A. Paisuelektrijaam veetasemete vahe on tekitatud paisu abil, B. Derivatsioonijaam veetasemete vahe on tekitatud vee juhtimisega kanali või torustiku kaudu jõesängist elektrijaama. Kõrgsurve elektrijaam veetasemete vahe on üle 80 m B. kesksurve elektrijaam , madalsurve elektrijaam, kuni 25 m. Loodete elektrijaam see muundab elektrienergiaks tõusu ja mõõna elektrienergia, seal kasutatakse vee turbiine. Soojuselektrijaam elektrienergiat tootvaid generaatoreid käitavad soojusmootorid (auru või gaasi turbiinid või diisel mootorid). Väljastatava energia järgi jagunevad SEJ-id : kondensatsiooni elektrijaam - turbiinidest väljuv aur muutub kondensaatorites veeks. Dermofikatsiooni elektrijaam see viis säästab rohkem kütust. Tuuma elektrijaam see on tuumaenergiat elektrienergiaks muundav elektrijaam (tuuma reaktoris raskete elementide aatomi tuumade lõhustumisel eralduv soojus muundatakse elektrienergiaks)
......................................................................16 KASUTATUD MATERJALID:................................................................................................17 SISSEJUHATUS Sisepõlemismootor on kõige levinum soojusmootori liik. Arvatatavalt ligi 80% energiast, mida maailmas toodetakse, saadakse sisepõlemismootoritest. [7] Soojusmootor on seade, kus soojusenergia muudetakse mehaaniliseks energiaks. Soojusmootorid on aurumasinad, gaasiturbiinid, sisepõlemismootorid ehk kolbmootorid, auruturbiinid, reaktiivmootorid. Töötavaks kehaks on kas vahetult põlemisgaasid või sekundaarne vahesoojuskandja näiteks aur. Soojusenergia saadaks peamiselt orgaanilise kütuse põlemisel. [7] Üheks soojusjõumasinate tüübiks on kolbmootorid. Kolbmootorite iseärasuseks on soojuse vabanemine (kütuse põlemine) ja selle muundumine mehaaniliseks tööks vahetult masina silindris
1) Mehhaaniliselt jäikadel ja samal ajal soojuslikult isoleeritud pindadega. 2) Soojuslikult isoleeritud süsteemiks nimetatakse süsteemi, mis on väliskeskkonnast isoleeritud ainult soojuslikult. Mehhaaniline mõju võib olla. 3) Suletud süsteemi korral ei toimu aine või massivahetust väliskeskonna ja termodünaamilise süsteemi vahel. 4) Avatud süsteemis toimub aine ja massivahetus termodünaamilise süsteemi ja väliskeskonna vahel. Kõik soojusmootorid omavad lahtist süsteemi (avatud süsteemi). Termodünaamiline süsteem ja väliskeskond võivad teineteist väga mitmeti mõjutada.see tähendab nad võivad mõjutada mehhaaniliselt, soojuslikult, üldjuhul elektriliselt, magneetiliselt, keemiliselt kõikides soojusmootorites. Termodünaamiliseks kehaks nimetatakse keha, mille abil toimub soojuse muundamine mehhaaniliseks tööks (soojusmootorites). Nendeks kehadeks on gaasid ja aurud.
v1 kg A kolvi pindala, dL elementaarne töö, L terve töö, dy teepikkus Mehhaaniline töö (l) (pindala mis jääb protsessi kõvera ja v telje vahele) (töö loetakse positiivseks gaasi paisudes) 9. Tehniline töö e.(rõhumuutuse töö), arvutamine (valem) ja kujutamine olekudiagrammil. Soojusmootorid töötavad lahtiste süsteemidega. Selliste süsteemide korral termodünaamiline keha läbib agregaati (riista) pideva voolusena. Selle voolavuse poolt agregaadi liikuvatel pindadel sooritatud tööd nim : Tehniliseks tööks. a) P1>P2 P = P1 - P2 -> Soojusmootor Töö tähised Lt (J), lt (J/kg) b) P
Kompressor 1 2
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostoot...
annaabi.ee 
