Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"finne" - 8 õppematerjali

Rahvused saksa keelsed
1
doc

Rahvused saksa keelsed

Österreich der/die Österreicher/in Deutsch Belgien der/die Belgier/in Französisch Estland der Este Die Estin Estnisch Litauen der/die Litauer/in Litauisch Lettland der Lette die Lettin Lettisch Norwegen der/die Norweiger/in Norweigish Polen der Pole die Polin Polnisch Deutschland der/die Deutschen Deutsch Finnland der Finne die Finnen Finnisch Die Schweiz der/die Schweizer/in Deutsch Dänemark der Däne die Dänin Dänisch Russland der Russe die Russin Russisch Schweden der Shwede die Schwedin Schwedisch

Keeled → Saksa keel
13 allalaadimist
Riigid saksa keeles
2
docx

Riigid saksa keeles

Land Bewohner Nationalität Sprache B Belgien Belgier, belgierin belgisch Französisch,Niederländisch, Deutsch DK Dänemark Däne, Dänin dänisch Dänisch D Deutschland Deutscher, Deutschere deutsch Deutsch FI Finland Finne, finnin finnisch Finnisch, Schwedisch N F Frankreich Franzose, französin französisch Französisch GR Griechenland Grieche, griechin griechisch Griechisch GB Großbritannie Rite, brittin brittisch Englisch n IR Ireland Ire, irin irisch Englisch, Irisch L I Italien Italiener, italienerin italienisch Italienisch

Keeled → Saksa keel
5 allalaadimist
Tabel riikide kohta
1
docx

Tabel riikide kohta.

Estland Este, Estin Estnisch Toomas-Hendrik Ilves Finnland Finne, Finnin Finnisch Tarja Halonen Russland Russe, Russin Russisch Dmitri Medvedev Letland Lette, Lettin Lettisch Valdis Zatlers Litauen Litauer, Litauerin Litauisch Dalia Grybauskaite Schweden Schwede, Schwedin Schwedisch Carl XVI Gustaf Norwegen Norweger, Norwegisch Harald V Norwegerin Dänemark Däne, Dänin Dänisch Margrethe II

Keeled → Saksa keel
18 allalaadimist
Eesti muinasaeg-matmiskombed ja suhted naabritega
5
rtf

Eesti muinasaeg, matmiskombed ja suhted naabritega

ratsaväest sigtuna- rootsi tähtsaim linn mille eestlased vallutasid sõjad pihkvalastega- tsuudid- eestlased ja läänemeresoomlased(venemaal kutsuti) jurjev- Kiievi suurvürsti poolt loodud tugipunkt Tartus mille ta nimetas enda nime järgi, ohvrikivi-kivi mille peal toodi ohvreid Isikud Kuningas Ingvar-rootslaste kuningas, kes hukkus rüüsteretkel eestalste vastu lüüa saades Tacitus-Rooma ajaloolane, kes oma teoses "Germania" on maininud ka aeste ja finne Jaroslav Tark-kiievi suurtvürst Tõnn-Pärnu-ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Peko- Viljasalves seisev haldjas setudel Taara-Eestlaste jumal, eelkõige saarlaste Uku-eestlaste jumal Hiltinus-munk, kes saadeti eestlasi ristiusustama, kuid taei saanud sellega hakkama Fulco-Eestimaa piiskop, prantsusmaaltpärit munk, nicolaus-eestlasest munk, määratud Fulcot abistama Aastaarvud 1967- avastati Pulli Kunda kultuur- mesoliitikum Keraamika kasutuselevõtt- 5000 eKrt

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
Eesti ajalugu- muinasaeg
2
doc

Eesti ajalugu : muinasaeg

hulk esemeid Rooma impeerumist.Raudesemete valmistamiseks hakati kasutama kohalikku soorauda, misjärel raudesemete kasutamine hüppeliselt kasvas. Sel ajal hakati inimesi matma tarandkalmetesse,Ida-Eestis ka kääbastesse.. Rooma rauaajast võib pärineda ka eestlaste esmainimene, nimelt on Rooma ajaloolane Tavitus Teoses ''Germania'' maininud 1.sajandi lõpul teiste põhjapoolsete rahvaste seas ka aeste ja finne, kellest esimesi seostatakse tavaliselt baltlaste javiimased soomeugrilastega. On oletatud, et Rooma rauaaja lõpul, 4.sajandi teisel poolel kuulus Eesti ala ajutiselt Ermanarichi loodud idagootide (greutungide) hõimuliidu või riigi koosseisu, ent seda kindlate andmetega tõestada ei saa. Keskmisel rauaajal (450-800 pKr) jätkusid mõlemad matmisviisid, suhted naabermaadega aga nõrgenesid. Antud periood, mis jaguneb rahvasteränn

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Saksa keele eksamimaterjal 8 klass C-keel
8
docx

Saksa keele eksamimaterjal 8.klass C-keel

der Onkel die Frau-naine Vaba aeg- die Freizeit die Clique,-n ­ sõpruskond die Pizzeria,-s - pitsabaar die Lieblingsbeschäftigung,-en ­ lemmiktegevus das Einkaufenzentrum,- zentren ­ ostukeskus der Musikladen,'' ­ muusikapood sauer sein-pahane olema ausgehen- välja minema besuchen- külastama feiern- korraldama Staaten, Völker, Sprachen- Riik, Rahvus, Keel Estland, der Este/die Estin, Estnisch Schweden, r Schwede/e Schwedin, Schwedisch Deutschland, r/e Deutsche , Deutsch Finnland, r Finne/ e Finnin, Finnisch Lettland, r Lette/e Lettin, Lettisch Russland, r Russe/e Russin, Russisch die USA, r Amerikaner/e Amerikanerin, Englisch Österreich, r Österreicher/e Österreicherin, Deutsch die Schweiz, r Scweizer/e Schweizerin, Deutsch England, r Engländer, Engländerin, Englisch Omadussõnad ruhig-rahulik stark-tugev aktiv-aktiivne laut-lärmakas agressiv-agressiivne fleissig-virk, hoolas ordentlich-korralik höflich-viisakas faul-laisk hübsch-kena , ilus selbständig-iseseisev

Keeled → Saksa keel
31 allalaadimist
Jean Sibelius-Tema soololaulud
48
doc

Jean Sibelius. Tema soololaulud

OP.84 Viis laulu meeskoorile a cappella 1. Herr Lager (Fröding), 1914 2. Pà berget (Gripenberg), 1915 3. Ett drömackord (Fröding), 1915 4. Evige Eros (Gripenberg), 1915 5. Till havs (Reuter), 1915 OP.91 1. ,,Jäägrimarss" meeskoorile a cappella (Nurmio), 1917. Ka meeskoorile ja orkestrile. Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 oboed, 3klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 3 trompetit, 3 trombooni, trummid ,2löökpilli,keelpillid. 2. ,,Skaudimarss", segakoorile a capella (Finne-Procopè), 1917. Ka segakoorile ja orkestrile . Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 3 trompetit, 3 trombooni,1 tuuba, trummid , keelpillid. OP.92 ,,Oma maa", kantaat segakoorile ja orkestrile (Kallio), Kk., 1918 Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 2 trompetit, 3 trombooni,1 tuuba, trummid , 1 löökpill, keelpillid. OP.93 Jordens sàng , kantaat segakoorile ja orkestrile (Hemmer), Kk., 1919

Muusika → Muusika
45 allalaadimist
EESTI AJALUGU
27
docx

EESTI AJALUGU

vähene, mitmed tööriistad ja muud tarbeesemed valmistati endiselt sageli kivist. Perioodi teisel poolel, Rooma rauaajal, elavnesid tunduvalt Eesti ala kaubandussidemed läänepoolsete alade, sealhulgas Rooma impeeriumiga. Sel ajal hakati inimesi matma tarandkalmetesse, Ida-Eestis ka kääbastesse. Rooma rauaajast võib pärineda ka eestlaste esmamaining, nimelt on Rooma ajaloolane Tacitus 1. sajandi lõpul maininud teiste põhjapoolsete rahvaste seas ka aeste ja finne, kellest esimesi seostatakse tavaliselt baltlaste ja viimaseid soomeugrilastega. On võimalik, et Rooma rauaaja lõpul, 4. sajandi teisel poolel, kuulus Eesti ala ajutiselt Ermanarichi loodud idagootide riigi koosseisu, ent seda kindlate andmetega tõestada ei saa. Keskmisel rauaajal (450­800 pKr) jätkusid mõlemad matmisviisid, suhted naabermaadega aga nõrgenesid. Antud periood, mis jaguneb rahvasterännu ja eelviikingiajaks, on kuni siiani suhteliselt vähe uuritud

Ajalugu → Ajalugu
105 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun