Vad heter du? [Va heter dü] Vad är ditt namn? [Va e: ditt nam?] Vem är du? [Vem e: dü?] Jag heter....[Ja heter....] Mitt namn är.... Jag är... Hur stavar du ditt namn? [ Hür stavar dü ditt namn?] kuidas sa ütled täht haaval oma nime? M-A-R-I Vad betyder det? [Va betüder de?] Mida see tähendab? Det betyder.....[De betüder....] See tähendab..... 3) Nationalitet - rahvus Var är du ifrån? [Var e: dü ifron?] Varifrån kommer du? [Varifron kommer dü?] Kust sa pärit oled? Jag är från ...Jag kommer från... Från England, Tyskland, Frankrike, Polen, Stockholm. 4) Språk - keel Talar du svenska? Pratar du svenska? Kas räägid rootsi keelt? Vad talar du?Vad talar du för språk? Mis keelt sa räägid? Talar du estniska eller tyska? Räägid sa eesti või saksa keelt? Jag kommer från Tyskland, men jag kan estniska också.
Marlen Vaidla Ek17b Slutuppgift Hej! Jag har ansökt som en redigerare vikariat hos er och vill framförallt tacka för detta möjligheten ni har gett mig. Här kommer några förslag på hur ni borde ändra texten och meningar. Mening " Romanen slutar lyckligt. När Candide tillslut hittade sin kärlek." 1. Man borde inte bryta meningen med punkt mellan lyckligt och när på grund av att det är konjunktions fel. Istället kan man ersätta punkten mot, för att därefter kunna ha när som fortsättning. Samtidigt ser vi att vid utbyte mot, uppstår ett till fel. När man lägger en . Mellan kommer bisats
Och du själv?Vad heter du? S:Jag heter Silva. K:Hur stor det till? S:Tack, bra!Och du själv do? K:Tack,det gor bra.Vad bor du? S:Jag bor i Stockholm.Och du? K:Jag bor ockso i Stockholm.Hur gammal är du? S:Jag är arton or gammal.Är du äldre än jag? K:Nej,jag är ockso arton or gammal.Vad gör du här i Stockholm? S:Jag läser svenska vid universitetet.Är du ocksa student? K:Jag,det är jag.Jag läser engelska vid universitetet. S:Vad gör du i kväll? K:Jag gor po bio.Vill du kommer med? S:Ja gärna.När ska vi gor? K:Klockan otta. S:Sedan ses vi vid bion klockan otta. K:Trevlig dag! S:Hej!Hej! (ameringiga osad tähed olen ,,o"-na välja kirjutanud)
Det är betoningen som gör en vokal lång!! Lång vokal och konsonant kan inte uppträda i samma stavelse. En av de måste vara kort! 24. När förekommer sk. bibetoning? I beskrivningen av svenska betoningar behöver vi urskilja tre grader: huvudbetonad, bibetonad och obetonad stavelse. I ord som har fler än en betoning är alltid den första huvudbetoning, medan de efterföljande är bi- betoningar. Vid uttal av en lång sammansättning (´stats, rådsbe,rednings,samman,träde) kommer vi att uppfatta den första betoningen som huvudbetonad och den sista betoningen som bibetonad, medan mellan- liggande betoningar kommer att uppfattas som obetonade. BARA i sammansättningar!! 25. Hur kan det komma sig att prosodin kan vara dels betydelsebärande, dels betydelseskiljande? Svenskan har en rörlig betoning till skillnad från många andra språk där betoningen är bunden. Eftersom
Var utan fördomar! I vårt samhälle det är vanligt att medmänniskors åsikter, som är ledare i gruppen, är accepterade och respekterade. Och därför det det finns så många fördomsfull människor, som låter någon annan kommer att påverka deras tankar. Exempelvis om ledaren i gruppen inte hade tyckt om en person, skulle de andra också bli intoleranta mot den personen. Den sortens beteende kan orsaka mycket misförstånd, det är också mycket hänsynslös och det är tyvärr mycket vanligt idag. Är det verkligen sant att tolerant attityd till andra människor är glömt? Om människor hade förstått tidigare att detta beteende är intoleranta, det inte skulle finnas sådan problem nu
innan han kom hem. koju tuli. 39 w Tulevik Rootsi keeles saab tulevikku väljendada mitmel moel: 1) Oleviku abil Olevikku kasutatakse tuleviku väljendamiseks siis, kui lauses on olemas ajamäärus, mis väljendab tulevikku, või kui mingil muul moel on arusaadav, et tegevus toimub tulevikus: Morfar kommer i morgon. Vanaisa tuleb homme. Han arbetar nästa vecka. Ta töötab järgmisel nädalal. Hej då! Jag ringer i morgon. Head aega! Ma helistan homme. 2) Ska + infinitiivi abil Siin väljendatakse tegija või kellegi teise kavatsust, lubadust, soovi jne: Jag ska åka till landet. Ma sõidan maale. (kavatsus) Du ska få en ny bil. Sa saad uue auto. (lubadus) Jag hoppas du ska hinna ta bussen
selle tõlkinud Vladimir Beekman aastal 2000. Eestikeelne teos on välja antud kirjastuse Avita poolt. Raamatus on väga hästi kirjeldatud noorte elu ja nendevahelist läbisaamist. Arutletakse noorte elu üle ning, et miks mõni asi on nii ja teine asi jälle teisiti. Katarina Mazetti on Rootsi kirjanik, kirjutab peale raamatute ka ajakirjadele artikleid. Ta sündis 29. aprillil 1944. aastal Stockholmis. Kirjaniku enimmüüdud raamat on 1988. aastal kirjutatud ,,Här kommer tjocka släkten!." Peategelase Linnea jutustuse kohaselt toimus tegevus aasta vältel. Sündmused toimusid koolis ja ka väljaspool seda. Tähtsamad tegelased olid veel Piia, kes oli Linnea parim sõbranna, Linnea vanaema, seal ta jutustab oma lugu ja Markus, kellesse ta armunud oli. Pealmine tegevus käib Piia ja Linnea ümber, kes said parimateks sõbrannadeks peale kehalise tundi, kui Bette Linnea kallal norima hakkas, et ta nii pikk on, aga Piia astus Linnea kaitseks välja
TALLINNA ÜLIKOOL Triin Piile, Jürgen Leesmann, Risto Kals EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 Kodutöö majanduse alustes Juhendaja: Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. EESTI SKP NÄITAJAD SISSETULEKU MEETODIL 2. EESTI JA TAANI SKP MUUTUSTE VÕRDLUS Sissejuhatus Seminaritöö kursuses majanduse alusted on analüüsimaks Eesti SKP-d aastatel 2007-2011. Vaatluse all on alljärgnevad näitajad: palk, tööandjate sotsiaalmaksud ja põhivara kulum. Samuti on võrreldud Eesti ja Taani SKP-d ja toodud tabelid võrdlemaks nende riikide majandust aastatel 2007-2011.
Mihhail GorbatšovNSVL viimane juht 1985,NSVL päästmine Lech WalesaPoola president 19901995, Vaclav HavelTšehhoslovakkia president 1989 Nicolae Ceausescu1989 kukutati tema režiim, varasem Rumeenia diktaator, määrati surmanuhlus Boriss JeltsinVenemaa Föderatsiooni esimene president 1991, kommunistide kriitik, kirjutas alla Juulilepingule Gennadi JanajevRiikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees, juhtis riigipöörde läbiviimist Nelson MandelaLAV president, propageeris demokraatia levikut Slobodan MilosevicSerbia president 19891997, süüdistatakse Jugoslaavia lagunemises Alo MattiisenEesti Helilooja, kirjutas viis isamaalist laulu Edgar Savisaarandis idee luua Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks, kuulus Isemajandavasse Eestisse, Üleminekuvalitsuse esiotsas Vaino VäljasSaab parteijuhiks pärast EKP võimuvahetust Lagle ParekEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Arnold Rüütel1990 saab ENSV uueks esimeheks Lennart ...
Den gjordes i två steg: Först utgavs Nya Testamentet år 1526 (Olaus Petri), sedan hela Bibeln år 1541. Det är främst 1541 års utgåva som avses med "Gustav Vasas Bibel". Den skapade svensk litteraturspråk, norm för skriftspråk, påverkad av Luthers Bibel, nya bokstäver: å,ö, ä 1600-talet 1600-talet är det århundrade då svenska språket på allvar etableras som ett litteraturspråk och kulturspråk bland andra. Det stora genombrottet för svenskan i dessa sammanhang kommer dock inte förrän på 1640-talet. Det har då ett samband med Sveriges politiska ställning som europeisk stormakt. Flera av författarna under denna tid reflekterar, delvis i litterär form, på olika sätt över svenska språkets situation och potential i stort. Skoldrama med mer profan innehåll. Asteropherus- Tisbe, även om sexuell kärlek men det är rätt att leva dygdigt. Messenius- Disa, klok flicka. Hovdrama blev viktigare! Renässansen- antika stoff och motiv Stormaktstiden
Pärnu Ühisgümnaasium Elina Maarja Suitso 7a klass KURJUS referaat 2009/10 Pärnu Sissejuhatus / Autori tutvustus ,,Kurjus" on Jan Guillou poolt kirjutatud noorsooromaan, mis räägib vägivallast ühe poisi elus. Raamat on välja antud 1981.aastal ning Eesti keelde tõlgitud aastal 2000. Sellest on tehtud ka aastal 2003 rootsikeelne film. Jan Guillou on vägagi põhjalikult ning kohati ka julmalt kirjeldanud raamatu sündmustikku, kuid samas on see vägagi kaasahaarav ning paneb mõtlema vägagi paljude asjade üle. Jan Guillou on Rootsi kirjanik ja ajakirjanik. Ta sündis aastal 1944 ning kannab täispikka nime Jan Oscar Sverre Lucien Henri Guillou. Ta alustas oma karjääri 1966.a ajakirjanikuna väljaandes FIB aktuellt.Hljemasutas ta ajakirja et i BildKulturfront,kus töötas aastatel 1970-1977. Tema esimene raamat "Om kriget kommer" avaldati 1971.a. Ta on töötanud ka televisioonis mitmete telesaadete juhina nin...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund xxx Eesti fiskaalpoliitika Arutelu Õppeaine: RIM6101.YK Ettevõtlus ja majandus; Õppejõud: Anneli Kommer Tallinn 2017 Sissejuhatus Oma töös räägin ma üldiselt fiskaalpoliitikast ja siis täpsemalt Eesti fiskaalpoliitikast. Oma tööd ma alustan sellega, et toon välja antud teema definitsiooni, eesmärgi ja kirjeldan seda lühidalt. Edasi räägin ma oma töös täpsemalt Eesti fiskaalpoliitikast, kus ma toon välja valdkonnad, millega meie fiskaalpoliitika tegeleb. Kes tegeleb eelarvepoliitikaga ning mis on täpsemalt selle asutuse ülesanded
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND MAJANDUSPOLIITIKA ÕPPETOOL REFERAAT ÕPPEAINES "MAJANDUSPOLIITIKA" KAS TOIDUAINETE DEFITSIIT ON REAALNE? Koostaja: Juhendaja: Anneli Kommer TALLINN 2010 Sisu Sisu......................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus:................................................................................................... 3 Toiduainete defitsiit: minevik ja olevik........................................................ 4 Mõningaid olulisemaid fakte maailmas valitsevast olukorrast..
dialekter, men faktum är att denna poesi nästan bara finns i två tunna diktsamlingar, som författaren inte ens räknade med i sin utgivning. De dikter som är mest kända och lästa är alla skrivna på rikssvenska, om än med ett och annat värmländskt uttryck. Fröding beskriver ofta den vackra värmländska naturen i sina dikter, en miljö han kände väl från sin uppväxt. Ett genomgående drag i Frödings diktning är sympatin för de svaga och utstötta, dikter som "Si drömmaren kommer där" och "Världens gång" är exempel på denna tendens. Genom hela sitt författarskap fortsatte han att utvecklas och upphörde aldrig att experimentera med språket. Hans senare produktion blev allt mer filosofiskt inriktad med dikter om ont och gott och om teologiska problem. Under sin tid på Uppsala hospital skrev han den experimentella diktsviten "Mattoidens sånger", som rönt långt större uppskattning i våra dagar än då den gavs ut kort efter hans död
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Tõnis Teinemaa EESTI ENERGIASTRATEEGIA JA -POLIITIKA Referaat õppeaines majanduspoliitika Õppejõud: lektor Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on maailmas üks ainsaid riike kus kasutatakse energiatootmises põhiosas põlevkivi. See on majanduslikult headel aastatel kõrge kasvuhoonegaaside koguse tõttu kaasa toonud keskkonnakaitsjate pahameele, kuid ka kohalike poliitikute retoorilised seisukohad kodumaise energeetika vajalikkusest ja idanaabrist sõltumatute alternatiivide puuduse kohta. Konkurentsivaba küllaltki monopoolne Eesti Energia poolne tegevus
OP.50 Kuus laulu klaveri saatel 4. Aus banger Brust (Dehmel), Kk., 1906 Orkestri koosseis : 1 flööt, 1 klarnet, 2 fagotti, 2 metsasarve, 1 harf, keelpillid. OP.70 ,,Luonnotar", helipoeem sopranile ja orkestrile (,,Kalevala" I, fragmente), Kk., 1895 Orkestri koosseis : 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 3 keelpillid. SOOLOLAULE KLAVERI SAATEL OP.1 Viis jõululaulu klaveri saatel, 1895-1913 1. Nu stàr jul vid snöigport (Topelius), (Jõuluvana koputab) 2. Nu sà kommer julen (Topelius), (Juba käes on jõulud) 3. Det mörknar ute (Topelius), (Juba jõuab õhtu) 4. Giv mig ej glans (Topelius), (Ei otsi võimu, hiilgust ma) 5. On hanged kõrged (Joukahainen) OP.3 Arioso (Runeberg), laul klaveri saatel, 1893 , ümber töötatud 1913 Nimetus ka ,,Flickans àrstider" OP.13 Seitse Runebergi laulu klaveri saatel 1. Under strandens granar, 1892 2. Kyssens hopp, 1892 41 3. Hjärtats morgon, 1891 4
1. LOENG TEADUSLIKU UURIMUSE OLEMUS Mis on teaduslik uurimus? Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: "Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei" Et "Keskerakonna eesti-vastasust" teaduslikult uurida: Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on "eesti-vastasus". Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava. Kasutame näiteks erakonna programmi. Küsitleme erakonna liikmeid. Ühesõnaga, me üritame eesti-vastasust mõõta. Seega, mis on teaduslik uurimus ... Teaduslik uuring on seega: Miski, mis koosneb üksteisele selgelt järgnevatest etappidest Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime? Miski, kus on olemas ka eelnevad ideed (teooria). Sotsiaalteaduslik uurimus Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks Üks viisidest ajakirjandus, kirjandus, filmid... Keskendub sotsiaalselt o...
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küsimusteg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
