raha- ja fiskaalpoliitika eesmärgid ja vahendid; skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt vihikust 3. Tööturg ja tööhõive: aktiivne ja passiivne rahvastik, struktuurne tööpuudus, tööpuuduse mõju riigile/inimesele, passiivne/aktiivne tööturupoliitika; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/tturg-ja-thive-2943382 4. Sotsiaalpoliitika: sotsiaalkindlustuse põhimõte, Eesti kolmesambaline pensionisüsteem (oska kirjeldada iga sammast), toimetuleku toetused ja -teenused, nende sihtrühmad; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/sotsiaalpoliitika 5. Hariduspoliitika reformimise põhjused selgitada probleemide olemust, võimalikku lahendust; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/hariduspoliitika 6. Välismajanduspoliitika: väliskaubanduse piirangud (tollilised ja mittetollilised), finantsturud,
2)töötuskindlustus.EL-i hõivepoliitika 4 sammast: 1) Uus ettevõtluskultuur-eesmärk:soodustada ettevõttlikkust,toetada inimeste püüdlusi ettevõtete rajamisel.2)Töölerakendamise uus kultuur-keskendub pikaajalisele struktuursele tööpuudusele. 3)Uuendustega kohanemise uus kultuur-eesmärk:töötajate,-võtjate kohanemine kiire tehnoloogilise arengu,muutuva turu situatsiooniga.4)Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur- peaks vähendama soolist diskrimineerimist tööturul.EV kolmesambaline süsteem: Is-riiklik pension-tööandja maksab palgalt arvestatut sotsiaalmaksust(33%). IIs-kogumispension-1983.a.ja hiljem sündinud inimestele on liitumine kohustuslik,põhineb eelfinantseerimisel.IIIs-täiendav kogumispension-sissemakse suurus määratakse ise,seda on võimalik muuta,kogutud summa saab kasutusule võtta al. 55east.Ümbrikupalk-,,käest kätte" makstud ametlikult vormistamata töötasu,millelt ei maksta makse,ebaseaduslik.Tööandjad nõustuvad-hoiavad kokku
kutsuti kokku kaks valitsusvahelist konverentsi esimesel arutati Euroopas majandus- ja rahaliidu loomist pärast 1992. a ühisturu kujunemist. Teisel otsust uus Euroopa poliitilise ühendamise leping ette valmistada. Uus Eur alusleping sõlmiti veebr 1992 (jõust alles 1. nov 1993 pärast Taani teistkordset refer. Seejuures Taanile erandid sh ka oma raha säilimine rahaliidus). Hollandis Maasi jõe äärses Maastrichtis loodi kolmesambaline Euroopa Liit (nn Euroopa Maja) eristab sambaid (koostöö alateemasid) otsuste tegemise viis integratsioon 1-s ja valitsusvah koost 2-3 sam. Viidi sisse subsidaarsuse põhimõte), selle lepingu ettevalmistamisel eriti avaldus Britis skepitsism sotsiaalpoliitika ja võimaliku ühisraha asjus. 1. sammas majanduskoostöös on Valitsused loovutanud osa suveräänsust riigiülestele institutsioonidele (Eur
tuumatehnika vallas 1951. 1957 kujundati see Rooma lepinguga ümber Euroopa Majandusühenduseks, mis pidi tagama ühisturu(kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires).(Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa) Seejärel võttis ühendus endale eesmärgiks areneda majandusliiduks, mis moodustati 1993 Madstrichti lepinguga lõi tänapäeval eksisteeriva EL'i. Kolmesambaline EL: *I Euroopa ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus ja rahaliidu nõuded.. *II Võimaldab teha koostööd ühise välis ja julgeolekupoliitika vallas. *III Liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika. EL institutsioonid: Euroopa Parlament Euroopa Kohus EL Nõukogu Euroopa Komisjon Euroopa Keskpank EL liidu peakorter Brüsselis 18.MÕISTED Bränd - kaubamärk või tootemärk.
ning kiirendada otsuste tegemist ühtse turu ettevalmistamisel. Peamised muudatused: kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine nõukogus (muudetakse keerukamaks mõne üksiku riigi poolne veto õigusakti ettepanekule), koostöö- ja nõusolekumenetluste kehtestamine, Euroopa Parlamendile suurema mõjujõu andmine. e. EL leping (Maastricht) jõustus 1993 kolmesambaline struktuur EL leping (Maastrich) oli täiesti uus leping. Euroopa Liidu lepingu kohaselt toetub liit Euroopa ühendustele (esimene sammas), neile lisandub kaks täiendavat koostöövaldkonda (teine ja kolmas sammas): ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseasjad. Eesmärk ei olnud ära hoida sõda (Prantsusmaa ja Saksamaa vahel), aga oli vaja teha koostööd (rõhutada rolli rahvusvahelise tasandil). Olid
Luksemburg ja Holland. Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik ühinesid ELiga 1973. aastal, Kreeka 1981. aastal, Hispaania ja Portugal 1986. aastal ning Austria, Soome ja Rootsi 1995. aastal. 2004. aastal, mil liiduga ühineb 10 uut riiki (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Küpros ja Malta), leiab aset liidu suurim laienemine läbi ajaloo. 2007. Aastal liitusid Rumeenia ja Bulgaaria. KOKKU on seega EUROOPA LIIDUS 27 RIIKI. Euroopa Liidu kolmesambaline struktuur Euroopa Liit Üldsätted ja Euroopa Liidu eesmärgid Esimene sammas Teine sammas Kolmas sammas Ühine välis-ja julgeolekupoliitika Koostöö õigus ja siseasjades Euroopa Ühendus Euroopa poliitiline koostöö Koostöö politsei, immigratsiooni,
Tartu Ülikool EESTI III SAMBA PENSIONIFONDID Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Eestis on kolmesambaline pensionisüsteem: I sammas ehk riiklik pensionikindlustus, II sammas ehk kohustuslik kogumispension ja III sammas ehk vabatahtlik kogumispension. Vanaduspensioni saamiseks peab isik olema vähemalt 63- aastane(hetkel naistel 61,5) ning isikul peab olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaazi. Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel. 2011. aastast maksab riik pensionifondi 2% töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt ja inimene ise 1% oma brutopalgast
Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühtse turu ettevalmistamisel.Peamised muudatused: kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine nõukogus (muudetakse keerukamaks mõne üksiku riigi poolne veto õigusakti ettepanekule), koostöö- ja nõusolekumenetluste kehtestamine, Euroopa Parlamendile suurema mõjujõu andmine. e. EL leping (Maastricht) 1993 kolmesambaline struktuur: Eesmärk: ettevalmistused Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide (kodakondsus, ühine välis- ja sisepoliitika) kehtestamine.Peamised muudatused: Euroopa Liidu rajamine ning kaasotsustamismenetluse kehtestamine, millega Euroopa Parlamendile antakse otsuste tegemisel suurem sõnaõigus. Uued koostöövormid ELi liikmesriikide valitsuste vahel, näiteks kaitse-, õigus- ja siseküsimustes. f
Ühtne Euroopa akt- 1987 Euroopa Liidu leping- 1993 Amsterdami leping- 1997 Nizza leping 2001 Tekib EUROOPA LIIT Tegelikult oli kogu aeg plaan jõuda liiduni: Rooma lepete preambul + Ühtse Euroopa akt, Werneri plaan 1969/70 I katsetus, kukkus läbi Maastrichti lepe 7. veebruar 1992: Kõik ühinevad Euroopa Majandus- ja rahandusliiduga (EMU), Ühisraha hiljemalt 1999 Lähem integratsioon välisasjades ja sise/justiitspoliitikas Euroopa majandusühendusest sai Euroopa ühendus (EEC -> EC) Kolmesambaline struktuur Laienevad parlamendi õigused ja rohkem küsimusi EL pädevusse Euroopa Päev- 9 mai ja hüm Beethoveni- ,,ood rõõmule" EFTA Euroopa vabakaubanduspiirkond: Loodud vasteks EEC-le 1960 Liikmed: Algselt: Austria, Taani, Norra, Portugal, Rootsi, Suurbritannia, Sveits Hiljem Island, Soome, Liechtenstein Praegu need, kes pole ELi ära läinud. Erisuhted mikroriikidega Praeguseks Euroopa majanduspiirkonna (EMP/EEA) osa (va Sveits Muidu ka ELiga väga lähedased suhted
Julgeolekule lähenedes pöörab OSCE erilise tähelepanu just kodanikuõigustele ja -vabadustele. Asutati 1975. aastal. Eesti 1992. aastal. Euroopa Liit Tänasel kujul sai alguse 1992. aastal Maastrichi lepinguga, lõimumine algas aga 1951. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühendusega. Majanduslik-poliitiline rahvusvaheline organisatsioon, mis kätkeb 27 liikmesriiki. EU tähtsaimatest institutsioonides on juttu ühiskonna valitsemise failis. Organisatsioon on n.-ö. ,,kolmesambaline": · Ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded. Liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus · Koostöö ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas · Justiits- ja siseküsimuste poliitika Euroopa integratsioon probleem ilmselt seisneb selles, et EU hävitab rahvusriikide identiteeti. Sellest olulisem on ka riikide poliitilise iseseisvuse säilimine.
Siiani lõhed kahe ühiskonna vahel) EUROOPA LIIDU SÜND Tegelikult oli kogu aeg plaan jõuda liiduni: Rooma lepete preambul + Ühtse Euroopa akt. Werneri plaan 1969/70 I katsetus, kukkus läbi. Maastrichti lepe 7. veebruar 1992: Kõik ühinevad Euroopa Majandus- ja rahandusliiduga (EMU). Ühisraha hiljemalt 1999. Lähem integratsioon välisasjades ja sise/justiitspoliitikas. Euroopa majandusühendusest sai Euroopa ühendus (EEC -> EC). Kolmesambaline struktuur. Laienevad parlamendi õigused ja rohkem küsimusi EL pädevusse. Esimesed teemad: Lepingu vastu võtmine (Vaja referendiumit! Prantsusmaal võit 1%. Taani lükkab tagasi, uue referendumiga jäävad rahaliidust kõrvale. Alles 1. november 1993 jõustub). Majandusraskused (Etteantud eesmärke ei suudeta täita, rahaliitu ei tule. Siiski huvi klubiga liitumise vastu EFTA liikmetelt). EL esimene laienemine.
uut riiki. Euroopa Ühenduse II laienemine toimub aastatel 1981 kuni 1986. Selleks ajaks on Euroopa Ühenduses 12 riiki. Euroopa Ühenduse I laienemisega liituvad VASTUS: Suurbritannia, Taani, Iirimaa Euroopa Ühenduse II laienemisega liituvad VASTUS: Kreeka, Hispaania, Portugal Question 10 Euroopa Liidu leping sõlmitakse 7 veebruaril 1992 aastal Maastrichtis. Euroopa Ühendusest sai Euroopa Liit. Loodi Euroopa Liidu kolmesambaline struktuur. Euroopa Liidu kolmesambalise struktuuri moodustasid: VASTUS: Eur.Ühendus, Ühine välis- ja julgeolekupoliitika, Koostöö õigus ja siseküsimuste valdkonnas Euroopa Ühendus koosneb kolmest alusühendusest: VASTUS: Eur. Söe ja Teraseühendus, Eur. Majandusühendus, Eur. Aatomienergia Ühendus TEST 3: Euroopa Liidu õigussüsteem Question 1 EL määrused: Vali üks vastus. a. On mõnedele riikidel kohustuslikud? Väär b
(kes ise pole valikut teinud). National Employment Savings Trust (NEST)- kogumispensioni skeem madalapalgalistele. Inimeste võimestamine pensionivalikutes (2011): Lihtsamad (arusaadavad) skeemid, andmete jagamine ja parem kättesaadavus, parem kaitse eluriskide vastu suhetes pensionifondidega. Üldist Eesti pensionisüsteemist: Kulud ca 22% riigieelarvest. Pensionäride arv on üle 400 000, kellest valdav osa ca 300 000 saab eri liiki vanaduspensione. Pensionisüsteem on kolmesambaline: I sammas riiklik pension, mida finantseeritakse sotsiaalmaksust (16% palkadelt), suurus sõltub nii staažist kui ka sissetuleku suurusest ja muudest asjaoludest. II sammas nn kohutuslik kogumispension, mille suurus sõltub aja jooksul tehtud sissemaksete suurusest (2% isiku palgast + 4% lisab riik sotsiaalmaksu laekumisest) ja arvust ning pensionifondi tootlusest. II sambaga oli liitunud 2014. aasta alguse seisuga ca 615 000 inimest. III sammas vabatahtlik, 68 000 inimest
Riik sekkub ulatuslikult turu toimimisse ning vastutab heaolu tagamise eest. Erinevalt eelpool käsitletud mudelitest püütakse sotsiaal-demokraatlikus heaoluriigis tagada heaolu kõigile ühiskonna liikmetele. Kuna püütakse tagada võrdsust esineb ka positiivset diskrimineerimist 39.Milliste riskide vastu rakendatakse sotsiaalkindlustust? Sotsiaalkindlustuse finantseerimine Eestis. 40.Pensionite eelfinantseerimine ja jooksev finantseerimine (eelised ja probleemid). Eesti kolmesambaline pensionissteem. 41.Tervishoiuökonoomika põhimõisted, tervishoiuteenuste turg, tervishoiusüsteemide ülesehitus 42.Sotsiaalse tasuvusanalüüsi eripärad. 43.Tasuvusanalüüsis sissetulekute jaotuse arvesse võtmine. 44.Täielikkus, spetsialiseeritus jt. eelarve klassikalised phimtted. 1. Eelarve täielikkuse põhimõte, mis tähendab seda, et eelarves peavad kajastuma riigi kõik tulud
annaabi.ee 
