Euroopa Liidu institutsioonid ja poliitika kujundamine (0)

EL institutsioonid ja poliitika kujundamine
I-II LOENG
Olulisemad hetked ELi ajaloost: Peale sõda majanduslik katastroof (riigid füüsiliselt ja majanduslikult hävinenud). Ideoloogiline katastroof (koos või eraldi? Mida teha Saksamaaga? Ja mida teha NLga)
Esialgsed lepped: Schumann ja Monnet 1950 (Euroopa föderatsioon. Saksa-Prantsuse leppimine). 25.juuli 1952 ESTÜ (leping 18.04.1951): 6 liiget: Prantsusmaa, Benelux , Itaalia, Lääne-Saksamaa. Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse paremaks muutmiseks. Riikide ülene (idee järgi). Esimene president Jean Monnet. Hiljem majandusliit, mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid (Britid loovad EFTA). 1957 Rooma lepingud - Luuakse EEC ja Eurotom (Euroopa aatamienergia ühendus). Peamised teemad vabakaubandus , tolliliit, ühisturg, poliitiline- ja majandusliit.
Majandusintergatsioon ja poliitiline intergatsioon: M: Suurepärane ! Ca 15 a edukat integratsiooni. Ühistollid, kaubanduse suurenemine. 50% riikide kaubandusest toimis ühenduse sees. Kapital ja rahvas ei liigu. Britid (alguses ei soovi, siis näevad, et kasulik, tahvad 1961 liituda). Lõpp ( majanduskriis nafta pärast)
P: Chrles de Gaulle - tühi tool ( ei brittidele, ei ühistegevusele, kui meile ei sobi. Tulemus- teatud küsimustes konsensus ja põlluamajanduspoliitika muutumatus läbi aastakümnete). Ühenduste ühendamine 1967 (3 ühendust üheks. Euroopa Ühendused (European Communities) Inst . ühildatakse- komisjon , nõukogu). Liikmed: Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Luksemburg ja Belgia.
I laienemine 1971 /3: Suurbritannia (De Gauelle lahkub , britid saavad ühineda. Läbirääkimiste tulemusena hulk erandeid. Iga-aastased tagasimakased. Ühines ka Gibraltar- aga mitte kõik briti territooriumid.) Iirimaa (vaene õnentu riik, ühines sest britid ühinesid.) Taani- ka brittide präast. Norra (põhjus sama mis teistel. Referendumi vastus ei).
Elu peale laienemist : Probleem (AraabiaIisraeli sõda 1973. Bretton-Woodsi kokku kukkumine . Brittidele ei meeldi midagi). Majanduskasv (saadi üle majanduskriisist, brittide ühinemine peamine mootor.) Uuendused (Euroopa Parlament - esimesed valimised 1979, Euroopa Ülemnõukogu: veel mitte institutsioon , aga sisu algus). Liikmed 9: PRN, L- Sksm , Benelux, SRB, Iirimaa, Taani, Itaalia, Belgia, Madalmaad.
Mujal Euroopas: Idablokk ( rahutused , 1956 ja 1968. Balkani probleemid, eurooap integ ei osale). Püreneed ( Hispaania Portugal diktatuurid , demokraatia 1970ndal. riigi vaesed ja nigelad). Kreeka ( dikatatuur 1970nd. vaene ja nigel).
Laienemised ja lahkumised: Laienemised: Kreeka 1981 ja Hispaania-Portugal 1986. ( Diktatuuride alt vabanenud. Kiiresti liitu, et demokraatia püsiks! Pole valmis? (Mitterand). Sisuliselt ei olnudki valmis.) 1985 -Gröönimaa lahkub: (Taani territoorium , teatud autonoomia. Otsustab referendumiga lahkuda. Mitmed liikmesriikide territooriumid ei kuulu ühine üldse.) Avaldused väljaspoolt: Maroko ja Türgi 1987. Maroko ei – pole Euroopas. Türgi jah – on Euroopas, tegeleme hiljem.
1980ndad laiemalt: Maailma muutused (NSVLi keerulised ajad. Uued tuuled USA ja Euroopa riikide poliitikas. Dekolonisatsioon on lõppenud). Euroopa Ühenduste ülevaade (Laienemine uutesse piirkondadesse. Süvitsi minek – ühisturg on reaalsus . Eksistentsiaalsed küsimused – mis on Euroopa tulevik?)
ÜHTSE EUROOPA AKT: Probleem- Pikka aega püsinud ja suurenenud piirangud (majanduskriis). Turg pole piisavalt paindlik. Lahendus- Delors’i plaan – tuleb luua ühisturg. Valge Paber – 300 ülesannet, mis tuleb täita. Allkiri 1987, toimima hakkamine 1992. Viie aasta jooksul: Riikide seadusandlust ühildada, Barjääride eemaldamine, kõige vaba liikumine, Parlamendi õiguste laiendamine. Liikmed (12): Prm, L-Skm, Ita, Srb, Benelux, Taani, Iirimaa, Hispaania, Portugal, Kreeka
Tekkinud Ida-Euroopa : Idabloki lõpp (Uued riigid erineva arengutasemega, mõned rohkem, mõned vähem Euroopas. Kas riigid tahavad Euroopaga ühineda? Kas see on üldse võimalik?). Saksamaa ühendamine (1989-1990. Müür langeb, koostöö tihendamine ning lõpuks ühinemine, seega Ida-Saksamaa ühineb Euroopa Ühendustega. Väga suured erinevused ühiskonnas, majanduses, kõiges. Siiani lõhed kahe ühiskonna vahel)
EUROOPA LIIDU SÜND
Tegelikult oli kogu aeg plaan jõuda liiduni: Rooma lepete preambul + Ühtse Euroopa akt. Werneri plaan 1969/70 – I katsetus, kukkus läbi.
Maastrichti lepe 7. veebruar 1992: Kõik ühinevad Euroopa Majandus- ja rahandusliiduga (EMU). Ühisraha hiljemalt 1999. Lähem integratsioon välisasjades ja sise/justiitspoliitikas. Euroopa majandusühendusest sai Euroopa ühendus (EEC -> EC). Kolmesambaline struktuur. Laienevad parlamendi õigused ja rohkem küsimusi EL pädevusse.
Esimesed teemad: Lepingu vastu võtmine (Vaja referendiumit! Prantsusmaal võit 1%. Taani lükkab tagasi, uue referendumiga jäävad rahaliidust kõrvale. Alles 1. november 1993 jõustub). Majandusraskused (Etteantud eesmärke ei suudeta täita, rahaliitu ei tule. Siiski huvi klubiga liitumise vastu EFTA liikmetelt). EL esimene laienemine.
1990ndate laienemine: EFTA integreerimine (Luuakse EEA ehk Euroopa majanduspiirkond (Šveits ei)) 1993 alustavad neli riiki läbirääkimisi ühinemaks (Laienemine läheb kiiresti, kõik riigid sobivad väga hästi, 1995 ühinevad Soome, Rootsi, Austria, Norra ütleb jälle ei). Tulemused (Veel enam riike ja raha, EEA kaotas oma tähtsuse.) Aga mida teha Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, kas ka huvi üles näitavad?
Amsterdami lepe 1997 (jõustus 1999)- Plaan oli kõik Maastrichti probleemid ära lahendada, tegelikult ei tulnud suurt midagi. Plaan: korda nõukogu hääletamine ja komisjoni suurus- suudeti vaid välis- ja julgeolekupoliitikas üht-teist korda saada. Läks muidu ka pisut demokraatlikumaks. Nizza leping / Nice ’i leping 2001- Valmistumine suuremaks laienemiseks, süvitsi integratsioon, ei täitnud ka oma eesmärki
Kopenhaageni kriteeriumid (1993): Loodi selleks, et oleks süsteem uute liikmete vastu võtmiseks. Kriteeriumid: Stabiilne demokraatia, õigusriik, inimõigused tagatud, vähemuste kaitse. Toimiv turumajandus, võime ELis toime tulla. Võimekus EL elus osaleda. EL valmidus võtta uusi liikmeid* (*Hiljem lisandunud, peamiselt Türgi ja Ukraina tõttu).
Suur laienemine- algus: 1990ndate keskel ühinejaid 13: (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia , Sloveenia , Bulgaaria , Rumeenia , Malta, Küpros, Türgi). Algselt (1998) jagatakse kahte gruppi vastavalt edukusele: Tšehhi, Eesti, Ungari, Poola, Sloveenia, Küpros. 2000 alustavad teised 6 ka (va Türgi)). Viiakse läbi pikad läbirääkimised: Algselt plaan valmis olla 1. jaanuar 2003. Hiljem reaalne 2004, aga mitte kõigile. Avatakse, räägitakse läbi ja suletakse 35 peatükki teemasid
Suur laienemine 2004/2007: 2001 (mõned saavad varem! Rumeenia-Bulgaaria jäävad teistest maha. 2002 on valmis ja 2003 kirjutavad alla. Referendumid positiivsed (Küprosel pole referendumit)) EL 25 1. mai 2004. 2007 – Rumeenia ja Bulgaaria (2004 saavad valmis. Lõpptulemusena Euroopa Liidus 27 liiget ja ligi pool miljardit kodanikku. Nagu Amsterdamiga plaaniti)
Laienemise mõjud: Institutsionaalsed (Palju uusi inimesi ja keeli – reeglite muutused ja kohanemisraskused. Liiga palju komisjoni volinikke) Majanduslikud (Uued turud , süst majandusse. Uued riigid valdavalt vaesed) Juriidilis-praktilised (EL siseimmigratsiooni küsimus. Piiride kontroll) Üldiselt (Kas EL kaotas oma näo? Mis nüüd edasi?)
LISSABONI LEPE- Euroopa põhiseadus: Euroopa konstitutsioon (2003 algatatud protsess. Eesmärk: panna EL 27+ toimima. Tekkis palju põhimõttelisi küsimusi. 2004 oktoobris kirjutatakse leppele alla. Referendumid Prantsusmaal ja Hollandis kukuvad läbi. Konstitutsioon prügikastis). Lissaboni lepe (2006 taaselustatakse protsess. 2007 II pool Portugali eesistumine (+ Barroso ). Kirjutatakse alla uus lepe, mis on suures osas sama, aga pole põhiseadus. Jõustub 2009)
2010+ muutused: Majandus (Täpsemad rahandusmeetmed, uued eurotsooni riigid). Laienemine (Türgi jätkab kõnelusi, Horvaatia ühineb, Island avaldab soovi, aga külmutab, Balkani laienemisplaanid). Poliitika (Palju omavahelist nagelemist. Prantsuse-Saksa telje tugev tõus (ja siis muutumine Saksa teljeks). Lissabonist loobumine, hägune tulevik).
Majanduskriis: Probleemi olemus (Ülemaailmne majanduskriis, mõjutas erinevaid riike erinevalt- mõned riigid üle kulutanud, raha otsas (PIIGS). Euro ei luba riikidel kokku kukkuda , seega mis edasi?). Taktika ja küsimused (ESM ja muud abimeetmed ( pikemalt majanduse all). Kui palju me üksteist peaks toetama? Kuidas vältida selliste asjade juhtumist). Edasised sammud (suurem kontroll riikide üle. Vaja otsustada – süvitsi või mitte). Liikmed: 12 EL asutajat, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta, Küpros, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia
Rändekriis: Probleem (Vana: Kesk-Aafrika migrandid püüavad tulla Euroopasse. (illegaalsed migrandid). Uus: konfliktid Lähis-Idas on tekitanud uue migrandivoolu (pagulased). Lõunapiir ega idapiir ei pea). Mida edasi? Kuhu paigutada põgenikud? Kuidas üldse tegeleda immigratsiooniga kolmandatest ja EL riikidest? Kuidas see mõjutab turvalisust? Kas kõik EL riigid astuvad ühte jalga? Kes saab mõjutada rändepoliitikat?
BREXIT : Suurbritannia viis läbi liikmelisuse referendumi. Kõigi üllatuseks referendum ütles Euroopa Liidule „Ei“. Põhjused: rahulolematus valitsusega, Briti pressi pikaajaline kampaania. Mis nüüd edasi? Britid peaksid esitama ametliku lahkumisavalduse. Seejärel algavad 2 aastat kestvad läbirääkimised. Põhja-Iirimaa, Gibraltar ja Šotimaa ei ole rahul. Mis siis saab? Ei tea.
EL täna ja tulevikus: Integratsiooniküsimus ( Rahandus -majandus. Välisküsimused. Inimeste vaba liikumine). Laienemine (Balkan – kes tuleb millal, Türgi, Kes veel?). Euroopa positsioon maailmas
Institutsioonid:
Eesti keeles
Inglise keeles
Euroopa parlament
European Parliament
Euroopa komisjon
European Commission
Euroopa ülemkogu
European Council
Euroopa Liidu nõukogu
Council of the European Union
Euroopa keskpank
European Central Bank
Euroopa kontrollikoda
European Court of Auditors
Euroopa Liidu kohus
Court of Justice of the European Union
Euroopa kohus
European Court of Justice
Euroopa Üldkohus
General Court
Euroopa Avaliku Teenistuse Kohus
Civil Service Tribunal
Kvalifitseeritud häälteenamus
Qualified majority voting (QMV)
Eesistumine
Presidency of the Council of the European Union
Eesistuja
President of the European Council
Euroopa Parlament: Ainuke valitav organ, esindab Euroopa rahvast. Hetkel 751 esindajat, esindajate arv oleneb riigi suurusest (Maksimaalselt 96 liiget ühest riigist (Saksamaa). Veel suuri: Prantsusmaa (74), Itaalia (73), UK (73), Hispaania (54), Poola (51), Rumeenia (32), teised alla 30. Minimaalselt 6 (Malta, Luxembourg, Eesti, Küpros). Mida väiksem riik, seda parem esindatus inimese kohta). Valimised (Kord 5 aasta tagant, igas riigis samal ajal. Valimisreeglid erinevad riigiti) Eesti (hetkel): Kaja Kallas, Tunne Kelam , Marju Lauristin , Urmas Paet , Indrek Tarand , Yana Toom .
MEP töö: Kõik kuuluvad poliitilisse fraktsiooni (Eestlased neljas fraktsioonis) Fraktsioonid vasakult paremale (Vasakpoolsed-põhjamaade rohelised. Sotsiaaldemokraadid . Rohelised / vaba Euroopa. Iseseisvad/fraktsioonid. Euroopa liberaalid. Konservatiivid , Konservatiivid-reformistid- euroskeptikud. Vaba Euroopa (euroskeptikud))
MEP töö- mittepoliitiline : Kuulumine komiteesse. Igaüks valib endale peamise ja teisese komitee. Käiakse koos ja arutatakse-otsustatakse. Kuulumine delegatsioonidesse. Välisasjad, teiste riikidega seotud. Taas, kõik peavad valima. Osalemine istungitel
Kommiteed:
AFET - Foreign Affairs (Kelam)
DROI Human Rights
SEDE Security and Defence (Kelam)
DEVE Development
INTA International Trade
BUDG Budgets (Paet, Tarand)
CONT Budgetary Control
ECON Economic and Monetary Affairs
EMPL Employment and Social Affairs (Toom: Sub: Lauristin)
ENVI Environment, Public Health and Food Safety
ITRE Industry, Research and Energy (Kallas: Sub: Tarand)
IMCO Internal Market and Consumer Protection (Sub: Kallas)
TRAN Transport and Tourism
REGI Regional Development (Sub: Kelam, Paet)
AGRI Agriculture and Rural Development
PECH Fisheries
CULT Culture and Education (Toom)
JURI Legal Affairs
LIBE Civil Liberties, Justice and Home Affairs (Lauristin)
AFCO Constitutional Affairs
FEMM Women 's Rights and Gender Equality
PETI Petitions (Toom)
Lisaks: Erikomisjonid ja uurimiskomisjonid
Europarlamendi pädevused: Sisuliselt üks koda parlamendist (Alumine koda). Väga palju pädevusi ja õigusi on nii-öelda peidus (Resolutsioonid, pressi mõjutamine, välisabi tuleb parlamendist). Reaalsed õigused: peamiselt kinnitada või ümber lükata, konsulteerida, õigus eelarve osas kaasa rääkida; viimane sõna parlamendil.
Euroopa Komisjon: Euroopa Liidu valitsus. Tähistab nii keskset otsustuskogu kui ka kogu süsteemi. Kõik valdkonnad nagu ministeeriumid . Esindab Euroopa Liitu. 28 liiget, 1 igast riigist. Eestist Andrus Ansip (asepresident, digitaalne ühisturg). Valitakse viieks aastaks, igal komisjonäril ametipost. Valib-kinnitab Euroopa Parlament. Jean- Claude Juncker- polariseeriv esimees Luksemburgist
Komisjoni õigused ja roll: Täidesaatev- koos Euroopa Liidu Nõukoguga. Seoses Lissaboniga kärbiti õigusi märkimisväärselt. Komisjoni ülesanne, on täielikult nende enda otsustada (algatab seadusandlust, välja arvatud välispoliitilistes küsimustes. Kumb on võimsam, komisjon või nõukogu?). Korraldab sisuliselt EL elu- eelarve ja seaduste ellu viimine. Sisuliselt kõige olulisem organ?
Euroopa Liidu nõukogu: Esindab Euroopa Liidu riike. Ametlikult üks nõukogu (tegelikult iga teema jaoks eraldi) Kohtuvad 28 ministrit ja arutavad-otsustavad (10 erinevat koosseisu). Peamised õigused-kohustused: Jagab seadusandlikku võimu parlamendiga. Otsustab välispoliitikat. Oluline otsustaja eelarve osas. Otsustamine erinevate kriteeriumitega. Varem vastavalt teemadele. Nüüd peamiselt QMV.
Kvalifitseeritud häälteenamus Qualified Majorty Vote : Varem riikide hääled vastavalt suurusele. Nüüd vähemalt 55% riike, kui idee tuleb väljaspoolt, 72%, kui mitte. Ja vähemalt 65% rahvastikust, väiksematel on oht jääda kõrvale. Vajalik otsus?
Nõukogu roteeruv eesistumine: Alati on keegi “ boss ”. Järjekord oli tähestiku järgi. Alates 2007 – troikad (3 riiki koos, 1 korraga boss, Eestile pakuti esimest “uue riigi” positsiooni. Pidi olema Eesti 2018, nüüd 2017 .. Praegu Slovakkia (koos tuleva Madalmaade ja Maltaga)). Eesistuja ülesanded: (korraldada kõik ministrite kohtumised, võimaldada ka palju teisi kohtumisi, üldine suund ja mõtted. Ennast tutvustada?)
COREPER : ( Alaliste esindajate komiteed. Sisuliselt teevad otsused ära. Igal riigil alaline esindus). COREPER I (Alaliste esinduste asetäitjad, peamised küsimused: sotsiaal ja majandus) COREPER II (Esinduste juhid, poliitika, finants ja välispoliitika)
Eesti alaline esindus: Matti Maasikas (Esinduse juht). Palju erinevaid ametnikke (Sõjalised, Tsiviil, Eksperdid). Kogutakse infot, vahendatakse seda, mõjutatakse otsuseid
Euroopa Ülemkogu: Peaministrite kogunemine. Otseselt võimu ei ole, lihtsalt üks ministrite kohtumine (Administratiivne võim). Mõned korrad aastas, kohtumisel ka Komisjoni president ja Nõukogu President (Donald Tusk , administratiivne roll, sümboolne roll). „Välisminster,“ komisjoni välisasjade asepresident ja EL kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal- Federica Mogherini
Euroopa Liidu Kohus: NB! Ei ole Euroopa inimõiguste kohus. Koosneb sisuliselt kolmest kohtust (Euroopa Kohus – tegeleb EL õigusaktide tõlgendamisega, Euroopa Üldkohus– tegeleb eraisikute, firmade jne kaebustega, Euroopa Avaliku Teenistuse Kohus – tegeleb ametnike küsimustega) Üldiselt igal pool 28 kohtunikku.
Euroopa Keskpank: Loodud Amsterdami leppega 1998. EL institutsiooniks sai Lissaboni leppega. Asukoht: Frankfurt. Tegeleb eurotsooniga ning rahandusega. Annab aru teistele institutsioonidele. Üldine rahanduspoliitika on oluline. Seotus poliitikaga (Annab aru teistele institutsioonidele, Mõnede (Sarkozy) arvates peaks rahandusest kaugemale vaatama)
Euroopa Kontrollkoda: Euroopa Liidu audiitorid. Kinnitavad eelarve täituvuse sendipealt. Ei ole kinnitanud kunagi. Kontrollivad üldist rahakasutust, annavad nõu ja kirjutavad raporteid. Ülesanne on kogu rahandusel silma peal hoida. Paljud aruanded jne esitatakse kõikides ametlikes keeltes (Tööd tõlkidele!)
MAJANDUS EUROOPA LIIDUS
Mis mõjutab EL majandust? Kaubandus, tööstus ja tootmine, majandusregulatsioonid-sh. maksundus jne. Rahandus, põllumjaandus- kalandus , energia teemad ja poliitika.
Euroopa majanduse + maine, võimas osalemine kaubanduses, omavaheline aktiivne kauplemine , osalemine otsustuses, Euro. Euroopa majanduse - ei toodeta suurt midagi, majanduskriis, aina väheneva tähtsusega, Euro.
Edasised eesmärgid: Arendada majanduskoostööd (omavahel, teiste riikidega, kaubandus, aga ka muu koostöö). Tõsta konkurentsivõimet (vähendada kulusid, suurendada vajalikku tootmist). Ühtlustada (ühtlustamine peaks tagama suurema sisukuse).
EL kauabandus: Kes teeb (läbirääkimised Komisjon – riigid; otsused – nõukogu; erinevad huvid?) Peamised teemad (kaupleb eelkõige endaga (teiste EL riikidega; eriti Saksamaaga); kaupleb kõigega; konkurents ja selle tagamine: anti-dumping). Kas peaks olema maailma mõistes sotsiaalsem? EL kaubandus väljaspoole: Kellega kaupleb: USA, Hiina, Venemaa, Šveits, Norra, Türgi, Jaapan, L-Korea, India, Brasiilia.
Neli vabadust: kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine. Mis see tähendab? Kõike saab liigutada piirkonnas nii nagu soov on. Mõnes mõttes nagu ühe riigi siseturg. Kõik on omavahel sõltuvuses. Probleemid?
Rahaliidu loomise teoreetiline taust: Majandus peaks olema efektiivsem, sest (Hinnad on läbipaistvamad. Tehingukulud madalamad. Investorite kindlustunne õnn ja rõõm!. Teoreetiline plaan: optimaalse valuutapiirkonna kriteeriumid: 1.Tootmistegurite, tööjõu ja kapitali, mobiilsus 2. Kaubaturgude integratsioon. 3. Majanduse avatus ja suurus 4.Toodangu mitmekesisus 5. Inflatsioonimäärade sarnasus 6.Hindade ja palkade paindlikkus 7. Fiskaalsete ülekannete mehhanism 8.Poliitilised faktorid
Eurotsooni liitumise eeldus- sisuliselt kogu rahaliidu alus. KONVERGENTSIKRITEERIUMID: Eelarve puudujääk vähem, kui 3% SKPst. Valitsusvõlg ei tohi olla üle 60% SKPst. Intressid paigas (Pikaajaiste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige madalama intressitasemega liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 protsendipunkti). Paigas inflatsioon (Riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti). Valuuta stabiilsus (Liikmesriigi valuuta peab püsima euro suhtes stabiilsena vähemalt kaks aastat ning selle kõikumised peavad jääma määratud piiridesse).
Euro olevik ja tulevik: Olevik (Osaliselt ebastabiilne, kas süsteem ikka peab? Riigid liituvad vaikselt juurde. Euroopa Stabiilsusmehhanism). Tulevik (Kas tulevad teised ka? Kreeka lahkub?). Maksude ühtlustamine: Liikmesriikide pädevus (eraisikumaksud, firmade maksud , kaudsed maksud). Mida teha? (Samastada kaudsed maksud, ühtlustada firmade maksud) Erandid ja juhtum (Iiri vabariik + Apple vs Euroopa Liit). Veel EL majandusest: Konkurents (konkurents peab püsima, ei mingeid eeliseid, kartellikokkulepped jne). Transport (palju transpordiliike ja huve, riikidel omad huvid). Tööstus (puudulik, vajab arendamist , kuidas ja mille arvelt?)
EUROOPA RAHA
Ülevaade eelarvest: Kuni hiljutiseni aina kasvav (raske ülevaadet saada riikide tegevusest. Eelarve liiga suur?- väiksem, kui riikidel, kasvab vähem. Riigid liiga erinevad). Erinevad mõjutajad (Prantsusmaa ja UK kui traditsioonilised osapooled, aina enam uued riigid kui mõjutajad). Eelarve protsess: Kes mõjutavad EL eelarvet? (Komisjon-nõukogu-parlament-nõukogu-parlament). Eelarve üldiselt (plaan mitmeks aastaks, igal aastal spetsiifiline eelarve, teemad seinast seina, peamised prioriteedid muutuvad läbi aja). Edasi: komisjon viib ellu, kontrollikoda kontrollib.
Raha jagamine: Raha jagamine loodud teatud teemadega tegelemaks (peamine eesmärk on regionaalpoliitika kõige laiemas mõttes). Eesmärgid (ühtlustada Euroopa Liitu (erinevaid riike omavahel) korraldada nende sisemist regionaalset arengut, parandada elu Elis). Probleemid (erinevaid jagajaid on palju (suurimad: raamprogrammid), palju nõudeid, palju tingimusi, palju paberimajandust, eesmärgid peavad olema kindlasti täidetud, ikka jääb kahe silma vahele). Ülevaade fondidest: ESF- (sotsiaalteemad, haridus jne). ERDF (regionaalne abi, riigisisene ja vaheline; INTERREG). Ühtlustusfond (keskkond, transport jne). EAGGF/EAFRD (peamiselt põllumajanduslik).
PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS
CAP-ÜPP: Ühine põllumajanduspoliitika. Euroopa Liidu võimsaim draakon (Palju raha, Lõpuks muutumises). Katab sisuliselt kogu põllumajanduse / kõik saadused (ka neid, mida Euroopas ei toodeta). Tollid väljast tulijatele. Kohaliku tootmise edendaminE. Talumeestele inimväärne elu!
Põhiline info: Raha (1992 ligi pool eelarvest; 2013 vaid kolmandik). Eesmärk (inimväärne elu, moderne tootmine, stabiilne turg ja kõige kättesaadavus. Taust: Euroopa minevik). Probleemid (toodame ja viskame ära; arenguriikide vastu; kallis, ebaõiglane, ebavõrdne; keskkonnale kahjulik). Kus on vaba turg? Raha raiskamine.
ÜPP edaspidi: Rohelisus (jätkusuutlikkus on oluline, roheline tootmine saab rohkem toetust). Vähem raha? (kas peaks andma vähem raha? Kellele peaks andma raha?). Taustküsimused (kui globaalne peaks EL olema? Mis saab, kui Euroopa paneb piirid kinni?)
Kalandus CFP: Olulisemad küsimused (Kes tohib püüda, mida ja kus. Vaalad , hülged. Läänemeri). Peamised probleemid (Liiga palju erinevusi riigiti, suured huvid. Kalavarud otsakorral, reostus jne. Globaalne turg ja selle mõjud). Mereriikidel omad mured, eriti välisterritooriumitega (Kuidas korraldada püüki rahvusvaheliste vete lähedal, Mis oleks siin pikaajaline lahendus?). Teised mõjutajad: Toidupoliitika (Puhas, Geograafiliselt korrektne, standardiseeritud ). Biotehnoloogia (GMO küsimus, Biotehnoloogia tulevik laiemalt, EL patendid ). Keskkonnapoliitika .
Energiapoliitika : Algus: Euratom . Kõige olulisem poliitika maailmas? (Euroopa sõltuvus Lähis-Idast ja Venemaast, Energia ületarbimine). Miks on sõltuvus probleem? (Me ei otsusta oma asjade üle ise “sõbralikud” suhted). Energia tulevik (Energia saab otsa. Tuuma küsimus). TULEVIK Üldised suunad olnud (Energiaturgude avamine , Energiajulgeolek, Energia allikate mitmekülgsus). Uuemad suunad ( Taastuvenergia kui kõige olulisem – millist taastuvenergiat kasutada? Sõltuvuse vähendamine). Milline on Eesti huvi siin?
Keskkonnapoliitika: Eesmärk – rohelisem Euroopa ( heitgaasid , kliimamuutused, keskkondlik ühtsus). Probleemid (kallis, ettevõtlust takistav , uute riikide probleemid, erinevad arusaamad probleemidest). Otsustajad (komisjon – teeb enamus otsuseid, nõukogu – keskkonna nõukogu eraldi teistest, probleemide eitamine , parlament – kõige rohelisem, aga mitte väga mõjuvõimas).
ÜHTLUSTAMINE- miks ja kuidas?
Eesmärk: Kõik euroopa ühel tasemel, rikkamad aitavad vaeseid. Teemad: regionaalpoliitika, sotisaal- ja haridus. Kuidas: Programmid ( Phare ), Fondid (ESF,ERF jne), kindlad eesmärgid ja kindlad eesmärgid. Onühtlustamine positiivne või negatiivne?
Regionaalpoliitika: Riikide vahel ja riikide sees. Rahastamine nii EList ja riikides. Loodud vaesemate järgi aitamiseks. Tööpoliitika: Erinevad regulatsioonid ja praktikad . Seadusaugud. Kas ja kuidas seda ühtlustada? Immigratsiooniprobleemid.
Ühtlustamise poliitikad II: Sotsiaalpoliitika (liiga erinevad, pensionid , perepoliitika , tervisehoid, tuleks vähendada ringi kolimist?). Hariduspoliitika (kui palju oleks vaja ühtlustada? Erinevad protsessid. Kas läheb õigeks suunaks?)
Hariduspoliitika: Peamised teemad (erinevate osapoolte õigused, rahastamine, hariduse võrreldavus (eelkõige kõrghariduses)). Kõrghairiduse muudatused (Bologna protsess, Õppekavade võrreldavus, tasemete võrreldavus. Kõrghariduse kvaliteedi parandamine. VÕTA jne.) Muud teemad: (kvaliteet, rahastamine, konkurentsivõime )
Sisepoliitikate ülevaade: Eesmärgid: (Ei ole selget arusaama, et mis ikkagi saab või mis saama peaks. Erinevad nägemused riikidel ja asjaosalistel.) Võimalused tulevikuks: (EL laiendab oma õigusi ja ühtlustab. Liikmesriigid jäävad erinevaks. Leitakse kolmas tee?)
Muud EL siseteemad: Immigratsioon (EL sees ja väljast. Mida ja kuidas reaalselt korraldada?) Schengen: (Tollid-piirid, Viisad ). Kuritegevus: ( Europol , Terrorism – kes vastutab?). Õigusloome: (Kokkulepped, koostöö, ühtlustamine). Muud teemad: (Pääste, kriisid , igapäevane infovahetus). Mis saab peale laienemist?
ÜHINEMINE ELiga
Ühinemiseks peaks riik olema Euroopas ning demokraatlik (Kust lähevad need piirid?). Kopenhaageni kriteeriumid: Stabiilne demokraatia, õigusriik, inimõigused tagatud, vähemuste kaitse. Toimiv turumajandus, võime ELis toime tulla. Võimekus EL elus osaleda. EL valmidus võtta uusi liikmeid*
Ühinemisprotsess: (soovi avaldamine, assotseerumine, ettevalmistus. Ametlik ühinemisavaldus, komisjoni arvamus. Läbirääkimised, ühinemislepe. Ühinemine.) Ühinemisläbirääkimised: (35 peatükki, mis on vaja avada ning sulgeda. Vaba liikumine; õigusruumi sobivus; areng põllumajanduses, kalanduses, ühiskonnas jne; keskkonna, hariduse, ettevõtluse, välissuhete jne temaatika . Liikmesriikidel õigus blokkida kuni lõpuni.). Ukse taga: Läbirääkimistel (Türgi, Montenegro , Serbia ). Kandidaadid ( Makedoonia , Albaania ). Veel mõttes: ( Bosnia -Hertsegoviina, Kosovo). Lisaks laienemine: Kaugete territooriumite liitmine . Lahkumine: Brexit- algatatakse varsti. Täpne kulg teadmata. Varem: EL pole lahkututd, ainult ühendustest- keegi tegelikult ei tea, mis saab. Kes võiks tahta lahkuda?
Naabruspoliitika : Kahesuunaline: Ida ja lõuna, rohkem raha lõunasse, sisu rohkem idas. Olemus: Naabrite lähendamine, ühisprojektid, toetamine , õpetamine. Kriitika: EL laienemine ilma kasuta, EL topib oma nina igale poole
EL ja muu maailm: Euroopa välispoliitika ja kaitsepoliitika (Kõige suurem vajadus? Samas kõige vähem ühine? Milleks võiks vaja olla?) Välispoliitika: (Lissabon: välisministri amet, Riikide erinev visioon , Liiga palju mõjutatud muudest valdkondadest – majandus, kaitse jne) KP: milleks, kui on NATO ? Berlin plus kokkulepe. Ühistegevus ja sõdurid – kas neid on vaja?
Välisminister ja tema tegemised: Komisjoni välisasjade asepresident ja EL kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal (Javier Solana, Catherine Ashton, nüüd Federica Mogherini. Erinevad ametid ühendatud). Välisteenistus: (Loodud 2009/2010. Bürokraatlik diplomaatia . Märkimisväärselt edukam võrreldes varasemaga). Mis on ameti väljakutsed?
EL tulevik: Mis on EL olulisemad tulevikuprobleemid? (Majandus. Välisküsimustes.) Euroopa Liit 2025 (Meie visioon (grupitöö). Teemad: majandus, välissuhted, liikmed jne)
EKSAM
9