J.Sibelius (2)

Jean Sibelius (8.12.1865 - 20.09.1957)
(Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimi Janne) nime muutis ise Jean'iks.
Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel.
ELU
Sündis 8.detsember 1865 Hämeenlinnas rootsi keelt rääkivas peres linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena.
1876- 1885 kascas üles ja õppis Hämeenlinna lütseumis, kus ta mängis ka kooliorkestris. Õpingud algasid rootsikeelses eelkoolis. 8-aastasena pandi Sibelius soome õppekeelega ettevalmistuskooli. Algul meeldis koolis näitlemine, veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mängisid savikukkesid ja suupille, löökpillideks oli mõnel poisil kellad ja kuljused. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja mingi muusika nii musitseerides ka tekkis.
1880 kevadel, kui Jean oli 14aastane, hakkas õppima ta viiulimängu. Kõik muud tegevused ka kooliskäimine kaotasid oma võlu ning aasta pärast unustas ta õpingud ära ja jäi 5. klassi kordama .
1885 sooritas küpsuseksamid ning ta pani end kirja üliõpilasena Helsingi ülikooli õigusteaduskonda. Sinna õppima minnes oli ta seal avastanud juba muusikakooli.
Õpinguid jätkas hiljem Berliinis ja Viinis .
1892 abiellus Aino Järnefeldtiga, olid abiels 65 aastat ja neil oli 6 tütart.
1892-1900 töötas Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana
1904 kolis oma villasse Ainolaan Järvenpääs ja pühendus täielikult heliloomingule.
1920-ndate keskpaigani komponeeris teoseid.
Suri 20.september 1957 Järvenpääs.
LOOMING
Muusika on sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele , muistenditele, saagaadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid drmaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad.
Tuumaks on tema 7 sümfooniat, mida ta kõiki kasutas, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili (mängitakse siiamaani).
Lisaks sümfooniatele on tal veel viiulikontsert d- moll , sümfoonilised süidid ja poeemid, üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Enam tuntud on sümfooniline poeem " Finlandia "(1899) ja valss "Valse triste" näidendist "Kuolema".
TEOSED süit "Karelia"(1893) ; "Kevadlaul"(1894) ; Vabamüürlaste rituaalimuusika(1927)
sümfooniad: Sümf. nr.1, e-moll(1899) ; Sümf. nr. 2, D- duur (1901-02) ; Sümf. nr. 3, C-duur(1907)
Sümf. nr. 5, es-duur(1915) ; Sümf. nr. 6, d-moll(1923) ; Sümf. nr. 7, C-duur(1924)
sooloinstrumendile ja orkestrile: viiulikontsert, d-moll(1903) ; kaks serenaadi viiulile ja orkestrile nr.1, D-duur(1912)
lavamuusika: Arvid Järnefelt "Surm"(1903;1911) ; W.Shakespeare "Kaheteistkümnes öö"(1909) ; "Torm" (1925)
kammermuusika: keelpillikvartett , B-duur(1889) ; sonaat viilile ja klaverile, E-duur(1915)
klaveriteosed : kuus impromti(1893) ; klaverisonaat, f-duur(1893)
kooriteosed ja kantaadid : "Jäägrimarss"(1917) ; "Oma maa"(1918) ; "Hümn"(1925)
lauluhäälele ja orkestrile: 7 Runebergi laulu klaveri saatel( 1891 ) ; "Koselaskujua mõrsjad"( 1897 ) ; "Luonnotar"(1913)
soololale klaveri saatel: 5 jõululaulu klaveri saatel(1895-1913)