ühtegi suurt teost. Sibelius küll üritas kirjutada kaheksandat sümfooniat aga see katse ebaõnnestus. Selleks ajaks oli ta saavutanud juba rahvusvahelise tuntuse. Jean Sibelius suri 20.septembril 1957 Järvenpääl, olles juba üle üheksakümne aasta vana. Sibeliuse auks on rajatud monument Helsingi Taka-Töölös Sibeliuse pargis. Legendi järgi olevat terasoreliviled mõõdetud selliselt, et teatud tuule suunaga olevat pargis võimalik kuulda Sibeliuse kuulsaimat teost ,,Finlandiat". Monument avati helilooja 100. sünniaastapäevaks 7. Septembril 1967. Sibelius on valitud ka aastal 2004 kõigi aegade suurimate soomlaste valimisel kaheksandale kohale. Ta oli väga menukas helilooja, kuigi mina pole tema loomingust midagi head kuulma juhtunud. ,,Kõik suured inimesed on sügavalt usklikud, igaüks omal viisil. Kes oskab lugeda sümboleid, see mõistab universumi saladusi." Jean Sibelius
1967 valiti Finlandia Biafra riigihümniks. Algselt kirjutati „Finlandia“ 1899. aasta Pressi Tähistuspeoks. See oli salajane protest Vene Impeeriumi suureneva tsentsuuri vastu. „Finlandia“ oli viimane lugu seitsmest loost, mis väljendasid erinevaid perioode Soome ajaloost. Esitamine toimus aga alles 2. juulil 19000 Helsingis koos Helsingi Filharmoonia orkestriga, mida dirigeeris Robert Kajanus. Selleks, et vältida Vene tsentsuuri tuli „Finlandiat“ esitada alternatiivsete nimede all erinevatel kontsertidel. Näiteks kandis see teos selliseid nimesi nagu: „Õnnelikud tunded Soome kevade tärkamisel“ ja „Skandinaavia korallimarss“. Kuulamine – Loo algus on tõsine ja valju. Ta tõmbab kuulajate tähelepanu. Samas natukese aja pärast muutub lugu tunduvalt vaiksemaks ja rahulikumaks ning mõtlikumaks. Lugu on üldjoontes väga rahulik, kuigi kohati on natuke valjumaid ja tõsisemaid kohti. Täpselt nagu Soome ajalooski.
teost ,,Kullervo". Seega teosesse ,,Finlandia" pani ta kogu oma hinge, ta ei loonud suurt, rasket teost käikude ja tehnilisuse mõttes vaid ta hingestas terve sümfoonia. Sümfoonia, nimetusega ,,Finlandia" esitati selle nime all üsna hilja, kuna Soomes oli surveajal selle avalik esitamine keelatud, mujal maades kasutas Sibelius aga erinevaid nimesid: ,,Impromptu", ,,Soumi", ,,Vaterland" ja ,,La Patrie". Orkestri Pariisi reisi ajal mängiti esmakordselt ,,Finlandiat" väljaspool Soome piire. 1900. aasta lõpul läks Sibelius jälle välismaa reisile, kogu perega esmakordselt. Algul oli ta Berliinis, hiljem läks Itaaliasse. Reisi ajal valmisid Teine sümfoonia, ,,Tule sünd" Kalevala ainetel ning ka viiulikontsert. 1904. aastat hakkas Sibelius heliloojana käima uusi teid ning tema tööd häirisid pidevad kolimised. Nii otsiski ta endale koha kuhu kodu ehitada, 1904. aasta suve lõpuks oli see valmis
muusikale pühendada. "Ainolas" töötas helilooja ümber 1903.a. loodud Viiulikontserdi ja 1905.a. suvel valmis selle lõplik redaktsioon. Esimestele "Ainola" - aastatele kaasnes Sibeliuse kasvav kuulsus välismaal. Tema teoseid esitati kõikjal suure menuga, sageli juhatas ta ise nende ettekannet. 1905.a. jaanuaris juhatas ta Berliinis oma II sümfooniat. Sellesama aasta märtsis esitati suure menuga Inglismaal tema I sümfooniat, "Finlandiat" ning muusikat draamale "Kuningas Christian II". Arturo Toscanini juhatusel kõlasid Itaalias II sümfoonia, "Tuonela luik" ja "Finlandia". 1905.a. lõpul viibis Sibelius Londonis ja Pariisis. 9 Nende aastate loominguline resultaat oli viljakas. 1907. aaastal valmis helilooja III sümfoonia üks helgemaid Sibeliuse helitöid. 1909.a. kujunes pöördeliseks Sibeliuse loomingus. Varakevadel
annaabi.ee 
