= arccos( ) = arccos( ) = arccos 0,991 = 7,692 = 7 41'34 '' 2 a 2 112 Väikese hammasratta hammaste arv: Z 148 Z1 = '' = = 39,57 hammast ih + 1 2, 74 + 1 Valin Z1 = 39 hammast Suure hammasratta hammaste arv: Z 2 = Z - Z1 = 148 - 39 = 109hammast Tegelik ülekandearv: Z 109 ih''' = 2 = = 2,798 Z1 39 Konveierlindi tegelik kiirus: n Z 1 Dk 1400 3,14 39 0,32 m vteg = el = = 2,097( ) 30 ir Z 2 2 30 4 108 2 s Konveierlindi kõrvalekalle: vteg - v k 2,097 - 2 N = 100% = 100% = 4,8% ,mis on väiksem kui lubatud 5% vk 2 Hammasrataste läbimõõdud Jaotusringjoone läbimõõt: 7 Z1 m 39 1,5 1
hapniku niteks ssiniku. Kigepealt 1KG tahke vi vedelktuse tarbimisainet. Summeerides need kik suurused(liites nad kokku) ja lahutades sellest summast 1kg ktuses oleva hapnikumassi, saame teada mitu kg kulub hapnikku 1kg (tahke vi vedelktuse) pletamiseks. Selleks et ktus ra pleks on vaja tagada see et igale osale on vimalik hapniku judmine, et oleks ideaalselt ra segada hk ja ktus, kuid seda ei ole vimalik teha . ja seeprast koldesse antakse alati rohkem hku kui teoreetiliselt vajalik hukogus Vteg.(on suurem kui)V0 V0=Ct+Ht+So+p-O2(jagatud)100*1,429*0,21 (m3hk/1kgktuse) (delta)V on liighk. Philiseks karakteristikuks mille abil otsustatakse kui palju seda liighku on vaja anda - Kolde Liighutegur (alfa)K Kolde liighutegur - tegelikult koldesse antav Vteg.(jagatud)V0 , sltub pletatava ktuse liigist ja selle ktuse struktuurist on ta tahke ktus. Ta sltub ktuse jahvatuspeensusest(mida peenem seda parem), veel sltub ta kolde
4)C+O2=2CO+Q=9,9 MJ/Kg Keemiline mittetäilik põlemine tähendab, et suitsugaasides on põlevad keemilisedelemendid sees. Mehaaniline mittetäielik põlemine: (tahkete kütuste puhul)perioodiliselt võetakse tuhaproov ja tehakse kindlaks et tuhas on veel süsinik. Mehaaniline põlemiskadu. Põhjuseks võib olla, et gaaside põlemiskiirus on liiga suur. Üheks põlemisega seotud karakteristikuks on liigõhutegur koldes: V0- teoreetiline täilikuks põlemiseks vajalik õhukogus Vteg- tegelik õhukogus m3/kg Teoreetilisest õhukogust ei piisa tavaliselt. Et kütus põleks täielikult ära antakse alati rohkem õhku Vteg- V0=V V-liigõhk Liigõhutegur koldes- sõltub kütuse liigist, kõige väiksem gaasil u =1,04...1,5; tolmu kujul =1,2...1,3; vedel =1,1...1,15; kiht põletamisel =1,3...1,5 Katlast väljudes on suurem. l=1,3. Kuna enamus katlad töötavad alarõhu all. Summaarne gaaside maht Vg=Vco2+VSO2+VO2+VN2+VH2O
ΘR – vee temperatuur etalonmahuti kalibreerimise ajal kalibreerimistunnistuse järgi (°C); ΘN - etalonmahuti seinte temperatuur, mis taatluse ajal võetakse võrdseks vee temperatuuriga etalonmahutis (°C); α – etalonmahuti materjali lineaarse soojuspaisumisteguri arvväärtus – etalonseadme dokumentatsioonist - (1/°C). Kuna vee maht sõltub tema temperatuurist, siis etalonkuluseadme korral tegelikult läbi iga veearvesti voolanud vee koguse Vteg leiame seosest & = [1 + ' ∙ !"( − "# $], (5) kus ΘK – vee temperatuur enne esimest arvestit (°C); β – vee mahu paisumistegur (1/°C). Etalonmassiseadme korral tegelikult läbi iga veearvesti voolanud vee koguse V1teg leiame seosest * & = )∙ = , ∙ ) ∙ - , (6) +
annaabi.ee 
