kehastaja Marduk – Babüloni jumal Tsikuraat – astmiktempel Gilgameš – sumeri kangelas eepos Mõisted lk 71, 73 Maagid – Pärsia riitusi sooritavad inimesed Zarathustra – pärimuse järgi kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Avesta – Iraani pühade tekstide kogumik Mazdaism – Zarathustra õpetustel põhinev usk Dualistlik õpetus – õpetus mis õpetab head ja kurja Eshatoloogiline – kuulutus ette hea lõplikku võitu tulevikus ja saabuvat igavest õnneajastut Mõisted lk 75, 77-81 Piibel – ristiusu pühakiri Vana Testament – pealmine allikas Iisraellaste ajaloo, religiooni ja seaduste koha Kümme käsku – Iisraellaste usu- ja moraalireeglite lühike kokkuvõte Prohvetid – jutlustajad Monoteism – ainujumalakultus Messias – Taaveti soost, seaduslik ehk salvitud kuningas.
Jahve, polüteism.Suur sarnasus zoroastrism. Koostas pühad kirjad Istar), Igal linnal oma prohvetitel suur mõju, Mesopotaamia jumala e. Avestad kaitsepühak, Templites Messiase ootus. tega.Jumalad esindasid Dualistlik usk, hea (Ahuramazda) toretsevad ja ebainimlikult Eshatoloogiline usund, valdavalt loodusjõude ja halgb (Angra Mainju)võitlevad. julmad kultuslikud Toora tähtis Astroloogilised ennust- Eshatoloogia. Tule ohverdamised. Molok nõudis Usk väga rahvuslik , st used.Templid, milles palju kummardamine , maagid laste ohvrikstoomist. Jumalad arvati, et juudid on
Templites toretsevad ja Mesopotaamia jumalatega Dualistlik usk, hea (Ahuramazda) Messiase ootus ebainimlikult julmad kultuslikud Jumalad esindasid valdavalt ja halb (Angra Mainju)võitlevad ohverdamised Molok nõudis laste Eshatoloogiline usund loodusjõude Eshatoloogia ohvrikstoomist Toora tähtis RELIGIOON Astroloogilised ennustused Tule kummardamine-maagid Jumalad inimese kujuga, vahel Usk väga rahvuslik ehk Templid, milles palju härja moodi. arvati, et juudid on
reformis õpetlane ja usu-uuendaja Zarathustra põhjalikult kogu pärslaste religiooni. Zarathustra õpetus – mazdaism, pandi järgnevate sajandite jooksul kirja Iraani pühade tekstide kogumikku Avesta, mis sisaldab hümne jumalatele, palveid jne. Mazdaism on oma olemuselt dualistlik religioon, mis räägib hea peajumala Ahura Mazda (Tark Isand) ja kurjuse kehastuse Angra Mainju (Kuri Mõte) lakkamatust võitlusest maailmas. Zarathustra õpetus on oma iseloomult eshatoloogiline (kr k eschatos – äärmine, lõplik) ehk kuulutas ette headuse/tõe võitu vale/kurjuse üle tulevikus ning igavese õnneajastu saabumist.
· Asevalitsejad-satraabid allusid Pärsia kuningale · Pärsia kuningad Dareiois ja Xerxes on seotud Pärsia-Kreeka sõdadega Pärsia religioon: · Tulekummardajad · Preestrid ehk maagid · Usuuuendajaks oli Zarathustra, ta kirjutas püha raamatu Avesta · Zarathustra usk- mazdaism, see oli duastlik õpetus, 2 vastandit jumalat-kuri jumal Angro Mainju ja hea jumal-Ahuramadza · Samas oli see õpetus ka eshatoloogiline, lõplik, hea võidab kurja. Foiniikia · Asub Vahemere idakaldal, kitsal territooriumil, mere ja mägede vahel · Linnriigid: Siidon, Byblos, Tüüros · Maailma I tähestik (22 kaashäälikut) · Aktiivsed meresõitjad ja kaupmehed Juudi riik · Juutide esiisa-Abraham · Monoteistlik usk, judist on vanim · Heebrea keel pannakse kirja ainult kaashäälikutega · Vana testament: juutide püha raamat, oluline kirjandusteos ja tähtis juutide ajalooallikas.
Zarathustra õpetusest. Usundi pühaks oli Avesta, mille arhailisemaks osaks on gathad. Usund oli monoteistlik ja dualistlik.Selle kohaselt käib maailmas pidev võitlus Targa Isanda e. Ahuramazda ja Kurja Vaimu e. Ahrimani vahel. Viimaste vahel peavad inimesed tegema valiku, millega määratakse oma edasine saatus.Kes valivad hea, neid ootab pärast surma paradiis, kurja kasuks otsustanuile aga langevad osaks piinad. Iseloomulik on usundile eshatoloogiline õpetus, mille järgi toimub maailmalõpu võitlus hea ja kurja vahel. Hilisemal perioodil suureneb Mitra kultus. Zarathustra õpetus püsis Iraani rahvaste hulgas enam kui tuhat aastat kõige tähtsama usuna. 5. Aleksander Suur Temaga algab uus ajajärk, hellenismi mõjud. Pärsias saab see pisut varem läbi Partia riigiga. Aleksander vallutas Pärsia nelja aastaga, ta is Philippos II sõdis kreeklastega.
Osa sellest võib pärineda Zarathustralt endalt, enamik on aga kindlasti paljude järgnevate põlvkondade kirjutajate looming. Kui palju hilisemad autorid Zarathustra õpetust on muutnud ja edasi arendanud, seda on raske kindlaks teha. Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetatakse mazdaismiks. See oli selgelt dualistlik õpetus, mis kuulutas hea ja kurja peajumal Ahuramazda (Tark Isand) ja tema kurjust kehastava vastase lakkamatut võitlust maailmas. Samas oli ta eshatoloogiline (kr k eschatos äärmine, lõplik): kuulutas ette hea lõplikku võitu tulevikus ja saabuvat igavest õnneajastut. Need kujutelmad on avaldanud suurt mõju nii ristiusule kui ka islamile, mille arusaamad jumala ja saatana vastasseisust, paradiisist ja põrgust ning viimasest kohtupäevast on suurel määral alguse saanud mazdaismist. Pärsia kuningad pooldasid mazdaismi ja austasid Ahuramazdat oma peajumalana. Mazdaism püsis Iraanis valitseva usundina islami tulekuni VII sajandil
· 1200 a eKr purustati Hattusa · Zarathustra-kuulus õpetaja ja usu-uuendaja, muutis usku Hetiidi riik & ühiskond · Impeeriumi moodustasid sõtlasriigid, mis allusid hetiidi kuningale · Zarathustra õpetus e mazdaism oli dualistlik(kuultus hea ja kurja lakkamatut võitlemist maailmas) ja eshatoloogiline(kuulutas hea · Riigi ühtsus sõltus kuningast lõplikku võitu tulevikust ja saabuvat igavest õnne) · Kuninga kõrval suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia · Surmajärgses elus pääses nn paradiisi see, kes oli valinud elus hea-
läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt: jumal Ahuramazda (kes oli maailma looja ja tõe pooldaja, teda iseloomustas valgus ja paradiis) ja saatan Angra Mainju (kes oli vale pooldaja, teda iseloomustasid pimedus ja põrgu). Kujunevad välja religiooni mazdaismi pühad tekstid, mis kannavad nimetust Avesta. See usk püsis kuni islami levikuni 7. saj pKr. Duaistlik kahte vastandlikku alget rõhutav õpetus. Eshatoloogiline maailma lõpust kõnelev. KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE (ptk. 12 lk.83-90) Kaanan akadi keeles purpuri maa. Selle alla kuuluvad praegused Süüria, Liibanon, Palestiina, peamiselt elasid seal semiidi soost rahvad. Tegeleti põlluharimisega, mis ei vajanud seal kunstlikku niisutust. Suured meresõitjad. Foiniikia linnriigid (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros tekivad u 3000 a eKr. Omavahel eriti hästi läbi ei saadud
läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt: jumal Ahuramazda (kes oli maailma looja ja tõe pooldaja, teda iseloomustas valgus ja paradiis) ja saatan Angra Mainju (kes oli vale pooldaja, teda iseloomustasid pimedus ja põrgu). Kujunevad välja religiooni mazdaismi pühad tekstid, mis kannavad nimetust Avesta. See usk püsis kuni islami levikuni 7. saj pKr. Duaistlik – kahte vastandlikku alget rõhutav õpetus. Eshatoloogiline – maailma lõpust kõnelev. KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE (ptk. 12 lk.83-90) Kaanan – akadi keeles purpuri maa. Selle alla kuuluvad praegused Süüria, Liibanon, Palestiina, peamiselt elasid seal semiidi soost rahvad. Tegeleti põlluharimisega, mis ei vajanud seal kunstlikku niisutust. Suured meresõitjad. Foiniikia linnriigid (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros tekivad u 3000 a eKr. Omavahel eriti hästi läbi ei saadud
tulejõeks, mis kõrvetab patused, kuid on õigetele nagu soe piim. Kurjus on seega võidetud ja saabub üldine õnneajastu. Pärsia kuningad võtsid Zarathustra õpetuse omaks ja austasid Ahuramazdat kui oma peajumalat. Seda usku on hakatud nimetama mazdaismiks. Ta püsis Iraanis valitseva usundina kuni islami tulekuni VII sajandil. Teatud määral leidub selle pooldajaid veel tänapäevalgi. Mazdaism on varaseim teadaoleb selgelt dualistlik ja maailma lõppu ette kuulutav ehk eshatoloogiline (eschatos äärmine kreeka keeles) usk maailma ajaloos. Sellisena on ta avaldanud suurt mõju nii ristiusule kui ka islamile, kujundades arusaamu jumala ja saatana vastasseisust, paradiisist ja põrgust, ning viimsest kohtupäevast. Kaanan ja Iisrael Kaanan kui tsivilisatsioonide muistne kokkupuuteala Vahemere idaranniku alad tänapäeva Süüria, Liibanon ja Palestiina olid vana-ajal tuntud Kaanani nime all
7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt: jumal Ahuramazda (kes oli maailma looja ja tõe pooldaja, teda iseloomustas valgus ja paradiis) ja saatan Angra Mainju (kes oli vale pooldaja, teda iseloomustasid pimedus ja põrgu). Kujunevad välja religiooni mazdaismi pühad tekstid, mis kannavad nimetust Avesta. See usk püsis kuni islami levikuni 7. saj pKr. Duaistlik kahte vastandlikku alget rõhutav õpetus. Eshatoloogiline maailma lõpust kõnelev. KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE (ptk. 12 lk.83-90) Kaanan akadi keeles purpuri maa. Selle alla kuuluvad praegused Süüria, Liibanon, Palestiina, peamiselt elasid seal semiidi soost rahvad. Tegeleti põlluharimisega, mis ei vajanud seal kunstlikku niisutust. Suured meresõitjad. Foiniikia linnriigid (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros tekivad u 3000 a eKr. Omavahel eriti hästi läbi ei saadud
" R.Otto poolt kasutusele võetud mõiste numinoosne tähendabki püha tunnetamist, püha läbielamist. 34. Kes on religioonifenomenoloogia rajaja? Pierre Daniel Chantepie de la Saussaye (1848-1920) 35. Millega tegeleb religiooniantropoloogia? Religiooniantropoloogia spetsiifika seisneb selles, et ta käsitleb inimest kõrgema vaimse olevuse, Jumala poolt looduna. 36. Nimetage viis religiooniantropoloogilist aspekt. Protoloogiline, aksioloogiline, hamartioloogiline, soterioloogiline, eshatoloogiline. 37. Mida tähendab sekulaarne humanism? Kui humanismis on veel koht Jumalal, usul temasse ja kirikul, siis on tegemist religioosse humanismiga. Kui aga Jumalat enam ei tunnustata, kui eitatakse religiooni üldse, on tegemist sekulaarse humanismiga ehk sekulaarhumanismiga. 38. Kes avastas galaktikate punanihke? Mida see tähendab? Edwin Powell Hubble poolt 1929.a. avastatud galaktikate punanihke ehk nende pideva eemaldumise seadus meist. 39. Mida tähendab singulaarsus?
1.Protoloogiline aspekt tunnistab inimese loomist 2. Aktsioloogiline aspekt tunnistab inimese kuulekuse vajadust Jumala antud seadustele. 3. Hamaritoloogiline aspekt tunnistab inimese ebatäiuslikust tema patusust jumala ees, tema soovimatust Jumala antud seadusi mitte täita. 4.Setorioogiline aspekt kõneleb inimese päästmisest Jumala armust Tema Poja Jeesuse Kristuse läbi 5. Eshatoloogiline aspekt- kõneleb inimese edasiolemisest elamisest pärast surma. 37. Mida tähendab sekulaarne humanism? 5 sekulaarne humanism on loomult ateistlik, seega Jumalat eitav;naturalistlik, vaid nähtavalt eksisteerivat materiaalset maailma tunnustav, milles valitseb evolutsiooniseadus; ta kuulutab relatiivset moraali, eitades Jumalast seatud absoluutseid, inimesele kohustuslikke moraalinorme. 38. Kes avastas galaktikate punanihke? Mida see tähendab? E.P.Hubble 39
üksnes tulevase maailma nimel nõnda, nagu füüsiliselt juba olnuks selles maailmas. See andis ka selle aluse, kuhu ja miks eralduda. S.t et see maailm, kuhu eralduti, pidi paiknema praeguse maailma äärealadel või väljaspool seda – nii geograafiliselt kui ka kombeliselt. Seda askeesi on võrreldud ka budistliku munklusega. 3. sajandi jooksul on võimalik selles askeesis eristada kolme selget motiivi: 1) Eshatoloogiline – elatakse lõpule viimise entusiasmis. 2) Jeesuse järgimine – tõlgendati omas radikaalsuses: Jeesuse katsumused. 3) Elu evangeelium kohaselt – askees kujuneb mõttelooliseks lõngaks, mis rajab askeetliku evangelismi (askeetlusest saab jutlustatud ja kirjutatud vorm, mida levitatakse kui eeskuju). Eremiitlus. Eremia – kõrb. Olemuselt individualistlik. Lähtuti isiklikust valikuvõimalustest.
peaks ka kommunism olema midagi inimesele omast. küll aga on turusuhete loogika midagi, mis on inimloomusele võõras. seega siis täiesti vastupidi kontsept, võrreldes tänapäeval valitseva kapitalistliku kontseptiga. marxi kommunismikäsitlus oli selles mõttes maailmalõpuline : apokalüpsis, eshatoloogia. selles mõttes apokalüpsis on selguse saabumise hetk, hetk kui me saame lugeda jumala raamatut ja kõik saab selgeks. selles tähenduses marxi varane teooria oli selgelt eshatoloogiline ja apokalüptiline. marx võttis kristluse apokalüpsisekäsitlusest palju üle. fiore joachim : üritas selgitada välja apokalüptilist asjade käiku johannese ilmutusraamatu järgi. uus jeruusalemm kui tehnoloogiline utoopia, läbipaistev linn, mida jumala valgus läbib seestpoolt. ilmutusraamatu ideega on omajagu jama, sest selles on liiga palju mastaapset ja revolutsioonilist komponenti. kristlik kirik pidas ennast selle valdkonna mõtte ainuvaldajaks, ilmutusraamat pakkus aga
annaabi.ee 
