Kõrge vererõhk Kõrge vererõhk ehk hüpertooniatõbi on seisund, mille tõttu on inimesel pidevalt kõrgenenud vererõhk. Kõrgeks vererõhuks peetakse rõhku alates 140/90mmHg Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mille teket soodustavad: liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Sageli on see pärilik, sega eelsoodumusega isikud peavad eriti hoolsalt vältima ohutegureid. Kõige suuremateks ohteguriteks on stress ja liigne soola tarbimine. Kõrge vererõhk tekib kui arterid on liiga pinges ja tihenenud. Süda peab selel tagajärjel rakendama rohkem jõudu vere läbisurumiseks kitsenenud veresoontest. Seega on pidevalt kõrge vererõhk südamele väga koormav.
● Alkohol võib kahjustada ka kõhunääret ehk nääret, mis aitab seedida. Magu ja kõhunääre ● Alkohol ärritab magu. Ka väikene kogus võib tekitada iiveldust. ● Pidev alkoholi tarbimine võib tekitada verejooksu maos. ● Alkohol võib kahjustada ka kõhunääret ehk nääret, mis aitab seedida. ● Probleemid kõhunäärmega võivad tekitada tugevat valu ning põhjustada diabeeti Mõju vaimsele tervisele ● Alkoholitarvitamine ja depressioon ning ärevus on omavahel vastastikuses seoses – naistel järgneb depressioonile, meestel järgneb sõltuvusele Mõju vaimsele tervisele ● Alkoholitarvitamine ja depressioon ning ärevus on omavahel vastastikuses seoses – naistel järgneb depressioonile, meestel järgneb sõltuvusele ● Uimastite kasutamise risk ● Ärevushäirete risk Mõju vaimsele tervisele ● Alkoholitarvitamine ja depressioon ning ärevus
Uue lapse sünd Mehe ja naise vaheline truudusetus HAIGUSED JA STRESS Võimumängud Haigused piiravad töökohustuste Koduväliste pingete väljaelamine pereringis täitmist Õpilased jäävad maha õppeprogrammist STRESSIGA TOIMETULEK Puhkus Liikumine Tervislik toit Valgusravi STRESSIGA TOIMETULEKU VÄÄRAD TEOD Alkoholitarvitamine Suitsetamine Narkootikumide tarvitamine Liigsöömine NO STRESS!
Rahvatervis 1. Dr. Enno Kross ütleb, et mõõdukas alkoholitarvitamine on see kogus alkoholi, mille korral haigestumisi ning surmasid on kõige vähem. 10-30 grammi päevas on mõõdukas alkotarbimine (Postimees). Tervist ohustav alkoholi tarbimine – alkoholi tarvitamine kogustes, mille puhul suureneb risk kahjulikke mõjude tekkeks inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele. Ohtlik on siis kui mehed joovad päevas üle 4 alkoholiühiku ning naised üle 2; nädalas on vähem kui 3 täiesti alkoholivaba päeva (Alkoinfo). 2
Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille tagajärjel võivad sündida nõrgamõistuslikud lapsed. Alkoholi joobeastet määratakse vere etanoolisisaldusega, mida mõõdetakse promillides. 0,5 promilli juures pikeneb inimese reaktsiooniaeg, mis on ka juriidiline etanoolisisalduse piir veres. 5-promilline joove toob kaasa kinda surma. Haigetel inimestele ja lastel on surmav etanoolisisaldus veelgi väiksem. Alkoholitarvitamine tekitab sõltuvust ja sõltuvus tekib noorukitel kiiremini, kui täiskasvanutel. Alkohoolikutel avalduvad kiiresti ka tervisehäired. Alkoholijoove tunnusteks on : meeleolu tõus, jutukus, elavus – väsimus, kõne ja liikumishäired, loidus, unisus – tugevad tasakaaluhäired – mälukaotus (uinub, kus juhtub).
hakkab haiguste risk vähenema. Organismi kahjustab alkoholis leiduv etanool, mistõttu ei ole vahet, millist alkohoolset jooki juua. Mõju sõltub absoluutse alkoholi kogusest, mitte joogi kangusest ja liigist. Pikaajalise tervisemõju seisukohast ei ole ka olulist tähtsust joomise harjumustel kas juuakse palju korraga või vähem, aga sageli (tähtsust võib olla konkreetsete tervisemõjude puhul, aga mitte üldistatult). Alkoholitarvitamine ja depressioon ning ärevus on omavahel vastastikuses seoses. Uuringud näitavad, et inimestel, kellel on depressioon ja meeleoluhäired, on kõrgenenud risk alkoholisõltuvuse tekkeks ja alkoholisõltlastel omakorda on suurenenud oht depressiooni ja meeleoluhäirete tekkeks. Meestel eelneb sageli alkoholi liigtarvitamine või muud uimastiprobleemid depressioonile, naistel eelneb sageli depressioon alkoholiprobleemidele. Samas vähenevad paljud depressiooni
probleeme. Paljudel inimestel aga väljub joomine järk-järgult kontrolli alt ja alkoholitarvitajal tekivad kas joomahood, pidev, kahjustav joomine või alkoholism ehk alkoholisõltuvus. Alkoholi suurtes kogustes ja regulaarselt juues tekitad tõsise riski sõltuvuse tekkeks. Näiteks Suurbritannias vajab ekspertide hinnangul iga 17. inimene päeva möödasaatmiseks alkoholi. Sellisel sõltuvusel on oluline mõju ka alkoholi tarbija perekonnale ja sõpradele. Millist mõju avaldab krooniline alkoholitarvitamine organismile? Seedetrakt- Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks on sageli kõhunäärme põletik. Maks- Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos. Sagenevad haigestumine maksavähki ja söögitoru veenide laienemine, millega kaasnevad eluohtlikud verejooksud.
Alkoholi kuritarvitamine on kergem häire kui sõl- tuvus. Kuritarvitamine ehk väärtarvitamine võib, kuid ei pruugi eelneda sõltuvusele. On inimesi, kes võivad pikka aega alkoholi kuritarvitada, ilma et neil areneks sõltuvus. Kahjuks ei osata prog- noosida, kellele saab alkohol saatuslikuks ja kes võib juua ilma drastiliste tagajärgedeta. Kuritarvitamisele viitab see, kui viimase 12 kuu jooksul on esinenud üks või rohkem järgmistest tunnustest: 1. korduv alkoholitarvitamine, mis põhjustab rollihäireid tööl, kodus või koolis: töökollek- tiivi- või pereliikmena kohustuste hooletusse jätmist, töölt või koolist puudumist 2. korduv tervise ja elu ohtu seadmine, näiteks purjuspäi autojuhtimine, masinate või mehha- nismidega töötamine 3. alkoholi korduva kasutamisega seotud õigus- Alkoholi liigtarvitaja on: likud probleemid, näiteks purjusolekust tingi- tööealine mees, kes joob
http://www.alkoinfo.ee/et/faktid/alkoholist-tingitud-kahjud http://www.annaabi.com/s%C3%B5ltuvused-m36609.html http://ave.ee/index.php?sekt=5&page_id=9&l=2 http://www.kliinikum.ee/attachments/article/522/Suitsetamine_raseduse_ajal_tosised_ faktid.pdf http://www.kliinikum.ee/attachments/article/108/Tubaka_mojud_tervisele.pdf http://www.hot.ee/veskur/Tervis/Suitsetamine.htm Michael Hardiman "Sõltuvus" Tallinn Tänapäev 2000 F.Rotgers, M.F.Kern, R.Hoeltzel " Vastutustundlik alkoholitarvitamine" Ersen 2005 Helen Sutt "Alkohol ja alkoholismist " PowerPoint
Iga alkoholikogus ja ükskõik kui harva, tõstab vähi riski. 8 Mida suuremad kogused, seda suurem risk. Vähkkasvajate tekkemehhanism võib küll erinev olla, aga seos alkoholiga on leitud vähemalt seitsme vähiliigi puhul. (Alkoinfo, 2011) 1.2.3. Vaimne tervis Alkohol mõjutab erinevate neurotransmitterite taset meie organismis. Neurotransmitterid aitavad meil oma tujusid kontrollida. Seetõttu võib pikemaajaline alkoholitarvitamine viia depressiooni või ärevushäireteni. Kui inimesel on depressioon või ärevushäired juba välja kujunenud, siis alkohol sageli võimendab neid. Alkohol mõjutab meie enesekontrollivõimet ja inimene muutub üliimpulsiivseks. Mures ja samal ajal purjus inimene teeb endale viga suurema tõenäosusega kui kaine inimene. Ka enesetapumõtted tekivad joobes olles lihtsamini. Pikaajaline liigne alkoholi tarvitamine põhjustab sageli ka mäluhäireid
Vananemisega kaasnevate muutuste tõttu ainevahetuses ja füsioloogias võivad eakatele kahjulikult mõjuda väiksemad kogused kui noortele. Alkohol Alkoholiprobleemiga patsientide uuring kuues Euroopa riigis näitas, et alkoholiprobleemidega eakatel esines rohkem füüsilisi terviseprobleeme kui noortel, hoolimata sellest, et nad jõid vähem ja sõltusid alkoholist vähem. Liigne alkoholitarvitamine võib eakatel süvendada ka vananemisega kaasnevaid tervisehäireid. Terviseprobleemidega eakad, kes tarbivad palju alkoholi, on suuremas ohus ning just neile tuleks suunata selle probleemi sekkumismeetmed. Alkohol Alkoholi ja uimastite koostarbimine suurendab sotsiaalsete ja terviseprobleemide riski. Näiliselt kahjututel retsepti või käsimüügiravimitel võib ilmneda koostoime alkoholiga,
ja tagasihoidlikkust. · Alkohol võib muuta inimese sõnakaks, vaidlushimuliseks ja agressiivseks. Kunagi ei ole võimalik ette teada, kes muutub juues ebameeldivaks. · Pidev joomine kahjustab tõsiselt nii vaimselt kui füüsilist tervist. Pikaajaline liigtarvitamine põhjustab näiteks maksatsirroosi, mitmesuguseid vähivorme ja südamehaigusi. · Liigjoomine võib viia alkoholimürgistusteni, millega võib kaasneda kooma või isegi surm · Alkoholitarvitamine on otseselt seotud paljude sotsiaalsete probleemidega, alates vägivaldsetest kuritegudest kuni perevägivalla, vigastuste ja liiklussurmadeni (Tervise Arengu Instituut, 2009.) 1.3. Alkoholi tarbimine koolinoorte seas Enamik koolinoori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu. Uuringud näitavad, et paljud koolinoored ei peagi neid jooke alkoholiks
valimine ning veidi pikem trenn kindlatel päevadel. Vali hoolikalt endale sobiv ja meeldiv treening - mõnele sobib jooga, kuid teine saab parima laengu just aeroobikast. Oluline on, et tunneksid ennast liigutades ja pärast seda hästi ning su keha oleks õnnelik. 4. Hoidu mürkidest! Pinged, probleemid ja stress tõukavad noori sageli alkoholi ja ka muude ainete küüsi. Levinuim on siiski alkoholitarvitamine, mis võib areneda alkoholismiks, tuues kaasa lõpmatult terviseprobleeme. Kannatavad enim maks ja magu, alkohol võib viia raskemate haigusteni - maksatsirroos ja erinevad vähivormid. Kui ei suudeta liigsest tarbimisest vabaneda, riskitakse tõsiselt nii tulevikuväljavaadetega kui ka tervisega, mis teatavasti on inimese kalleim vara. 5. Peleta stressi!
Mayo Clinic, (2014). Alcoholism. Kuvatud 15. september, 2014, võrgulehel: http://www.mayoclinic.org/diseases- conditions/alcoholism/basics/symptoms/con-20020866 Postimees, 09.12.2010. Parteidelt võib oodata tõsisemat võitlust alkoholiga. Kuvatud 13. september, 2014, võrgulehel: http://tarbija24.postimees.ee/354673/parteidelt-voib-oodata-tosisemat-voitlust- alkoholiga Rotgers, F., Kern, M. F. & Hoeltzel, R. (2002). Vatutustundlik alkoholitarvitamine. Kirjastus: ERSEN Sisekaitseakadeemia (2004). Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat. Tallinn Vikipeedia, (2014). Alkohol. Kuvatud 22. september, 2014, võrgulehel: http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol Vikipeedia, (2014). Alkoholism. Kuvatud 22. september, 2014, võrgulehel: http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholism 19 Alkoholi mõju tervisele Joonis http://terve-eesti
dulaual annavad endast märku nii vereanalüüsi tulemuse kui keha- sele kaasa. kaalu muutustes. 1 Kõrge vererõhk Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mida mõju- tavad liigne kehakaal, stress, vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Kõrgvererõhktõbe tuleb ravida ravi- mitega ja toetada ravi tervisliku eluviisi, sealhulgas tervisliku toitumisega. Soovitused kõrge vererõhu korral Vererõhku mõjutavad elustiiliga seotud tegurid Soovituslik eesmärk vererõhu langetamiseks Naatriumi tarvitamine <5 g keedusoola (<2 g naatriumit) päevas
Nii võib tunduda, et inimene kannab rohkem, kuid tegelikult on tegemist algava probleemiga. Pidev joomine kahjustab tõsiselt nii vaimset kui füüsilist tervist; ·Alkohol võib muuta inimese sõnakaks, vaidlushimuliseks ja agressiivseks. Kunagi ei ole võimalik ette teada, kes muutub juues ebameeldivaks; ·Tõsine liigjoomine võib viia alkoholimürgistuseni, millega võib kaasneda kooma või isegi surm; ·Alkoholitarvitamine on otseselt seotud paljude hädadega, alates vägivaldsetest kuritegudest kuni perevägivalla, vigastuste ja liiklussurmadeni; ·Pikaajaline alkoholi liigtarvitamine põhjustab ka mitmesuguseid haigusi, nagu näiteks maksatsirroos, mitmesugused vähivormid ja südamehaigused. Millist mõju avaldab krooniline alkoholitarvitamine organismile? Seedetrakt Alkoholi liigtarvitamise korral kahjustub söögitoru, suureneb söögitoruvähi oht,
- Kõige suurema osakaaluga on kehaline väärkohtlemine. · Võrreldes 2010. aastaga kasvas selle registreerimine 4320-lt kuriteolt 4785-ni ja osakaal vägivallakuritegude hulgas suurenes 62%-lt 65%-ni. - Osakaalu poolest järgnevad ähvardamine (677 juhtumit, 9%), avaliku korra raske rikkumine (540, 7%) ning röövimine (525, 7%). - Raske tervisekahjustamise kuritegusid oli 120, nendest 16 olid põhjustatud ettevaatamatusest. Vägivalla kasutamine ja alkoholitarvitamine Perevägivald - Hõlmab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas või praeguste või endiste abikaasade või partnerite vahel. - Aasta jooksul kogeb paarisuhtevägivalda üks paar kümnest ning iga teine paarisuhte kogemusega inimene on elu jooksul vähemalt korra kokku puutunud paarisuhtevägivallaga. - 81% kannatanutest moodustavad naised ja 19% mehed.
6 Kuritegevus EVs ARVESTUS kaitsev tegur. Nimelt selgus uuringust, et 55 protsenti vene rahvusest ja 59 protsenti eestlastest ei elanud enne suitsiidi koos partneriga. Kõlvese sõnul ei saa suitsiidi puhul siiski ühte või teist riskitegurit üle- ega alatähtsustada, sest tihti on mitu põhjust korraga. «Liigne alkoholitarvitamine võib tuua kaasa töö- ja perekaotuse või vastupidi, inimene hakkab pärast neid sündmusi jooma,» selgitas ta. Iseseisvuse alguses sagenesid enesetapud kõigi eestimaalaste seas – 90ndate keskpaigaks 41 enesetapuni 100 000 inimese kohta. Halvimaks aastaks oli 1994, mil oma elu külge pani käe veidi üle 600 inimese. Ta nentis, et enesetappude arvu vähenemisest hoolimata on Eesti suitsiidide poolest Euroopas endiselt kõrgel kuuendal kohal. «Olulisemaid tegureid enesetappude
sünnitada. Eestis on umbes 8% abortidest alaealiste omad. Seks on väga oluline täiskasvanute staatuse sümbol, kuid seotud ka sõprade hoiakutega. Umbes pooled alaealised on seda kogenud. On leitud, et need, kes tarvitavad alkoholi ja narkootikume, tegelevad tõenäoliselt ka riskeeriva seksuaalkäitumisega. See tähendab kaitsevahendite seksuaalvahekorda. Selle tagajärjed teatavasti on rasedus, HIV, suguhaigused. Samas mõjutavad alkoholitarvitamine ja narkootikumid samuti riskeerivat seksuaalkäitumist. Miks noored käituvad riskivalt: põhjusi on palju * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsioonijanulisus, hüperaktiivsus jne) * ebarealistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim * soov muljet avaldada kellelegi olulisele * kättesaadavus
Kunagi ei ole võimalik ette teada, kes muutub juues ebameeldivaks. · Pidev joomine kahjustab tõsiselt nii vaimselt kui füüsilist tervist. Pikaajaline liigtarvitamine põhjustab näiteks maksatsirroosi, mitmesuguseid vähivorme ja südamehaigusi. 5 · Liigjoomine võib viia alkoholimürgistusteni, millega võib kaasneda kooma või isegi surm · Alkoholitarvitamine on otseselt seotud paljude sotsiaalsete probleemidega, alates vägivaldsetest kuritegudest kuni perevägivalla, vigastuste ja liiklussurmadeni (Tervise Arengu Instituut, 2009). 1.3 Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte seas. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2005/2006 õppeaasta uuringu raportist selgus, et võrreldes teiste maailma riikidega on Eestis kõige suurem nende 15 aastaste osakaal, kes on esimest korda purjus olnud enne 13. eluaastat
Kuidas arst ravi juhib? Kuna epileptiline hoog võib olla ka mingi teise haiguse väljendus, siis tuleb kõigepealt välja selgitada, kas pole tegemist mingi muu haigusega. Kui ollakse kindlad, et inimesel pole mingit koheselt diagnoositavat haigust, siis tavaliselt ühe hoo järel ravimeid ei määrata. Sel juhul soovitatakse jälgida elustiili - hoida rangemalt une-ärkveloleku rütmi, vähem tarvitada alkoholi jms. (magamatus ja alkoholitarvitamine soodustavad hoogude teket). Kahjuks järgneb umbes pooltel inimestel esimesele hoole ka teine. See viitab kindlalt ravimise vajalikkusele. Konkreetseid epilepsiavastaseid ravimeid on mitmeid ja arsti ülesanne on määrata neist sobivaim. Epilepsiavastaste ravimite annuseid suurendatakse järk-järgult ja jäetakse ära samuti järk-järgult. Ravi eesmärgiks on hoogude täielik lakkamine. Tavaliselt saadakse hood kontrolli alla ühte ravimit tarvitades
ALKOHOLI KURITARVITAMINE Alkoholi kuritarvitamine on kergem häire kui sõltuvus. Kuritarvitamine ehk väärtarvitamine võib, kuid ei pruugi eelneda sõltuvusele. On inimesi, kes võivad pikka aega alkoholi kuritarvitada, ilma et neil areneks sõltuvus. Kahjuks ei osata prognoosida, kellele saab alkohol saatuslikuks ja kes võib juua ilma drastiliste tagajärgedeta. Kuritarvitamisele viitab see, kui viimase 12 kuu jooksul on esinenud üks või rohkem järgmistest tunnustest: 1. korduv alkoholitarvitamine, mis põhjustab rollihäireid tööl, kodus või koolis: töökollektiivi- või pereliikmena kohustuste hooletusse jätmist, töölt või koolist puudumist 2. korduv tervise ja elu ohtu seadmine, näiteks purjuspäi autojuhtimine, masinate või mehhanismidega töötamine 3. alkoholi korduva kasutamisega seotud õiguslikud probleemid, näiteks purjusolekust tingitud arest 4. alkoholi tarvitamise jätkamine, vaatamata korduvatele ja püsivatele häiretele sotsiaalsetes suhetes (nt
6. Haigused ja stress Suurt emotsionaalset pinget põhjustavad elusündmused, nagu näiteks töökohast ilmajäämine või lähedase inimese kaotus, tõstavad oluliselt riski haigestuda kehalistesse haigustesse ning kutsuvad sageli esile hingeelu häireid. Stressi mõju tervisele võib tuleneda otseselt muutustest organismi talituses, mille mure või kriisi läbielamine tekitab. Ent see võib olla tingitud ka stressist tulenevaist tavapärase käitumise muutustest (sagenenud alkoholitarvitamine, suitsetamine, õnnetused jne) (Elenurm jt 1997: 59). Stressori toimel käivitub organismis hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stressihormoonid, mis mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid. Väga tundlikud stressile on süda ja vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust kõige paremini (Elenurm jt 1997: 59). Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks
* juhuslikud - haigestumine, kukkumine, avariis vigasaamine jne. *naise tervisega seotud - kroonilised haigused, mis takistavad raseduse kulgu)põh- 16 justavad mitme järjestikuse raseduse katkemist). Loote hilisemas arengus võib kriitilisemaks pidada 18. ja 22.nädala vahele jäävat perioodi. Kahjulikud faktori on näiteks : *ema psüühiline stress, *ema ja isa halvad harjumused(suitsetamine,alkoholitarvitamine), *haigused, mida ema raseduse ajal põeb(eriti viirushaigused), *teatud olmetegurid(ema kokkupuude mitmesuguste värvainetega korteri remondi ajal vms.). Raseduse esimesel perioodil, enne loote liigutusi, võib naise psüühiline seisund olla üsna vastuoluline.Tihti mõjutab selle perioodi tundmusi mehe suhtumine. Raseduse teisel perioodil, tundes loote liigutusi, saab naine kindlust juurde.Sel perioo dil toimuks nagu ema ja lapse kokkukasvamine. Kolmas periood on sünnituseelne
joomise kiirusest ja sellest, kas Sa joomise ajal ka sööd. Naistel on kehas vähem vett (ja rohkem rasva) kui meestel ning seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus. 2.2.1.Maksahaigused ja vähktõbi Maksal on oluline roll toidu omastamisel, nakkustega võitlemisel, verevoolu reguleerimisel ja mürkainete, kaasa arvatud alkoholi eemaldamisel organismist. Pikaajaline alkoholitarvitamine kahjustab maksa kolmes etapis. Esimeses etapis aeglustab etanooli lõhustumine rasvade lagundamist, mistõttu need hakkavad maksa ladestuma. Seda haigusseisundit nimetatakse rasvmaksaks. Aja jooksul võib sellest areneda krooniline maksapõletik ehk hepatiit. Lisaks sellele, et alkohol võib otseseks hepatiidi põhjustajaks olla, vähendab ta ka organismi vastupanuvõimet B- ja C-hepatiidiviiruse suhtes. Ravi puudumisel lagundab põletik rakke ja need hukkuvad
düssotsiaalse (kalk, ükskõikne, agressiivne, vägivaldne, vastutustundetu) käitumise tekkega, kusjuures tähtis on pärilikkuse osakaal. See variant esineb peamiselt meestel. Praktilises töös ei õnnestu nii puhtaid tüüpe siiski eristada. Alkoholismi bioloogilisi tekkemehhanisme on palju uuritud, ometi on selle patogeneesi (tõve tekke ja kulu) osas veel palju lahendamata küsimusi. (Jaanus Mumma, alkoholism, https://www.kliinik.ee/, 2009) Noorte alkoholitarvitamine. 11- aastaselt on alkoholi proovinud iga neljas noor.15-aastasena on juba seitse noort kümnest alkoholi proovinud. Keskmiselt proovitakse alkoholi 12,4 aasta vanuses. Uuringutes loetakse proovimiseks rohkem kui paari lonksu joomist. 15- aastastest poistest ei ole alkoholi proovinud 30%-ni ja tüdrukutest 27%. Pärast proovimist jõutakse üsna kiiresti regulaarsema alkoholitarvitamise juurde. Esmakordne purju joomine toimub keskmiselt 13,4 aastaselt
Segadus, unustamine, kokutamine; tähelepanuraskused, raskused detailide meenutamisel; suurenenud õnnetuseoht. Depressioon: murelik, vaevatud, puhkeb kergesti nutma; isolatsioon, suhetest tagasitõmbumine; apaatia, kurnatus, igavus, aeglane mõtlemine. Usalduse kadumine enda, teiste ja tööandja vastu. Suutmatus lõdvestuda, uinumishäired, unehäired, õudusunenäod; suurenenud alkoholitarvitamine, unerohtude tarvitamine, liialdatud suitsetamine, kangete uimastite tarvitamine. Kiire tüüpiliste käitumismustrite vaheldumine, suured tunnete kõikumised. Ebavajalik riskide otsimine, teatav valmidus vägivallaks. 182 Otsustamisraskused, halvad töötulemused, objektiivsuse kadu. Vaadete, arvamuste, eelarvamuste jäikus. Võimalikud kehalised reaktsioonid Raske roidumus, pidev väsimus, kurnatuse tunne, enda liigutamine on raske
annaabi.ee 
