Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Esiajalugu ja idamaad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Inimese evolutsioon
Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv  paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda  Australopithecus . Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens ; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad  fossiilid  liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on mõnel juhul leiumaterjali vähesus, teistel juhtudel fossiilide suur omavaheline sarnasus. Osa fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi kujunes Louna – ja Ida - Afrikas Homo habilis  ehk osavinimene . Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks ja ta oli oppinud valmistama kivist ja võib-olla  luust  tööriistu. Inimese kujunemis liin jatkus uhe auastralopiteekuste liigi kaudu Homo erectus  (otsetõlkes 'püstine inimene'; vananenud terminiga pitekantroop). Arvatakse, et Homo erectus oli nüüdisinimese Pleistotseenis elanud kõrvalharu. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel oluliseks luliks neandertallasi, kes said selle nime Saksamaa Neandertali oru jargi , kust leiti esimene luustik . Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tanapaeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens e. Tarkinimesed. Vahehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid – negriidid, europiidid ja mongoliidid.

Kiviaeg
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamastikivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi,  obsidiaan , mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansi oma. Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast , millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi. Kiviajale järgnes  pronksiaeg , mille vältel said tavaliseks  pronksist  tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr. Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiksehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda alajaotused. Kiviaja alajaotuste kronoloogia on regiooniti erinev.

Kutimine, kalastajad ja korilased
Koige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste pohitegevuseks kuttimine ja kalapuuk, veel soogilauale lisati marjad , seened, pahklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsas naised ja lapsed. Juba see aeg kogesid esimesed inimesed seletamatuid asju, nagu uni, surm, haigused, hirmu ja isegi loodusjousid. Arvatakse ,et see tekitas neis arvamuse , et igal inimesel, loomal, linnul , puul, kivil voi monel teisel loodusobjektil on oma hing. Ilmselt arvati surma puhul, et hing on kehast lahkunud ja selle jaadavalt huljanud . Et palvida hinge heatahtlikust, hakkati surnuid kaaslasi matma ja neile kaasa panema tooriistu voi tarbeesemeid ning ehteid . Osaliselt koos usundiga tekis ka kunst . esimesed joonised kraabiti luule, sarvele voi kivile . Kunst arenes neil vanemas kiviajas umbes 30 000 aastat eKr. Sellest ajast parineb ka Willendorfi Venus .

Moni aeg hiljem aga hakati tegema koopamaale Mitmes Hispaania ja Prantsusmaa koopast on

leitud vanema kiviaja lopust parinevaid maalinguid(Altamiras ja Lascaux `s).







Maaharimine ja karjakasvatus

Nooremal kivi ajal toimus inimkonna arengus murrang, algas. Inimesed ei soltunud enam

taielikult looduse armust , vaid hakkasid ise endale toiduaineid tootma . Randlemine jai paikseks ja

kodade asemele ehitati poldude lahedale majad. Nooremal kiviajal arenes ka oluliselt kasitoo,

opitimara kivide lihvimine ja nende puurimine .

Nii ilmusid silmauguga kivikirved ja polluharimiseks vajalikud koplad.

Voeti veel kasutusele savinoud ja hakkati ketrama ja riiet kuduma.




Metallide kasutuselevott

Pole teada , kes ja kuidas avastas metallid.Koige pealt opiti tundma vaske. Kuna vask oli

suhteliselt pehme ja sellest tooriistad nurinesid kiiresti siis hakkati vaske sulatama koos tinaga

ning saadi uus materjal pronks. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr. Vahemeremaades .

Umbes 1300 eKr. Hakkasid Hetiidid Vaike - Aasias rauda tootma. Sealt algas ka tootmine,

kaubandus , varanduslik ebavordsus ja klassiuhiskonna sund.




Australopiteekus


Australopiteekuse perekonna tekkimine ei ole veel piisavalt selge. Inimeste ja šimpansite viimane

ühine eellane elas 4 miljonit aastat tagasi ja sel ajal veel australopiteekusi ei olnud. Vanimad leitud

australopiteekused on 3,5– 3,6 aastat vanad. Kõige hilisemad on 1,9 miljonit . Australopiteekused

on esimesed teadaolevad fossiilsed inimlased. Nad kirjeldati 1925 Lõuna-Aafrikas. Neist esimene

oli Australopithecus africanus ('Aafrika lõunaahv'). Taungi lubjakivikarjääris  avastasid töölised 3-

aastase poisi fossiili . Teadlased jõudisd järeldusele, et avastatud oli inimese eellasliiki kuuluv

isend , ja avaldas oma tulemused 1925. aasta veebruaris ajakirjas "Nature". Taungi poiss

sarnanes hammaste ja lõualuude poolest sarnanebmiotseeni inimahvidega, kuid fossiilid annavad

tõestust kahel jalal kõndimise kohta. Tõestus selle kohta saadi 1935 Tansaaniast Laetoli vulkaanilises tuhas  säilinud kahest kõrvuti asetsevast jalajälgede reast . 3,7 miljonit aastat tagasi tehtud jalajäljed on omistatud Australopithecus afarensisele ('Afari lõunaahv'). Kuigi A. afarensis kõndis kahel jalal, tundis ta ennast ka puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõrmeluud, mistõttu sõrmed suutsid ronimise ajal tugevalt haarduda. Ida-Aafrikas avastas australopiteekuste säilmed esimesena  Mary Leakey  1959 . Ta avastas  Olduvai  kuristikus pealuu, mis kuulus liigile Australopithecus boisei (tänapäeval Paranthropus boisei). Hiljem on Leakeyde pere samast välja kaevanud rohkemgi australopiteekusi, samuti inimese perekonda kuuluvate osava ja püstise inimese säilmeid. Teadlased veel uurivad, kas Ardipithecus oli australopiteekuse eellane ja kas Australopithecus anamensis oli Australopithecus africanuseeellane. Australopiteekuse ajumaht on umbes 35% nüüdisinimese omast. Graatsiline australopiteekus oli umbes 1,2–1,4 m pikk. Neil esinessuguline dimorfism  (sugudevaheline väline erinevus). Suure dimorfismi tõttu on inimese eellasi ette kujutatud polügaamsetena. Tänapäeva inimestel ei ole suguline dimorfism nii selgelt väljendunud. Mehed kaaluvad naistest keskmiselt üksnes 15% rohkem, aga australopiteekustel võis see erinevus isegi 50% olla.







Homo habilis

Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Esiajalugu ja idamaad #1 Esiajalugu ja idamaad #2 Esiajalugu ja idamaad #3 Esiajalugu ja idamaad #4 Esiajalugu ja idamaad #5 Esiajalugu ja idamaad #6 Esiajalugu ja idamaad #7 Esiajalugu ja idamaad #8 Esiajalugu ja idamaad #9 Esiajalugu ja idamaad #10 Esiajalugu ja idamaad #11 Esiajalugu ja idamaad #12 Esiajalugu ja idamaad #13 Esiajalugu ja idamaad #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor m2ssy Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

8
doc
Esiajalugu
4
doc
Tsivilisatsioonide tekkimine
49
doc
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
67
pdf
Esiajalugu ja arheoloogia alused
3
doc
Vana idamaad
13
doc
Esiajalugu-tsivilisatsiooni sünd
3
doc
Ajalugu idamaad 11-klass
14
doc
Egiptus-Mesopotaamia-konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun