Finantsraamatupidamise spikker (0)

Arveldused aruandvate isikutega (1)
... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel:
_ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu):
_ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine
_ Tööandjale kulude hüvitamine
Sünteetiline ja analüütiline arvestus
Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva
isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks. Majanduskulude arvestamine ja hüvitamine toimub aruandva isiku poolt esitatud ostudokumentide alusel.
Tööandjale kulude hüvitamine
Tööandja on kokku leppinud kululimiidid töötajaga. Limiiti ületava osa hüvitab töötaja tööandjale.
NÄIDE:Töötaja hüvitab tööandjale kulud, mis ei ole
seotud tööandja ettevõtlusega.
Erisoodustused (1)
Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus , mida antakse töötajale olenemata erisoodustuse andmise ajast.
Erisoodustus on muu hulgas: 1) eluasemekulude täielik või osaline katmine ;
2) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks; 3) kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega;
4) lähetusega seotud kulude hüvitamine piirmäärasidületavas osas; 5) isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine piirmäärasid ületavas osas; 6) laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga; 7) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta
üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama või kõrgema hinnaga;
8) loobumine rahalise nõude sissenõudmisest; 9) taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine.
Erisoodustuste maksustamine
Erisoodustuse summa (tehtud kulu või arvestatud hind) maksustatakse tulumaksuga (määr 21/79 ehk 26,58%) ja sotsiaalmaksuga (määr 33%).
Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus.
Erisoodustus on tehtud lisaks töötasule ja erisoodustuse summat ei isikustata ning enamasti ei ole võimalik saajat kindlaks teha, st saaja on anonüümne.
Omatarve KMS-i mõistes
Kui omatarbe moodustab tööandja sõiduauto tasuta või soodushinnaga
kasutada andmine, on nimetatud käibe maksustatav väärtus
koos käibemaksuga tulumaksuseaduse alusel arvutatud
erisoodustuse hind.
Kui sõiduauto kasutamisel ei peeta sõidupäevikut, on erisoodustuse
hinnaks 256 eurot, ning omatarbe maksustatavaks väärtuseks on
213,33 eurot, sellelt tasumisele kuuluv käibemaks on 42,67 eurot.
Kui töötaja hüvitab sõiduauto eratarbeks kasutatava osa, siis
omatarve puudub ning tegemist on ettevõtte poolt töötajale
osutatava teenusega, millelt tuleb maksta käibemaks. Sel juhul on
töötaja poolt makstav nn hüvitis sõiduauto kasutamise eest
käsitletav tasuna teenuse eest, mis sisaldab käibemaksu.
Tööandja sõiduki kasutamine
tasuta või soodushinnaga (1)
Reguleerib rahandusministri määrus ''Erisoodustuse
hinna määramise kord''.
1. Töötaja kasutab tööandja sõiduautot ja sõiduauto
kasutamise üle arvestust ei peeta ning tööandja ei tõenda
ka muude dokumentidega, et sõiduautot on kasutatud
ainult ettevõtlusega seotud tegevuseks. Muu
dokumendina ei ole piisav sõiduauto kasutamise
kuludokument, sest kuludokument ei näita, et sõiduautot
kasutati ainult töösõitudeks.
Tööandja poolt deklareeritav erisoodustuse hind on 256 eurot.
2. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse nõuetekohaselt
arvestust, millest selgub , et kõik sõidud on seotud
tööandja ettevõtlusega. Töötaja tööülesanded ja töö
tegemise koht on tööandja poolt vormistatud . Töötaja
hüve ei saa ja tööandjal maksukohustust ei ole.
3. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille
kohaselt on töötaja teinud erasõite 300 km kuus ja nende
eest on töötaja tasunud tööandjale 0,30 eurot/km kohta.
Töötaja tasub tööandjale oma sõitude eest vastavalt
määrusele 300 x 0,30 = 90 eurot. Erisoodustust ei teki
ning tööandjal maksukohustust ei ole.
Tööandja muu vara kasutamine tasuta või soodushinnaga
Kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva vara
tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, loetakse erisoodustuse
hinnaks selle vara rendile andmise turuhind või rendile andmise
turuhinna ja soodushinna vahe. Turuhind on hind, mida sarnastel
tingimustel omavahelistes tehingutes kasutavad omavahel
sõltumatud osapooled, näiteks sõidukite puhul hind ja tingimused,
millega sõidukeid rendivad oma klientidele sõidukite rentimisega
tegelevad ettevõtted.
Tööandja peab piisavate dokumentidega suutma tõendada kas ja
kuidas selle sõidukiga tehtud sõidud on/olid tema ettevõtlusega
seotud või mitte. Juhul kui on piisavalt dokumente veendumaks, et
kõik sõidukiga tehtud sõidud olid ettevõtlusega seotud ning
töötajate isiklikke (tasuta või soodushinnaga) sõite ei tehtud, ei teki
ka maksukohustust. 14
Isikliku sõiduauto töösõitudeks
kasutamise hüvitamine (1)
Hüvitise maksmiseks peab olema vormistatud tööandja kirjalik
otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse hüvitist saava isiku
andmed, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või periood, mille
jooksul tehtud sõite hüvitatakse.
Sõiduauto kasutamise maksuvaba hüvitamise alternatiivsed
võimalused:
1) ilma arvestust pidamata või arvestuse osalisel pidamisel võib
hüvitada maksuvabalt 64 euro ulatuses kalendrikuus tehtud sõite
ühe hüvitist saava füüsilise isiku ja ühe sõiduauto kohta
sõltumata sellest, mitme tööandja juures üks füüsiline isik
tööülesandeid täidab ning mitme tööandja juures ja mitme isiku
poolt ühte sõiduautot kasutatakse. Hüvitise maksmise kirjalikule
otsusele lisatakse hüvitise saaja kinnitus, et muu isik temale või
selle sõiduauto eest hüvitist ei maksa.
2) arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist 0,30 euro
ulatuses töösõitude kilomeetri kohta, seejuures on maksuvaba
hüvitise ülempiir 256 eurot ühes kalendrikuus tehtud sõitude
eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta ühe tööandja juures.
Füüsiline isik võib arvestuse olemasolu korral saada isikliku
sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba hüvitist ka mitme
tööandja juures, seejuures rakendatakse 256 euro ülempiiri iga
tööandja kohta eraldi. 3) puudega töötajale saab hüvitada ka elu- ja töökoha vahelisi
sõite, kuid selleks tuleb pidada sõitude kohta arvestust. Elu- ja
töökoha vaheliste sõitude ja tööalaste sõitude hüvitise kogusumma on maksuvaba 256 euro ulatuses ühe kalendrikuu kohta.
Laenu andmine alammäärast madalama intressiga
Laenu andmisel lähtutakse rahandusministri määrusega kehtestatud intressimäärast, kuid see ei tohi olla kõrgem kui kahekordne Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär. Tulumaksuga maksustatakse saamata jäänud intress või intressi vahe ning maksukohustus tekib siis, kui intressi tasuti või oleks tulnud tasuda. Laenuintressi alammäär on 2% aastas (alates 01.01.2010).
Koolituse kulude katmine Erisoodustus on täiskasvanute koolituse seaduse
tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude
katmine, välja arvatud julgeolekuasutuse ametniku tasemekoolituse kulude katmine. Tasemekoolitus võimaldab mittestatsionaarses õppes või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Vabahariduslik koolitus võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete , initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist.
Kingitused ja annetused (1) 1. Juriidiline isik annetab raha/vara tulumaksusoodustusega MTÜ ja SA nimekirja kantud
MTÜ-le või SA-le, haiglat pidavale isikule, usuliste ühenduste registrisse kantud isikule, samuti riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus -, spordi-, korrakaitse - või sotsiaalhoolekandeasutusele või
kaitseala valitsejale. Sellistele isikutele tehtud annetused (ja kingitused) onmaksuvabad teatud piirmäärade ulatuses. Maksumaksja
ise valib piirmäära, mida ta kohaldab, kuid aasta kokkuvõttes saab kasutada ainult ühte piirmäära. Maksuvabad on annetused ja kingitused kuni:
• 3% ulatuses maksumaksja poolt samal kalendriaastal tehtud
sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast või
• 10% kalendriaasta 1. jaanuriks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist.
Kui tehtud kingitused ja annetused aasta kokkuvõttes neid
piirmäärasid ületavad, maksustatakse piirmäära ületav osa
tulumaksuga, mille määr on 21/79.
2. Juriidiline isik annetab raha/vara MTÜ-le või SA-le, kes ei
kuulu tulumaksusoodustusega MTÜ ja SA nimekirja, või muule
juriidilisele isikule. Neile tehtud annetused kuuluvad maksustamisele tavapärases korras, maksumääraga 21/79. Reklaamkingitus Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.
Vastuvõtukulud
Vastuvõtukulud on väljamaksed seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise , transpordi või
kultuurilise teenindamisega. Neid väljamakseid ei maksustata kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus. Lisaks sellele võib ettevõte, kes teeb isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid, teha kalendrikuus
tulumaksuvabalt seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega väljamakseid üldsummas kuni 2% ulatuses tema poolt samal kalendrikuul tehtud isikustatud
sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.
Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed
Juriidilised isikud peavad maksma tulumaksu (maksumäär 21/79) järgmistelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt:
* väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument;
* kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või kohustuste täitmiseks;
* ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine;
* seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid ;
* pistis ja altkäemaks;
* keskkonnatasu kõrgendatud määra maksmine.
Töölähetus
Reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus ''Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär,
maksmise tingimused ja kord''. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulud hüvitamist ning välislähetuses
oldud aja eest päevaraha maksmist alammäära
ulatuses.
Töölähetuse vormistamine
Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse.
Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis (lähetusaruanne) näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad.
Välislähetuse päevaraha maksmise tingimused
Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse
töötajale välislähetuse päevaraha, kui välisriigis asuv
lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula
piirist , kus paikneb töö tegemise koht.
Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse
päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt
kell 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest
makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00.
Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada
kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal
tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine . Töölähetuse kulude hüvitise ja
päevaraha maksuvaba piirmäär
Maksustamisele ei kuulu:
1) töölähetusega kaasnevate kulude hüvitised,
2) makstav majutuskulu hüvitis riigisisesel lähetusel
kuni 77 eurot ööpäevas ning välislähetusel kuni 128
eurot ööpäevas,
3) makstav välislähetuse päevaraha kuni 32 eurot
päevas.
Majutuskulude maksuvaba piirmäära arvestatakse iga
ööpäeva kohta eraldi.
Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot
päevas.
Töölähetuste kajastamine raamatupidamises
Töölähetuse kulude kajastamine lähetusaruande põhjal:
D
D
D
K
Töötasu arvestus Bilansis peetakse arvestust väljamaksmata töötasude
kohta bilansikirjel ''Võlad töövõtjatele''. Nimetatud kirje kohta on kasutuses tavaliselt kaks kontot – ''Töötasu võlg'' ja '' Puhkusetasu reserv ''.
Kasumiaruande skeem 1 kajastatakse töötasu arvestusega seotud kulud grupis ''Tööjõukulud''. Kasumiaruande skeem 2 kajastatakse töötasu arvestusega seotud kulud vastavalt töötaja funktsioonile (nt müügipersonali töötasud on
turustuskulud ).
Töötasu arvestuse mõisted
Töötasu arvestus on seotud järgmiste seadusandlike aktidega:
1) Töölepingu seadus, 2) Vabariigi Valitsuse määrus ''Töötasu alammäära
kehtestamine'', 3) Vabariigi Valitsuse määrus ''Keskmise töötasu maksmise
tingimused ja kord''.
Netotasu on töötajale väljamakstav tasu (brutotasu – kinnipeetavad maksud ja maksed). Brutotasu on töötajaga kokkulepitud tasu.
Palgafond on ettevõtte kogu töötasukulu (brutotasu + arvestatavad maksud ja maksed).
Töötasu arvestusega seotud maksud ja maksed
1) kinnipeetavad maksud ja maksed:
✔ kinnipeetud tulumaks ,
✔ töötaja töötuskindlustusmakse,
✔ kohustusliku kogumispensioni makse,
2) arvestatavad maksud ja maksed:
✔ sotsiaalmaks ,
✔ tööandja töötuskindlustusmakse.
Maksude ja maksete määrad
Tulumaksu määr on 21%. Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba
tulu 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 278,02 eurot.
Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 2,8%,
tööandja töötuskindlustusmakse määr on 1,4%.
Kohustusliku kogumispensioni makse määr on 2%
väljamaksete summalt. Hetkel kehtivad määrad 1% ja
2% sõltuvalt maksete jätkamise avalduse esitamisest.
Töötasu arvestusega seotud alammäärad
Töötasu alammäär tunnis on 1,73 eurot ja töötasu
alammäär täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot.
Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem
kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Kehtiv sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 278,02 * 33% = 91,75 eurot.
Töötasu arvestuse dokumentatsioon
● Töölepingud ● Haigus- ja hoolduslehed, puudumiste avaldused jms
● Puhkuse graafik ● Tööaja table ● Juhatuse otsused, lisatasu arvestuse kokkulepped ● Palgaleht ● Palgalipik
Töötasu arvestus
Töötasufond: 1 344,00
Sotsiaalmaks: 330,00
Töötuskindlustusmakse (tööandja): 14,00
Brutotasu: 1 000,00
Kogumispension (II sammas): 20,00
Töötuskindlustusmakse (töötaja): 28,00
Tulumaks: 169,68
Netotasu: 782,32
Tööandja kulu kokku (töötasufond): 1 344,00
Riigile ja KOV-le laekub maksudena 38,8%: 521,68
Töötaja saab töötasuna kätte 58,2%: 782,32
Kogumispensioni fondi laekub 3%: 40,00 14
Töötasu arvestuse lausendid
D
K Võlad töövõtjatele
D Võlad töövõtjatele
K
K
K
D
K Sotsiaalmaksu võlg
D
K
Töötasust kinnipidamised
Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta kinni pidada:
1) seadusega kehtestatud makse; 2) täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid;
3 ) tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle kalendriaasta lõppu, mille arvel töötaja juba oli puhkuse saanud;
4 ) tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju
hüvitamise summasid.Puhkusetasu reservi arvestus Puhkusetasu reserv on aruandeaastal välja teenitud ja kuluks kantud, kuid välja maksmata puhkusetasu. Aasta jooksul tekib ettevõttel kohustus anda töötajatele
puhkust (Eestis on minimaalne puhkuse kestus 28 kalendripäeva) ja maksta puhkusetasu. Majandusaasta lõpus on olukord, kus töötajatel on puhkus osaliselt või täielikult välja teenitud, kui seda kasutatakse järgmisel majandusaastal. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse aruandeperioodi kuluna, seoses millega tekib puhkusetasu reserv.
Puhkusetasu arvestuse lausendid (1)
Puhkusetasu reservi arvestus:
D
K Puhkusetasu reserv
D
D
K Puhkusetasu reserv
Puhkusetasu arvestuselausendid (2)
Puhkusetasu maksmine:
D Puhkusetasu reserv
K
K
K
K
D Puhkusetasu reserv
K
K
Töötasult maksude ja maksete deklareerimine ja maksmine
Iga kuu 10. kuupäeval tuleb esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku
kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon vorm TSD.
Iga kuu 10. kuupäeval tuleb maksta eelmisel kuul tehtud väljamaksetelt tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kogumispensioni makseid.
Omakapital (1)
_ Aktsia - või osakapital _ Registreerimata aktsia- või osakapital
_ Ülekurss (aažio) _ Oma aktsiad või osad (miinusega) _ Reservid
_ Jaotamata kasum ( kahjum )
Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt investeeritud kapitalist ning ettevõtte tegevustulemusena tekkinud capitalist tingimusel, et ettevõtte on oma eluea jooksul teeninud enam kasumit kui kahjumit.
Omakapital esineb ettevõtte bilansis netovarana, mis saadakse ettevõtte varadest peale kõigi kohustuste mahaarvamist.
Seotud ja vaba omakapital
Seotud omakapital on:
* aktsia- või osakapital, * registreerimata aktsia- või osakapital, * ülekurss,
* oma aktsiad või osad, * kohustuslik reservkapital, * muud reservid.
Vaba omakapital on jaotamata kasum, mille arvelt võib teha omanikele väljamakseid, moodustada reserve ja suurendada aktsia- või osakapitali.
Aktsiaselts ja aktsiakapital
• aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut,
• aktsionär ei vastuta oma isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest,
• minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 25 000 eurot,
• kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline ,
• aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek,
• üldkoosoleku poolt valitud nõukogu valib omakorda
juhatuse, kes esindab ja juhib aktsiaseltsi,
• eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta aktsiad, mis annavad nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel,
lihtaktsiateks on hääleõigusega nimelised või esitajaaktsiad.
Osaühing ja osakapital
_ osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut,
_ osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest,
_ minimaalne osaühingu osakapital on 2500 eurot,
_ kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline,
_ osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega,
_ osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek,
_ osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.
Täisühing
_ täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all, _ täisühingu osanik võib olla nii füüsiline või juriidiline isik,
_ sarnaselt FIE-ga vastutavad kõik täisühingu osanikud ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga – selline solidaarne piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu,
_ täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul, _ täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti, _ ühingulepinguga määratakse osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. Usaldusühing
_ usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut tegutsevad ühise ärinime all,
_ vähemalt üks neist on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste ees kogu oma varaga, ning vähemalt üks osanik on usaldusosanik , kes vastutab ühingu kohustuste ees oma sissemakse ulatuses,
_ usaldusühingu osanikud lepivad kokku ärinimes, osanike sissemaksete suuruses, asukohas,
_ kui täisühingusse astub usaldusosanik, loetakse täisühing ümberkujundatuks usaldusühinguks,
_ kui usaldusühingust lahkuvad kõik usaldusosanikud ning järele jääb vähemalt kaks täisosanikku, loetakse usaldusühing ümberkujundatuks täisühinguks.
Välismaa äriühingu filiaal
_ kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu
või teenuseid, peab ta Äriregistrisse kandma filiaali ,
_ filiaal ei ole juriidiline isik, äriühing vastutab filiaali tegevusest
tulenevate kohustuste eest,
_ välismaa äriühing peab filiaalile määrama juhataja(d), vähemalt ühe
juhataja elukoht peab olema Eestis,
_ juhataja juhib ja esindab filiaali ning korraldab filiaali
raamatupidamist – välismaa äriühing peab filiaali kohta pidama eraldi
raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seaduse nõuetele,
_ kui välismaa äriühing peab avaldama majandusaasta aruande, peab
filiaali juhataja hiljemalt üks kuu pärast aastaaruande kinnitamist ja
seitse kuud pärast majandusaasta lõppu esitama filiaali asukoha
äriregistrile äriühingu kontrollitud ja kinnitatud aastaaruande
notariaalselt tõestatud ärakirja, samuti aruande filiaali tegevuse kohta.
Netovara nõue
Vastavalt äriseadustikule, kui AS-i või OÜ netovara on väiksem kui pool aktsia- või osakapitalist või OÜ-l väiksem kui 2500 eurot või AS-il väiksem kui 25 000 eurot, peavad osanikud või aktsionärid tegema ettevõttesse
sissemakse, mis tagaks nimetatud kriteeriumi täitmise.
Antud nõude täitmist kontrollib esitatud raamatupidamise aastaaruande põhjal äriregister.
Registreerimata aktsia- või osakapital
... bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris
veel registreerimata aktsiad või osad. Pärast registreerimist kajastatakse aktsiate või osade nimiväärtus bilansikirjel “Aktsiavõi osakapital” ja võimalik ülekurss bilansikirjel “Ülekurss”.
Ülekurss
Aktsiate või osade emiteerimisel saadud tasu õiglane väärtus
(millest on maha arvatud aktsiate emiteerimisega kaasnevad
kulutused), miinus emiteeritud aktsiate või osade nimiväärtus.
Tagasiostetud aktsiate müügil aktsiate soetusmaksumuse ja
müügihinna vahe. Tagasiostetud aktsiate tühistamisel aktsiate
soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe.
Bilansikirje “Ülekurss” saldo ei saa olla negatiivne. Juhul, kui
bilansikirjel “Ülekurss” eelnevalt kajastatud positiivne jääk ei
ole piisav aktsiatehingute käigus tekkinud vahede
mahaarvamiseks, kajastatakse positiivset saldot ületavad vahed
bilansikirje “ Eelmiste perioodide jaotamata kasum”
vähendusena.
Oma aktsiad või osad… tegemist on tagasiostetud emiteeritud aktsiate või osadega.Eestis ei tohi tagasiostetud oma aktsiate või osade summa olla suurem kui 1/10 aktsia- või osakapitalist. Oma aktsiad või osad kajastatakse
omakapitali koosseisus miinus märgiga. Oma aktsiad või osad tuleb võõrandada kolme aasta jooksul alates omandamisest, vastasel juhul tuleb
need tühistada ning vähendada aktsia- või osakapitali.
Reservid Reservkapital moodustatakse iga- aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Kohustusliku reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 aktsia- või osakapitalist. Igal majandusaastal tuleb kohustuslikku reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Pärast 01.01.2011 asutatud osaühingutel ei pea olema reservkapitali.
Kasum (kahjum)
Eelmiste perioodide ja aruandeaasta akumuleeritud
kasum/kahjum, mida ei ole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (osakapitali või reservide suurendamiseks vms).
Jaotamata kasumit/kahjumit võivad mõjutada muudatused arvestuspõhimõtetes, vigade korrigeerimised ja materiaalse põhivara
ümberhindlused. Kasumi jaotus kajastatakse vastavalt otsuse
vastuvõtmise kuupäeval.
Ettevõtte asutamine
Aktsiaseltsi või osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad
asutamislepingu. Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka aktsiaseltsi või osaühingu põhikirja.
Aktsia või osa eest tasumine ehk sissemakse võib olla
rahaline või mitterahaline. Aktsionärid või osanikud peavad
tasuma aktsiate või osade eest täielikult enne aktsiaseltsi või
osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist .
Asutajad avavad asutamisel oleva aktsiaseltsi või osaühingu
nimele pangaarve (stardikonto), kuhu tasutakse rahalised
sissemaksed.
Ettevõtte asutamise lausendid
Osaühingu asutamine rahalise sissemaksega:
D arvelduskonto
K osakapital
Aktsiaseltsi asutamine mitterahalise sissemaksega ( traktor ):
D masinad ja seadmed
K osakapital
Osaühingu asutamine nullkapitaliga
Alates 01.01.2011 võib füüsiline isik asutada osaühingu ilma, et ta peaks tegema sissemakse osakapitali.
Kuni sissemakse täieliku tasumiseni:
* ei või osakapitali suurendada ega vähendada,
* ei või teha osanikele ühtegi väljamakset.
Osanik, kes pole oma sissemakset täielikult tasunud, vastutab osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustusi ei ole
võimalik täita osaühingu enda arvelt.
Väljamaksete tegemine aktsionäridele (1)
Aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid ainult puhaskasumist
või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist.
Aktsionärile makstakse osa kasumist ( dividend ) vastavalt tema
aktsiate nimiväärtusele või arvestuslikule väärtusele.
Dividendi võib maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel.
Dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku
otsusega. Põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda
õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta
möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist
aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole
ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada. 20
Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Nõukoguga
kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus.
Aktsionäridele ei tohi teha väljamakseid, kui aktsiaseltsi
viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud
majandusaasta aruandest ilmnev aktsiaseltsi netovara on
väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide
kogusummast, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole
lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.
Dividend makstakse välja rahas. Aktsionäri nõusolekul
võib dividendi maksta ka muu varaga.
Väljamaksete tegemine osanikele
Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste
majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud
eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta
aruande alusel.
Osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema
osa nimiväärtusega. Osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui
ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud
majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem
või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast,
mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või
põhikirjast tulenevalt.
Dividend makstakse välja rahas. Osaniku nõusolekul võib
dividendi välja maksta ka muus varas . 22
Dividendide maksustamine
Residendist äriühing maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel.
Maksustamisperiood on kalendrikuu. Tulumaksu määr on 21/79 ehk 26,58%.
Kasumi jaotamise lausendid
Osaühingu puhaskasum oli 4000 eurot, millest
otsustati dividendideks maksta 2000 eurot.
D
K
K
Dividendidelt makstav tulumaks kajastatakse
kasumiaruandes tulumaksu kuluna dividendide
väljakuulutamise hetkel.
D
K
Majandusaasta aruanne
Majandusaasta aruanne koos lisatud materjalidega:
Majandusaastaaruanne; Audiitori järeldusotsus;
Kasumi jaotamise/ kahjumi katmiseettepanek;
Tegevusaruanne ; Raamatupidamise aastaaruanne
Audiitorkontrolli kohustus (1)
Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik:
* igale aktsiaseltsile, * riigiraamatupidamiskohustuslasele,
* kohaliku omavalitsuse üksusele, * avalik-õiguslikule juriidilisele isikule,
* riigieelarvest eraldist saavale erakonnale, * sihtasutusele, mille asutajaks on riik.
Auditi kohustus kui raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:
1) tulu 2 milj. eurot (31,29 milj. krooni); 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 milj. eurot ; 3) keskmine töötajate arv 30 inimest;
või vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) tulu 6 milj. eurot;2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 milj. eurot;
3) keskmine töötajate arv 90 inimest.
Ülevaatuse kohustus kui raamatupidamise aastaaruandes
toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad
alljärgnevaid tingimusi:1) tulu 1 milj. eurot
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 0,5 milj. eurot
3) keskmine töötajate arv 15 inimest;
või vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) tulu 3 milj. eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1,5 milj. eurot
3) keskmine töötajate arv 45 inimest.
Kasumi jaotamise ettepanek/ kahjumi katmise ettepanek
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Kokku
Jaotamine
Reservide suurendamine
Dividendideks
Ülekursi vähendamine
Osakapitali suurendamine (vähendamine)
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale
jaotamist (katmist)
Kokku
7Tegevusaruanne
Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase
tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase
finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest
sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest
järgmisel majandusaastal.
Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas:
1) peamisi tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe,
2) olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus
planeeritavaid investeeringuid,
3) olulisi uurimis - ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud
väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel,
4) raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi
sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis
oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate
tulemusi.
Raamatupidamise aastaaruanne
Raamatupidamise aastaaruanne: 1) bilansist;
2) kasumiaruandest ; 3) rahavoogude aruandest; 4) omakapitali muutuste aruandest; 5) raamatupidamise aastaruande lisadest.
Bilanss
Raamatupidamisaruanne , mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
Lähtutakse raamatupidamise seaduses toodud bilansiskeemist.
Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja
loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades.
Kasumiaruanne skeem 1
Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt materjalikulud , tööjõukulud, amortisatsioonikulu ). Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Skeemi 1 rakendavad sageli väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa, aga ka suuremad ettevõtted majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lähtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist.
Kasumiaruanne skeem 2
Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (nt müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on
nad seotud. Teatud kulusid tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 alusel liigendatud kasumiaruanne annab aruande kasutajatele parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning
erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud kasumiaruanded
ei pruugi omavahel olla võrreldavad.
Kasumiaruande skeemide võrdlus ()
skeem 1 Müügitulu
Muud äritulud
Valmis- ja lõpetamata toodangu
varude jääkide muutus
Kaubad, toore , materjal ja teenused
Mitmesugused tegevuskulud
Tööjõu kulud
Põhivara kulum ja väärtuse langus
Muud ärikulud
Ärikasum
vs skeem 2Müügitulu
Müüdud toodangu kulu
Brutokasum
Turustuskulud
Üldhalduskulud
Muud äritulud
Muud ärikulud
Ärikasum
Olulised ja ebaolulised kulud
Juhtimisotsuste vastuvõtmisel on oluline eristada olulisi kulusid ebaolulistest. Juhil on mõtet tegeleda ainult oluliste kuludega, sest siis võiks tema
tegutsemisel olla mingi oluline tulemus. Ebaolulised kulud on need, kus kõik alternatiivid on ühesugused. Ebaolulised juhtimisotsuste seisukohast on need
kulud, mis on juba tehtud. Ebaolulised on need kulud, mille summa on
konkreetse ettevõtte jaoks ebaoluline.
Rahavoogude aruanne Raamatupidamisaruanne, mis kajastab
raamatupidamiskohustuslase teatud perioodi rahavoogusid ehk raha ja rahalähendite laekumisi ning väljamakseid. Rahavoogude aruanne on kassapõhine. Rühmitatakse rahavood äritegevusest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest.
Rahavood äritegevusest
Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik
põhilised äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete
kategooriad: (a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha,
(b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha,
(c) makstud palgad, (d) makstud tulumaks, (e) makstud intressid.
Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi
kasumit: (a) mitterahaliste majandustehingute mõjuga (nt amortisatsioon ),
(b) äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega,
(c) investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja
kuludega (nt kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist).
Rahavood investeerimistegevusest
Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Brutosummadena esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad:
(a) materiaalse ja immateriaalse põhivara ost ja müük,
(b) kinnisvarainvesteeringute ost ja müük,
(c) tütar- ja sidusettevõtete ost ja müük,
(d) muude finantsinvesteeringute ost ja müük,
(e) teistele osapooltele antud laenud,
(f) antud laenude laekumised ,
(g) saadud intressid ja dividendid, alternatiivina on lubatud
saadud intresse ja dividende kajastada äritegevuse all.
Rahavood finantseerimistegevusest
Finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid
kajastatakse otsemeetodil. Brutosummadena esitatakse
kõik põhilised finantseerimistegevusega seotud
laekumiste ja väljamaksete kategooriad (mõlemad
eraldi): (a) laenude saamine, (b) saadud laenude tagasimaksmine, (c) kapitalirendi maksed, (d) aktsiate emiteerimine, (e) omaaktsiate ostmine ja müük, (f) dividendide maksmine.
Omakapitali muutuste aruanne
Raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud perioodi jooksul toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis.
ALGSALDO + PUHASKASUM + OMANIKE
INVESTEERINGUD – VÄLJAMAKSED
OMANIKELE = LÕPPSALDO
Lisad
Lisades avalikustatakse: 1) millisest raamatupidamise seaduses sätestatud
raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud;
2) aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted; 3) selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil;
4) muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
Põhiaruannete kontrollimise valemid
VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
TULUD – KULUD = KASUM
VARA = KOHUSTUSED +
(OMAKAPITAL +(TULUD – KULUD))
Finantsaruannete omavahelised seosed
Seisundi Perioodi Seisundi
aruanne aruanded aruanne
Majandusaasta aruandekinnitamine
Raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond kirjutab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui asjaomane organ on aruande heaks kiitnud. Majandusaasta aruande allkirjastamisega kinnitab tegevjuhtkond majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt aruandekohustuslase finantsseisundit,
majandustulemust ja rahavoogusid.
Majandusaasta aruande elektrooniline esitamine
Majandusaasta aruande taksonoomia – majandusaasta
aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum.
Majandusaasta aruande taksonoomia kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, määrates kindlaks taksonoomia standardi, elemendid ja taksonoomia haldaja.
Majandusaasta aruande taksonoomia alusel koostatavad aruandevormid kehtestab rahandusminister määrusega. Raamatupidamiskohustuslane lähtub majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate dokumentide koostamisel kehtestatud taksonoomiast ning kehtestatud
aruandevormidest.