raha- ja fiskaalpoliitika eesmärgid ja vahendid; skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt vihikust 3. Tööturg ja tööhõive: aktiivne ja passiivne rahvastik, struktuurne tööpuudus, tööpuuduse mõju riigile/inimesele, passiivne/aktiivne tööturupoliitika; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/tturg-ja-thive-2943382 4. Sotsiaalpoliitika: sotsiaalkindlustuse põhimõte, Eesti kolmesambaline pensionisüsteem (oska kirjeldada iga sammast), toimetuleku toetused ja -teenused, nende sihtrühmad; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/sotsiaalpoliitika 5. Hariduspoliitika reformimise põhjused selgitada probleemide olemust, võimalikku lahendust; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/hariduspoliitika 6. Välismajanduspoliitika: väliskaubanduse piirangud (tollilised ja mittetollilised), finantsturud,
2)töötuskindlustus.EL-i hõivepoliitika 4 sammast: 1) Uus ettevõtluskultuur-eesmärk:soodustada ettevõttlikkust,toetada inimeste püüdlusi ettevõtete rajamisel.2)Töölerakendamise uus kultuur-keskendub pikaajalisele struktuursele tööpuudusele. 3)Uuendustega kohanemise uus kultuur-eesmärk:töötajate,-võtjate kohanemine kiire tehnoloogilise arengu,muutuva turu situatsiooniga.4)Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur- peaks vähendama soolist diskrimineerimist tööturul.EV kolmesambaline süsteem: Is-riiklik pension-tööandja maksab palgalt arvestatut sotsiaalmaksust(33%). IIs-kogumispension-1983.a.ja hiljem sündinud inimestele on liitumine kohustuslik,põhineb eelfinantseerimisel.IIIs-täiendav kogumispension-sissemakse suurus määratakse ise,seda on võimalik muuta,kogutud summa saab kasutusule võtta al. 55east.Ümbrikupalk-,,käest kätte" makstud ametlikult vormistamata töötasu,millelt ei maksta makse,ebaseaduslik.Tööandjad nõustuvad-hoiavad kokku
kutsuti kokku kaks valitsusvahelist konverentsi esimesel arutati Euroopas majandus- ja rahaliidu loomist pärast 1992. a ühisturu kujunemist. Teisel otsust uus Euroopa poliitilise ühendamise leping ette valmistada. Uus Eur alusleping sõlmiti veebr 1992 (jõust alles 1. nov 1993 pärast Taani teistkordset refer. Seejuures Taanile erandid sh ka oma raha säilimine rahaliidus). Hollandis Maasi jõe äärses Maastrichtis loodi kolmesambaline Euroopa Liit (nn Euroopa Maja) eristab sambaid (koostöö alateemasid) otsuste tegemise viis integratsioon 1-s ja valitsusvah koost 2-3 sam. Viidi sisse subsidaarsuse põhimõte), selle lepingu ettevalmistamisel eriti avaldus Britis skepitsism sotsiaalpoliitika ja võimaliku ühisraha asjus. 1. sammas majanduskoostöös on Valitsused loovutanud osa suveräänsust riigiülestele institutsioonidele (Eur
1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand) naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAA...
ning kiirendada otsuste tegemist ühtse turu ettevalmistamisel. Peamised muudatused: kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine nõukogus (muudetakse keerukamaks mõne üksiku riigi poolne veto õigusakti ettepanekule), koostöö- ja nõusolekumenetluste kehtestamine, Euroopa Parlamendile suurema mõjujõu andmine. e. EL leping (Maastricht) jõustus 1993 kolmesambaline struktuur EL leping (Maastrich) oli täiesti uus leping. Euroopa Liidu lepingu kohaselt toetub liit Euroopa ühendustele (esimene sammas), neile lisandub kaks täiendavat koostöövaldkonda (teine ja kolmas sammas): ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseasjad. Eesmärk ei olnud ära hoida sõda (Prantsusmaa ja Saksamaa vahel), aga oli vaja teha koostööd (rõhutada rolli rahvusvahelise tasandil). Olid
Luksemburg ja Holland. Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik ühinesid ELiga 1973. aastal, Kreeka 1981. aastal, Hispaania ja Portugal 1986. aastal ning Austria, Soome ja Rootsi 1995. aastal. 2004. aastal, mil liiduga ühineb 10 uut riiki (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Küpros ja Malta), leiab aset liidu suurim laienemine läbi ajaloo. 2007. Aastal liitusid Rumeenia ja Bulgaaria. KOKKU on seega EUROOPA LIIDUS 27 RIIKI. Euroopa Liidu kolmesambaline struktuur Euroopa Liit Üldsätted ja Euroopa Liidu eesmärgid Esimene sammas Teine sammas Kolmas sammas Ühine välis-ja julgeolekupoliitika Koostöö õigus ja siseasjades Euroopa Ühendus Euroopa poliitiline koostöö Koostöö politsei, immigratsiooni,
Tartu Ülikool EESTI III SAMBA PENSIONIFONDID Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Eestis on kolmesambaline pensionisüsteem: I sammas ehk riiklik pensionikindlustus, II sammas ehk kohustuslik kogumispension ja III sammas ehk vabatahtlik kogumispension. Vanaduspensioni saamiseks peab isik olema vähemalt 63- aastane(hetkel naistel 61,5) ning isikul peab olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaazi. Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel. 2011. aastast maksab riik pensionifondi 2% töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt ja inimene ise 1% oma brutopalgast
Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühtse turu ettevalmistamisel.Peamised muudatused: kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine nõukogus (muudetakse keerukamaks mõne üksiku riigi poolne veto õigusakti ettepanekule), koostöö- ja nõusolekumenetluste kehtestamine, Euroopa Parlamendile suurema mõjujõu andmine. e. EL leping (Maastricht) 1993 kolmesambaline struktuur: Eesmärk: ettevalmistused Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide (kodakondsus, ühine välis- ja sisepoliitika) kehtestamine.Peamised muudatused: Euroopa Liidu rajamine ning kaasotsustamismenetluse kehtestamine, millega Euroopa Parlamendile antakse otsuste tegemisel suurem sõnaõigus. Uued koostöövormid ELi liikmesriikide valitsuste vahel, näiteks kaitse-, õigus- ja siseküsimustes. f
Euroopa Liidu Põhikursus Kordamine Euroopa Põhiväärtused: Demokraatia, Inimõigused, hea haldus, Õigusriik, Vabaturumajandus, Multilateralism juhtimises, Solidaarsus Vestfaali rahu 1648: Esimene tänapäevane leping, Sõdade lõpetamine, Uue maailma loomine Muutused:Uued territooriumid, Rahvusriikide idee, Riigi juhtimine, kristluse vähendmaine, Reini jõe kasutus, Diplomaatiline läbikäimine Euroopa Kontsert (1815-1853): Euroopa koostöö testimine, Viie suurriigi konsultatsioonipoliitika, Kahe sõja vahel: Rahvasteliit: Wilsoni idee, 1932 desarmeerimine, Mõttetu organisatsioon Briand-Kellog 1927: Ärme enam sõda kuuluta! Pan-Euroopa: Idee sellest, et ehk Euroopa piirid on ikkagi laiemad, kui arvatud Suur Depressioon: Ideaalid kaovad koos rahaga Euroopa Liit tugineb kolmel sambal: 1. EÜ sammas, kuhu kuuluvad ühisturg(EMÜ) ja euratom ja EMU 2.Ühine välis-ja julgeolekupoliitik 3.Justiits- ja siseküsimuste alane koostöö I sammas...
Ühiskonna valitsemine (riigi kui terviku juhtimine) Haldamine administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimine) Demokraatlik valitsemiskord: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku...
Siiani lõhed kahe ühiskonna vahel) EUROOPA LIIDU SÜND Tegelikult oli kogu aeg plaan jõuda liiduni: Rooma lepete preambul + Ühtse Euroopa akt. Werneri plaan 1969/70 I katsetus, kukkus läbi. Maastrichti lepe 7. veebruar 1992: Kõik ühinevad Euroopa Majandus- ja rahandusliiduga (EMU). Ühisraha hiljemalt 1999. Lähem integratsioon välisasjades ja sise/justiitspoliitikas. Euroopa majandusühendusest sai Euroopa ühendus (EEC -> EC). Kolmesambaline struktuur. Laienevad parlamendi õigused ja rohkem küsimusi EL pädevusse. Esimesed teemad: Lepingu vastu võtmine (Vaja referendiumit! Prantsusmaal võit 1%. Taani lükkab tagasi, uue referendumiga jäävad rahaliidust kõrvale. Alles 1. november 1993 jõustub). Majandusraskused (Etteantud eesmärke ei suudeta täita, rahaliitu ei tule. Siiski huvi klubiga liitumise vastu EFTA liikmetelt). EL esimene laienemine.
TEST 1: Euroopa Liidu kujunemine Question 1 Punktid: 1/1 Miks tähistatakse 9.mail Euroopa päeva? Vali üks vastus. a. Lõppes II maailmasõda Väär b. Võeti vastu Euroopa Inimõiguste Deklaratsioon Väär c. 9.mail 1950 R.Schuman tegi ettepaneku asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa Õige d. Asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus Väär Question 2 Punktid: 1/1 Millal moodustati Euroopa Nõukogu? Vali üks vastus. a. 1952 Väär b. 1990 Väär c. 1940 Väär d. 1949 Õige Question 3 Punktid: 1/1 Millal esmakordselt mainitakse Euroopa Liidu ideed? Vali üks vastus. a. 14.sajandil Õige b. 18.sajandil Väär c. 20.sajandil Väär d. 16.sajandil Väär Question 4 Punktid: 1/1 Mis on Lääne-Euroopa Liit? Vali üks vastus. a. Euroopa Ühendus Väär b. Euroopa Kaitseühenduse Liit Õige c. Euroopa Rahaliit Väär d. Eur...
(kes ise pole valikut teinud). National Employment Savings Trust (NEST)- kogumispensioni skeem madalapalgalistele. Inimeste võimestamine pensionivalikutes (2011): Lihtsamad (arusaadavad) skeemid, andmete jagamine ja parem kättesaadavus, parem kaitse eluriskide vastu suhetes pensionifondidega. Üldist Eesti pensionisüsteemist: Kulud ca 22% riigieelarvest. Pensionäride arv on üle 400 000, kellest valdav osa ca 300 000 saab eri liiki vanaduspensione. Pensionisüsteem on kolmesambaline: I sammas riiklik pension, mida finantseeritakse sotsiaalmaksust (16% palkadelt), suurus sõltub nii staažist kui ka sissetuleku suurusest ja muudest asjaoludest. II sammas nn kohutuslik kogumispension, mille suurus sõltub aja jooksul tehtud sissemaksete suurusest (2% isiku palgast + 4% lisab riik sotsiaalmaksu laekumisest) ja arvust ning pensionifondi tootlusest. II sambaga oli liitunud 2014. aasta alguse seisuga ca 615 000 inimest. III sammas vabatahtlik, 68 000 inimest
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, ku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
