Naiste kuritegevus (1)

SISUKORD
SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3
1. NAISED JA KURITEGEVUS .....................................................................................................4
2. NAISTE KURITEGEVUSE ÜLDOMADUSED........................................................................5
3. SELETUSMUDELID NAISTE KURITEGEVUSELE ..............................................................6
4. ISEÄRASUSED KARISTUSE TÄIDEVIIMISEL SAKSAMAA JA EESTI NÄITEL...........8
KOKKUVÕTE.................................................................................................................................9
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU ........................................................................................10
SISSEJUHATUS
Naised on traditsiooniliselt iseloomustatud nagu armastav, hooliv ja arenenud inimene, aga on füüsiliselt ja vaimselt nõrgemad kui mehed. Kuid samal ajal naised minu arvates kiirem ja lihtsam kohanevad kiiresti muutuvate olukordadega ning kindlasti leiavad väljapääsu tekkinud situatsioonist. Kuid võitlus soolise võrdõiguslikkuse eest, muutuvad sotsiaal-poliitilised hoiakud, moraalsed väärtused, vaimne kultuur, mis on eelnevalt tunnustatud meie ühiskonnas ja naiste vägivald televisiooni ekraanidel on suurenenud naiste kuritegevust. See on väga aktuaalne teema tänapäeval, sest statistika kohaselt naiste kuritegevus kasvab meie riigis ja maailmas. Kriminoloogilised uurimused on seni vähe tegelenud sellega, miks naised panevad toime kuriteod ja miks nad on vähem kriminaalsed kui mehed. Selles töös tahan teha ülevaade andut teemast ning saada vastused enda küsimustele.
1.NAISED JA KURITEGEVUS
Kriminoloogia üldiselt on jagatud eri liikidesse, igaühel on oma eripära mis on väljendatud nii kriminoloogia tunnustes, põhjustes, kui ka võimalustes ennetada erinevaid kuriteode vorme ja nendega toime tulla. Sellise liiki kuulub ka naiste kuritegevus.
Pool elanikkonnast on naised. Nordrhein - Westfaleni justiitministeeriumi andmetel moodustab naiste osa süüdimõistetute hulgast viimasel 10 aastal keskmiselt kõigest 6%. Vatavalt on naistele mõistetud ka vähem vabaduskaotuslikke karistusi. Vaid 11% karistatud naistest on mõistetud vanglakaristus, millest omakorda peaaegu 80% on asendatud katseajaga. See tähendab, et vaid 2.5% kõigist süüdimõistetus naistest kannavad reaalset karistust kinnipidamisasutustes. Võrdluseks: meestele mõistetakse vabaduskaotuslikku karistust peaaegu 3 korda sagedamini. Walteri andmetel on naiste karistusajad nende väiksema kriminaalsuse ja tegude kergema iseloomu tõttu lühemad. (Tael 2009: 45)
Eesti spetsialistide hinnangul muutub naiste kuritegevus aasta-aastalt jõhkramaks ning seetõttu kohaldavad naiskuritegijate puhul üha rohkem vanglakaristust . Politseistatistika kohaselt ei ole naiste osakaal kuritegude sooritamisel eriti kasvanud, kuid sama on Eesti ainsas naistevanglas Harkus kinnipeetavate hulk suurenenud enam kui kaks korda. Naiste osakaal kuritegevuses süüdistavate isikute koguarvus suurim Tallinnas ja Harjumaal , kus iga kaheksas on naine. ( Rand 2000)
Naised ja kuritegevus
* Naiste osatähtsus süüdistatavate isikute koguarvus (Eesti keskmine):
1996.a. – 8, 5%
1997.a. – 9, 3%
1998.a. – 9, 5%
1999.a. – 9, 0%
* Tallinnas ja Harjumaal on naiste osakaal kuritegevuses Eesti kõrgeim:
1996.a. – 9, 6% ( Harjumaa ), 10, 7% (Tallinn)
1997.a. – 11,5%(H), 13, 6%(T)
1998.a. – 13, 5%(H), 14, 6%(T)
1999.a. – 13, 6%(H), 15, 4%(T) Allikas: Statistikaamet
Kuritegevuses süüdistatavad
Aasta Naised(arv)
1999 1006
2000 1116
2001 1201
2002 947
2003 1042
2004 1446
Allikas: Statistikaamet
2. NAISTE KURITEGEVUSE ÜLDOMADUSED
Naiste kuritegevus erineb meeste omast oma kuriteo laadiga, selle tagajärgiga, viisiga, vahenditega ja kannatanu valikuga, nagu ütles akadeemik N.V Kudrjavtsev. Naiste kuritegu on rohkem emotsionaalne ja mitte läbimõeldud.Naiste kuritegevus ei ole meeste omast erinev mitte ainult sageduse poolest, vaid ka sooritatud kuritegude vaatevinklust. Need on põhilised vargused, riisumised ja teiste varavastased teod. Tüüpiline ka lapsetapmine, viimasel ajal seda liiki kuritegu on märgatav eelkõige maal.
Vargus- kõige sagedamini on toime pandud linnapiirkondades, kus on tingitud asjaolud : linnades on rohkem kauplusi, toitlustusettevõtteid. Sammuti olulist rolli mägib elanikke rohkus kui maapiirkondades, sest suurtes linnades keerulisem ilmneb antud kuriteoliik. Vaguse toime pannud naistest on palju neid, kes panevad neid pidevalt: kerjused, hulkurid, kellel ei ole alalist elamisluba. Ja just nende isikutega on väga raske läbi viia erinevaid tegevusi, et takistada kuritegevust ja kuritegijaid paremaks muuta. (Kudrjavtsev 1999)
Naiste vägivallakuriteod hõivavad väikest protsenti võrreldes meeste omadega, ainult 7-10%, see on selge mehe ja naise sotsiaalserolli erinevusest. Oluliselt erinevad naistevägivalla kuriteode motiivid: peamiselt need on armukadedus, kättemaks, kadedus, soov vabaneda ohvrist. Viimasel aastatel on rohkem selliseid kuritegusid nagu mõrv huligaansuse või kasuiha motiividest, röövimise käigus. Huvatav on see fakt, et suureneb vägivaldsekuriteode arv mis on toime pandud erilise julmusega. Minu arvates selle põhjuseks on muutuv naiste sotsiaalne roll, seetõttu tekkib psühholoogiline ebastabiilsus ja ebakindlus, puuduvad lastekasvatuse oskused.
Lapsetapmine- st vastsündinu tapmine . Seda kuriteoliiki panevad toime eelkõige noored naised, kes on halvasti kohanenud kaasaegse eluga, ilma elatusvahendi ja elamiskohata. Lapsetapmine toimub peamiselt maapiirkondades, kus ei ole piisavalt medetsiintehnikat varasemaks diagnoosimiseks ja soovimatut rasedust lõpetamiseks. Sammuti on piiratud teadmised rasestumisvastastest vahenditest. (Kudrjavtsev 1999)
3. SELETUSMUDELID NAISTE KURITEGEVUSELE
Schwindi ja Franke järgi on võimalik eristada kahesuguseid seletusi:
Bioloogilise teooriad:
Siia hulka kuuluvad Caesar Lombrozo tööd. Lombrozo oli varaseim kriminoloog, kes tõi välja oma teoorija sellest, miks naised panevad toime kuriteod. Lombrozo järeldas, et iskud arenevad isesuguselt seksuaalsuse ja rassilise piires, nemad erinevad hierarhiliselt nendest , kes on palju rohkem arenenud: valge mees ja kõige primitiivsem mittevalge naine. Lombrozo selgitas, et naiste kuritegevus on vähene inteligentsuse puudumise tõttu. Oma töös ´´Naine kui kurjategija ja prostituut´´, 1894. aastal Lambroso nägi naiste kuritegevuse juurt seksuaalsuses. Selle järgi on meeste kuritegevuse vasteks naistel prostitutsioon. (Simon 1977:11)
1902. aastal ehitas Möbius oma raamatus ´´Naise füsioloogiliselt nõrgamõistuslikkusest´´ üles nõrgamõistuslikkuse teooria, mille kohaselt naisel on vähem seaduserikkumisi seetõttu, et neil puudub selleks kehaline jõud ja intelligentsus .
Kuid bioloogilisi seletusi on loodud ka viimasel aastakümnetel. Need seletavad asja geneetiliselt- kriminaalsed kalduvused on pärilikud ja tihedas seoses intelligentsuse, saavutusvajaduse, impulsiivsuse ja vihaga; või hormonaalselt – agressiivsuse potentsiaali määravad mehe suguhormoonid ja agressiivsus, mis vastutavad kriminaalse käitumise eest. Üks näide selliste uuemaaegsete bioloogiliste seletuste kohta on Cremeri stabilisatsiooniteooria, esitatud teadusartiklis ´´Naiste kriminaalse käitumise uuringutest´´ 1974.aastal. Selle kohaselt annab kromosoom XX naistele suurema vastupanuvõime kriminaalsete ahvatluste suhtes kui meestele nende XY kromosoom.
Bioloogilistele teooriatele võib vastu väita, et need ei suuda ikkagi seletada, miks mõned mehed kõigest hoolimata kuritegijateks ei hakka.
Sotsiaalteaduslikud seletused
Siin võib leida mehelikke, feministlikke ja emantsipeerumise teooriad.
Feministlikud ja emantsipeerumisteooriad näevad kuritegevuse põhjuseid ühiskondlikes tingimustes. Gipser ja Stein-Hilbers näevad oma 1980.aasta kirjutises ´´Kui naised kaotavad oma rolli´´, et naisi rõhutakse kahekordselt – nii palgatöö kui domineeriva mehe poolt. Soorollide jaotuses laduvad naised enam probleemide passiivse lahendamise kui kuritegevuse poole. Selle all on arvatud põgenemist haigusse ehk alkoholismi. Sellest hoolimata vaadeldakse üles kerkivat agressiivsust reaktsioonina allasurumisele.
´´Emantsipatsioonuteooria´´ järgi – näiteks Adleri oma 1975.aastast (´´Õed kuriteos´´) – võrdsustub naiste kuritegevus meeste omaga , kui sisse kasvatatud naiselik rollikäitumine hakkab sarnanema mehe omaga. Mida enam naisi töötab igasugustel kutsealadel, seda sagedamini tekivad neil ka konfliktid seadustega. Meeste kõrge kriminaalsuskvoot võib kasvava võrdõigusliku rollijaotuse tingimustes alaneda.
Mehelikku teooriat esindab väga hästi Lederi 1997.aastal avaldatud raamatus ´´Naiste ja tütarlaste kuritegevus´´ arendatud vaade, mida Schwind nimetab ´´kavaleriteooriaks´´ ja mille kohaselt esitatakse naiste kohta üldse vähem kaebusi. Kui neid ka esitatakse, siis karistatakse neid harvem ja leebemalt. See olevat seotud uurijate ja kohtunike ´´rüütellikkusega´´ ehk teise sõnadega: seda võivad vaadata kui ´´naiste boonust´´. ( Sisekaitseakadeemia 2009)
4. ISEÄRASUSED KARISTUSE TÄIDEVIIMISEL SAKSAMAA JA EESTI NÄITEL
Saksamaa
Naiskinnipeetavate osakaal kõigi kinnipeetavate ulgas on alla 5%. See tähendab, et naisvaglate probleemiks on eelkõige väike kinnipeetavate arv. Nordrhein-Westfalenis on naistele kuues vanglas kokku umbes 800 kohta. Väike arv loob probleeme eelkõige vanglasisese diferentseerimise osas, kuna naistele tuleb võimaldada ema ja lapse osakond , üldhariduse ja kutseõppe võimalused, kinnine ja avatud osakond.
Enamasti väiksemad julgeolekuriskid lubavad ülalpidamises teatud iseärasusi: isiklike rõivaste kandmine, suuremad vabadused ruumide kujundamiseks, kambrite pikem latioleku aeg, leebemad külastusreeglid, luba külastada hooldust vajavaid omakseid jne.
Paljud naisvangid on ise varem langenud vägivalla või seksuaalse kuritarvimise ovriks, millele tuleb reageerida vastavate nõustamis- või ravimeetmetega.
Naiskinnipeetavate hulgas on protsentuaalselt palju suurem osa narkosõltlasi kui meeste hulgas. Selline eriline olukord nõuab nii vastava nõustamise olemaslou, meditsiinilist ravi kui ka kulutusi vajalikule eriravile. (Tael 2009)
Eesti
4% Eesti vangidest on naised. Eeluuritavad paiknevad Tallinna, Tartu ja Viru vanglates . Süüdimõistetud kannavad oma karistust Harku vanglas, kus on tagatud võimalused õppimiseks, töötamiseks ja rehabilitatsioonitegevuseks. Harku vanglas on eraldi emade-laste osakond, mis aitab lapsele tagada vanglatingimustes võimalikult vähekahjustava ja normaalselt arengut soodustava keskkonna. Emade-laste osakonnas saavad vangidest emad oma lapsega koos elada kuni lapse 4- aastaseks saamiseni . Emadele ja lastele on loodud eritingimused – omaette eluruumid ja võimalus ise toitu valmistada. Suurematel lastel on võimalus väljaspool vanglat käia lasteaias, kus nad saavad mängida ja suhelda teiste omaealistega. Osakonda on võimalik paigutada neli ema ja 25last. Vajadusel kohandatakse ruumid vastavalt laste vanusele ja soole. Sotsiaaltöötaja juhendab osakonna igapäevaelu, et lastega tegeldaks sihipäraselt ning arengule vastavalt. Vangla muretseb tarvilikud raamatud, vahendid käeliseks tegevuseks, liikumismängudeks jms. Lisaks on emadel võimalus osta lapsele riideid jm vajalikku.
Uimastiprobleemidega vangidele on loodud 8- kohaline sõltuvus rehabilitatsiooni osakond, mis paikneb teistest vangidest eraldi. Osakonnas viiakse läbi intensiivset programmi, et suurendada toimetulekutsõltuvusega.
Harku vanglas saab omandada nii põhi- ja keskharidust kui ka õmbleja ja katlakütja eriala. Alates 2001. aastast korraldab Harku vangla õmblustsehhi tööd AS Eesti Vanglatööstus. Lisaks õmblustöödele tasustatakse vangide tööd katlamajas, territooriumi ja ruumide koristajatena ning köögis ja pesumajas. ( Justiitsministeerium 2008)
Naisvangide arv
Seisuga 19.10.2009
 
Harku vangla
Murru vangla
Tallinna vangla
Viru vangla
Tartu vangla
Vanglate keskhaigla
Kokku
 Süüdimõistetuid
137
     Naisi
137
0
43
5
11
2
198
Joonis1. Naisvangide arv Eestis
103; 4%
2437; 96%
Mees
Naine
Joonis 2. Süüdimõisetute sugu
KOKKUVÕTE
Naiste kuritegevuse iseärasus on seotud ajalooliselt kindlaks määratud naise kohaga ühiskondliku suhete süsteemis, tema sotsiaalsete rollide ja funktsioonidega ning tema bioloogiliste ja psühholoogiliste omadustega. Naiste kuritegevuse peamised põhjused on tihedalt seotud sotsiaalse arengu vastuoludega.
Naiste kuritegevuse põhjuseks on teatud nähtused ja protsessid:

aktiivne naiste osalemine ühiskondlikus tootmises

ühiskondlikke instutsioonide nõrgenemine ( eriti perekonnad)

Suurenev pinge ühiskonnas, arenevad konfliktid ja vaenlikkus
Eriti praeguses majanduslanguse tingimustes naised on sageli sunnitud toime panema teatud kuriteod, et lihtsalt tagada endale olemasolu selles maailmas. Kahjuks naine ei tunne enam end nõrgena, sest töötab juhtivatel postidel, osalevad aktiivselt avalikus elus, ühesõnaga naised töötavad võrdsalt meestega. Kõrged hinnad poodides ja madal finantsiline seisund, raapuudus lükkavad naist vargusele. Sammuti ülekoormus tööl, väsimus ja närviline pinge tekitavad psühholoogilist stressi, millega võib kaasneda järjekordne kuritegu.
Seega naiste kuritegevuse probleemi ennetamisel tuleb käsitleda võitlusele üldise kuritegevuse vastu.
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU

Tael, I. 2009. Skript Kriminologie. Kriminoloogia Vanglaametnikele. Tallinn: Sisekaitseakadeemia.

Simon, R.J. 1977. Women and Crime . USA: Heath and Company.

Justiitsministeerium: 2008 Vanglate ja kriminaahoolduse aastaraamat 2007. Tallinn: Ministry of Justice.

Kudrjavtsev, V.N. Eminov, V.E. 1999. Kriminoloogia. Moskva : Yurist

http://www.arileht.ee/artikkel/72132

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp

http://www.vangla.ee/41381
10