Jean Sibelius ehk Johan Christian Julius Sibelius (0)

Jean Sibelius ehk Johan Christian Julius Sibelius (1865- 1957)
Lapsepõlv:

• Sibelius sündis rootsi keelt rääkivas peres Hämeenlinnas.
  
• Ta isa Cristian Sibelius oli linnaarst.
  
• Jean Sibelius oli pere teine laps.
  
• Perekonnaringis kutsuti teda Janneks aga õpinguaastail hakkas ta kasutama oma nime prantsuskeelset hääldust „Jean“, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist.
  
• Perekond elas väikses renditud majas , kus doktor Sibeliusel oli ka vastuvõturuum.
  
• 1868. sai doktor Sibelius ühelt oma patsiendilt tüüfuse ja perekond pidi kolima elam proua Sibeliuse ema Juliana Borgi majja.
  

Õpingud:

• Sibeliuse õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis
  

• Perekond leidis, et Sibelius tuleb saata soomekeelsesse kooli ning kaheksandast eluaastast käis ta soome õppekeelega ettevalmistuskoolis.
  
• Aastatel 1876-1885 õppis Sibelius Hämeenlinna Lütseumis.
  
• Kui Sibelius veidi vanemaks sai, taipas ta, et tema elu ei sarnane kaaslaste omaga . Nad käisid hästi riides ja said vanematelt kalleid kingitusi. Kuid Jeanil tuli õppida paljustki loobuma . Juba varakult rõhus teda see raske seisund, mis kehvale rikkamate hulgas osaks langeb. Tema vilgas loomus ja elav fantaasia olid kogu aeg vastuolus kooli asjaliku vaimuga. Õppimine oli raske pingutus ja ta püüdis nii vähesega kui võimalik läbi saada. Tänu andekusele ja lahtisele mõistusele suutis ta siiski hästi sammu pidada. Arvutamine ei teinud talle mingit raskust. Kõrgemates klassides avaldasid talle klassikalised keeled uue ilumaailma.
  
• 1880.nda aasta kevadest hakkas ta õppima viiulimängu Dirigent Gustav Levanderi juures.
  
• Õpingud muutusid sellele järel tema jaoks palju piinavamaks ning ta jäi järgmisel aastal viiendasse klassi istuma.
  
• Viiulimängi juurest jõudis Sibelius kammermuusika juurde
  
• 1885. ndal aastal sooritas ta auga küpsuseksamid ning ta lasi ennast panna kirja Helsingi Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilasena.
  
• Hiljem jätkas ta õpinguid juba Berliinis ja Viinis
  

Eraelu:

• 10.juunil 1892 abiellus Sibelius Aino Järnefeldtiga (1871 – 1969).
  
• Ta oli naisega abiellus kuni oma surmani ehk siis 65 aastat
  
• Ta sai Ainoga kuus tütart: Eva (1893–1978), Ruth (1894–1976), Kirsti ( 1898 –1900), Katarina (1903–1984), Margareta (1908–1988) ja Heidi (1911–1982).
  

Looming:

• 1892-2900 töötas Sibelius Muusika Akadeemias õpetajana.
  
• Peatselt peale seda anti Sibeliusele riiklik stipendium, et ta saaks täielikult oma loomingule keskenduda.
  

• Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas sai määravaks romantiline isamaalisus .
  
• Tema loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat.
  
• Sibelius kasutas sümfoonia vormi selleks, et oma isikliku komponeerimisstiili sügavamalt välja arendada.
  
• Sibelius kirjutas ka sümfoonilise poeemi „ Finlandia “, orkestripala „Kurb valss“, näidendist „Kuolema“ viiulikontserdi ja süidid „Karelia“ ja „Lemminkäinen“.
  
• Lisaks ka hulk eeposest „Kalevala“inspireeritud teoseid, üle 100 pala vokaalile ja klaverile, muusikat näidentidele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat.
  
• Teadaolevalt komponeeris Sibelius kuni 1920. aastate keskpaigani.
  
• Viimaseks suuremaks teoseks jäi tal helipoeem „Tapiola“, mille ta kirjutas 1926.ndal aastal.
  
• Väidetavalt üritas ta kirjutada oma kaheksandat sümfooniat.
  

• 1972. aastal müüsid Sibeliuse tütred isakodu Ainola Soome riigile ning 1974. ndal aastal avati seal Sibeliuse muuseum.
  

“Karelia”1893
Süit ”Karelia”1893
“Kevadlaul”1894
“Finlandia”1899
Sümfoonia nr.1, e- moll 1899
Romans C- duur , keelpilliorkestrile 1903
Sümfoonia nr.2, D-duur 1901/ 1902
“Drüaad” 1910
“Pohjola tütar” 1906
Sümfoonia nr.3, C-duur 1907
“Öine ratsasõit ja päikesetõus”1907
In memoriam, leinamarss 1909
“Okeaniidid”1914
Sümfoonia nr.5, es-duur 1915
Sümfoonia nr.6, d-moll 1923
Sümfoonia nr.7, C-duur 1924
“Tapiola” 1926
Sooloinstrumendile ja orkestrile
Viiulikontsert, d-moll1903
Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile.Nr.1, D-duur 1912
Lavamuusika
Adolf Paul: “Kuningas Christian ll “ 1898
Arvid Järnefelt : “Surm” 1903
August Strindberg: Svanevit (“Luigevalgeke”) 1908
W. Shakespeare : “Kaheteistkümnes öö”1909
Arvid Järnefelt: “Surm” 1911
W.Shakespeare: “ Torm ”1925
Kammermuusika
Keelpillikvartett , B-duur 1889
Sonaat viiulile ja klaverile, E-duur 1915
Klaveriteosed
Kuus impromti 1893
Klaverisonaat, f-duur 1893
Kooriteosed ja kantaadid
“Armastav”
Üheksa laulu meeskoorile a capella “Sanels”1898
“Laul Lemminkäisele” 1894
“Tule sünd” 1902
“Vabastatud kuningatar” 1906
“Jäägrimarss”1917
“Oma maa”1918
Hümn ”1925
“Väino laul” 1926
Lauluhäälele ja orkestrile 
Seitse Runebergi laulu klaveri saatel 1891
“Koselaskuja mõrsjad” 1897
“Luonnotar” 1913
Soololaule klaveri saatel
Viis jõululaulu klaveri saatel 1895 -1913
Mitmesuguseid helitöid
Vabamüürlaste rituaalimuusika 1927
Muusika Kuulamine :
Sibelius „Finlandia“ - See on Jean Sibeliuse sümfooniline poeem , mis on tema tuntumaid teoseid. Selle esimene versioon valmis 1899. aastal ja ümbertöötatud versioon 1900. aastal. Algne pealkiri oli Suomi Herää ('Soome ärkab'). Finlandiale kirjutas sõnad Eino Leino ning hiljem Veikko Antero Koskenniemi ja Wäinö Sola.
1967 valiti Finlandia Biafra riigihümniks.
Algselt kirjutati „Finlandia“ 1899. aasta Pressi Tähistuspeoks. See oli salajane protest Vene Impeeriumi suureneva tsentsuuri vastu. „Finlandia“ oli viimane lugu seitsmest loost , mis väljendasid erinevaid perioode Soome ajaloost. Esitamine toimus aga alles 2. juulil 19000 Helsingis koos Helsingi Filharmoonia orkestriga, mida dirigeeris Robert Kajanus. Selleks, et vältida Vene tsentsuuri tuli „Finlandiat“ esitada alternatiivsete nimede all erinevatel kontsertidel. Näiteks kandis see teos selliseid nimesi nagu: „Õnnelikud tunded Soome kevade tärkamisel“ ja „Skandinaavia korallimarss“.
Kuulamine – Loo algus on tõsine ja valju. Ta tõmbab kuulajate tähelepanu. Samas natukese aja pärast muutub lugu tunduvalt vaiksemaks ja rahulikumaks ning mõtlikumaks. Lugu on üldjoontes väga rahulik, kuigi kohati on natuke valjumaid ja tõsisemaid kohti. Täpselt nagu Soome ajalooski.