MÄLUMÄNG 1-6.KLASSILE ,,GARDEROOB JA MUUSIKA" KLASS ............................................... Mis riigis ja mis linnas toimus tänavune Eurovisioon? AZERBAITSIAAN, BAKUU Kes esindas Eestit tänavusel Eurovisioonil? Mis laulu ta esitas? Mitmenda koha Eesti sai? OTT LEPLAND KUULA, 6.KOHT Eesti on võitnud Eurovisiooni ühel korral. Mis aastal see oli? Kes esitasid seda laulu? Mis oli selle laulu nimi? 2001, TANEL PADAR JA DAVID BENTON ,,EVERYBODY" Mis riik võitis tänavuse Eurovisiooni? ROOTSI Kas teksased olid algselt loodud peopüksteks, tööpüksteks või spordipüksteks? TÖÖPÜKSID Millest on tehtud ,,boade" nime all tuntud kraed? SULGEDEST Kas klarnet on puhkpill või keelpill? PUHKPILL Mitu nooti on ühes oktavis? KAHEKSA Helilooja Beethoven kirjutas palju muusikat ka pärast pimedaks jäämist. Õige või vale? ÕIGE Kumb on suurem kontrabass või tsello? KONTRABASS Kuidas nimetatakse seda suurt...
c) huulkeelne vaskpuhkpillid 2) keelpillid poogen, sõrmed 3) membrafonid käed, pulgad, jalg Resonaator 1. Aerofonid 1. silindrilise läbimõõduga üks ja sama kogu pilli ulatuses (fl, kl) 2. kooniline läbimõõt suureneb konstantselt (ob, fag, sax) 3. ruupuri kujuline keeruline läbimõõdu suurenemine Trompet enamasti silindriline, kooniline osa väiksem. Võime jaotada oktaviaalseteks (kõik peale klarneti ülepuhudes oktav kõrgemalt) ja kvintaalseteks (klarnet ülepuhudes duodeetsim kõrgemalt) 2. Keelpillid õõnes korpus SÜMFOONIAORKESTRI STRUKTUUR 1) Puupuhkpillid (Fl, Ob, Kl, Fag, + Sax) 2) Vaskpuhkpillid (Cor, Tpt, Trb, Tuuba) 3) Löökpillid Lisapillid: Harf, Celesta 4) Keelpillid ( I ja II Vl, Vla, Ts, Kb) 2-ne koosseis : 2 Fl, 2 Ob jne. Tromboone kasutati esimesena Beethoveni 5 sümf IV osas. Keelpillid jagatakse pultideks. SÜMFOONIAORKESTRI PAIGUTUS
Basskitarr (kutsutakse ka lihtsalt bassiks) on keelpill, mida mängitakse peamiselt näppudega ning erinevates mängimisstiilides : plucking, slapping, popping, tapping, thumping ja picking. Basskitarr on sarnane elektrikitarriga nii välimuse kui ka konstruktsiooni poolest. Erinevuseks on pikem kael ning keelte arv. Neljakeelelised bassid, mis on enimkasutatud ja tuntud, häälestatakse kontrabassiga samadele nootidele ning need vastavad noodikõrgustele üks oktav madalamal kui elektrikitarri neli viimast keelt. Basskitarri nooti märgitakse bassivõtmes ning oktav kõrgemal tegelikust kõlast, et vältida lisajoonte kasutamist noodijoonestikul. Samuti nagu elektrikitarr, ühendatakse ka basskitarr võimendisse ning valjuhääldisse live esinemiste ajal. 1960-ndatest aastatest alates on basskitarr suurel määral asendanud kontrabassi muusikas bassi- ning rütmiinstrumendina. Kui bassipartiid varieeruvad bassisti ja muusikastiili tõttu
Araabia muusika 1. Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koaani laulmine või retsiteerimine,pidulikud laulud 2. Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. 3. Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) 4. Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab Juudi muusika 1. Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) 2. Lauldakse vaimulikku muusikat ja Piibli psalme. Tekst ja meloodia pole vastavuses ( meloodia kurb, sõnad rõõmsad või vastupidi)
ANORGAANILISE AINETE PÕHIKLASSID JA NENDE NIMETUSED Kreekakeelsed arvsõnad 1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-oktav 9-nona 10-deka (ainult mittemetalli oksiidides) OKSIID ALUSELINE HAPE SOOL HÜDROKSIID Kaks elementi , üks neist Metall ja hüdr.ioon Vesinikuioon (H) ja happejääk Enamus ainetest met hapnik (O) (OH) happejääk Mittemetalli oksiidid ·NaOH ·HCl -vesinikkloriidhape ehk ·NaCl-naatriumklorii CO - süsinikdioksiid ·Ca(OH) soolhape keedusool NO - NB!Muutuva o.-a. ·HBr -vesinikbromiidhape ·NaBr- naatriumbrom dilämmastiktrioksiid metallid ·HF -vesinikfloriidhape ·NaF - naatriumfluor PO - ...
ette, mida tahetakse kõrgendada või madaldada ning mis kehtivad ainult selles taktis · Klaviatuur klahvpillide helistik · Kromaatiline helirida pooltoonide kaupa kulgev helirida · Largo laialt, väga aeglaselt · Mezzoforte poolvaljult · Mezzopiano poolvaikselt · Moderato parajalt, mõõdukalt · Moll kurvakõlaline helilaad RAst RAni · Oktaav muusikaline helikogum, mis hõlmab 12 tempereeritud pooltooni · Oktav intervall, mille helide vaheline kaugus on 8 diatoonilist heli · Partituur noot, kuhu on koondatud kõik heliteose partiid · Paus vaikuse märk muusikas · Pentatoonika viieastmeline helilaad · Pianissimo õige tasa · Piano vaikselt · Polüfoonia mitmehäälne muusika, kus kõik hääled on rütmiliselt ja meloodiliselt iseseisvad · Rütm helivältuste korrastatud järgnevus · Sünkoop rütmivorm, kus rõhk langeb takti rõhutule osale
Miksolüüdia-so,moll-ra,duur-jo,dooria-le,früügia-mi,lüüdia-na Helilaad-omanäolise kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates suhetes. Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereer...
- meloodiline intervall, helid paiknevad teineteise järel - harmooniline intervall, helid kõlavad samaaegselt Intervallide määramisel on kaks aspekti. Esimene: 1) astmeline suurus. Selle määrab diatooniliste astmete arv (astmeline maht). Astmeline suurus ei näita suurust toonides, kuna naaberastmete vahed ei ole võrdsed. 2) tooniline suurus. Saame täpsustada intervalli. Toonilise suuruse järgi jaotatakse intervallid viite gruppi: - puhtad (priim p.1, kvart p.4, kvint p.5, oktav p.8) - väikesed (sekund v.2, terts v.3, sekst v.6, septim v.7) - suured (sekund s.2, terts v.3, sekst v.6, septim v.7) - vähendatud > - suurendatud < Astmeline suurus intervallide vähendamisel või suurendamisel ei muutu, muutub toonide arv. Liitintervallideks nimetatakse oktavist laiemaid intervalle. Liitintervallid säilitavad neile vastavate lihtintervallide omadused. Nad on puhtad, suured, väikesed, vähendatud, suurendatud. p.8 + 2 = noon 9 p.8 + 3 = deetsim 10 p.8 + 4 = undeetsim 11 p
Eesti keele arvestuse kordamisleht Veaohtlikke sõnu: Asfalt - asfaldi asfalti forsseerima kompromiss Interjöör karussell absurdne Simultaan intervjuu defekt Plokk (ehitusdetail) prestiizne represseerima Blokk (ühendus) konstateerima sveitser belletri´stika kompetentne silling (ilukirjandus) satäänblond zlott harras satäänriie siffer helama (helisema) blamaaz zürii ädal (noor rohi) kooperatiiv sedööver hepik (p irtsakas) psühholoogia eunuhh hiirukas (hiirhall) psüühika hospidal/hospital revisjon kotlet diskussioon materialism taburet reziim renessanss menuett balanss allianss (riikide ühendus) tualett absoluutne sansoon (rahvalaulu liik) ...
Usund hinduism budism. Muusika õppimine on oluline, muusika traditsioon-veedahümnide retsiteerimine (sanskritikeelsed). Hindu- hinduismi järgija, usuvad Brahmanisse tal on hulk ilminguid, (jumal Vinsu-hoidja, Siva-hävitaja) ja et see on kõikjal. Usuvad et tants ja muusika on jumalikk, ja Siva tantsis ümber kõiksuse ja andis maailmale 7 noodist oleva helirea. AUM-püha silp ja heli algavad palved, on olend, kellest on sündinud kogu maailm. Oktav jaotatakse 22 (tonaalne süsteem) ühehäälne, ülim on inimhääl, muusika kirjutatakse esinemise ajal. Raaga-helilaad, arendab reeglite alusel teemat ja heliteost, kindel meeleolu, sageli ka aeg koht Tala-korduv löökide arv ja ülesehitusega rütmimudel. Klassikaline muusika- A-meloodia esitab sitar või laulja, meloodia kaunistatud ja nüansirikas. B- burdoon(ühe aegselt kõlav meloodia) esitab tanpura, C-rütm mida esitavad teblad. Etendus kestab 5min-2tundi, lõpeb kulminatsiooniga
Kooriosad olid seotud tantsu ja pantomiimiga. Ringikujulisel orkestral, kreeka poolringikujulises teatris esinesid koor ja pillimängijad. Sellest tuleneb hilisem mõiste orkester. Hellenismi ajajärk (330 146 .a.eKr., Rooma vallutusteni) Kujunes peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Loodi vanakreeka tähtsamad muusikateoreetilised tööd. Säilinud paarkümmend muusikanäidet. Kreeka muusikaõpetus Kreeka helisüsteemis jaguneb oktav seitsmeks astmeks. Sellest lähtub Euroopas siiani kasutusel olev helisüsteem. Kolm põhilist helilaadi olid: MI-st MI-ni helirida, mis Aristotelese järgi olevat mehelik, julgust ja meelekindlust sisendav. LE-st LE-ni helirida, metsik, kirglik ja ekstaatiline JO-st JO-ni helirida, kaeblik, õrn, intiimene Helilaadid nimetati kreeka maakondade järgi, need ei ühti keskajal kasutusel olnud samanimeliste helilaadidega.
Kooriosad olid seotud tantsu ja pantomiimiga. Ringikujulisel orkestral, kreeka poolringikujulises teatris esinesid koor ja pillimängijad. Sellest tuleneb hilisem mõiste – orkester. Hellenismi ajajärk (330 –146 .a.eKr., Rooma vallutusteni) Kujunes peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Loodi vanakreeka tähtsamad muusikateoreetilised tööd. Säilinud paarkümmend muusikanäidet. Kreeka muusikateooria Kreeka helisüsteemis jaguneb oktav seitsmeks astmeks. Sellest lähtub Euroopas siiani kasutusel olev helisüsteem. Kolm põhilist helilaadi olid: MI-st MI-ni helirida, mis Aristotelese järgi olevat mehelik, julgust ja meelekindlust sisendav. LE-st LE-ni helirida, metsik, kirglik ja ekstaatiline JO-st JO-ni helirida, kaeblik, õrn, intiimene Helilaadid nimetati kreeka maakondade järgi, need ei ühti keskajal kasutusel olnud samanimeliste helilaadidega.
EESTI ORTOGRAAFIA PÕHIPRINTSIIBID 1. Foneetiline printsiip (kingad, pink, kang) 2. Morfoloogiline printsiip (kärbsed, jõudsin, jalgsi; teekäija, käia) 3. Traditsiooniprintsiip (suur ja väike algustäht, osa kirjavahemärke, kaashäälikuühend, täishäälikuühend, h sõna alguses, g, b, d sõna alguses, kellassepp, kullassepp) 4. Semantiline printsiip härja silm - härjasilm varsa kabi varsakabi suur tükk suurtükk väike mees - väikemees sama saame saama kali kallis kallid urin vurrid vurre kamin kammid kamme kana kannud kanne kava kavva maja (majja) asi kassid kasse ehe tsehhid tsehhe lugu...
5meelt ( valitseja, minister, rahvas, ühiskondlikud asjad, üldpilt). India. Usund hinduism budism. Muusika õppimine on oluline, muusika traditsioon- veedahümnide retsiteerimine Usuvad et tants ja muusika on jumalik, ja Siva tantsis ümber kõiksuse ja andis maailmale 7 noodist oleva helirea. Muusikal on kõrged nõudmised nii esitajale, kui ka kuulajale. Enamaasti on see ühehäälne.. ülim on inimhääl, muusika kirjutatakse esinemise ajal. Oktav jaotatakse 22 osaks. Raaga-helilaad, arendab reeglite alusel teemat ja heliteost, kindel meeleolu, sageli ka aeg koht Tala-korduv löökide arv ja ülesehitusega rütmimudel. Etendus kestab 5min-2tundi, lõpeb kulminatsiooniga. Egiptus.Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega. Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik
Arhailine ajajärk ( 8.- 6. Saj. eKr) Klassikaline ajajärk (5.saj-330. eKr) Hellenismiajajärk (3.-1. Saj eKr) Sellel ajal kujunes välja aristokraatlikus keskkonnas uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli puht muusikaline väljendus. Rooma võimu ajajärk( 146 eKr-395 pKr)- kasutusel 2 erinevat noodikirja. Musitseerimisel suur osa improviseerimisel. Kreeka muusikaõpetus Kreeka helisüsteem- Oktav jaguneb seitsmeks astmeks. Kreeka helilaadid-Loetakse ülalt alla. · Dooria-mehelik, julgust sisendav · Früügia-metsik, kirglik · Lüüdia-Kaeblik, õrn Filosoofid: · Pythagoras-õpetas muusikalist intervalliõpetust. Tema arvates alluvad muusikahelid ja kosmos arvsuhetele. Muusika peegeldab maailma. · Platon-kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone, kritiseeris ''uue muusika'' meelelisust ja subjektiivsust.
puhudes torusse andsid need hirsiterad seal torus hüpeldes kindla heli kõrguse. Vana-India muusika kultuur , sai alguse umbes 2000 eKr . Indias on levinumateks usunditeks näiteks hinduism, budism ja sintuism. Indias on kusnt lahutamatu osa religioonist. Kõrgemaks kunstiks peetaksegi muusikat . Indias on igal helil väga oluline tähendus ja iga heli vajab erilist tähelepanu ning keskendumist. Nimelt kui Euroopas jaguneb 1 oktav 11 pool tooniks , siis Indias jaguneb see 22 srutiks. India helisüsteem on ühehäälne. Kõige ülevamaks peetakse inimhäält, seejärel keelpille, puhkpille ning viimaseks löökpille. Ka Vanas- kreekas oli muusika väga oliulisel kohal , muusikat pidid õppima kõik inimesed. Ühtse terviku lõid: sõna-, näite-, kujutav kunst, muusika, tants ja arhitektuur. Muusikaga käsikäes käis ka teatrikunst. Tragöödia oli Antiikkreekas üks täiuslikumaid kunstivorme ,
heliallikas – võnkuv keha või kehaosake (keelpillidel keel, puhkpillidel lest/huuled, puhkpillidel korpus/membraan/plaat, elektronpillidel elektrivool, inimhäälel häälekurrud) võnkumine levib õhus või mõnes muus elastses keskkonnas piki- või põiklainena (liikumise ülekanne) võnkesagedus – arv, mis näitab, mitu võnget toimub 1 sekundi vältel (1 Hz = 1 võnge) heliallika võnkesagedus sõltub tema massist, nt keele pikkus ja jämedus helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa annab oktavi võrra kõrgema ehk esimese ülemheli, kolmandikkude võnkumine annab teise ülemheli jne.
muusikadirektor. Vastutas kogu passioon, Matteuse passion; Missa muusikahariduse eest. 1729-1740 h-moll) muusikaühingus ,,Collegium Musicum" · Vaimulikud kantaadid juht. Loominguliselt kõige viljakam periood. · HTK II Elu lõpus jäi pimedaks. · Fuugakunst Suri 28.07.1750 Tempereeritud Klaviir oktav jaotatud 12 pooltooniks, mis võimaldab kasutada kõiki 24 helistikku HTK Hästi Tempereeritud Klaviir Inventsioon polüfooniline muusikapala, milles on palju kasutatud imitatsiooni Prelüüd - vaba ülesehitusega pala (eelmäng fuugale ) Fuuga kindla ülesehitusega polüfooniline teos, mille aluseks on lühike ja meeldejääv teema; fuuga ülesehitus: ekspositsioon, töötlus, repriis Tokaata - vaba ülesehitusega pala klahvpillidele
Asko Laansalu, Mihkel Kelgo Ühel suvisel koolipäeval käisid kaks Koeru Keskkooli õpilast Koeru inimrohkemates paikades küsitlust läbi viimas. Küsitluse teemaks oli hetkel väga aktuaalne terrorismi oht Euroopas. Kõigile vastajatele esitati 4 põhiküsimust: 1) Mida arvate terrorismi kasvust Euroopas? 2) Mis seda soodustab? 3) Mida tuleks teha, et seda ära hoida? 4) Kui suur on oht, et Eesti on järgmine sihtmärk? Esimeseks leiti ühe puu najalt kohalik härrasmees nimega Võsujalg Oktav (59), kelle arvates on terrorismi kasv Euroopas väga halb, ta lisas: „Võib tulla ka sõda!" Tema arvates oli ainus põhjus sisserändes. Lahenduseks pakkus ta välja, et piirid tuleks kinni panna. Ohu kohta Eestis nentis ta: „Oht on olemas ning siia pole neid harakaid vaja, kui juhtubki midagi sellist, siis tuleb kodu kaitsma hakata." Kohaliku noorsootöötaja (naine, 25) vastas esimesele küsimusele koheselt: „Väga halb asi.“ Tema arvates soodustab seda inimeste rändamine
Järelikult ei ole konsonantsi ja dissonantsi määr absoluutne, see tähendab ei saa mingite suvaliselt valitud helide kooskõla liigitada ajaprotsendiliselt kas konsonantiks või dissonantsiks. Üleminek konsonantsilt dissonantsile on sujuv. Üldjuhul loetakse muusikas konsoneerivateks neid intervalle, mida moodustavate helide põhisagedused suhtuvad omavahel kui täisarvud n ja m. Mida väiksemad on arvud m ja n, seda parem. Nii on nn perfektsed konsonantsid priim, oktav, kvint ja kvart. Sisuliselt tähendab see, et põhitooni f1 ülemtoon järjekorranumbriga m on sagedusega , mis langeb kokku põhitooni f2 ülemtooni järjekorranumbriga n sagedusel ehk mida väiksemad on m ja n, seda lähemal on põhitoonile asuvad need ülemtoonid, mille sagedused omavahel kokku langevad ja seda suurem peaks olema konsonants. Sellest siis ka intervallide jaotus perfektsetseks ja mitte perfektseteks konsonantideks.
Muusika riigid Araabia- · Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koraani laulmine või retsiteerimine, pidulikud laulud · Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. · Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) · Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab · Ud: algselt nelja keelega lauataoline näppekeelpill, mille igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalamale minne on need järgmised: kollane- viha, punane- veri, valge- lõtvus loidus,
1-priim 2-sekund 3-terts 4-kvart 5-kvint 6-sekst 7-septim 8-oktav 9-noon 10-deetsim(terts üle oktavi) 11-undeetsim(kvart üle oktavi) 12-duodeetsim(kvint üle oktavi) 13-tertsdeetsim(sekst üle oktavi)jne HELI Heliteos ehk HELIND, looja on komponist, kes esmalt loob helindi MÕTTELISEL e MENTAALSEL TASANDIL ja seejärel, et seda kaasinimestele edasi kanda, teeb seda AINELISELE e FÜÜSILISELE tasandile(kehastab) Heli kehastused · Kuuldavad helikujundid · Helikujundite salvestus helikandjal(vinüülplaat) · Nähtavad helitähised(noodid) · Elektrooniliselt kodeeritud signaalid(MP salvestus) Komponist kõlastab oma helikujutlust muusikainstrumendi võnkumisvõimelise elastse keha vahendusel ja salvestada see helikandjale ja fikseerib selle nähtavate helitähistena ehk NOOTIDENA ehk kokkuleppeliste graafiliste tingmärkidena. Nootide esitaja INTERPREET Helilooja muusikalised ideed jõuavad kuulajateni kuues protsessis: 1. helilooja...
harva päriselt ühehäälne, sellega kaasnevad lihtsa mitmehäälsuse tüübid: Heterofoonia – ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla (võib näiteks tekkida seltskonnalaulus, kui meloodia on erinevalt meelde jäänud). Burdoon – meloodiale on lisatud ühel helil või lühikese pidevalt korduva motiiviga saatehääl Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra madalamal või kõrgemal (keskajal tavaliselt kvart, kvint ja oktav – vahedega) Ideaalseteks intervallideks keskajal peetigi kvarit, kvinti ja oktavit. Esimesed kirjalikud näited mitmehäälsest kirikulaulust: Organum on gregooriuselaulu laulmine mitmehäälselt. Algne organum oli parafoonia, greg. koraali meloodiale lisati kvardi või kvindi kaugusel olev paralleelne hääl (sama viisiga) Hiljem jäi greg. koraal vaid vundamendiks, millele kaunistavad saatehääled peale komponeeriti. Gregooriuse koraal oli sajandeid kohustuslikuks hääleks vaimulikes
soolo- ja orkestripill. Tänapäeval kasutatakse flööti ka džäss- ja rokkmuusikas – neist viimase üks säravamaid esitajaid on näiteks Ian Anderson. Partituuris noteeritakse flöödipartii tavaliselt kõige ülemisele noodijoonestikule viiulivõtmes. Suur flööt noteeritakse in C, kuid flöötide perekonna muud pillid on transponeerivad muusikainstrumendid: pikoloflööt noteeritakse tavaliselt kas in C (kõlab kirjutatust oktav kõrgemal), in Des või in Es; altflööt noteeritakse kas in G, in F või in Es bassflööt noteeritakse kas in C või in B kontrabassflööt noteeritakse in G. Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli- ja muudest sulamitest (sealhulgas klaasist) ja süsinikkiust. Levinuim keskklassiflööt kannab enamasti hõbedaproovi 900.
Sõnades aktsionär, leegionär, pensionär on võimalik kahesugune hääldus: [-si-o-] ja [-sjo-], [-gi-o-] ja [-gjo-]. Kahesilbilise nimetavaga sõnad Kahesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik Kirjutus oleneb enamasti rõhust. Vanemais muganenud laenudes on rõhk esisilbil ja lõppsilbi täishäälik kirjutatakse ühe tähega: arter, bakter, bulvar, hektar, kanal, kvartal, meetod, tomat jt. Kahel kujul on võimalikud: keefir ja kefiir sablon ja sabloon oktav ja oktaav tambur ja tambuur sümptom ja sümptoom Kahe või kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsulghäälik Kirjutus ei olene alati rõhust, vaid põhineb osalt traditsioonil: k, p, t kk, pp, tt kompvek saslõkk etikett kotlet kabinet fokstrott katelok kabatsokk pankrot laatsaret spaget t minarett piiskop liliput sandalett paharet siluett siksak sigaret vagonett taburet trafarett Võõrnimede kirjutamine
10 ja 11, sõnadel ,,hemlig längtan", mis väljendavad igatsust ja salapära, muutub muusika eskpressivsemaks, ja düünamika intensiivsemaks, st. salmid erinevad oma muusikalise karakteri poolest. Selle tõusu meloodiajoones ja dünaamikas tasakaalustab helilooja kahes järgmises värsireas rahunemisega , meloodia seisab ühel korduval noodil kolm takti järjest. Kolmas salm kordab esimese meloodiat, kuid muutunud on klaverisaade, mis kõlab oktav madalamalt. (Taktide 3 ja 23 võrdlus). Neljas salm kordab teise salmi materjali peaaegu täpselt, kaks väikest erivust tulenevad lause kuju erinevustest. 23 Kõige olulisem on muutus teist ja kolmandat salmi ühendava vahemängu ja laulu järelmängu vahel, mis koodana viib laulu alguskujundi juurde raamides arpedzeeritud passaazina kogu laulu (Tk. 37-40).
Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad. Vana - India · Muusika sai alguse u 2000 aastat enne meie ajaarvamist. · Levinumad usundid on hinduism, budism ja sintuism. · Indias on kunst lahutamatuks osaks religioonist. · Kõrgeim kunstiliik on muusika. · Indias on igal helil väga oluline tähendus ja iga heli vajab erilist tähelepanu ning keskendumist. · Kui Euroopas jaguneb oktav 12-ks pooltooniks, siis Indias jaguneb see 22-ks struktiks. · India helisüsteem on ühehäälne. · Kõige ülevamaks peetakse inimhäält, seejärel keelpille, puhkpille ja kõige lõpuks löökpille. · Keskaeg 14-16 saj · Keskaja algust seostatakse Rooma Riigi varisemisega aastal 395. · Muusikat mõjutas ka Ristiusu teke ja laevik · Keskaja muusikakultuuris on kolm peamist kategooriat · kirikumuusika vaimulik muusika
,,Kägu kukub" on muutliku faktuuri, tempo ja dünaamikaga kolmeosalises lauluvormis (ABC) kirjutatud kooriteos. Vormistruktuur A-osa (11 takti) algab eeltaktiga, kus astuvad sisse sopranid, aldid ja tenorid. Bassid lisanduvad 1. taktis ning lõpetavad käo kukkumise motiiviga kogu A-osas kõlavad fraasid. 4. takti lõpust alustavad bassid oma lühikest soolot, millele järgneb altide soolo. A-osa kulminatsioon on 8. taktis, mis kordub kajana kaks takti hiljem oktav madalamalt. B-osa (10 takti) on traditsiooniline fugaato, kus aldid tutvustavad teemat põhihelistikus (dux). Järgnevalt kõlab sama teema tenoritel kvindi võrra madalamalt (comes) ning seejärel kordavad teemat ka bass ja sopran. Osa lõpeb laiendusega. C-osale (5 takti) on iseloomulikud imitatsioonid käo kukkumisest, kus vahelduvad nais- ja meeshääled, eriti hästi tuleb see esile taktis 24 (vt näide 1). Näide 1. Takt 24 Taktimõõt
Muusika teke Kaasajal on muusika tekke kohta püstitatud mitmeid erinevaid hüpoteese, kus võetakse aluseks andmed erinevate rahvaste rahvaloomingust ja muistenditest. Darwin oletas, et kõige aluseks olid ürginimeste tugevaimad emotsioonid, nende hulgas armastus loomulik sugutung, meeldida tahtmine. Darwini arvates eksisteeris nn. eelmuusika juba enne kõne arengut. Stumpfi ja Bücheri arvates tekkis muusika tööprotsessis. Tööprotsessis tekkis rütm, millega kaasnev emotsionaalne pinge otsis väljendust rütmilistes hüüatustes. On ju vanades rahvalauludes aukohal just töölaulud. Spenceri arvates pärineb muusika kõnest. Üks muusika tekkeviise võis olla erutatud emotsionaalne kõne, kus pinge kasvades jäid sõnad vähe- või mitte kõike ütlevaks ning vaimustunud inimene läks üle primitiivsele retsitatiivile (kõnelaulule). Kõik need oletused on arvestatavad. Igal juhul omistati muusikale imepärast jõudu ja muusika oli tihedalt seotud igapäevae...
ELEKTROONIKA 2003 KORDAMISKÜSIMUSED 1. ÜLDOSA....................................................................................................................1 1.1.Elektroonika ajaloo põhietapid.............................................................................1 1.2.Mis on elektronlamp.............................................................................................2 1.3.Elektronkiiretoru.................................................................................................. 2 1.4.Mis on võimendi...................................................................................................2 1.5.Analoog ja digitaalelektroonika erinevus..........................................................3 1.6.Elektroonika passiivkomponendid..........................................................................
6. sajandist eKr on hakanud moodi minema soolopillimäng (varem oli pillimäng alati koos lauluga). Moodi lähevad ka pillimeeste võistumängimised Apolloni auks korraldatavad nn Püütia mängud. Vana-Roomas on muusika osa pidustustest, gladiaatorite võistlustel. jne. Noodinäited vt. õpik Muusikateooria 7-astmelised heliread, vt. õpik Pythagoras (6./5. saj. vahetus eKr) muusika matemaatilise olemuse avastaja oktav e ½ konsoneerivad ja dissoneerivad intervallid. Arv kui asjade tõelise olemuse kehastaja. Kogu maailm on arvulistes suhetes. Heli võnkumine. Planeetide, tähtede liikumine oma orbiitidel samuti võnkumine idee ,,sfääride harmooniast". Muusikateooria ja -praktika teineteist kuigivõrd ei mõjuta. Muusikaesteetika Platoni (5./4. saj. vahetus eKr, dialoogid ,,Riik", ,,Seadused") käsitlused muusika mõjust
Morfoloogianormingu muutusi 1872 kasutada kindla kõneviisi lihtmineviku ja tingiva kõneviisi oleviku mitmuse III pöördes pikemaid vorme: elasivad pro elasid, rõõmustaksivad pro rõõmustaksid 1872 ühtlustada oleviku III pöörde aste: tahavad pro tahtvad, loeb pro luge 1962 lubada sõnu kolhoosnik ja ümbrik käänata nii maastik- kui ka õpik-tüübi järgi 1972 sümptoom: sümptoomi: sümptoomi kõrval lubada ka sümptom: sümptomi: sümptomit; samamoodi oktaav ja oktav Morfoloogianormingu muutusi 198082 lubada muuseum-tüüpi sõnu, mille nimetava lõppkonsonandi ees on kirjapildis vokaalide ühend, käänata ka album-tüübi järgi 198082 lubada III-välteliste 3-silbiliste ne- ja s-sõnade mitmuse osastavas nii si kui ka seid, vastavalt ka kaht võimalust vokaalmitmuses 198082 lubada 19 sõna pöörata nii astmevahelduslikult kui astmevahelduseta (nagu õppima ja nagu muutuma) 19951997 lubada sõnade politseinik ja pealik kaks rööpkäänamist
Heli kõrguse ja vältuse erinevuse alusel kujunevad meloodiad, mis meie kultuuris näivad kehastavat muusika kõige algsemat ja loomulikumat avaldumisvormi. Heli kõrguse objektiivseks korrelaadiks on heli võnkesagedus. Mida suurem võnkesagedus, seda kõrgem on heli, ja vastupidi mida väiksem võnkesagedus, seda madalam on heli. Kõrvuti seitsmeastmelise diatoonilise helireaga on Lääne muusikas kasutusel kromaatiline helirida, milles oktav on jagatud 12 pooltooniks ning millele vastavad klaviatuuril ühe oktavi piirides kõik klahvid nii valged kui mustad. Lauljaformandi olemasolu spektris annabki klassikalisele häälele ta sära ning kindlustab hääle kandvuse. Pelgalt heli tugevust arvestades jääks see nähtus arusaamatuks, sest terve mõistuse järgi võttes peaks ju orkester laulja "üle mängima". Laulja hääl eristub tänu lauljaformandile,
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise s...
t astmevahelduslikud liited saavad esineda vaid kaasrõhulises silbis; s.t järgsilpide kvantiteedisuhted sõltuvad silbi rõhulisusest. Lingvistiliselt relevantse palatalisatsiooni võimalikkus. Rõhusüsteem tähtsus tänapäeva eesti keeles toimuvate struktuurinihetes ja arengutendentsides, nt rõhu siirdumine esisilbile võõrsõnades (tomat, kotlet, taburet), sõna leksikaalse kuju muutumine rõhumudeliga seoses, nt sümptoom sümptom, kefiir keefir, oktaav oktav. 44. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Tooge näiteid!Kolm rõhulisuse astet: pearõhk, kaasrõhk, rõhutu Pearõhk tavaliselt esisilbil (v.a hüüdsõnad, liitega sõnad, võõrsõnad) nt o|´hoo, a|´hoi, ai|´täh, kar|´sumdi, juh|´hei, en|´näe; laul|´janna fo|´nee(t)|ti(k)|ka) Ühes sõnas võib mõnikord olla ka mitu pearõhku: ´raud| ´tee, ´ami´dobü´riin Kaasrõhk tavaliselt 3., 5., 7
sõnad. · Arendatav, forint, jogurt, kirjutaja, meeletu, ootamatu, räpakas, sajas, sidur, sihtur, tihe, tüse, valgusti, varrukas, õpetatav, üheksas. Ligidal, lähedal, lühida, mõlema neil puudub ains nom. · Kolmandat e kolmat, tuhandet e tuhat, parajat e parast · Sõnu kolhoosnik, pealik, politseinik, sovhoosnik ja ümbrik võib käänata nii AVga kui AVta. · Sõnad diipol e dipool, gepard e gepard (rõhuga teisel silbil), oktav e oktaav ja sümptom e sümptoom on kasutusel kahel kujul juba ains nom. Variandid diipol, gepard, oktaav ja sümptoom käänduvad nagu õpik. PÕHITÜÜP HABE · Habeme, habet, habemesse, habemete, habemeid, habemetesse e habemeisse. · Astmevahelduseta nom 2-silbilised e-lõpulised sõnad, millele gen liitub silp me. Erandsõnana kuulub siia ka a-lõpuline süda.
Renessanss lepitab vastuolusid inimese ja Jumala vahel. Maailikunst oli muusika arengust eest. Kuna renessanssi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos on nii erinevad, räägivad muusikaloolased selle asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil ilmalikes teostes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessansiks. Selle stiili tähtsamad jooned: 1. Kujuneb uus kõlaideaal. Kui varem oli põhiliseks kvint, kvart, oktav, siis nüüd lähtub muusikaline kooskõla tertsist ja sekstist. Hääled luuakse korraga, mitte järjestikku. 2. Muusika on enam seotud tekstiga. Tekst hakkab määrama ka muusikalist vormi. 3. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15. saj lõppu ja selle suurkuju on Josquin Desprez. 14. sajandi muusika ARS NOVA
vastassuunaliste jõududega. Siis peaksid ju kõik köieveo võistlused viiki jääma. Aga ei jää. Miks? 15 5. Inimene ja tervishoid 5.1. Nägemine Peamine infoallikas on inimesel silm, selle kaudu saadakse ca 90 % kogu infost. Silm on organ, mis reageerib elektromagnetlainetele vahemikus 380 nm - 760 nm (keskmiselt). Kui rääkida muusika keeles , on see ainult üks oktav. Ja kui palju värve! Värvustele vastavad lainepikkused: · punane 760 - 620 nm · oranz 620 - 590 nm · kollane 590 - 575 nm · roheline 575 - 510 nm · helesinine 510 - 470 nm · sinine 470 - 420 nm · violetne 420 - 380 nm Põhivärvused: punane - 700 nm, roheline - 546,1 nm , sinine - 435,8 nm. Valge valgus on see, mis tuleb Päikeselt. Silm on kõige tundlikum rohelisele valgusele , mille = 555 nm. Silma tundlikkus on suurus, mis on pöördvõrdeline
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
