1 14 Balloonis on suruõhk temperatuuril 15ºC rõhul 4,8 Mpa. Tulekahju ajal tõuseb temperatuur balloonis 450ºC-ni. Kas balloon lõhkeb, kui on teada, et sellel temperatuuril kannatab balloon rõhku kuni 9,8 Mpa? v = const T1 = 15+273,15=288,15K T2 = 450+273,15=723,15 p1 = 4,8Mpa p2 = ? p1 / p2 = T1 / T2 p2 = T2p1 / T1 = =723,15 * 4800000 / 288,15 = 12046225,92 Pa =12,046 Mpa Vastus: Rõhk on suurem, kui 9,8 Mpa, seega balloon lõhkeb. 1 23 Määrata toru diameeter, mis on vajalik masuudi põletamisel tekkiva suitsugaasi ärajuhtimiseks, kui tunnis põletatakse 800 kg kütust. Suitsugaasi temperatuur torus on 400ºC, rõhk 1,1 bar ning tihedus normaaltingimustel o = 1,22 kg / m3. Gaasi kiiruseks võtta 4 m / s ja 1 kg. masuudi põletamisel saadava gaasi mass on 24 kg. p = 1 bar = 105Pa 1,1 bar = 110000Pa po ( 0ºC; 760 mm Hg ) = 101325 Pa o = 1,22 kg / m3 M = 800 kg / h Vo = ? d=? pV / T = poVo / To Vo = vo M vo = 1 / o vo = 1 / 1,22 kg/m3
Sellisel viisil saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema süsiniku aatomite arvuga ühendid. Nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kaks molekuli heptaani. Kaasajal on naftatöötlemisel bensiini osakaalu suurendamiseks kasutuses järgmised krakkimise moodused: a) termiline krakkimine b) katalüütiline krakkimine c) vesinikkrakkimine a) Termilist krakkimist kasutatakse masuudi ja teiste raskete destillerimisfraktsioonide töötlemiseks temperatuuril kuni 490 oC ja rõhul 2 MPa, raskemaid destillatsiooniprodukte (gaasiõlid, pertooleum, ligroiin) krakitakse temperatuuril üle 500 oC ning rõhul 5...7 MPa. b) Katalüütiliselt krakitakse peamiselt kergeid destillatsiooniprodukte (gaasiõli), kusjuures temperatuur on 510 o C...540 oC, rõhk 0,3 MPa. Katalüsaatoreina kasutatakse alumosilikaate, metallide oksiide Cr2O3, Al2O3 ja puhtaid metalle Pt, Ni
seeläbi tõuseb Maa keskmine temperatuur. Kahaneb looduslik liikide mitmekesisus, kuna muutub teatud taimede/loomade eluks vajalik temperatuur. Sulab jää polaaraladel, seetõttu tõuseb maailmamere veetase tagajärjeks üleujutused Drastilised ilmastikumuutused üle maailma Õhusaaste Õhusaaste tekib suuresti soojuselektrijaamadest väljuvate mürgiste gaaside tõttu. Soojuselektrijaamades saadakse energia maagaasi, masuudi, kivisöe või pruunsöe põletamisel. Õhusaaste mõjutab negatiivselt inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi. 2005. a. läbiviidud uuringu järgi sureb õhusaaste tõttu aastas 310 000 eurooplast Pinnase rikkumine · Karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik. · Väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse pinnaveekogudesse. · Karjääri kaevandamisel emaldatakse pinnas nt paas, liiv, savi. ·
naftakeemiatehastes. Naftatöötlemistehastes kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes, aurud juhitakse destillatsioonikolonni. Kui naftat kuumutada, eralduvad kõigepealt madalaima keemistemperatuuriga ühendid, seejärel veidi kõrgemal temperatuuril keevad ühendid. Keemistemperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks. Nafta fraktsioonide keemispiirid ja koostis kattuvad üsna tugevasti. Masuut on atmosfäärirõhul läbi viidud destilleerimise jääk. Masuudi destilleerimisel vaakumis saadakse määrdeõlide tootmiseks sobivad fraktsioonid. Masuuti kasutatakse ka katlakütusena. Masuudi destilleerimise jääk on bituumen, mida läheb vaja asfaldi tootmiseks. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatoritr toimel väiksemateks. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline naftabensiin.
Kui naftat kuumutada, eralduvad kõigepealt madalaima keemistemperatuuriga ühendid, seejärel veidi kõrgemal temperatuuril keevad ühendid jne. Keemistemperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks. Nafta fraktsioonide keemispiirid ja koostis kattuvad tugevasti. Keskmine nafta annab destilleerimisel kuni 15% bensiini, kuni 20% petrooleumi, kuni 20% diislikütust ja ligi 50% masuuti (atmosfäärirõhul läbi viidud destilleerimise jääk). Masuudi destilleerimisel vaakumis sadakse määrdeõlide tootmiseks sobivad fraktsioonid. Masuudi destilleerimise jääk on bituumen. Nafta destilleerimisel saadakse piisav kogus vedelkütust nii, et suure molekulide massiga süsivesinikud lõhustatakse, väikese molekulmassiga molekulid liidetakse ja molekulide struktuuri 1 muudetakse
90 0,63 100 0,51 110 0,42 120 0,36 130 0,30 140 0,26 150 0,23 Järeldus Kirjanduses on antud masuudi küttemasuudi viskoossuseks 50ºC juures 95*10-6m/s2, meie aga saime 20*10-6m/ s2. Järelikult meie kütuseks polnud masuut, nagu ülesande püstituses ette nähtud. Tegu pidi olema hoopis mingi kergkütteõliga.
paisumiskonvitsendiga; mürgine; suur lekkimisvõime; rikub auto värvi; vahetada 2-3.a järel); jahutussärk; torud ja lõdvikud; termostaatklapp; radiaator; ventilaator e. tiivik; veepump; paisupaak; jahutusvedeliku termomeeter ja selle andur. Õlitussüsteem: ülesandeks on määrida kaasliikuvaid detaile, kaasdetailide pesemine, mootori osaline jahutamine, õli puhastamine e. filtreerimine. Õlid ja määrded: Valmistatakse masuudi ülejääkidest. Mootoriõlid(M) (ainult mootorid; peab olema stabiilne; õlil peab olema kindel viskoossus 6...12; hea määriv omadus; ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, vett, happeid, aluseid; hea pesev omadus; kõrge süttimistemp.; madal külmumistemp. Õli markeering on SAE 10W/30. Transmissiooniõlid Tap 80W/90 -ei kasutata mootoris vaid jõuülekandes, käigukastis, vedavas sillas ja roolis. Määrded- paksud; kohtades, kus vedelõli
Kolde liighutegur - tegelikult koldesse antav Vteg.(jagatud)V0 , sltub pletatava ktuse liigist ja selle ktuse struktuurist on ta tahke ktus. Ta sltub ktuse jahvatuspeensusest(mida peenem seda parem), veel sltub ta kolde plemis reziimist ja plemisprotsessi viisist(kuidas pletatakse) ja veel katla kolde konstruktsioonist. Tema vrtus kolde(alfa) vib muutuda 1,01..1,5 alfa minimaal vrtused vastavad gaasktuse plemisel. Gaasi vib pletada isegi 1,03-1,05 Masuudi puhul on 1,08-1,1 . Tahkete ktuste tolmpletamisel on ta juba veel suurem 1,15 - 1,2 , kuni 1,5 vib ta ulatuda RESTKOLLETES ( kus pletatakse tahkeid ktuse osakesi). Katla arvutus normides on ra toodud soovitused (alfa) valiku kohta , olenevad konstruktsioonist, liigist, plemisviisist. Liighutegur (alfa) gaasi liikumise suunas suureneb pidevalt, suureneb selleprast et erinevates katla gaasi kikude tsoonides imetakse lbi ebatiheduste nn. VRHKU.
5. Leia soojushulk, mis kulub 1,5 liitri vee, mille algtemperatuur on 270K, aurustamiseks keemistemperatuuril. 6. 0,5 liitrisse vette, mille temperatuur oli 50°C, pandi 100 grammi jääd temperatuuriga -10°C. Arvuta vee temperatuur peale soojusliku tasakaalu saabumist. (V:27,46°C?) 7. Kui palju soojust vabaneb 1,5 kg veeauru jahtumisel, mille algtemperatuur on 373K, jääks, mille temperatuur on 260K. 8. Leia vajalik masuudi kogus, mille põletamisel saaks normaalrõhul muuta auruks üks tonn vett algtemperatuuriga 4C. Soojendamise kasutegur on 65%. Masuudi kütteväärtus on 40MJ/kg. 9I füüsika (11) 12.oktoober 2012 Tunni teema: Aine agregaatolekute muutumine. Sulamine ja tahkumine. Aurustumine ja kondenseerumine. Lk.39-48 1.Arvuta soojushulk, mis kulub 50 grammi eetri aurustamiseks keemistemperatuuril, kui vedeliku temperatuur enne
Bensiin C(5-10) 40-210 Petrooleum C(10-18) 150-320 Diislikütus C(12-20) 200-350 Gaasiõli(kütteõli) C(14-22) 230-360 Solaarõli C(20-30) 300-400 Masuut atmosfääri rõhul läbi viidud destilleerimise jääk, kasutatakse katlakütusena. Masuudi destilleerimise jääk on butuumen, mida läheb vaja asfaldi tootmiseks. Krakkimist kasutatakse selleks, et suurendada bensiini ja teiste vedelkütuste saagist. · Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid(kaksiksidemega süsivesinikud), mis annavad vähekvaliteetse bensiini. 2
orgaanilise ainega (põlevkivi keskmiselt 0,75%) . Vedelkütuste jagatakse mineraalosa ka sisemiseks ja välimiseks. Naftas olevad mineraalsed lisandid on peamiselt esindatud eritüübiliste komplekssete orgaaniliste ühenditena ja moodustavad nn sisemise mineraalosa. Välimine mineraalosa koosneb mineraalsetest komponentidest, mis satuvad vedelkütusesse ümbritsevatest mineraalidest nafta puurimisel ja transpordil. Nafta töötlemise lõpp-produkti masuudi puhul kanduvad mineraalsed lisandid otse sinna üle ning lisanduvad veel ka komponendid, mis on seotud rafineerimisprotsessiga (põhiliselt leelismetallide ühendid), aga ka korrosiooniproduktid torustikest ja reservuaaridest. Nafta (masuudi) mineraalosa on keeruka keemilis-mineraloogilise koostisega, milles on määratud vähemalt 20 keemilist elementi. Nafta tuhasisaldus, sõltuvalt leiukohast, võib kõikuda suurtes piirides tuhandikest kuni 2%-ni.
asukohast, tahke veerikaste jõgede napib teisi kütuse kasutamisel äärde energiaallikaid. ehitatakse Ehitatakse vastavalt kaevandamise tarbija paiknemisele, piirkonda, gaasi ja peab olema veekogu masuudi kasutamisel olemasolu reaktorite ehitatakse jahutuseks. elektrienergia tarbimiskoha lähedusse. Osatähtsus Peaaegu kogu Toodetakse alla 1/5 Toodetakse 32 maailmas elektrienergia maailma riigis,ligi veerand toodetakse SEJ-s elektrienergiast
Riia linn tarbib 1/3 Läti kogunõudlusest. Võrreldes perioodiga 2000-2002 on suurenenud gaasi ja fossiilsete kütuste tarbimine, vähenenud on nafta ja õlide kasutamine. Elektrienergia Elektrienergia tootmise maht sõltub otseselt Daugava jõe veetasemest ning vastavalt toodetud hüdroenergiast. Gaas Gaasi osa energiaressursina on pidevalt kasvanud (8%-lt 34%-ni). Tuleviku prognoosi kohaselt on oodata gaasitarbimise kasvu kuni 1,7-1,9 miljardit m3 aastaks 2005, vähendades samal ajal masuudi jm. raskete kütuste tarbimist. 82% gaasitoodetest tarbib Riia regioon. Nafta(õli)tooted Vastavatest ressurssidest moodustavad ca 7% nn. madalama fraktsiooniga naftatooted (masuut jne.) ja ülejäänud on bensiinid, diiselkütus ning õlid. Fossiilsed kütused Fossiilsetest kütustest moodustab ¾ Poolast ja SRÜ-st imporditud kivisüsi. Ülejäänu näol on tegemist kodumaise toormega (turvas ja ahjupuud). Tuuleenergia
). Identifitseeritud on Reaktsioon klooriga viiakse läbi kas gaasifaasis voi Kogu seade koosneb kahest toruahjust ning kahest 16 ühendit, mis sisaldavad 2-6 aromaatset tuuma, osa vedelfaasis pehmetes tingimustes. Saagis on > 96%: kolonnist: esimene töötab atmosfäärirõhul ja teine, on kantserogeenid või muutuvad kantserogeenideks CH2=CH2 + Cl2...........ClCH2CH2Cl masuudi lahutamise kolonn, vaakuumis (jääkrõhk 5-8 ainevahetuse käigus. > 80% etüleendikloriidi läheb vinüülkloriidi tootmiseks kPa). Vastasel korral toimuks teises kolonnis masuudi Näiteks, benso(a)püreen muutub maksas temperatuuril ~ 500 C ja 3-4 at juures, saagis on > krakkimine
Seda kasutatakse laevakütuse lisandina, katelde ja tööstusahjude kütteks. Õli eeliseks naftamasuudi ees on väiksem viskoosus ja suhteliselt väike väävlisisaldus. 14. Vedelkütused. Põlevate vedelike üldised omadused. Kasutamine. · Viskoossus on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Hangumistemperatuuriks nimetatakse niisugust temperatuuri, millest alates katseklaasiga 45 kraadise nurga alla kallutatud masuudi pind jääb 1 minutiks liikumatuks. Leekpunkti temperatuuriks nimetatakse vedelkütuse minimaalset temperatuuri, mille juures selle aurud segus õhuga leegi juurdeviimisel süttivad ning seejärel põlemine ka lakkab. Süttimistemperatuur on leekpunkti temperatuurist kõrgem temperatuur, mille juures vedelkütuse aur põleb peale süttimist vähemalt 5 sekundit. 15. Küttegaasid. Looduslikud ja tehis. Omadused. Kasutamine.
. Koostise moodustavad süsivesinikud C8 kuni C21 :parafiinid ja naftaleenid ja alküülbenseenid. Lennukikütus Reaktiivkütus on kütus gaasturbiinmootoritele. See on segu erinevatest süsivesinikest. sisaldavad süsivesinikke C8...C16. 3.Nafta kaheastmelise destillatsiooni skeem ning saadavad produktid Kogu seade koosneb kahest toruahjust ning kahest kolonnist: esimene töötab atmosfäärirõhul ja teine, masuudi lahutamise kolonn, vaakuumis . Toornafta läbib kõigepealt esimese ja teise kolonni soojusvaheti, mille tulemusena ta soojeneb üles, seejärel suunatakse ta esimese kolonni toruahju, kus ta kuumutatakse üles ning juhitakse esimese kolonni alumisse otsa. Toruahjus põletatakse vedel-või gaasilist kütust. Kolonnist väljuvad (bensiini) aurud kondenseeritakse ning osaliselt suunatakse kolonni .Bensiini saagis nafta lihtdestillatsioonil oleneb nafta koostisest . Mootorikütus
pööratakse erilist tähelepanu generaatori ja plokitrafo vahelise ühenduse töökindlusele. Selleks kasutatakse tänapäeval vaid voolujuhte. 11.Soojuselektrijaamade omatarve ja omatarbe reguleerimine Soojuselektrijaamade elektriline omatarve sõltub: jaama tüübist; kütusest; kütuse põletamise tehnoloogiast; auru parameetritest; auruturbiini tüübist ja võimsusest; turboajamite kasutamisest. Tänapäeva soojuselektrijaamade elektriline omatarve on: söejaamades 6-7,5% , masuudi ja gaasijaamades 4,5-5,5% , söejaamades (turboajamid) 4,0-4,5% , masuudi ja gaasijaamades (turboajamid) 2,5-3%. Tuumaelektrijaamades tavaliselt kõik omatarbeseadmed omavad elektriajameid ja omatarve on 4-7% (15% gaasreaktoritel). Omatarbe toiteks kasutatakse: . generaatoripingele lülitatud omatarbetrafod . reaktorite kasutamine generaatoripingel . reservtrafod, mida toidetakse süsteemist . gaasturbiin-generaatorid . diiselgeneraatorid (500kW) . akud
Kui aga arvestada Euroopas ja mujal maailmas valitsevat trendi keskkonnanõuete karmistamisele, saastaja- maksab-põhimõtte laialdasemale rakendamisele ja fossiilkütustele määratud subsiidiumide kaotamisele, osutub keskkonnahoidlike jõujaamade ehitamine pikemas perspektiivis majanduslikult põhjendatuks. Viimastel aastakümnetel on energiasektor olnud Eestis suurim vee ja mineraalsete loodusvarade kasutaja ning jäätmetekitaja. Fossiilkütuste (põlevkivi, masuudi ja maagaasi) põletamine, elektri ja sooja tootmine ning imporditud autokütused põhjustavad lõviosa Eesti kasvuhoonegaaside emissioonist, õhku paisatud tahketest osakestest ja lenduvatest orgaanilistest ühenditest. Loodusvarad: Keskkonna osad, mida inimkond vajab olemasoluks ja kasutab tootmises Otse loodusest võetav ( vesi,õhk, kaevandatavad maavarad) Põllukultuurid ja nende kaitse vajadus. Keskkonnakaitse strateegia:
Tänapäevaste standardite järgi, oli varane krakitud bensiin madalakvaliteediline ja väikese jõudlusega, aga teda oli piisavalt neil päevil bensiini tarbivate sõidukite jaoks. Hiljem rakendati kuumuse toimele katalüsaatori toime, muutes termilise krakkimise katalüütiliseks krakkimiseks. Katalüsaator on aine, mis kiirendab või mõnel teisel viisil hõlbustab (kergendab) keemilist reaktsiooni, ilma et ta ise keemiliselt muutuks. a) Termilist krakkimist kasutatakse masuudi ja teiste raskete destillerimisfraktsioonide töötlemiseks temperatuuril kuni 490 oC ja rõhul 2 MPa, raskemaid destillatsiooniprodukte (gaasiõlid, pertooleum, ligroiin) krakitakse temperatuuril üle 500 oC ning rõhul 5...7 MPa. Neis tingimustes toimub peamiselt molekulide lõhustumine ning saadakse suures koguses bensiini. See on alkeenirikas (olefiinirikas), mistõttu on ebastabiilne. Seetõttu töödeldakse edasi, vt joonis 1.9.
valmidus madal (üles pannes tuleb kohapeal isoleerida), raudteegabariitides, kõik torud diameetriga 51mm, seinapaksusega 2,54mm, ülemisest trumlist tehakse pidevat läbipuhet ehk veevahetus KE tahkekütusekatlad (1980ndad) kasutatakse kõikjal maailmas, head, loomuliku ringlusega katel (nagu ka eelmine ja järgmine) E-1/9 tahke, vedel ja gaaskütus (toodud raamatus Katelseadmed) kasutati farmides ja masuudi ettesoojendamiseks, loomatoidu tootmiseks, andis 1t auru tunnis, 9bar rõhk, transporditav, 2-trumliline, iga toru peal on kork, tänu millele seda saab seestpoolt puhastada (vaja, kui veepuhastussüsteem puudub), kasutati kivisöe, õli ja gaasiga. Väga madal kasutegur, sest järelküttepind (ökonomaiser) puudub. Püstkatlad (toodud raamatus Katelseadmed) vana tüüp, enam ei kasutata MZK-tüüpi katlad (toodud raamatus Katelseadmed) vana tüüp, enam ei kasutata
DE gaas-masuutkatlad (1980ndad) hea, ka tänapäeval kasutatav, aga tööstuslik valmidus madal (üles pannes tuleb kohapeal isoleerida), raudteegabariitides, kõik torud diameetriga 51mm, seinapaksusega 2,54mm, ülemisest trumlist tehakse pidevat läbipuhet ehk veevahetus. D-kujulised, koosnevad torukimbust ja koldest, Võrus nt. üks alles, eelpõleti juurde pandud. E-1/9 tahke, vedel ja gaaskütus (toodud raamatus Katelseadmed) kasutati farmides ja masuudi ettesoojendamiseks, loomatoidu tootmiseks, andis 1t auru tunnis, 9bar rõhk, transporditav, 2-trumliline, iga toru peal on kork, tänu millele seda saab seestpoolt puhastada (vaja, kui veepuhastussüsteem puudub), kasutati kivisöe, õli ja gaasiga. Väga madal kasutegur, sest järelküttepind (ökonomaiser) puudub. Narva kateld e st raa m atu st ,,Katels e a d m e d " . 28. Leek suitsutorukatlad
· Vedelkütuste spetsiifilised karakteristikud. · Gaas kütuste spetsiifilised karakteristikud · Miks on vaja välja arvutada ja teada põlemisgaaside summaarne maht ja millest ta koosneb Vedelkütuse kolded ja põletid Vedelkütuse põletamisest ja pihustamisest Kuna vedelkütuse keemis temp on süttimistemp madalam, ss vedelkütus põleb aurufaasis ja seetõttu vedelkütuse(masuudi) põletamisel tuleb rakendada abinõusi selle vedelkütuse auramise intensiivistamiseks. Ainuvalitsevaks võtteks on pihustamine hästi peentek tilkadeks. Mida peenemad on tilgad seda suurem ton aurustamispind. See tähendab, et hästi peene pihustus, hea ja täielik vedelkütuse segamine õhuga, põlemise stabiilsus on vedelkütuse kiire ja täieliku põlemisremiisi kindlustamiseks. Kütuse pihustamiseks kasut 3 liiki pihusteid: a)mehhaanilised lk3 joon 1a) b) pneumaatilised lk3 joon 1 b)
Hülsi sisepind on hoolikalt lihvitud, et ei tekiks hõõrdumist kolvi, kovirõngaste ja hülsi vahel. Eristatakse kahte liiki hülsse: kuiv- ja märghülss. Märg hülss on silinder mille välimine pool on jahutussärgi üks osa, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. Kuiv hülss ei puutukokku jahutusvedelikuga. 12.Laeva abikatel ja tööparameetrid - Abikatel on mõeldud mitte eriti suurte auruparameetritega auru tootmiseks laevas. Auru tootmiseks võib kasutada diislikütuse või masuudi põlemisel eraldunud soojus en, elektri en või diiselmootorite- ja gaasiturbiinideäratöötanud gaaside (heitgaaside) soojusenergiat (s.o utiil-e. Utilisaatorkatel). Abikateldes toodetud auru kasut põhiliselt abimehhanismide (kui nad töötavad auru energial) käivitamiseks, laevaruumide kütteks,külma laevatehnika ekspluatatsiooni viimiseks, kütuse ja õlisoojendamiseks ,auruga tulekustutussüsteemi tarbeks ja olmevajadusteks(soe vesi toidu valmistamisel)
Õlid Õlide saamine Enamik õlisid toodetakse otseste destilleerimisjääkidest masuudist ja gudroonist. Neid destilleeritakse teistkordselt ja seejärel puhastakse. Masuuti kuumutatakse temperatuurini 420°C ja tekkinud aurud juhitakse rektifikatsioonikolonni. Süsivesinike molekulide lagunemise vältimiseks tekitatakse nii toruahjus kui ka kolonnis vaakuum ning juhitakse juurde veeauru. Vedeldunud fraktsioonid juhitakse kolonnist välja eraldi. Masuudi destilleerimise põhifraktsioonid on järgmised: · kerge tööstusõli; · raske tööstusõli; · mootoriõli; · raske masinaõli Neid õlisid nimetatakse destillaatõlideks. Fraktsioonid, mis sel temperatuuril ei aurustunud, kogunevad kolonni põhja ja moodustub gudroon. Masuudist saadud fraktsioonid on aluseks eri liiki õlide tootmisele. Gudrooni destilleerimisel saadakse suure viskoossusega lennukiõlid ja jõuülekandeõlid
Õlid Õlide saamine Enamik õlisid toodetakse otseste destilleerimisjääkidest masuudist ja gudroonist. Neid destilleeritakse teistkordselt ja seejärel puhastakse. Masuuti kuumutatakse temperatuurini 420°C ja tekkinud aurud juhitakse rektifikatsioonikolonni. Süsivesinike molekulide lagunemise vältimiseks tekitatakse nii toruahjus kui ka kolonnis vaakuum ning juhitakse juurde veeauru. Vedeldunud fraktsioonid juhitakse kolonnist välja eraldi. Masuudi destilleerimise põhifraktsioonid on järgmised: · kerge tööstusõli; · raske tööstusõli; · mootoriõli; · raske masinaõli Neid õlisid nimetatakse destillaatõlideks. Fraktsioonid, mis sel temperatuuril ei aurustunud, kogunevad kolonni põhja ja moodustub gudroon. Masuudist saadud fraktsioonid on aluseks eri liiki õlide tootmisele. Gudrooni destilleerimisel saadakse suure viskoossusega lennukiõlid ja jõuülekandeõlid
Pärnu kanti uus isolatsiooniplaatide tehas ja söödapärmi tehas Turbatoodangu kasv ca 2,5 korda 1965. a. 2,15 milj. t 1970. a. 3,5 milj. t 1975. a. 4,5 milj. t 1980. a. 5,3 milj. t Seda ei saavutatud. 5.5.2. Kütteturba tootjad Ulilas ja mujal toodeti karjääriviisiliselt tükkturvast, mida kasutati ka kohapeal kuid veeti ka mujale soojusjõujaamade kütteks. Seoses hüdroelektrijaamade rajamise, gaasi, küttepetrooli ja masuudi kasutamisega vähenes 70. aastatel kütteturba osatähtsus. Lõpetati tükkturba tootmine. 5.5.3. Alusturba ja aiandusturba tootjad Seoses kollektiviseerimise ja suurfarmide rajamisega tekkis vajadus alusturba järele. EPT (Eesti põllumajandustehnika) asutati 1961. aastal, mille harufirmad paiknesid igas maakonnas. Ettevõtete süsteem omas tootmisväljakuid ca 10 000 ha. Toodeti kuni 1,5 milj. tonni (150 t/ha) Kadudeks hinnati 10%. Peamiselt
stabiliseerimine, C3-C4 eemaldamine. Esmane töötlemine on destillatsioon normaalrõhul ja vaakumis, jäägiks jääb masuut, mis läheb katlakütmiseks või mida destilleeritakse edasi fvaakumis ja saadakse jõuülekande-, silindriõlid ja määrdeõlid. Selle jääk on asfaldi- või pigitaoline ehk bituumen. Pärast esmast destilleerimist tuleb järeltöödelda, kus tuleb puhastada, süsivesinike struktuuri muuta, erinevaid fraktsioone kokkusegada, abiaineid lisada. Masuudi üleviimiseks madalamateks fraktsioonideks, kasutatakse mitmesuguseid süsinikuahela lõhkumise võtteid, üks on näiteks katalüütiline krakkimine, 500 kraadi juures. Saab kogu saagist tõsta 60%ni. Hargnevus suureneb, oktaaniarv kasvab. Temilisel krakkimisel (490kraadi, 2Mpa) tekib palju alkeene, katalüütilisel(510kraadi, o,3Mpa) tekivad areenid. Et bensiinide süsinikuaheldate hargnevust suurendada, siis reformitakse katalüütiliselt 500 kraadi ja rõhu all
annaabi.ee 
