tükk, mis rullitakse pikaks voolikuks. Vooliku paksus sõltub valmistoote suurusest. Mida suurem toode, seda paksem tuleb teha voolik. Voolik võetakse vasakusse kätte. Parema käega rebitakse või lõigatakse noaga ära taignatükk, pannakse kaalule, tõstes sealt samaaegselt ära varem pandud taignatüki. Taignatükid peavad valmistoodetest 12 15% rohkem kaaluma Küpsetamisel ja jahtumisel tekib toodetel küpsetus- ja jahtumiskadu. 21 Käsijagajaga tükeldamisel Käsijagajaga tükeldamisel rullitakse taignapall rulliga õhemaks, surutakse kätega ühtlaseks, raputatakse jahutolmu peale ja asetatakse käsijagajaga kaussi. Esmalt tõmmatakse alla plaat, mis surub taigna ühtlaselt kaussi. Seejärel tõmmatakse kangi abil alla noad, mis lõikavad taigna 30 32 võrdse mahuga tükiks. Käsijagajaga kaussi asetatava taignatüki kaal võrdub saadavate tükkide arvu ja tüki kaalu korrutisega.
Kasulikuks soojuseks jamitmesugusteks soojuskadudeks. Qk=Q1+Q2+Q3+Q4+Q5+Q6 [KJ/Kg; KJ/m3] Qsisenev=Qkasut Qkasut=Qa Qa-alumine kütteväärtus Qk=Qa+Qõhk+Qmasuut Q1-katlas kasulikult kasutatud soojus mis läheb kuumavee soendamiseks v millegi muujaoks Q2.......Q6-soojuskaod Q2- soojuskadu katlast lahkuvate kuumade gaasidega Q3- keemiline põlemiskadu. Q4- mehaaniline põlemiskadu. See esineb tahkete kütuste põlemisel kus tekib tuhk/räbu ja kui tuhaproovis esineb süsinik. Q5- katlavälis jahtumiskadu. Q6-see kadu esineb ainult tahkete kütuste põletamisel. Soojuskadu slaki ja tuha füüsikalise soojusega. Q1+q2+q3+q4+q5+q6=100% Q1= brutto=q1=100-(q2+q3+q4+q5+q6)% bruttokasutegur netokasuteguri saame kui brutost lahutame q omatarbe neto=brutto- ot Hoonete sisekliima ja selle kujundamise alused · Niiske õhu omaduse ja parameetrid Niiske õhk kujutab endast kuiva õhu ja veeauru e niiskuse mehhaanilist segu. Järelikult
annaabi.ee 
