Euroopa Liidu põhikursus (0)

Euroopa Liidu Põhikursus – Kordamine

Euroopa Põhiväärtused : Demokraatia, Inimõigused, hea haldus, Õigusriik, Vabaturumajandus , Multilateralism juhtimises, Solidaarsus
Vestfaali rahu 1648: Esimene tänapäevane leping, Sõdade lõpetamine , Uue maailma loomine
Muutused:Uued territooriumid, Rahvusriikide idee, Riigi juhtimine, kristluse vähendmaine, Reini jõe kasutus, Diplomaatiline läbikäimine
Euroopa Kontsert (1815- 1853 ): Euroopa koostöö testimine, Viie suurriigi konsultatsioonipoliitika,
Kahe sõja vahel:
Rahvasteliit : Wilsoni idee, 1932 desarmeerimine , Mõttetu organisatsioon
Briand-Kellog 1927: Ärme enam sõda kuuluta!
Pan-Euroopa: Idee sellest, et ehk Euroopa piirid on ikkagi laiemad, kui arvatud
Suur Depressioon : Ideaalid kaovad koos rahaga
Euroopa Liit tugineb kolmel sambal:
1. EÜ sammas, kuhu kuuluvad ühisturg( EMÜ ) ja euratom ja EMU
2.Ühine välis-ja julgeolekupoliitik
3.Justiits- ja siseküsimuste alane koostöö
I sammas on riikideülene, II ja III sammas valitsusvaheline.

Eelmäng Euroopa Liidule:

Euroopa Nõukogu ( Council of Europe ): Loodi 1949, Eesmärk Euroopa ühendada, Ei ole EL-iga seotud!
OECD: Majanduskoostööorgan
WEU: Lääne-Euroopa riikide liit,
Euroopa Kaitseühendus- Ühendame mitmed riigid, Britte ei huvita, isegi mitte Prantsusmaad, Tulemus: Lääne-Euroopa Liit
Lääne-Euroopa Liit (WEU): Brittide algatatud, Eksisteerib tänapäevalgi, Sisutühi
Euroopa Söe-ja Terasühendus( ECSC ):
Schuman ja Monnet 1950: Euroopa föderatsioon?, Saksa-prantsuse lepitamine
25. juuli 1952 sündis ESTÜ (leping 18. aprill 1951): Kuus liiget - Prantsusmaa, Benelux , Itaalia, Lääne-Saksamaa, Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse parendamiseks, Riikideülene (idee järgi), Esimene president : Jean Monnet
Miks?: Süsi ja teras kui Euroopa mootorid , Saksamaa ja Prantsusmaa lepitamine
Euroopa majandus ühendus ja EURATOM:
Mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid: Britid loovad hoopis EFTA
1957 Rooma lepingud : Luuakse EEC ja EURATOM (Euroopa Aatomienergia ühendus), ECSC liikmed
Peamised teemad: Vabakaubanduspiirkond, Tolliliit , Ühisturg. Ühine siseturg, Majandusliit, Poliitiline liit
Ühenduste ühendamine 1967: Kolm ühendust saavad üheks, Euroopa Ühendused (European Communities), Institutsioonid ühildatakse ( komisjon , nõukogu). Liikmed: Prantsm, Itaalia, LN- SKS, BENELUX
I Laienemine 72/73 ja elu pärast
Suurbritannia : De Gaulle lahkub , britid saavad ühineda, Läbirääkimiste tulemusena suur hulk erandeid , Iga-aastased tagasimaksed, Ühines muuhulgas ka Gibraltar (aga mitte kõik briti territooriumid)
Iirimaa: Vaene ja õnnetu riik, Ühines, sest britid ühinesid
Taani: Ühines ka brittide pärast
Norra: Põhjus sama, mis teistel, Referendumi vastus ei
Probleem: Araabia -Iisraeli sõda 1973, Bretton-Woodsi kokku kukkumine , Brittidele ei meeldi midagi
Majanduskasv : Saadi üle majanduskriisist, Brittide ühinemine peamine mootor
Uuendused: Euroopa Parlament : esimesed valimised 1979, Euroopa Ülemkogu: veel mitte institutsioon, aga sisu algus
Järgmised Laienemised 70-80 ja elu pärast
Kreeka 1981 ja Hispaania - Portugal 1986: Diktatuuride alt vabanenud, Kiiresti liitu, et demokraatia püsiks!, Pole valmis!! (Mitterand), Sisuliselt ei olnudki valmis
1985 – Gröönimaa lahkub: Taani territoorium , teatud autonoomia, Otsustab referendumiga lahkuda, Mitmed liikmesriikide territooriumid ei kuulu ühine üldse
Avaldused väljaspoolt: Maroko ja Türgi 1987, Maroko ei – pole Euroopas, Türgi jah – on Euroopas, tegeleme hiljem
Ühise Euroopa AKT
Probleem: Pikka aega püsinud ja suurenenud piirangud ( majanduskriis ), Turg pole piisavalt paindlik
Lahendus: Delors’i plaan – tuleb luua ühisturg, Valge Paber – 300 ülesannet, mis tuleb täita, Allkiri 1987, toimima hakkamine 1992
Viie aasta jooksul: Riikide seadusandlust ühildada, Barjääride eemaldamine, kõige vaba liikumine, Parlamendi õiguste laiendamine
Tähtsad lepingud
ESTÜ asutamiseleping- 1952
Rooma lepingud- 1958 EMÜ ja Euratomi asutamislepingud
Liitmisleping- 1967. Ühendati ESTÜ, EMÜ ja Euratom Euroopa Ühenduseks
Ühtne Euroopa akt- 1987
Euroopa Liidu leping- 1993
Amsterdami leping- 1997
Nizza leping 2001

Tekib EUROOPA LIIT

Tegelikult oli kogu aeg plaan jõuda liiduni: Rooma lepete preambul + Ühtse Euroopa akt, Werneri plaan 1969/70 – I katsetus, kukkus läbi
Maastrichti lepe 7. veebruar 1992: Kõik ühinevad Euroopa Majandus- ja rahandusliiduga (EMU), Ühisraha hiljemalt 1999
Lähem integratsioon välisasjades ja sise/justiitspoliitikas
Euroopa majandusühendusest sai Euroopa ühendus (EEC -> EC)
Kolmesambaline struktuur
Laienevad parlamendi õigused ja rohkem küsimusi EL pädevusse
Euroopa Päev- 9 mai ja hüm Beethoveni- „ood rõõmule“
EFTA
Euroopa vabakaubanduspiirkond: Loodud vasteks EEC-le 1960
Liikmed: Algselt: Austria, Taani, Norra, Portugal, Rootsi, Suurbritannia, Šveits
Hiljem Island , Soome, Liechtenstein
Praegu need, kes pole ELi ära läinud.
Erisuhted mikroriikidega
Praeguseks Euroopa majanduspiirkonna (EMP/EEA) osa (va Šveits
Muidu ka ELiga väga lähedased suhted
90-ndate laienemine
EFTA integreerimine : Luuakse EEA ehk Euroopa majanduspiirkond (Šveits ei)
1993 alustavad neli riiki läbirääkimisi ühinemaks: Laienemine läheb kiiresti, kõik riigid sobivad väga hästi, 1995 ühinevad Soome, Rootsi, Austria, Norra ütleb jälle ei
Tulemused: Veel enam riike ja raha, EEA kaotas oma tähtsuse
Mõned Lepingud
Amsterdami lepe 1997 (jõustus 1999): Plaan oli kõik Maastrichti probleemid ära lahendada, Tegelikult ei tulnud suurt midagi, Plaan: korda nõukogu hääletamine ja komisjoni suurus, Suudeti vaid välis- ja julgeolekupoliitikas üht-teist korda saada, Läks muidu ka pisut demokraatlikumaks
Nizza leping / Nice ’i leping 2001: Valmistumine suuremaks laienemiseks, Süvitsi integratsioon, Ei täitnud ka oma eesmärki
Kopenhageni kriteeriumid 1993
Loodi selleks, et oleks süsteem uute liikmete vastu võtmiseks
Kriteeriumid : Stabiilne demokraatia, õigusriik, inimõigused tagatud, vähemuste kaitse, Toimiv turumajandus, võime ELis toime tulla, Võimekus EL elus osaleda, EL valmidus võtta uusi liikmeid
* Hiljem lisandunud, peamiselt Türgi ja Ukraina tõttu
Suur Laienemine 1990
1990ndate keskel ühinejaid 13: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia , Bulgaaria , Rumeenia , Malta, Küpros, Türgi
Algselt (1998) jagatakse kahte gruppi vastavalt edukusele: Tšehhi, Eesti, Ungari, Poola, Sloveenia, Küpros
2000 alustavad teised 6 ka (va Türgi)
Viiakse läbi pikad läbirääkimised: Algselt plaan valmis olla 1. jaanuar 2003, Hiljem reaalne 2004, aga mitte kõigile, Avatakse, räägitakse läbi ja suletakse 35 peatükki teemasid
Suur Laienemine 2004/2005
2001 – mõned saavad varem!: Rumeenia-Bulgaaria jäävad teistest maha, 2002 on valmis ja 2003 kirjutavad alla, Referendumid positiivsed (Küprosel pole referendumit)
EL 25 1. mai 2004
2007 – Rumeenia ja Bulgaaria: 2004 saavad valmis, Lõpptulemusena Euroopa Liidus 27 liiget ja ligi pool miljardit kodanikku
Nagu Amsterdamiga plaaniti
Laienemise Mõjud
Institutsionaalsed : Palju uusi inimesi ja keeli – reeglite muutused ja kohanemisraskused, Liiga palju komisjoni volinikke
Majanduslikud: Uued turud , süst majandusse, Uued riigid valdavalt vaesed
Juriidilis-praktilised: EL siseimmigratsiooni küsimus, Piiride kontroll
Üldiselt: Kas EL kaotas oma näo?, Mis nüüd edasi?
Euroopa Põhiseaduse- Lissaboni Lepe
Euroopa konstitutsioon : 2003 algatatud protsess, Eesmärk: panna EL 27+ toimima, Tekkis palju põhimõttelisi küsimusi, 2004 oktoobris kirjutatakse leppele alla, Referendumid Prantsusmaal ja Hollandis kukuvad läbi, Konstitutsioon prügikastis
Lissaboni lepe: 2006 taaselustatakse protsess, 2007 II pool Portugali eesistumine (+ Barroso ), Kirjutatakse alla uus lepe, mis on suures osas sama, aga pole põhiseadus , Jõustub 2009. Sisuliselt ei muutnud midagi. Suht mõttetu lepe
2010+Tulevik
Majandus: Täpsemad rahandusmeetmed, Uued eurotsooni riigid
Laienemine: Türgi jätkab kõnelusi, Horvaatia ühineb, Island avaldab soovi, aga külmutab, Balkani laienemisplaanid
Poliitika: Palju omavahelist nagelemist, Prantsuse-Saksa telje tugev tõus (ja siis muutumine Saksa teljeks), Lissabonist loobumine, hägune tulevik
Integratsiooniküsimus: Rahandus -majandus, Välisküsimused, Inimeste vaba liikumin
Laienemine: Balkan – kes tuleb millal, Türgi
Euroopa positsioon maailmas- praegu suht jõuetu, kas kasvab jne?

Institutsioonid

Euroopa parlament

Ainuke valitav organ, esindab Euroopa rahvast
Hetkel 751 esindajat, esindajate arv oleneb riigi suurusest : Maksimaalselt 96 liiget ühest riigist (Saksamaa), Veel suuri: Prantsusmaa (74), Itaalia (73), UK (73), Hispaania (54), Poola (51), Rumeenia (32), teised alla 30
Minimaalselt 6 (Malta, Luxembourg, Eesti, Küpros), Mida väiksem riik, seda parem esindatus inimese kohta
Valimised: Kord 5 aasta tagant, igas riigis samal ajal, Valimisreeglid erinevad riigiti
Eesti (hetkel, enne valimisi): Kaja Kallas, Tunne Kelam , Marju Lauristin , Urmas Paet , Indrek Tarand , Yana Toom
MEP töö poliitline- Kuulumine fraktsioonidesse.
Mitte poliitiline:
Kuulumine komiteesse: Igaüks valib endale peamise ja teisese komitee, Käiakse koos ja arutatakse-otsustatakse
Kuulumine delegatsioonidesse: Välisasjad, teiste riikidega seotud, Taas, kõik peavad valima
Osalemine istungitel
Sisuliselt üks koda parlamendist - Alumine koda
Väga palju pädevusi ja õigusi on nii-öelda peidus: Resolutsioonid, Pressi mõjutamine, Välisabi tuleb parlamendist
Reaalsed õigused: Peamiselt kinnitada või ümber lükata, Konsulteerida, Õigus eelarve osas kaasa rääkida; viimane sõna parlamendil

Euroopa Komisjon

Euroopa Liidu valitsus: Tähistab nii keskset otsustuskogu kui ka kogu süsteemi, Kõik valdkonnad nagu ministeeriumid , Esindab Euroopa Liitu
28 liiget, 1 igast riigist : Eestist Andrus Ansip (asepresident, digitaalne ühisturg)
Valitakse viieks aastaks, igal komisjonäril ametipost: Valib-kinnitab Euroopa Parlament
Jean- Claude Juncker : Polariseeriv esimees, Luksemburgist
Täidesaatev – koos Euroopa Liidu Nõukoguga: Seoses Lissaboniga kärbiti õigusi märkimisväärselt, Mis on Komisjoni ülesanne, on täielikult nende enda otsustada,
Algatab seadusandlust: Välja arvatud välispoliitilistes küsimustes, Kumb on võimsam, komisjon või nõukogu?
Korraldab sisuliselt EL elu: Eelarve ja seaduste ellu viimine

Euroopa Liidu Nõukogu

Esindab Euroopa Liidu riike
Ametlikult üks nõukogu: Tegelikult iga teema jaoks eraldi
Kohtuvad 28 ministrit ja arutavad-otsustavad
Peamised õigused-kohustused: Jagab seadusandlikku võimu parlamendiga, Otsustab välispoliitikat, Oluline otsustaja eelarve osas,
Otsustamine erinevate kriteeriumitega: Varem vastavalt teemadele, Nüüd peamiselt QMV- Varem: Riikide hääled vastavalt suurusele Nüüd: Vähemalt 55% riike, kui idee tuleb väljaspoolt, 72%, kui mitte Ja Vähemalt 65% rahvastikust
Eesistuja ülesanded: Korraldada kõik ministrite kohtumised, Üldine suund ja mõtted

Euroopa Ülemkogu

Peaministrite kogunemine
Otseselt võimu ei ole, lihtsalt üks ministrite kohtumine : Administratiivne võim, Mõned korrad aastas
Kohtumisel ka Komisjoni president ja Nõukogu President: Donald Tusk , Administratiivne roll. Sümboolne roll
„Välisminster,“ komisjoni välisasjade asepresident ja EL kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal: Federica Mogherini

Euroopa Liidu Kohus

Koosneb sisuliselt kolmest kohtust:
Euroopa Kohus – tegeleb EL õigusaktide tõlgendamisega
Euroopa Üldkohus– tegeleb eraisikute, firmade jne kaebustega
Euroopa Avaliku Teenistuse Kohus – tegeleb ametnike küsimustega
Üldiselt igal pool 28 kohtunikku

Euroopa Keskpank

Loodud Amsterdami leppega 1998- EL institutsiooniks sai Lissaboni leppega
Asukoht: Frankfurt
Tegeleb eurotsooniga ning rahandusega
Seotus poliitikaga: Annab aru teistele institutsioonidele, Mõnede (Sarkozy) arvates peaks rahandusest kaugemale vaatama

Euroopa Kontrollikoda

Euroopa Liidu audiitorid
Kinnitavad eelarve täituvuse sendipealt- Ei ole kinnitanud kunagi!!!
Kontrollivad üldist rahakasutust, annavad nõu ja kirjutavad raporteid- Ülesanne on kogu rahandusel silma peal hoida
Paljud aruanded jne esitatakse kõikides ametlikes keeltes- Tööd tõlkidele!

Lissaboni muutused

Rohkem selgust nõukogu töös
Konsensus -> kvalifitseeritud häälteenamus: Võimaldab kiiremaid otsuseid, Võimaldab otsuseid
Uued institutsioonid ja ametid: Euroopa Keskpank ja Euroopa Ülemkogu, Nõukogu President, Komisjoni esimene asepresident välissuhete teemal – Catherine Ashton, Riigiparlamentidel roll
Muudatused ei kehti eriti hästi

COREPER

Alaliste esindajate komiteed: Sisuliselt teevad otsused ära, Igal riigil alaline esindus
COREPER I: Alaliste esinduste asetäitjad, Peamised küsimused: sotsiaal ja majandus
COREPER II: Esinduste juhid, Poliitika, finants ja välispoliitika

Majandus Poliitika

Probleemid: EL ei ole maailmas mingi tegija , Majanduskriis
Peamised eesmärgid: Arendada majanduskoostööd, Tõsta konkurentsivõimet, Teha EL suureks ja võimsaks, Ühtlustada-ühtlustada-ühtlustada
EL majanduskoostöö alus
Komisjon vs nõukogu: Läbirääkimised Komisjon – riigid
Otsused – nõukogu
Erinevad huvid?
Peamised kaubanduspartnerid: USA, Hiina, Venemaa, EL kaupleb kõikides valdkondades, Seega mõjutatud ka teiste riikide majandusprobleemidest
Neli vabadust:
Kaupade vaba liikumine
Kapitali vaba liikumine
Teenuste vaba liikumine
Inimeste vaba liikumine
Mida see tähendab?: Kõike saab liigutada piirkonnas nii nagu soov on, Mõnes mõttes nagu ühe riigi siseturg, Kõik on omavahel sõltuvuses
Probleemid- Riigid pole piisavalt ühesugused
Ühisturu kujunemine
1951 ja 1957- Esimesed lepingud söe, terase ja esialgse majanduse kohta
1967- Tekkis tolliliit. Pandi alus väljaspoole nähtavale kaubandusele
1986- Luuakse ühisturg. Otsustatakse eemaldada erinevad piirangud, suur samm edasi integratsiooni osas
1993- Ühisturg sai reaalse alguse
Muudatused
Negatiivne integratsioon: Piirangute elimineerimine, Mingid erinevused on siiski alles
Positiivne integratsioon: Uute regulatsioonide loomine, Regulatsioonide ühtlustamine
Institutsioonid: Euroopa Parlament, Riikidel siiski palju võimu

Rahandus

Rooma leping
1969 Haag: Esimesed plaanid, BW probleemid
1990 Faas 1: Piirangute kaotamine
1994 Faas 2: Konvergentsi kriteeriumite loomine
1999 Faas 3: Ühisraha kasutuselevõtt
Konvergentsikriteeriumid!!!!!!!!!!!!
Eurotsooniga liitumise eeldus: Sisuliselt kogu rahaliidu alus
Eelarve puudujääk vähem, kui 3% SKPst
Paigas inflatsioon : Riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti
Valitsusvõlg ei tohi olla üle 60% SKPst
Intressid paigas: Pikaajaiste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige madalama intressitasemega liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 protsendipunkti
Valuuta stabiilsus: Liikmesriigi valuuta peab püsima euro suhtes stabiilsena vähemalt kaks aastat ning selle kõikumised peavad jääma määratud piiridesse
Euroopa StabiilsusMehhanism(ESM)
Laenuandmisvõime ca 500 miljardit eurot: Võib anda liikmetele lühikest või keskmist stabiilsustoetust
ESM kogukapital on 700 miljardit eurot: 80 miljardit sellest sissemakstud kapital (sh trahvid ), Muu laenutatakse, kui vaja
Eesmärk: Tuua meid välja kriisist, Aidata läbi kukkunud majandusi
Probleemid: Miks me peame aitama ?, Aga meie iseseisvus ???
Konkurentsipoliitika
Tagada Euroopa tasemel: Madalamad hinnad, Parem kvaliteet, Rohkem valikuid , Innovatsioon
Vajadus: Euroopas tegutsevad suured firmad, kes võivad näiteks ühineda (tekivad monopolid ), Palju mõttetuid lisatasusid ja lisanõudeid, Üks riik ei saaks kuidagi suurfirmadele vastu (eriti väikesed)
Põhimõtted
Ei kokkulepetele, mis takistavad konkurentsi- Kartellid jne
Domineerivat positsiooni ei tohi ära kasutada- Microsofti juhtum
Liitumisi tuleb kontrollida- Ei tohi tekkida monopole
Riikide toetusi oma firmadele/harudele tuleb kontrollida- Tekitab ebatervet konkurentsi
Vähendada impordipiiranguid- Taas, vähendab konkurentsi
Transpordipoliitika
Miks?: Firmad peaksid vastama samadele nõuetele, Ühtne turg, ühtsed reeglid, Turvalisus, konkurents jne.
Ülevaade poliitikast : Erinevad White Paper id – loovad uusi plaane iga paari aasta tagant, Programmid – iga paari aasta tagant, et suurendada transpordi kvaliteeti ja täita muid eesmärke
Hetlke prioriteet : rohelisus, efektiivsus
Tööstuspoliitika
Eesmärgid: Võimaluste ühendamine, Teha Euroopa taas tööstuspiirkonnaks (mis me muidu praegu oleme?), Keskkonnasäästlik tööstus
Poliitika areng: Varem liikumine just tööstusest ära, Nüüd tööstuse ja teadmiste ühendamine (innovatsioon), Toetatakse aktiivselt erinevaid tehnoloogia ja teaduse projekte
Tarbijapoliitika
Seotud lähedalt konkurentsipoliitikaga-Eesmärgid kattuvad osaliselt
Peamised eesmärgid- Kaitsta tarbijat: ...tema enda eest, ...tootjate eest, ...riikide eest.
Euroopa raha jagamine
Raha jagamine loodud teatud teemadega tegelemaks: Peamine eesmärk on regionaalpoliitika kõige laiemas mõttes
Eesmärgid: Ühtlustada Euroopa Liitu (erinevaid riike omavahel), Korraldada nende sisemist regionaalset arengut, Parandada elu Elis
Probleemid: Erinevaid jagajaid on palju (suurimad: raamprogrammid), Palju nõudeid, palju tingimusi, Palju paberimajandust, eesmärgid peavad olema kindlasti täidetud, ikka jääb kahe silma vahele
Eelarve
Kuni hiljutiseni aina kasvav
Raske ülevaadet saada riikide tegevusest
Eelarve liiga suur?: Väiksem, kui riikidel, Kasvab vähem
Riigid liiga erinevad
Erinevad mõjutajad: Prantsusmaa ja UK kui traditsioonilised osapooled, Aina enam uued riigid kui mõjutajad
1970ndad: Mõeldud kuuele, palju keerulisi ja raskeid olukordi , Prantsusmaa domineerimine ja CAP, Tõlgendamisprobleemid, palju tülisid
1988 ja suured muudatused: Delors 1 ja 2;, CAP rolli vähenemine, Ühtlustamine
Agenda 2000: Pisiparandused
Finantsperspektiiv 2007-13: Pisiparandused, Liikumine uute riikide poole, Taaskord riikidevahelised tülid
Finatsperspektiiv 2014-2020: Eelarve vähendamine 3,3%, Mis täpselt saab, ei ole veel teada
Enne Lissaboni lepet : Komisjon-nõukogu-parlament-nõukogu-parlament
Lissaboni leppega: Väga väikesed sisulised muudatused, EP võimu muutumine, aga kuidas?
Mitmeaastased eelarved Edasi: komisjon viib ellu, kontrollikoda kontrollib
Põllumajandus poliitika
Ühine põllumajanduspoliitika
Euroopa Liidu võimsaim draakon- Palju raha
Lõpuks muutumises: Katab sisuliselt kogu põllumajanduse / kõik saadused (ka neid, mida Euroopas ei toodeta), Tollid väljast tulijatele , Kohaliku tootmise edendamine , Talumeestele inimväärne elu!
Raha : 1992 ligi pool eelarvest; 2013 vaid kolmandik
Eesmärk : Inimväärne elu, moderne tootmine, stabiilne turg ja kõige kättesaadavus
Probleemid : Toodame ja viskame ära; arenguriikide vastu; kallis, ebaõiglane, ebavõrdne ja keskkonnale kahjulik. Kus on vaba turg? Raha raiskamine.
Läbi aegade erinevad reformid : Vähem raha kulutada , Kulutada raha teisiti
2014 reform : Uus eelarve –uued tuuled , Erinevad mõtted, rohelisemaks ja odavamaks jne , Mõtleme globaalselt
Kalanduspoliitika
Kes tohib püüda, mida ja kus : Vaalad , hülged, Läänemeri
Sisuliselt samad probleemid, kui ÜPP: Liiga palju erinevusi riigiti, suured huvid
Mereriikidel omad mured, eriti välisterritooriumitega: Kuidas korraldada püüki rahvusvaheliste vete lähedal
Järved -jõed samuti probleem
Keskonnapoliitika
Eesmärk – rohelisem Euroopa: Heitgaasid , Kliimasoojenemine, Keskkondlik ühtsus
Probleemid: Kallis, ettevõtlust takistav , Uute riikide probleemid, Erinevad arusaamad probleemidest
Mõjurid: Komisjon – teeb enamus otsuseid
Nõukogu – keskkonna nõukogu eraldi teistest, probleemide eitamine
Parlament – kõige rohelisem, aga mitte väga mõjuvõimas
Tulevik: Ühtlustatud regulatsioonid, Balanss edu ja keskkonna vahel?
Energiapoltiika
Üldised suunad olnud: Energiaturgude avamine, Energiajulgeolek , Energia allikate mitmekülgsus
Uuemad suunad: Taastuvenergia kui kõige olulisem, Sõltuvuse vähendamine, Skeptiline vaade EL ja maailma suhete kohta (nii ja naa kvaliteet)
Algus: Euratom
Kõige olulisem poliitika maailmas?: Euroopa sõltuvus Lähis-Idast ja Venemaast, Energia ületarbimine?
Miks on sõltuvus probleem?: Me ei otsusta oma asjade üle ise, “sõbralikud” suhted
Energia tulevik: Energia saab otsa, Tuuma küsimus

Regionaalpoliitika

Sai alguse seoses Lõuna-Euroopa liitumisega- Oli vaja järgi aidata
Ülevaade poliitikast: Klassikaline segurahastamine (liikmed + keskallikad), Kaetakse erinevad huvid erinevatest fondidest, Poliitika tegeleb nii riikide omavahelise ühtlustamise kui ka riigisisese ühtlustmaisega
Tööpoliitika
Tööjõu liikumine: Liiga suur liikumine?, Lääne-Euroopa ei ole rahul, Ida-Euroopa tegelikult ka mitte
Töötajate õigused: Aktiivne lobby Lääne-Euroopas, EL enda töötajad, Raha, Seadusandlus on tegelikult ebaühtlane ja nõrk
Immigratsioon : Kuidas kaasata immigrante tööpoliitikasse, EL vs välisimmigratsioon
Peamised probleemid: Pensionid, Perepoliitika , Tervishoid, Tuleks vähendada ringi kolimist
Ei toimi ei vasakpoolne ega parempoolne lähenemine . Mida ss teha ??

Hariduspoliitika

Peamised teemad: Erinevate osapoolte õigused, Rahastamine , Hariduse võrreldavus (eelkõige kõrghariduses), Kõrghariduse muudatused
Bologna protsess: Õppekavade võrreldavus, tasemete võrreldavus, Kõrghariduse kvaliteedi parandamine, VÕTA jne
Muud teemad: kvaliteet, rahastamine, konkurentsivõime
Siseasjad millega tegeltakse
Immigratsioon: EL sees ja väljast
Schengen : Tollid-piirid, Viisad
Kuritegevus : Europol
Õigusloome: Kokkulepped, koostöö, ühtlustamine
Muud teemad: Pääste, kriisid , igapäevane infovahetus
Kas ja kuidas peaks ühtlustama?
Riikide huvid on väga erinevad
Kes selle kinni maksab?
Olulisemad teemad, mis püsivad
Piirid ja immigratsioon
Koostöö politsei- ja päästevaldkondades
Kus saab otsa EL ja algavad liikmesriigid?

JHA(Justice and Home Affairs)

Koos välispoliitikaga üks hilisemaid lisandeid
Pikka aega valitsusvaheline: Tegevused riigiti, Ei olnud suurt huvi poliitikat ühildada
Muudatused 90ndate lõpus: Amsterdami lepe, Põhjus: riikidevaheline töö ei toimi; idalaienemine
Praeguseks: Tagasi pigem valitsusvaheliseks
Koostöö toimib: Europol ja teised agentuurid
Probleemid: Jätkuvalt erinevad õigussüsteemid, Peamine murelaps: immigratsioon ja põgenikud, Piirikontroll
Tulevik: Riigiülesus? , Teemade jaotus?

EL JA MAAILM

Kas on vaja EL ühist välispoliitikat?, Miks?
EL kui maailmamõjutaja?: Julgeolekunõukogu suur mõjutaja, Paljud otsused läbi Euroopa, Vahelüli USA ja Aasia vahel?
Probleem: EL välis- ja julgeolekupoliitikat ei ole olemas
Välis ja julgeolekupoliitika
Kõige vähem ühine
Kõige suurem vajadus?
Lissabon kui suur muutja: Välisministri amet, Ühised eesmärgid
Probleemid: Riikide erinev visioon , Liiga palju mõjutatud muudest valdkondadest – majandus, kaitse jne
Välisteenistus: Loodud 2009/2010, Bürokraatlik diplomaatia, Märkimisväärselt edukam võrreldes varasemaga
Naabruspoliitika
Kahesuunaline: Ida ja lõuna
Olemus: Naabrite lähendamine, Ühisprojektid, Toetamine , õpetamine
Kriitika: EL laienemine ilma kasuta, EL topib oma nina igale poole
Kaitsepoliitika
Milleks, kui on olemas NATO?, Berlin plus kokkulepe
EL sõdurid: Kelle poolt-kelle vastu, Ühistegevus näiteks UK ja Prantsusmaa
Tulevik- EL sõjavägi?
Ühinemine EL-ga
Ühinemiseks peaks riik olema Euroopas ning demokraatlik- Kust lähevad need piirid?
Kopenhaageni kriteeriumid:
Stabiilne demokraatia, õigusriik, inimõigused tagatud, vähemuste kaitse
Toimiv turumajandus, võime ELis toime tulla
Võimekus EL elus osalede
EL valmidus võtta uusi liikmeid
Soovi avaldamine, Assotseerumine, ettevalmistus, Ametlik ühinemisavaldus, komisjoni arvamus, Läbirääkimised, ühinemislepe, Ühinemine
35 peatükki, mis on vaja avada ning sulgeda
Vaba liikumine; õigusruumi sobivus ; areng põllumajanduses, kalanduses, ühiskonnas jne; keskkonna, hariduse, ettevõtluse, välissuhete jne temaatika .
Liikmesriikidel õigus blokkida kuni lõpuni.