Ajalooallikad ja eesmärgid (0)

Ajalooallikad ja eesmärgid.
Arheoloogia- uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode , kui kirja ei kasutatud.
Etnooloogia- uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri.
Möödunud ajad on jätnud endast jälgi, mis võimaldavad mineviku sündmustest ettekujutust saada. Neid jälgi nimetatakse ajalooallikateks. Allikad jagunevad materiaalseteks ehk esemeilsteks ja kirjaikeks.
2. Esiajalugu ja tsiviisatsiooni sünd.
2.1 looduslikud olud.
Aafrikas, kus inimese areng alguse sai, oli kliima niiskem, mistõttu vihmametsad katsid suuri piirkondi. Enam kui 1,5 milj aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema . U 75 000 aastat tagasi agas jääaeg. Jäätumine alandas maailmamere taset, millega kaasnes kliima kuivenemine. Kliima kõikumine muutis taime-ja loomaliikide levikut. See tõi omakorda kaasa inimeste ränded ja kohanemise .
2.2 Inimese kujunemine
Lõplik lahknemine šimpanside ja inimeste eellaste arenguliinide vahel toimus enam kui 5milj aastat tagasi Aafrikas. 5-2 milj aastat tagasi elasid Aafrikas australopiteekused , kes liikusid kahel jalal ja sõid taimetoidu kõrval ka liha. U 2.5 milj aastat tagasi õppisid australopiteekused kivist tööriistu valmistama. Arenes Homo habilis e. Osavinimene. Järgmine liik Homo erectus ehk sirginimene õppis arvatavasti tuld kasutama. Nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. U 700 000-600 000 a. Tagasi kujunes sirginimese järglasena Heidebergi inimene. Olid loomi küttivad jahimehed, vaimselt teistest üle. U 250 000 a tagasi hakkasid Euroopas Heidelbergi inimesest kujunema neandertallased . Olid kohanenud jääaja oludega. Eluasemetena kasutati koopaid. Hakkasid surnuid matma , hoolitsesid vigaste eest. Nüüdisinimene: Homo sapiens ilmus u 40 000 a tagasi. Teadlaste arvates on neandertallased ja nüüdisinimesed paralleelsed arenguliinid, mis arenesid välja ühest esivanemast. Nüüdisinimesed küttisid peamiselt mammuteid. Elati puust või mammutiluudest karkassiga onnides, mis olid nahaga kaetud. Osati tuld hoida ja ka süüdata. Kunsti sünd: uute alade asustamine . U 15 000 a tagasi rändasid inimesed Ameerikasse. Asustuste levik erineva kliimaga piirkondades tõi kaasa spetsialiseerumise. Mitmes piirkonnas arenes kalastus ja mereloomade küttimine. Teisal pühenduti suurulukite küttimisele. Paljudes kohtades oli lisaks elatusallikaks korilus - kõige söödava korjamine. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev sugukond . Tööjaotus käis soo ja vanuse järgi.
2.3 Vijelusmajanduse algus ja tsivilisatsiooni sünd. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus. Põlluharimine algas ja esimsed karioomad kodustati 9. Aastatuhandel eKr Lähis-Idas ehk nn. Vijaka poolkuu alal. Metsarikkamates piirkondades levis eelkõige alepõllunduss – mets raiuti, põletati ja tuhk jäi väetiseks. Peamine maaharimisriist oli oli pikka aega kõikja kõblas. Karjakasvatus võis alata siis, kui õpiti suunama metsikute karjade juhtloomi. Varaseimad põlluharijate asulad. Põlluharimine võimaldas toita enam inimesi ja rahvaarsv kasvas. Põlluharimine tingis paikse eluviisi. Tekkisid suured asulad. Levisid kivi lihvimine ja puurimine. Alguse said riide kudumine ja savinõude valmistamine. Metallide kasutuselevõtt. 4. Aastatuhandel eKr õpiti Lähis-Idas töötlema vase ja tina sulamit-pronksi. Samal ajal leiutati ader ning mindi üle künnipõllundusele. Rauast esemete valmistamine algas Lähis-Idas u. 1 300 a eKr. Põlluharimiseks soodsamad metallileiukohtadele lähemal paiknevad piirkonnad arenesid kiiremini. Tekkisid linnad. Tsivilisatsioonide sünd. Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond: põlluharimine ja karjakasvatamine, varanduslik kihistumine, riiklus , kiri, arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid jõgede äärde .
3. Egiptus
3.1 Geograafilised ja looduslikud olud. Egiptus paikneb Niiuse kesk- ja alamjooksul . Jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks. Lõuna poole jäi Nuubia . Idast ja läänest piiravad Egiptust poolkõrbe- ja kõrbealad. Põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Rajati niisutussüsteemid. Geograafiline eraldatus kaitses välisvaenaste eest, kuid pidurdas suhtemist välismaaga. Ajaloo põhietapid. Tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki: Üem- ja Alam- Egiptus.Pärimuse järgi liitis need u. 3 000 a eKr. Ülem- Egiptuse vaitseja Menes . Ta rajas piirialale pealinna Memphise. Kujunes hieroglüüfkiri. Kasutati vaske. Ajalugu jaguneb: Vana riik- suured püramiidid, naabritega suheldi vähe, lagunes sisesegaduste tagajärjel, Keskmine riik- tähtis oli roll piirkondade asevalitsejatel, alistati Nuubia, Uus riik- hiilgeaeg, alistati Palestiina ja Süüria, oluline roll preestritel, Hilis- Egiptus- sageli võimul võõramaised valitsejad .
3.2 Riik ja ühiskond. Riigi- ja ühiskonnakorradus. Võimu teostamiseks vajas vaarao ametnikke. Kõrgemate aukandjate seast määras ta maakondade asevaitsejad nomarhid, kes pidid: kohapeal ellu viima vaarao korraldusi, koguma makse, vajadusel koguma sõjaväge. Vaarao oli kõrgeim preester ja määras ülikute seast ametisse preestrid. Kõrgemate ametnike hulka kuulusid väepealikud. Keskmise ja alama ametnikeks olid kirjutajad, kes kontrollisid töötajate tegevust. Paljud lihtrahva hulgast. Enamus egiptlasi olid talupojad. Kuna maa kuulus vaaraole, tuli umbes pool saagist loovutada. Käsitöölised töötasid vaaro ja ülikute losside nign templite juures. Neil oli kindlaksmääratud kohustused. Orjad olid endised talupojad, käsitöölised ja võõramaist päritolu sõjavangid. Nende tähtsus väike. Sõjavägi. Vana riigi ajal puudus alaline sõjavägi. Uue riigi vaaraodel oli hästi treenitud alaline armee , mis moodustati sundvärbamisega. Veteranid said maatüki. Põhijõuks kilpide ja odadega relvastatud jalavägi. Eliitväeks hobukaarikud, igal kaks meest. Kasutati ka palgalisi võõramaiseid sõdureid. Eluolu. Egiptus oli maaühiskond. Ülikud elasid 2- või 3- korruselistes rõdude ja varendadega maamajades. Aega veedeti külaliste seltsis pidusöökidel. Talupojad elasid palmliehtedest katusega savionnides. Põhitoit nisu- või odrajahust leib. Liha söödi harva.
3.3 Religioon ja kultuur. Kiri ja haridus . Kirjamärgid hieroglüüfid meenutavad väliselt piltkirja ja on sellest arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas mõnda mõistet, aga oli ka konsonantide sümboleid. Hieroglüüfide hulka kuulusid seletavad märgid, mis näitasid, kas tegemist on mõistete või häälikutega. Kasutusel umbes 1 000 hieroglüüfi. Igapäevases asjaajamises oli kasutusel lihtsam kiri, mis erines märkide kujult. Kirjutusmaterjaliks papüürus. Kirjaoskus privileeg. Haridus tähendas kõrgemasse seisusesse pääsemist. Jumalad. Austati väga paljusid jumalaid- vähemalt 740. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi. Jumalikustati mõnda looma või lindu. Tavaline jumalate samastamine . Ei muretsetud religioonist arusaamise pärast. Peamine oli jumalaid karta ja austada. Tähtsaim päikesejumal Ra, keda peeti maailma loojaks ja esimeseks valitsejaks. Hiljem samastati teda Amoniga . Ra pojapoeg Osiris oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal, kes õpetas inimestele põlluharimist, kanalite ehitamist, käsitööd, kirjatarkust jne. Surnute jumala Anubise võimkonda kuulusid matusetalitused ja palsameerimine . Olulise kohal olid pühad loomad: Sõnnikukuulikest veeretav mardikas , skarabeus kehastas tõusvat päikest, jumalikustati vale lauguga musta härga Apist. Templid ja jumalateenistus. Kuna jumalad vajasid varjupaiku, kus inimesed nende eest hoolitseksid, rajati templeid. Jumalakujule ohverdati loomi, teda toideti, pesti, riietati. Rahva ette ilmus jumal vaid pidustustel. Teadus. Ei püütud sõnastada ega lahendada üldisi teaduslikke probleeme. Teadus oli eelkõige kasulike õpetuste ja praktiliste näpunäidete kogum. Esimese rahvana võeti kasutusele päikesekalender. Aastas 365 päeva, mis jagati 12-ks 30- päevaseks kuuks, millele lisati 5 päeva. Osati arvutatda kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri pindala. Olid osavad kirurgid , valmistati ravimeid. Kirjandus. Suur osa seotud religiooniga, hümnid jumalatele, surnute raamatud jne. Viljeleti lühivorme nt õpetussnu. Egiptlasi peetakse novellivormi leiutajateks. Kuulsaim lühijutt „Sinuhe jutustus.“
4. Mesopotaamia .
4.1 Looduslikud olud. Mesopotaamia st. Kreeka keeles jõgedevaheline maa, asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põlluharimine lõunaosas oli võimalik vaid niisutamisel, põhjaosas vajalik kuivendamine. Loodusvaradelt vaene: vaid savi ja pilliroog . Välismaailmale avatud.
4.2 Riiklus ja ühiskond. Sumeri linnriigid . Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajanud sumerite keeleline kuuluvus ja päritolu pole teada. Rajasid suuri asulaid ja kasutasid piltkirja. Vamistasaid vasest tööriistu. Võtsid kasutusele ratta. Iv aastatuhandel eKr jõudsid riikluseni. Iga tähtsam linn moodustas omaette riigi. Riigid sageli üksteisega sõjas. Igal riigil oma kaitsejumalus, kellele pühendati ristküikukujuline astmiktempel ehk tsikuraat . Kuningas oli eelkõige sõjapealik, talle kuulus ka kõrgem kohtuvõim. Vabad kodanikud- talupojad ja käsitöölised moodustasid sõjaväe põhijõu. Vabadel kodanikel õigus rahvakoosolekul- riigivalitsemises kaasa rääkida. Hakati kasutama kiilkirja . Mesopotaamia suurriigid . Mesopotaamia põhjaosas elasid semiidi rahvad , kes võtsid üle kiilkirja ja sumeri kultuuri. Semiidi keel tõrjus sumeri keele käibelt. Linnriigid kadusid ja tekkisid suurriigid: 1) Akadi riik- lagunes peagi, kuid akadi keel jäi. 2) Vana-Babüloonia – rajas kuningas Hammurapi, kes laskis koostada seadustekogu . Riigi purustasid hetiidid. 3) Assüüria- Kuningad kõige sõjakamad ja julmemad. 4) Uus-Babüloonia- tekkis siis, kui Babüloonia lõi assüürlaste alt lahku ja purustas liitlastega nende väe. Pealinnast babülonist sai maailma suurim ja uhkeim linn. Sea asusid Paabeli torn ja rippaiad. Riik langes 6saj. eKr Pärsia võimu alla. Kuningavõim, riigikorraldus ja sõjavägi. Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, kõrgem seadusandja ning kohtumõistja. Kuningavõim jumalate kaitse all. Suurriigid tekkisid vallutuste teel ja alistatud kuningad jäid sageli asevalitsejateks- sageli korraldasid ülestõuse. Assüüria kuningad määrasid asevalitsejateks oma ülikuid. Hammurapi seadused. Iga süüteo puhul kindel karistus . Kui süüdlane ja kannatanu seisuselt võrdsed, kehtis „silm silma, hammas hamba vastu“ põhimõte. Sedadused jagasid elaniku 3 seisusesse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Prekonnas mehel peaaegu piiramatu võim. Mees võis abielluda ka mitme naisega. Mehel lubatud abieluvälised suhted.
4.3 Religioon ja kultuur. Kiri ja haridus. Kasutati kiilkirja- märgid vajutati kiilikujulise otsaga pulgaga savisse. Paljud märgid hakkasid lisaks mõistetele tähistama ka silpe. Häälikumärkide osa kasvas, märkide koguarv kahenes. Koolis asusid templite juures. Enamus õpilasi rikkast perest . Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Kirjaoskajaid rohkem kui Egiptuses. Assüürias Ninives asus savitahvlite raamatukogu. Religioon. Enamus jumalaid sumeri päritolu. Jumalad inimesekujulised- miski inimlik polnud neile võõras. Taevajumal An(u) oli jumalate isa. Anu poeg Enlil oli tuule-, tormi-, vihma-, piksejumal ,jumalate kuningas, edendas põlluvijakust, kaitse kuningavõim. Maa-aluste vete ja sügavuste isand Ea õpetas inimestele niisutuspõllundust, linnaehitust, usutalitusi ja kirjatarkust. Taeva kuninganna Ištar oli ka armastuse ja viljakuse kehastaja . Surmajärgsus. Ei pööratud erilist tähelepanu sellele, mis tuli pärast surma. Õnnelik tuli olla eluajal. Jumalate karistused tulevad juba eluajal. Surma järel ootab rõõmutu olek sünges allmaailmas. Teadus. Koguti praktilisi teadmisi ja oskusi. Tähelepanu pöörati andmete detailsele üleskirjutamisele. Tasemel oli matemaatika - arvutati ruut- ja kuupjuurt. Arvuatai välja taevakehade trajektoorid, ennustati päikese- ja kuuvarrjutusi. Loodi kuukalender, mis koosnes 12 kuust ja oli päikese aastast 11 päeva lühem. Mesopotaamia on astroloogia sünnimaa.
5. Ees- Aasia ja Iraani rahvad.
5.1 Hetiidid ja Pärsia impeerium. Hetiidi riik ja ühiskond. Hetiidid olid esimene indo-euroopa rahvas, kes jõudsid tsivilisatsioonini. Sõjalise eelise andis neile kiire ja võimas kaarikuvägi. U.1 700 – 1 200 eKr oli neil võimas riik. Impeerium koosnes väiksematest sõltlasriikidest. Lihtrahvas oli isiklikult vaba, tõenäoliselt võis riigi valitsemises kaasa rääkida. Võtsid üle kultuuri naaberrahvastelt. Oluliseks saavutuseks raua kasutuselevõtt 1 300 eKr. Pärsia. Pärslased rajasid 6.saj. eKr hiigelriigi, kuhu kuulusid Iraan, Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Egiptus. Pärslased arengult madalamad kui alistatud rahvad. Valitsehad suhtusid rahvaste kommetesse ja uskumustesse lugupidamisega. Alistatud maade valitsusviisi ei muudetud, nõuti vaid Pärsia kuninga ülemvõimu tunnustamist ja makse. Riigi eesotsas suurkuningas , kes peatus neljas pealinnas . Pärsia religioon. Tähtsal kohal tule kummardamine . Rituaali viisid läbi maagid. Umbes aastal 600 eKr tegutses usu- uuendaja Zarathustra, kes muutis religiooni. Tekkis mazdaism, mis põhines hea ja kurja võitlusel. Õigeid inimesi ootab paradiis, halbu põrgupiin. Lõpuks võidab hea kurjuse , surnud tõusevad hauast ja järgneb õnneajastu.
5.2 Foiniikia ja Iisrael.Foiniikia. Tänapäeva Süüria. Liibanoni ja Palestiina olid tuntud Kaanani ehk Purpurimaa nime all. Vihma sajab põlluharimiseks piisavalt. Seedrimetsadest saadi laevaehitusmaterjali. Foiniiklased olid kõige osavamad meresõitjad. Rajati linnriigid, mis sageli võõrvõimu all. Linnriiki ja selle sõjaväge juhtis kuningas. Vabad kodanikud said arvatavasti koosolekul riigi poliitikat mõjutada. Suurimaks saavutuseks tähestiku loomine umbes 1000 eKr. Tähestik koosnes 22 kaashäälikust. Iisrael. Kaanani lõunaosas elasid semiinid soost heebrealased ehk juutide esivanemad. Nende esiisa Aabraham olevat saabunud Mesopotaamiast. Hiljem sattus osa heebrealasi Egiptusesse , kust lahkuti Moosese eestvõttel. Kuningas Taavet ühendas Kaanani lõunaosa ja tekkis Iisraeli riik. Taaveti poja Saalomoni surma järel lagunes riik Iisraeliks ja Juuda riigiks. Iisrael langes assüürlaste võimu alla. 6.saj-l purustas Babüloonia Juuda riigi ja suur osa rahvast küüditati- Paabeli vangipõlv. Vana Testament. Iisraellaste ajaloo, usu, kommete ja seaduste peamine allikas. Kirjedab maailma loomist, jutustab esimestest inimestest Aadamast ja Eevast, nende järeltulijatest ja suurest veeuputusest. Järgneb iisraeli rahva ajaloo ülevaade. Lisaks sisaldab moraalijiuhiseid, tulevikukuulutusi jne. Iisraellased austasid ühte jumalat Jahvet. Teda hakati pidama kogu maailma loojaks ja valitsejaks. Kujunes ainujumalakultus e. Monoteism. Prohvetid . Iisraellased austasid pärast Moosese aega Jahve kõrval muidki jumalaid. Sellega taganeti Moosese seadustest ja kõiki õnnetusi võis tõgendada kui Jahve õiglast karistust. Sellise seletusega tulid rahva ette jutustajad ehk prohvetid. Ennustati, et kunagi sünnib Taaveti soost salvitud kuningas, messias , kes taastab Iisraeli hiiguse.