Finantsraamatupidamine (0)

Finantsraamatupidamine

Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga .
Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad.
Ajaline suunitlus : minevik
Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav
Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne
Objektid: Organisatsioon kui tervik
Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine
Mõõtühikud: rahalised
Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid )
MÕISTED:

• Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist)
  
• Kohustis - Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele(võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo( loobuma teatud osast oma varast) või hoiduma mingit tegu tegemast.
  
• Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine.(suureneb omakapital )
  
• Tulum - tähendab mittepõhitegevuslikku tulu.
  
• Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine.(omakapital väheneb)
  
• Kadum- tähendab mittepõhitegevuslikku kulu.
  
• Omakapital( netovara )- raamatupidamiskohuslase varade ja kohustuste vahe.
  
• Kasum( kahjum )- raamatuoidamiskohuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe/
  MTÜ, sihtasutuste ja avalikõiguslike juriidiliste isikute puhul räägitakse kasumi asemel tulemist, samuti on neil kasumiaruande asemel tulude-kulude või tulemiaruanne .
  

-Vastavalt raamatupidamise seadusele on ettevõtetel võimalik valida, kas koostada oma aruandeid vastavuses: Rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) või Eesti hea raamatupidamistavaga.
Majandusaasta aruanne koos lisatud materjalidega jaguneb: majandusaasta aruanne(tegevusaruanne ja raamatupidamise aastaaruanne ), kasumi jaotamise/ kahjumi katmise ettepanek, audiitori järeldusotsus.
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb: Bilanss , kasumiaruanne , rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, lisad.
Osaühing ei või anda laenu: 1. Oma osanikule(5% osakapitali või rohkem) 2.oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele( 5 või rohkem% emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist) 3. Isikule osaühingu osa omandamiseks 4. Oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile.
Arvelduskontol oleva raha inventeerimisel kontrollitakse arvelduskonto väljavõtte vastavust raamatupidamises kajastatuga.
Kassa inventeerimisel loetakse sularaha kassas ja kontrollitakse selle jäägi vastavust raamatupidamises kajastatuga.
Varude arvestusmeetodid : 1.Tükimeetod- lähtub varude tegelikust füüsilisest liikumisest . 2.Kaalutud keskmise soetushinna meetod- peale igat kaubapartii sissetulekut arvutatakse uus kaalutud keskmine soetusmaksumus 3.FIFO meetod- lähtub põhimõttest, et esimesena soetatud kogus müüakse ka esimesena ära.
Inventuuri läbiviimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks varade tegelik seis kindla ajamomendi seisuga ülelugemise,-kaalumise,-mõõtmise teel.
Materiaalne põhivara: Maa, ehitised(jääkmaksumuses), masinad ja seadmed (jääkmaksumuses), muu materiaalne põhivara(jääkmaksumuses), lõpetamata ehitised ja ettemaksed .
Amortisatsioonimeetodid- lineaarne meetod, tegevusmahul põhinev meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod.
Immateriaalne põhivara- firmaväärtus, arendusväljaminekud, muu immateriaalne põhivara, ettemaksed immateriaalse põhivara eest.
Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvutatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Lühiajalised kohustused: laenukohustused, võlad ja ettemaksed, sihtfinantseerimine, lühiajalised eraldised.
Pikaajalised kohustused: pikaajalised laenukohustused, muud pikaajalised võlad, pikaajalised eraldised, sihtfinantseerimine.
KMD esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. Kuupäevaks.
Eraldis - on kohustus mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad.
Juriidiline kohustus- on kohustus, mis tuleneb lepingust või seadusandlusest või muust õiguslikust alusest.
Faktiline kohustus -on ettevõtte tegevuspraktikast tulenev kohustus.
Arveldused aruandvate isikutega ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kontodel: (Vara) nõuded aruandvate isikute vastu. (kohustus) võlad aruandvatele isikutele.
Toimuvad arveldused(v.a töötasu): töölähetusega seotud kulude hüvitamine, majanduskulude hüvitamine, töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine, tööandja kulude hüvitamine.
Erisoodustuse summa maksustatakse tulumaksuga(määr 21/79) ja sotsiaalmaksuga( 33%).Erisoodustus on olemuselt töötaja/saaja tulu, kuid erisoodustuselt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuse tegija /tööandja kohustus.
Kui sõiduauto kasutamisel ei peeta sõidupäevikut, on erisoodustuse hinnaks 256 eurot, ning omatarbe maksustatavaks väärtuseks on 213,33 eurot, sellelt tasumisele kuuluv KM on 42,67 eurot.
NT. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust , mille kohaselt on töötaja teinu erasõite 300 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 0,30 eurot/km kohta. Töötaja tasub tööandjale oma sõitude eest vastavalt määrusele 300* 0,30= 90 eurot. Erisoodustust ei teki ning tööandjal maksukohustusi ei ole.
Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamine:1. Ilma arvestust pidamata- või arvestuse osalisel pidamisel võib hüvitada maksuvabalt 64 euro ulatuses kalendrikuus tehtud sõite.
2. arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist 0,30 euro ulatuses töösõitude kilomeetri kohta, seejuures on maksuvaba hüvitise ülempiir 256 eurot ühes kalendrikuus tehtud sõitudele.
Laenuintressi alammäär on 2% aastas.(01.01.2010). Vastuvõtukulusi ei maksustata kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus( toitlustamine , majutus,transport, kultuuriline teenindamine).
Töötajalew makstakse välislähetuse päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel asulast, kus paikneb töö tegemise koht. Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse tasuta toitlustamine.
Töölähetuse kulude hüvitise ja päevaraha maksuvaba piirmäär(maksustamisele ei kuulu): 1. Töölähetusega kaasnevate kulude hüvitised 2. Makstav majutuskulu hüvitis riigisisesel lähetusel kuni 77 eurot ööpäevas ning välislähetusel kuni 128 eurot ööpäevas 3. Makstav välislähetuse päevaraha kuni 32 eurot päevas. Majutuskulude maksuvaba piirmäära arvestatakse iga ööpäeva kohta eraldi. Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas.
Netotasu- töötajale väljamakstav tasu( brutotasu- kinnipeetavad maksud ja maksed).
Brutotasu- töötajaga kokkulepitud tasu.
Palgafond - ettevõtte kogu töötasukulu( brutotasu+ arvestatavad maksud ja maksed).

Kinnipeetavad maksud ja maksed: kinnipeetud tulumaks ( 21% -arvatakse maha 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus), töötaja töötuskindlustusmakse(2,8%), kohustusliku kogumispensioni makse(2%, hetkel kehtivad määrad1 % ja 2% sõltuvalt maksete jätkamise avalduse esitamisest)

Arvestatavad maksud ja maksed: sotsiaalmaks (33%- aluseks olev kuumäär on 278,02 eurot) , tööandja töötuskindlustusmakse(1,4%)
Töötasu alammäär tunnis on 1,73 eurot ja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot.
Tööandja peab andma töötajale puhkust aasta jooksul vähemalt 28 kalendripäeva(Eestis) ja maksma puhkusetasu .
Iga kuu 10. Kuupäeval tuleb esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni vorm TSD.(+ maksta eelmise kuu omad).
Omakapital: aktsia - või osakapital , registreerimata aktsia- või osakapital, ülekurss(aažio), oma aktsiad või osad(miinusega), reservid, jaotamata kasum(kahjum). Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt investeeritud kapitalist ning ettevõtte tegevustulemusena tekkinud kapitalist tingimusel, et ettevõte on oma eluea jooksul teeninud enam kasumit kui kahjumit.
Vaba omakapital on jaotamata kasum.
Minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 25 000 eurot. Kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek.
Minimaalne osaühingu osakapital on 2500 eurot. Osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek.
Kohustusliku reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 aktsia- või osakapitalist.Igal majandusaastal tuleb kohustuslikku reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Pärast 01.01.2011 asutatud osaühingul ei pea olema reservkapitali.
Bilanss on raamatupidamisaruanne , mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidmiskohuslase finantsseisundit.
Kasumiaruanne skeem 1: ärikulud on liigendatud lähtudes kulude olemusest, on lihtsam rakendada, rakendavad sageli väiksemad ettevõtted
Kasumiaruanne skeem 2: ärikulud on liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes, on keerulisem rakendada, kasumiaruanne annab parema ülevaate.
Juhil on mõtet tegeleda ainult oluliste kuludega, sest siis võiks tema tegutsemisel olla mingi oluline tulemus. Ebaolulised kulud on need, kus kõik alternatiivid on ühesugused.
Rahavoogude aruanne: on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase teatud perioodi rahavoogusid.(kassapõhine)Rahavood jagunevad: äritegevusest, investeerimistegevusest, finantseerimistegevusest.