21.Milles seisneb soojusliikumine vedelikes? Vedelike soojusliikumine sesneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohaste teise. 22.Milles seisneb soojusliikumine gaasides? Aineosakeste liikumine on korrapäratu,osake võib liikuda mistahes suunas ja iga osake on ise kiirusega. 23.Mis põhjustab ainete iseenesliku segunemist? Ainete iseenesliku segunemist põhjustab soojusliikumine. 24.Mida nimetatakse difusiooniks? Ainete iseenesliku segunemis nim. difusiooniks. 25.Mida nimetatakse soojuspaisumiseks? Ainete kokku tõmbumist ja paisumist nim. soojuspaisumiseks. 26.Milline seaduspärasus esineb gaaside soojuspaisumisel? Gaasi ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. 27.Milline seaduspärasus esineb vedelike soojuspaisumisel? Vedeliku ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. 28.Milline seaduspärasus esineb tahkete kehade soojuspaisumisel? Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. 29
4)kalatooted kallinevad Kreeka, Hispaania Kalarikkamad piirkonnad ookeanis – 1)pindmised kihid 2)Happevihmad: Euroopa ja Venemaa tööstuspiirkonnad , (rohkem hapniku/toitu) 2) suurte jõgede suudmed Usa Suure Järvistu , Idapiirkonnad3)Põllumaade 3)Külmadehoovuste piirkonnad 4)Külmade ja soojade hoovuste laiendamine metsade arvelt: Ekvatoriaal vihmametsade segunemis piirkonnad piirkond4)Röövraie: Ekvatoriaal vihmametsade piirkond 5)Suur puidu kasutus: Kõrgelt arenenud riikides Mets ja metsandus parasvöötme metsades,Arengumaades puidukeskne Metsa mõõtmis –ja hindamisviisid – 1)metsamaa pindala energiamajandus
Palju sademeid, väike aurumine. Kitsas ühendus Põhjamerega. Suur sissevool jõgedest mis toovad palju magedat vett. Ja kuna Taani väinad on madalad ei tuled palju vett Põhjamerest. . 5. Miks voolab Läänemerest Põhjamerre rohkem vett, kui Põhjamerest Läänemerre? Sest Taani väinad on kitsad ja madalad. 6. Mis on riimveelisus ja kuidas see mõjutab Läänemere elustikku? Riimveelisus on vesi, kus on segunenud soolane ja mage vesi. Seda on peamiselt jõgede-mere segunemis kohtades.Elustik on rikkalik, aga mitte liigirikas, sest riimveelisus ei sobi eriti soolavee kaladele ega ka magevee kaladele. 7. Läänemere olulisemad keskkonnaprobleemid. Toksiliste ainete sisaldus vees (DDT)- laevad, autod, põllumajandus, Toitainete sisalduse kasv- vetikate vohamine- hapniku sisalduse vähenemine Võõrliigid Nafta- ja õlireostused 8. Läänemere rannikutüübid (pank- laug, järsak- ja skäärrannik)
Vedelik pannakse liikuma tööratta abil.Tööratas kujutab endast sõukruvi sarnaste labadega ratast.Labad võivad olla kinnitatud või reguleeritava sammuga.Need pumbad võivad pumbata 3000 ja rohkem kuupmeetrit tunnis.Kasutatakse laevadel ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkursüsteemis. 4)Pumb millel ei ole liikuvaid osi(Jugapump)-töövedelik kantakse surveall tavaliselt tuletõrjemagistraalist läbi tüüsi segunemis kambrisse,seljuhul tekib hõrenemiskambris hõrendus mis imitoru kaudu tõmbab kaasa teisaldatava vedeliku edasi läbib vedelik silindrilisekurgu ja laieneva gifusoori sattudes välja viivasse survetorusse.Miinused:kasutegur on väike,teda saab kasutada tahkete osadega vette pumpamisel ja põhiliselt kasutatakse neid kuivendussüsteemides ja avarii korral,trümmipesu. Üldarusaamad süsteemidest. Süsteemide ehitus ja paigutus laevas sõltub ülesannetest teenindavate objektide hulgast ja
punktõmblus, juureõmblus. Keevisliite tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal keevitatav metall või materjal. Keevisvann keevitamise ajal sulas olekus olev põhi ja lisametall , millest tardumisel moodustub keevisõmblus. Servavahemik keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum. Termomõju tsoon põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. Sulamistsoon keevitamise ajal sulanud põhimetalli osa. Segunemis ehk legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi ja lisametallist. Keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõjutsoonist moodustunud ala. __________________________________________________________________________ ________ Keevituselektroodid Kaarkeevitusel kasutatavad ekektroodid liigituvad: a) sulavad elektroodid b) sulamatud elektroodid Keevituselektroodide liigituse aluseks on järgmised tunnused: 1) elektroodivarda materjal
Keevisliited jagunevad: põkkliide; nurkliide; ots- ehk servliide; katteliide; T e vastakliide. Keevisliidete tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal- keevitatav metall v materjal Keevisvann- keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisamteall, millest tardumisel moodutstub keevisõmblus Servavahemik- keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum. Termomõju tsoon- põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. Sulamistsoon- keevitamise ajal sulanud lisametalli osa. Segunemis- e legeerimistsoon- keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi ja lisametallist. Keevitustsoon- keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevitusasendid: 3. Keevitusmettallurgia, gaaside mõju, keevituse soojusnähtused. Sulakeevitus sarnaneb metallurgilistele protsessidega, aga on tunduvalt keerulisem järgmisel põhjusel: 1) keevituse soojusallika (elektroodi) ja sulametalli kõrge temperatuur. 2) väikese mahuline sula keevisvann, mis on ümbritsetud külma metalliga
erinevate mentaalsete ruumide vahel. Nende ülesanne on luua üles tsenaarium mujal kui siin ja praegu. Mentaalse ruumi teooria pakub lahenduse, kuidas vaatepunkt muutub liikudes ühest diskursusest teise. See on olnud üks formaalsemantika nõrku kohti. (Evens jt 2007: 18) 4.8 Kontseptuaalne segunemise teooria Evens jt järgi on menataalse ruumi teooria ja konseptuaalne segunemise teooria sarnased, sest vaatavad tähendusloomet kui dünaamilist protsessi. Kontseptuaalne segunemis teooria erineb sellega, et ta väidab, et tähenduseloome hõlmab endas ka erinevate struktuuride lõimumist erinevate mentaalsete ruumide vahel. Sellega tekkivad uued strukuurid, mis on rohkem kui tema osade summa. Selle teooria arendajad väidavad, et selline segunemise on väga oluline protsess ja on aluseks selle kuidas me mõtleme. (Evens jt 2007: 19-20) 5. Kognitiivne lähenemine grammatikale: juhtmõtted
, kuid välja töödeldi esimesed õlid juba 193.... a. Esimesed sünteetilised õlid olid välja töötatud CH alusel. Järgmised tehti räni orgaaniliste ühendite baasil, pealemida juba floon orgaaniliste ühendite alusel, viimasa aja õlid on fosforhappe alusel Sünteetilisõli eelised: suurem viskoosus suurem hõõrdetegur madalam hangumistemperatuur väiksem oksudeerumine hea segunemis omadus mineraalõlidega ÕLIDE MARKEERIMINE Õlifirmad klassifitseerivad oam õlisid kahel viisil: ● Viskoosus klassifikatsioon. Siin kasutatakse SAE viskoosus klassifikatsiooni (SAE – ameerika autoinsenäride ühing). Aluseks on võetud Seapuldi viskoosus (st on võetud kogus õli kuumutatud teda 2110°F – nini ja lastud läbivoolata seapuldi viskoosusmsstri , ning mõõdetud läbivooluaeg sekundites, saadud tulemus jagatakse kahega ja nii saadakse arv SAE....
Cpa=1,93KJ/kgK H=t+(2501+1,93)d*10-3[KJ/kg] Niiske õhu oleku diagramm (h-d) Niiske õhu diagrammi kasutatakse niiske õhu parameetrite graafiliseks määramiseks ja kasutatakse niiske õhuga oleku muutuse protsesside graafiliseks kujutamiseks. Olekuprotsessid võivad olla: · Õhu jahutamine · Niiskeõhu kuumutamine · Niiske õhu kuivatamine · Niiske õhu niisutamine · Erinevate paranpeertritega õhuvooluste segunemis protsessi ja määrata selle segu parameetrid Diagramm koostakse kindlale paromeetrilisele rõhule. Tavaliselt B=760mmHg=101325Pa=0,1Mpa. meil baltikumis keskmine rõhk B=745mmHg Diagramm koostatakse eelpoolt toodud valemite põhjal joon3 lk 2 Niiske õhu Kastepunkti temperatuur tp nim temp, mille juures mitteküllastunud õhk muutub küllastunud õhuks, kui seda õhku jahutada küllastunud olekuni( kuni =100%) konstantse niiskuse sisalduse d=const juures.