GL 1.MULDADE EROSIOON (ärakanne) Põhj: vesi- paduvihmad, voolud +inimtegevus mullapinna kaitsva taimkatte hävitamine Metsade lageraie nõlvadel · Lahendused: Mullatöid tehes võimaluse korral teha nõlva kaldega. · Kaitse rajamine küngaste nõlvadel või veekogu kallastel. · Segaviljanduse meetmed rabapõldudes, viljapõldude vahel üheaastaste kultuurtaimede kasutamine terasspõllunduses. · Järskudel nõlvadel kasvatamine 2.TUUL (rohtla ja kõrbevööndis +inimtegevus) · Lahendused: · Ei tohi suuri välju korraga ülesharida , osa tuleb jätta rohukatte alla. · Tuleb rajada põõsastest ja puudest tuulekaitse hekid. · Mulda säästvate põlluharimis viiside kasutamine N:mittekünni meetodid · Read risti valitsevate tuulte suudadega. 3.MULDADE SOOLDUMINE Põhj: muldade niisutamine niisutusvesi toob kaasa põhjavee taseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale vees lahustu...
korallriffe ülimalt mitmekesise mereelustikuga. (4) 8 Kokkuvõte Referaat on kirjutatud riigist Filipiinid, info otsimine selle riigi kohta ostus raskemaks kui esmapilgul paistis, kuid autor sai tänu referaadile palju uusi teadmisi sellest riigist ja kindlasti ka teadmisi arvutikasutamise valdkonnast. Filipiinide pidala on niivõrd väike kuid saared rahvarohked, kui arvestada et enamus territooriumist on vesi, pea 300 000 km 2 kogupindala ja 52 mljonit elanikku. Autor tänab meeldiva koostöö eest juhendajaid. 9 Kasutatud kirjandus 1. Maailma maad. Tallinn: Eesti raamat, 1987. 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Philippines#Climate 15.05.09 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Filipiinid 15.05.09 4
2. EUROOPA METSANDUSSTRATEEGIA: ÜLDINE RAAMISTIK............................................................5 1. METSADE TÄHTSUS EUROOPA LIIDUS....................................................................................................6 3. METSARESSURSID JA NENDE KASUTAMINE EUROOPAS..................................................................9 4. PÕHJA- JA LÄÄNEMERE MAAD MAJANDAVAD METSI SÄÄSTLIKULT...................................... 12 5. EUROOPA MAADES SUURENEB METSANDE PIDALA........................................................................14 6. ÕIGUSLIK ALUS.............................................................................................................................................16 7. EUROOPA PARLAMENDI ROLL................................................................................................................17 8. EUROOPA METSAPOLIITIKAT KUJUNDAB PALJUDE RAHVUSVAHELISTE ORGANISATSIOONIDE TEGEVUS.......................................
erinevate rahvaste külad. Palawani saar vihmametsad ja korallilaguunid. Boracay saar tuntud eelkõige rannapuhkuse sihtkohana. Apo rifi rahvuspark sukeldujate unistus. Kokkuvõtte Referaat on kirjutatud riigist Filipiinid, info otsimine selle riigi kohta ostus raskemaks kui esmapilgul paistis, kuid autor sai tänu referaadile palju uusi teadmisi sellest riigist ja kindlasti ka teadmisi arvutikasutamise valdkonnast. Filipiinide pidala on niivõrd väike kuid saared rahvarohked, kui arvestada et enamus territooriumist on vesi, pea 300 000 km 2 kogupindala ja 52 mljonit elanikku. Autor tänab meeldiva koostöö eest juhendajaid. Kasutatut kirjandus http://park.org/Philippines/government/geninfo.htm http://www.maailmakool.ee/?arengumaa=filipiinid http://www.philippines.hvu.nl/ http://wiki.gomaailm.ee/wiki/filipiinid/ http://www.infoplease.com/country/philippines.html https://www.cia
Külgjuured tekivad endogeenselt (organismis endas tekkiv v. tekkinud, seestpoolt pärinev, sisemistest põhjustest tingitud). Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri e adventiivjuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Lisajuured arenevad samuti peritsüklist või vanematel taimedel teisniinest. Lisajuurtel on taime elus suur tähtsus. Nad suurendavad juurestiku pidala kindlustades seega parema toitainete ja veega varustamise. Lisajuurte tõttu on võimalik paljude taimede vegetatiivne paljundamine pistikute, võsundite , sibulate, mugulate, lehtede jne abil. Juure vöötmed: *Juure tipus asub kasvukuhik, mis on kaetud seda kaitsva juurekübaraga ehk kalüptraga. See kooseneb elusatest parenhüümirakkudest . Juurekübar kaitseb õrnu kasvukuhiku algkoe rakke, eriti kiird-ja inisiaalrakke, et need ei hõõrduks vastu mulda
Pi on mootori indikaator võimsus, sõltub Pi=piVh*n*i/z kW Pi-indikaator rõhk Diagrammil joonis 4 on ühe töötsükli tegelik töö silindris, tähistatud A. Ühetöötsükli jooksul sooritatud töö on sooritatud +A -A' algebraline summa, kusjuures pind A kujutab paisumis protsessis sooritatud tööd. A' kulutatud töö. Kulutatakse abitaktide (sisse ja väljalase ) läbiviimiseks, sest klapid omavad minisugust hüdraulilist takistust, sellejaoks kulutatakse tööd. Ja selle pidala A järgi. Selle järgi saab arvutada keskmise indikaator rõhu pi= A/a*m A-indikaator töö pindala, mis määratakse vahetult indikaator diagrammilt planimeeteerimise teel. Igal planimeetril on olemas oma mastaap, mille ühikuks on (mm/MPa)-m p0 on paromeetriline rõhk. Pa sisseimemise alarõhk. Vh-kolvikäigu maht. See indikaator rõhk on käsitletav teatud ristküliku 1.2.3.4.- selle ristküliku pindala = A. n(p/s)- indikaator võimsus
integraal integreerimispiirkonna pindala. Järelikult on antud integraali väärtus 1 a 2 a2 2 2 8 2.2.4 Teist liiki joonintegraali rakendusi. 2.2.4.1 Tasandilise kujundi pindala. Kui piirkond D on piiratud joonega L, mis on antud parameetriliste võrranditega x xt t , , y yt siis piirkonna D pidala saab arvutada valemitest 1 S xdy S ydx S 2 xdy ydx L L L (Meenutame, et ringkäigu suund joonel L toimub vastupidiselt kellaosuti liikumise suunale) Näide 52
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
