ARVESTUSTE ALUSED 7.-8. nädala konspekt (0)

ARVESTUSTE ALUSED
7-8 nädal
BILANSI VÄLJAVÕTE
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused
Võlad ja ettemaksed
Lühiajalised eraldised
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused
Muud pikaajalised võlad
Pikaajalised eraldised
Omakapital
Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses
Ülekurss
Oma osad või aktsiad ( miinus )
Kohustuslik reservkapital
Muud reservid
Eelmiste perioodide jaotamata kasum ( kahjum )
Aruandeaasta kasum (kahjum)
KOHUSTISED - mõisted
Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega
arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek.
Lühiajalised kohustised on kohustised, mida
loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul;
tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast.
Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised.
Kohustiste liigitus
Kohustised
Teadaolevad kohustised Hinnangulised Tingimuslikud kohustised
Näiteks: Laenud, kohustised ehk eraldised
Võlad tarnijatele,
Võlad töövõtjatele,
Maksuvõlad jne
Teadaolevad kohustised
... on näiteks laenukohustised, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele, maksuvõlad jne
Kohustise suurus ja tagasimakse tähtaeg on teada.
Lühiajalised laenud
... on kuni üheaastase tähtajaga laenud.
Näiteks:
Pangast võeti 3 kuuks laenu 100 000 eurot intressimääraga 12% aastas. Laen tagastatakse kolme kuu pärast koos intressiga.
D Pangakonto 100 000
K Lühiajaline pangalaen 100 000
Arvestatud intress x kuul (3 korda):
D Intressikulu 1000
K Intressivõlg 1000
Laen tagastatakse 3 kuu möödumisel koos intressiga:
D Lühiajaline pangalaen 100 000
D Intressivõlg 3000
K Pangakonto 103 000
Võlad tarnijatele
Need on võlad tarnitud kaupade ja osutatud teenuste eest.
Ostuarved kajastatakse raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt ehk majandustehingu toimumisel, olenemata sellest, kas raha on tasutud .
Raamatupidamiskanne:
D (vastav) Kulu, Kaup, Materjal, Materiaalne põhivara jne.
(D käibemaks)
K Võlad tarnijatele
Töötasu kajastamine (Palgavõlg)
Töötasu alammäär 2014. aastal on:
355 eurot/kuus (täistööajaga töötamise korral) ja 2,13 eurot/tunnis.
Töötasu alammäär 2015. aastal on:
390 eurot/kuus (täistööajaga töötamise korral) ja 2,34 eurot/tunnis.
Töötasu arvestamisel kajastatakse:
tööjõukulud (töötasu ning tööandja maksud ja maksed),
maksude ja maksete kohustised,
väljamaksmata töötasu kohustis
Kinnipidamised töötasust
Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 2% töötasust.
Pensionikindlustusmakse määr on 2% (2014.-2017. aastal erandina võib määr olla ka 3%) töötasust.
Tulumaksu arvestamisel võetakse arvesse järgmised reeglid:
Füüsilise isiku maksustamisperioodi (kalendriaasta) tulust arvatakse maha enne tulumaksu arvutamist maksuvaba tulu 1728 eurot.
Tööandja arvestab tulu maksustamisel maksuvaba tulu 144 eurot kalendrikuu kohta ühekordse kirjaliku avalduse alusel.
Töötaja töötuskindlustusmakse on tulumaksust vabastatud.
Kogumispensionimakse on tulumaksust vabastatud.
Kinnipeetava tulumaksu määr on 21% (alates 2015. aastast 20%)
Näide (1)
Tööandja arvestas töötasu märtsikuus tehtud töö eest:
Mallele 900 eurot ja Matile 800 eurot. Kumbki neist ei ole pensionär. Malle on liitunud kogumispensioniga. Mõlemad töötajad on esitanud avalduse maksuvabastuse rakendamise kohta.
Mallele ülekantava palga arvutamine toimub järgnevalt:
töötaja töötuskindlustusmakse arvutamine 900 × 0,02 = 18 (eurot);
kogumispensionimakse arvutamine 900 × 0,02 = 18 (eurot);
kinnipeetava tulumaksu arvutamine (900 – 18 – 18 – 144) × 0,21 = 151,20 (eurot);
netopalga (ülekantava palga) arvutamine 900 – 18 – 18 – 151,20 = 712,80 (eurot).
Matile ülekantava palga arvutamine toimub järgnevalt:
töötaja töötuskindlustusmakse arvutamine 800 × 0,02 = 16 (eurot)
kinnipeetava tulumaksu arvutamine (800 – 16 – 144) × 0,21 = 134,40 (eurot)
netopalga (ülekantava palga) arvutamine 800 – 16 – 134,4 = 649,60 (eurot)
Tööandja maksud ja maksed
Tööandja maksude ja maksete kulud on:
sotsiaalmaks (määr on 33% töötasust isikustatult) ja
tööandja töötuskindlustusmakse (määr on 1% kogu ettevõtte palgakulult).
Näide (1)
Tööandja arvestas töötasu Mallele 900 eurot ja Matile 800 eurot. Töötajate tasudelt arvestatakse
sotsiaalmaksu:
Malle tasu alusel 900 × 0,33 = 297 (eurot) ja
Mati tasu alusel 800 × 0,33 = 264 (eurot).
Peale sotsiaalmaksu arvestab tööandja ka töötuskindlustust:
(900 + 800) × 0,01 = 17 (eurot).
Kui tööandjal on 2 töötajat (Malle ja Mati), siis tema tööjõukulude kogusumma on:
900 + 800 + 297 + 264 + 17 = 2278 (eurot)
Töötasu kirjendamine (1)
Töötasu ( arvestamine ) kajastamine tekkepõhiselt (tasu teenimisel)
D Palgakulu 1700
K Palgavõlg 1700
Tööandja maksude ja maksete (arvestamine) kajastamine tekkepõhiselt (tasu teenimisel)
D Sotsiaalmaksukulu 561
K Sotsiaalmaksuvõlg 561
D Töötuskindlustusmaksekulu 17
K Töötuskindlustusmakse võlg 17
Kinnipidamised töötasust (tasu väljamaksel)
D Palgavõlg 337,60
K Töötuskindlustusmakse võlg 34
K Kogumispensionimakse võlg 18
K Üksikisiku tulumaksuvõlg 285,60
Töötasu maksmine
D Palgavõlg 1362,40
K Pangakonto 1362,40
Puhkusetasu kajastamine (Puhkusetasueraldis)
Puhkusetasueraldis on aruandeaastal väljateenitud ja kuluna kajastatud, kuid väljamaksmata puhkusetasu töötajatele.
Puhkusetasu kajastatakse kuluna perioodil, millal töötajad selle teenisid. Lisaks puhkusetasule
kajastatakse kuluna ka tööandja maksud ja maksed, mis tekivad koos puhkusetasuga.
Puhkusetasueraldist vähendatakse, kui töötaja läheb puhkusele, töötajale arvestatud puhkusetasu võrra.
Puhkusetasukulu arvestatakse tekkepõhiselt.
Näiteks: Ettevõttes arvestati välja, et töötajad on teeninud puhkusetasu 800 eurot.
Puhkusetasueraldise moodustamine
D Puhkusetasukulu 800
K Puhkusetasueraldis 800
D Sotsiaalmaksukulu 264 (0,33 × 800)
K Sotsiaalmaksueraldis 264
D Töötuskindlustusmaksekulu 8 (0,01 × 800)
K Töötuskindlustusmakseeraldis 8
Näiteks: Ettevõtte töötaja läheb puhkusele ja talle arvutatakse puhkusetasu 500 eurot.
Puhkusetasu arvestamine
D Puhkusetasueraldis 500
K Puhkusetasuvõlg 500
D Sotsiaalmaksueraldis 165 (0,33 × 500)
K Sotsiaalmaksuvõlg 165
D Töötuskindlustusmakseeraldis 5 (0,01 × 500)
K Töötuskindlustusmakse võlg 5
Kinnipidamised puhkusetasult
D Puhkusetasuvõlg 112,90
K Töötuskindlustusmakse võlg 10 (0,02 × 500)
K Üksikisiku tulumaksuvõlg 102,90 [(500 – 10) × 0,21]
Puhkusetasu maksmine
D Puhkusetasuvõlg 387,10 (500-112,90)
K Pangakonto 387,10
Puhkusetasueraldise korrigeerimine Majandusaasta lõpul:
inventeeritakse saadaolevad puhkusepäevad,
hinnatakse puhkusetasu,
võrreldakse puhkusetasueraldise saldot saadud hinnanguga,
korrigeeritakse kulu ja kohustist.
Maksuvõlad (1)
… on võlad Maksu- ja Tolliameti ees ehk sotsiaal-, tulu-, käibemaksu jt maksude võlad ja ka töötuskindlustus- ning ka kogumispensionimakse võlg.
Maksuvõlgadena kajastatakse kõiki makse ja makseid, mida kogub Maksu- ja Tolliamet.
Maksud jagunevad:
Riiklikud maksud (käibe-, tulu-, sotsiaal-, aktsiisimaks jne)
Kohalikud maksud (reklaami-, loomapidamis-, teede ja tänavate sulgemise maks jne)
Töötuskindlustusmakse ning kogumispensionimakse ei ole maksud.
Maksuvõlad (2)
Tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kogumispensionimakse arvestamine on kassapõhine.
Käibemaksu arvestamine on tekkepõhine.
Sotsiaalmaks, tulumaks , töötuskindlustusmakse ja kogumispensionimakse deklareeritakse (vorm TSD) ja tasutakse Maksu- ja Tolliametile tasu maksmise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
Käibemaksu arvestusperiood on kalendrikuu. Käibemaks deklareeritakse (vorm KMD) ning tasutakse Maksu- ja Tolliametile käibe toimumise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.
Käibemaks
Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna.
Käibemaksumäär on:
üldjuhul 20% kaupade, teenuste müügihinnast käibemaksuta;
vähendatud käibemaksumäärad on 9% ja 0% kaupade, teenuste müügihinnast käibemaksuta.
Käibemaksukohustuslasel:
kauba, teenuste ost käibemaksuga D käibemaks
kauba, teenuste müük käibemaksuga K käibemaks
Konto Käibemaks kreeditsaldo näitab perioodi lõpul tasumisele kuuluvat käibemaksu.
Konto Käibemaks deebetsaldo näitab perioodi lõpul käibemaksu ettemakset
Näide
Ettevõte soetas kaupa 1200 euro eest, millele lisandus käibemaks 240 eurot, kokku 1440 eurot, arve tasumata.
Raamatupidamiskanne:
D Kaup ( kaubavaru ) 1200
D Käibemaks 240
K Võlad tarnijatele 1440
Ettevõte müüs kaupa 2000 euro eest, millele lisandus käibemaks 400 eurot, kokku 2400 eurot, müügihetkel raha laekumata.
Raamatupidamiskanne:
D Ostjate tasumata arved 2400
K Müügitulu 2000
K Käibemaks 400
Pärast kauba ostu ja müüki on kontol Käibemaks:
D Käibemaks K
240 400
Kokku 160
Muud võlad (1)
Muud võlad on näiteks dividendivõlad, intressivõlad jne
Dividendide deklareerimine (kasumi jaotamine)
D Aruandeaasta puhaskasum või Eelmiste aastate jaotamata kasum
K Dividendivõlad
Eestis maksustatakse kasumi jaotamine, mitte kasumi tekkimine. Tulumaksu arvestamine (21/79 dividendide summast )
D Tulumaksukulu
K Dividendide tulumaksueraldis
Muud võlad (2)
Dividendide maksmisel
D Dividendivõlad
K Pangakonto
D Dividendide tulumaksueraldis
K Dividendide tulumaksuvõlg
Intressivõlad
Tekivad laenukohustiste korral, raamatupidamiskanne:
D Intressikulu
K Intressivõlad
Saadud ettemaksed (1)
Saadud ettemaksed – tulevastel perioodidel osutatavate teenuste või müüdava kauba eest ette
laekunud summad .
Ettemaksetena arvestatakse lühiajalisi ettemakseid toodete, kaupade ja teenuste eest.
Ettemaksed on ettemakse saanud tarnija kohustus ettemakse teinud ostja vastu.
Saadud ettemaksed (2)
Kui ettemakse objekt on ka käibemaksu objekt, siis arvestada käibemaksu. Maksu arvestamisel loetakse laekunud summa laekunuks koos käibemaksuga.
Käibemaks arvestatakse seejuures käibemaksuta summast, mis leitakse:
Käibemaksuta summa = Laekunud summa (käibemaksuga summa) / (1 + maksumäär).
Näiteks:
Ostjalt laekus ettemakse kauba eest 120 eurot (40% kauba kogumaksumusest käibemaksuga).
D Pangakonto 120
K Ettemaksed ostjatelt 100 (120 / 1,2)
K Käibemaks 20 (20% × 100)
Kaks nädalat hiljem müüdi ostjale kaupa 250 euro eest, millele lisandub käibemaks 50 eurot (kogusumma 300 eurot).
D Ettemaksed ostjatelt 100
D Ostjate tasumata arved 180 [(250 – 100) × 1,2]
K Müügitulu 250
K Käibemaks 30 [(250 – 100) × 0,2]
Tingimuslikud kohustised
Kohustised, mis eeldavad hindamist ehk eraldised
Kohustised, mida ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata
Eraldised
Eraldis on kohustis, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlalt määratletud.
Eraldis kajastatakse kui:
a) majandusüksusel on möödunud sündmusest tulenev eksisteeriv kohustus;
b) on tõenäoline, et selle kohustuse täitmise tulemusena majanduslikku kasu sisaldavad
ressursid vähenevad, ja
c) kohustuse summa on usaldusväärselt hinnatav.
Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, eraldist ei kajastata.
Näited eraldistest
Garantiieraldis
Eraldised kahjuliku lepingu suhtes
Eraldised keskkonnakahjustuste suhtes
Eraldised kohtuvaidluste suhtes
Pensionieraldised
Lühiajalised eraldised
Eraldise kajastamine
D Garantiikulu
K Garantiieraldis
Garantiiremondi teostamine
D Garantiieraldis
K Materjal
K Võlad töötajatele
K Sotsiaalmaksuvõlg
K Töötuskindlustusmakse võlg
Tingimuslik kohustis
Tingimuslik kohustis on võimalik või eksisteeriv kohustis, mille:
realiseerumine ei ole tõenäoline või
mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta.
Tingimuslikku kohustist ei kajastata põhiaruannetes.
OMAKAPITALI ARVESTUS AKTSIASELTSIS JA OSAÜHINGUS
Omakapital on jääkosalus ettevõtte varas pärast kohustiste mahaarvamist.
Omakapitali liigitatakse:
omanike sissemaksed (nimiväärtuses ja nimiväärtust ületavas osas);
reservid;
kasum.
Aktsiaselts AS

• Aktsiaseltsi põhikapital on aktsiakapital, mis on jaotatud aktsiateks.
  
• Väljalastud aktsiate nimiväärtuste summa moodustab emiteeritud aktsiakapitali.
  
• Aktsia on väärpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub aktsiakapitalist aktsia väärtusele kuuluv osa, mis annab aktsionärile õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises ja saada kasumit- dividendi.
  
• Minimaalne aktsiakapital on 25 000 eurot.
  
• Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 senti.
  
• Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne.
  
• Kõigi väljalastud aktsiate nimiväärtuste summa moodustab emiteeritud aktsiakapitali.
  
• Aktsiad käibes on kõik aktsionäride käes olevad aktsiad.
  
• Käibes olevad aktsiad annavad nende omanikele aktsionäriõigused (näiteks õigus saada dividende).
  
• Aktsiate eest tasumine võib toimuda rahalise või mitterahalise sissemaksega.
  

Aktsiate liigid (1)
1. Lihtaktsiad
2. Eelisaktsiad
Lihtaktsiad annavad nende omanikele õiguse:
1. hääletada aktsionäride üldkoosolekul otsuste langetamisel ja aktsiaseltsi nõukogu liikmete
valimisel;
2. saada dividende (kui need on välja kuulutatud);
3. aktsiate eelisostuks;
4. saada osa varast aktsiaseltsi likvideerimisel.
Eelisaktsiad annavad nende omanikele õiguse:
1. saada dividende eelisjärjekorras ja iga aasta eest ( kumulatiivne dividend);
2. saada eelisjärjekorras osa varast aktsiaseltsi likvideerimisel;
3. vahetada eelisaktsiad lihtaktsiate vastu.
Eelisaktsiad tavaliselt ei anna hääleõigust aktsionäride Üldkoosolekul
Aktsiate emiteerimine
Aktsiate väljalaskehind võib olla võrdne nimiväärtusega või olla sellest kõrgem (Eestis).
Aktsia nimiväärtus ei näita tavaliselt aktsiate eest sissemakstud summat .
Nimiväärtuse põhjal määratakse kindlaks osalus aktsiaseltsis. Aktsiakapitali kajastatakse nimiväärtuses ja üle nimiväärtuse saadud summa kajastatakse Ülekursinaehk Üleväärtusena ehk Aažiona.
Aktsiate emiteerimine ilma märkimiseta
Näide
AS emiteeris 50 000 aktsiat, mille nimiväärtus on 1 euro aktsia. Aktsionärid tasusid iga aktsia eest 1,1 eurot.
Raamatupidamiskanne:
D Pangakonto 55 000(50 000 aktsiat × 1,1 eurot aktsia)
K Aktsiakapital 50 000 (50 000 aktsiat × 1 euro aktsia)
K Üleväärtus (Ülekurss, Aažio) 5000(55 000 eurot – 50 000 eurot)
Aktsiate emiteerimine märkimisega
Aktsiate märkimine toimub asutamisel või täiendava aktsiaemissiooni korraldamisel.
Aktsiate märkimisega saab märkija õiguse saada aktsiad ja võtab kohustuse nende eest tasuda.
Kui aktsiakapital on täielikult sisse makstud, esitab aktsiaseltsi juhatus äriregistrile avalduse
aktsiakapitali suurendamise kande tegemiseks.
Näide
Märgiti 50 000 aktsiat, mille nimiväärtus on 1 euro ning emissioonihind 1,1 eurot. Märkimisel maksti sisse 50% summast.
Raamatupidamiskanne:
D Pangakonto 27 500
D Nõuded (tulevaste) aktsionäride vastu 27 500(Märgitud aktsiad laekumisel)
K Märgitud aktsiakapital 50 000
K Üleväärtus (Ülekurss, Aažio) 5000
Märgitud aktsiate eest raha laekumine:
D Pangakonto 27 500
K Nõuded (tulevaste) aktsionäride vastu 27 500(Märgitud aktsiad laekumisel)
Äriregistris tehti kanne aktsiakapitali suurendamise kohta:
D Märgitud aktsiakapital 50 000
K Aktsiakapital 50 000
Kasumi jaotamine (1)
Näide
20x2. aastal otsustati jaotada 20x1. aasta kasum 5000 eurot järgmiselt:
dividendideks 0,05 eurot aktsia kohta, käibes on 50 000 aktsiat;
250 eurot (1/20 kasumist) kanda kohustuslikku reservkapitali (kohustuslik aktsiaseltsile);
ülejäänud jätta jaotamata.
Raamatupidamiskanne:
D Aruandeaasta puhaskasum 5000
K Dividendivõlad 2500
K Kohustuslik reservkapital 250
K Eelmiste aastate jaotamata kasum 2250
Dividendidega seotud arvestus
Dividendide maksmisel:
D Dividendivõlad 2500
K Pangakonto 2500
Eestis maksustatakse kasumi jaotamine, mitte kasumi tekkimine.
Tulumaksu arvestamine (21/79 dividendide summast):
D Tulumaksukulu 664,56 (2500 × 21/79)
K Tulumaksuvõlg 664,56
Tulumaksu tasumisel:
D Tulumaksuvõlg 664,56
K Pangakonto 664,56
Fondiemissioon
Fondiemissioon on aktsiakapitali suurendamine omakapitali teiste kirjete arvel ehk sissemakseid
tegemata.
Aktsiakapitali suurendamine toimub tavaliselt kasumi arvel (aktsiadividend) kandega:
D Aruandeaasta kasum või Eelmiste aastate jaotamata kasum
K Aktsiakapital
Aktsiadividend jaotatakse võrdeliselt investorite omanduses olevate aktsiate nimiväärtusele.
Tehingud omaaktsiatega (1)
Omaaktsiad on aktsiaseltsi poolt tagasi ostetud või tasuta saadud oma aktsiad. Need on
emiteeritud aktsiad, kuid ei ole hetkel käibes (omanike käes).
Aktsiaid saab tagasi osta, kuid aktsiakapitali nimiväärtust ei vähendata tagasiostetud oma
aktsiate nimiväärtuse võrra.
Omaaktsiad saab kajastada soetusmaksumuse meetodil nende kustutamiseni (tühistamiseni) või
edasimüümiseni Omaaktsiate kontol.
Omaaktsiate soetamine (1)
Bilansi väljavõte (1) omakapitalist enne tehinguid omaaktsiatega:
Aktsiakapital 50 000 (50 000 aktsiat × 1 euro/aktsia)
Üleväärtus 5000 (50 000 aktsiat × 0,1 eurot/aktsia)
Reservkapital 5000
Jaotamata kasum 3000
Kokku 63 000
Osteti tagasi 1000 aktsiat soetushinnaga 1,2 eurot/aktsia.
D Omaaktsiad 1200
K Pangakonto 1200
Bilansi väljavõte (2) omakapitalist pärast tehinguid omaaktsiatega:
Aktsiakapital 50 000 (50 000 aktsiat × 1 euro/aktsia)
Üleväärtus 5000 (50 000 aktsiat × 0,1 eurot/aktsia)
Reservkapital 5000
Jaotamata kasum 3000
Omaaktsiad -1200 (1000 aktsiat × 1,2 eurot/aktsia)
Kokku 61 800
Omaaktsiate müük soetushinnast kallimalt
Kajastatakse raha laekumine,
Vähendatakse konto Omaaktsiad jääki müüdud aktsiate soetusmaksumuse võrra,
Laekunud rahasumma ja müüdud aktsiate soetusmaksumuse vahe kajastatakse üleväärtusena tehingutest omaaktsiatega.
Näide
Bilansi väljavõte enne järgmist tehingut: eelmine slaid, bilansi väljavõte (2).Müüakse 600 omaaktsiat müügihinnaga 1,25 eurot/aktsia, soetushind 1,2 eurot/aktsia.
D Pangakonto 750 (600 aktsiat × 1,25 eurot/aktsia)
K Omaaktsiad 720 (600 aktsiat × 1,2 eurot/aktsia)
K Üleväärtus (Ülekurss) tehingutest omaaktsiatega 30 (750 eurot – 720 eurot)
Omaaktsiate müük soetushinnast odavamalt
kajastatakse raha laekumine;
vähendatakse konto Omaaktsiad jääki müüdud aktsiate soetusmaksumuse
võrra;
laekunud rahasumma ja müüdud aktsiate soetusmaksumuse vahe kajastatakse üleväärtuse vähenemisena tehingutest omaaktsiatega, kui üleväärtust tehingutest omaaktsiatega ei ole võimalik vähendada, siis ülejäänud osas vähendatakse jaotamata kasumit.
Näide
Bilansi väljavõte enne järgmist tehingut: slaid 52, bilansi väljavõte (2).Müüakse 600 omaaktsiat müügihinnaga 1,15 eurot/aktsia, soetushind 1,2 eurot/aktsia.
D Pangakonto 690 (600 aktsiat × 1,15 eurot/aktsia)
D Jaotamata kasum 30 (720 eurot – 690 eurot)
K Omaaktsiad 720 (600 aktsiat × 1,2 eurot/aktsia)
Osaühing (OÜ)
Osaühingu põhikapital on osakapital, mis on jaotatud osadeks.
Osade nimiväärtuste summa moodustab osakapitali.
Minimaalne osakapital on 2500 eurot.
Osa minimaalne nimiväärtus on 1 euro.
Kui osa nimiväärtus on suurem kui 1 euro, peab see olema 1 euro täiskordne.
Osakapitali osad võivad olla erinevad nimiväärtusega.
Osa kohta ei või välja anda väärtpaberit.
Osaühingu omakapitalis toimunud muudatuste kajastamine toimub samalaadselt aktsiaseltsi
omakapitali muudatuste kajastamisega.
Osaühingu osakapitali tehtavate sissemaksete erand (1)
2011. aastal jõustunud muudatus :
Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Sel juhul osaühingu asutaja saab olla vaid füüsiline isik.
Kui sissemakse ei ole täielikult tasutud, vastutab osanik osaühingu ees osaühingu kohustiste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustist ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.
Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset.
Osaühingu osakapitali tehtavate sissemaksete erand (2)
Näide
Asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks 10 000 eurot, millest asutamisel tasutakse ainult 2000 eurot. Osaühingul puudub tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu.
D Pangakonto 2000
D Sissemaksmata osakapital 8000
K Osakapital 10 000
Bilansi väljavõte omakapitalist pärast asutamist:
Osakapital 10 000
Sissemaksmata osakapital -8000
Kokku 2000
RAHAKÄIBE ARUANNE
Rahakäibe aruanne- kajastab raamatupidamiskohustuslase rahajäägi muutust aruandeperioodi jooksul eri tegevusliikide lõikes.
… on kassapõhine.
Mis on raha ja mis on rahalähend?
Raha on maksevahend ja väärtuse mõõt. Raha on:
sularaha ja
raha pangas.
Rahakäibe aruandes esitatakse raha ja rahalähenditemuutumist aruande perioodil.
Rahalähenditeks (ekvivalentideks) loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega
investeeringuid, mida on võimalik konverteeridateadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk
Rahakäibe aruande struktuur
Rahakäibe aruanne koosneb kolmest osast:
põhi(äri)tegevuse rahakäive,
investeerimistegevuse rahakäive ja
finantseerimistegevuse rahakäive.
Põhitegevuse rahakäive
Põhitegevus on see, millest tekib põhiosa tuludest ja kuludest , seega ka rahakäibest. Põhitegevuse rahakäibena esitatakse ka muust tegevusest tekkivat rahakäivet, mis ei ole tekkinud investeerimistegevusest ega ka finantseerimistegevusest.
Näiteid põhitegevuse rahakäibest:
Raha sissetulek Raha väljaminek
Ostjatelt kauba eest Tarnijatele kauba, teenuste jne eest
Ostjatelt teenuste eest Töötajatele töötasude maksmisel
Maksude maksmisel
Investeerimistegevuse rahakäive (1)
Investeerimistegevus on pikaajalise kasutuseaga vara soetamine ja müük ning lühiajaliste investeeringute soetamine ja müük.
Pikaajalise kasutuseaga vara on põhivara, mis jaguneb:
pikaajalised finantsinvesteeringud,
kinnisvarainvesteeringud,
materiaalne põhivara,
immateriaalne põhivara.
Investeerimistegevuste rahakäive (2)
Lühiajalised investeeringud on näiteks:
edasimüügiks soetatud väärtpaberid;
lühiajalised väljastatud laenud;
lühiajalised investeeringud, mis ei ole raha ja rahalähend.
Näiteid investeerimistegevuse rahakäibest:
Raha sissetulek Raha väljaminek
Ostjatelt põhivara müügist Tarnijatele põhivara eest
Väljastatud laenu tagasimaksest Laenude väljastamisel
Investeerimisel aktsiatesse
Näide
Millisesse rahakäibe aruande ossa paigutatakse järgmised majandustehingud :
1. Laenu väljastamine (finantseerimisasutuse korral) –põhitegevuse rahakäive
2. Laenu väljastamine (mittefinantseerimisasutuse korral) –investeerimistegevuse rahakäive
3. Laenu saamine (mittefinantseerimisasutuse korral) finantseerimistegevuse rahakäive
4. Arvelduskontole laekunud intress arvelduskontol seisnud raha tõttu – põhitegevuse rahakäive
5. Patendi soetamine raha eest –investeerimistegevuse rahakäive
6. Osakapitali sissemakse majana – ei ole rahakäivet
7. Töötasult maksude tasumine Maksu- ja Tolliametile –põhitegevuse rahakäive
Rahakäibe aruande koostamise meetodid
Rahakäibe aruande koostamise meetodeid on 2:

• otsemeetod (ehk „ülevalt alla“ meetod) – rahakäive kajastatakse raha liikumise põhjal ehk majandustehingud kajastuvad aruandes siis, kui raha laekus või tasuti;
  
• kaudmeetod (ehk „alt üles“ meetod) – põhitegevuse rahakäibe esitamisel võetakse aluseks tekkepõhine kasum, mida korrigeeritakse rahajäägi muutuseks põhitegevusest ehk kassapõhiseks põhitegevuse kasumiks (kaudne esitus), investeerimis - ja finantseerimistegevuse rahakäive kajastatakse raha liikumise põhjal.