )
  
• „Tapiola“ (1926)
  

Lavamuusika:

• Adolf Paul: “Kuningas Christian ll “ (1898)
  
• Arvid Järnefelt: „Kuolema“ („Surm“)(1903)
  
• August Strindberg : „Svanevit“ (“Luigevalgeke”) (1908)
  
• W. Shakespeare : “Kaheteistkümnes öö” (1909)
  
• Arvid Järnefelt: “Surm” (1911)
  
• W.Shakespeare: “ Torm ” (1925)
  

Sooloinstrumendile ja orkestrile:

• Viiulikontsert’ d-moll (1903)
  
• Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile(Nr.1 D-duur (1912))
  

Kammermuusika:

• Keelpillikvartett B-duur (1889)
  
• Sonaat viiulile ja klaverile, E-duur (1915)
  

Klaveriteosed:

• Kuus impromti (1893)
  
• Klaverisonaat F-duur (1893)
  

Kooriteosed ja kantaadid:

• “Armastav”
  
• Üheksa laulu meeskoorile a capella “Sanels”(1898)
  
• “Laul Lemminkäisele” (1894)
  
• Kantaat “Tule sünd” (1902)
  
• “Vabastatud kuningatar” (1906)
  
• “Jäägrimarss” (1917)
  
• “Oma maa” (1918)
  
• „Hümn” (1925)
  
• “Väino laul” (1926)
  

Lauluhäälele ja orkestrile:

• Seitse Runebergi laulu klaveri saatel ( 1891 )
  
• “Koselaskuja mõrsjad” (1897)
  
• “Luonnotar” (1913)
  

Soololaule klaveri saatel:

• Viis jõululaulu klaveri saatel (1895-1913)
  

Mitmesuguseid helitöid:

• Vabamüürlaste rituaalimuusika (1927)
  

jpm.