Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Esiajalugu ja
tsivilisatsiooni sünd

Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood
inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi – 3000 eKr.
Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni
praeguseni.
Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia ,
bioloogia, keemia, antropoloogia
Inimese eellased
Millal elasid
Mida oskasid, kuidas elatasid
Australopiteekused
Hominiitide liik
5-2 milj. a tagasi.
Aafrikas.
Püsti käimine.
Raipesööjad ja taimetoitlased .
Homo habilis
Osav inimene
2.5 milj. a tagasi.
Ida-Aafrias.
KIVIAEG
Esimesed tööriistad. Esialgu taimetoitlased, hiljem küttisid ja sõid surnud korjuseid. Rändava eluviisiga .
Homo erectus
Sirge inimene
2 milj. a tagasi.
Aafrikas, Euroopas, Aasias. Vanimad jäänused leitud Heidelbergist (Heidelbergi inimene).
Tööriistad ( pihukirves ) ja nende kasutamine. Küttimine, kalastamine , korilus. Elasid koopas. Häälitsemine. Paremad elatustingimused. Tule kasutamine.
Heidelbergi inimene
Homo erectuse otsene järglane.
700 00 – 600 000 a tagasi.
Euroopas.
Küttiv jahimees .
Keerukalt töödeldud tööriistad.
Neandertaallased
Neandri org Saksamaal
DNA inimese omast erinev.
250 000 –30 000 a tagasi.
Euroopas, Aasias.
JÄÄAEG
Küttimine, algne kõne.
Matmiskombed/ rituaalid .
Religiooni alged.
Arenenud mõtlemisvõime.
Homo sapiens
Tark inimene, nüüdisinimene.
200 000 a tagasi.
Euroopasse jõudsid 45 000 a tagasi.
Cro-Magnoni inimene e kromanjoonlane (leiukoha järgi) : Cro-Magnoni org Lõuna-Prantsusmaal.
Sarnased neandertaallastele eluviisilt.
Tööriistad luudest ja sarvedest.
Kalapüük!
Sugukonnad.
Kunst !
Kasutasid vibu , kodustasid koera .
*Neandertaallased ja Homo sapiens
arenesid Homo antecessor´ist, kes arenes koos Heidelbergi inimesega
välja Homo erectusest.
*Homo sapiens kuulub
primaatide(esikloomade) seltsi, hominiidide(inimlaste) sugukonda,
homo ehk inimese perekonda.
Muinasaja inimeste uskumused :
Animism
Eluta asjadele elu andmine. Kivid, puud.
Totenism
Esivanemaks peeti mõnda suursugust looma. Karu.
Fetisism
Tootemlooma austamine. Kanti kaelas kihva , sarve, hammast , karva.
Muinasaja arenguetapid :
Kiviaeg
  • Vanem kiviaeg / paleoliitikum (3 milj a tagasi)
  • Keskmine kiviaeg / mesoliitikum (12 000-7000 eKr):
    • Anastav majandus
    • Rändav eluviis
    • Vibu ja nool, koera kodustamine

  • Noorem kiviaeg / neoliitikum (al 7000 eKr):
    • Neoliitiline revolutsioon – üleminek põllumajandusele, inimesed jäid paikseks, kindel toit, eluaea pikenemine, rahvaarvu kasv.
    • Esimesed linnad jõgede ääres Lähis- Idas ja Väike- Aasia ps.
    • Vanim linn maailmas- Jeeriko .
    • Lihvimisoskus, puurimine .
    • Keraamika, kudumine .
    • Uskumuste muutus, rõhk rohkem ilmastikul.

  • Vaskkiviaeg / eneoliitikum
    • Üleminek kiviajast pronksiaega.
    • Esimesed tsivilisatsioonid .
    • Paljud hõimud jäävad ränd-karjakasvatajateks.
    • Kaks inimrühma: sõjakad rändajad ja rahulikud põlluharijad.
    • Ilmastiunähtuste kummardamine .
    • Geomeetriline ornament (päikeseketas), viljakusmaagia.
    • Toortellised, niisutussüsteemid, potikeder , ratasveok, metall .

    Pronksiaeg (2500 eKr)
    • Pronks = vask + tina. Vastupidav.
    • Ader .
    • Tööjaotuse muutus – põllumajanduses mehed seoses loomade rakendamisega.
    • Eraomandi ja varandusesliku ebavõrdsuse teke. Varanduse kaitsmine.
    • Ühiskonna kihistumine .

    Rauaaeg (1300
    eKr)
    • Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse.
    • Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus.
    • Ees- Aasia ja Lähis- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni

    Tsivilisatsioonide tekkimine :
    Primaarsed tsivilisatsioonid :
    1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul . KIILKIRI
    2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ääres
    HIEROGLÜÜFID
    3. India (2500 eKr) Induse kallastel
    4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres
    5. Hiina (1600 eKr) Huang He jõe orus
    • Primaarne tsivilisatsioon erines sekundaarsest kirja (kirja oskuse), kihistatuse poolest. Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul.

    • Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli töötlemis, sest nendeta oli muu võimatu, nendega kaasnes rikkuse kasv ning sellega omakorda riigi tekkimise võimalus. Tänu viljelusmajandusele ei pidanud enam rändama, ühel maalapil sai pikalt viibida, ei olnud anastamist.

    Tsivilisatsiooni tekkimise kolm põhjust :
  • Kihistumine – ülemkihid hakkasid domineerima, riiklus .
  • Rahulik allumine – inimesed olid nõus rahulikult teiste heaks töötama mingi kindla kokkuleppe alusel. Egiptus.
  • Jõuga allutamine – inimesed sunniti enda jaoks tööle. Mesopotaamia.
    Tsivilisatsiooni tunnused :

    Muistne Egiptus

    Looduslikud tingimused, eelised:
    • Niilus kui toitja.
    • Loodusliku tasakaalu säilitamine. Vältisid liigniisutamist, ökoloogiline rahvas.
    • Kasvatati palme, sibulat, kauntaimi, vilja,lina. Kõike seal, kus parasjagu olid vastava taime jaoks head tingimused. Et kasvatada niiskust vajavat kultuuri kuivas kohas, ei hakkatud seda niisutama.
    • Ümbritsetud kõrbetega : Nuubia , Sahhara, Siinia. Kaitstus vaenlaste eest. Tänu selle oli tsivilisatsioon teiste eest suletud.

    Põhietapid :
  • Varadünastiline aeg :
    • 5000 – 2700 eKr.
    • 3000 eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad kogu riigi ühtseks.
    • Kuningas Menes , pealinn Memphis .
    • Kuninga piiramatu võim.
    • Hieroglüüfkiri..

  • Vana riik :
    • 2700 – 2200 eKr.
    • Suured püramiidid.
    • Tsivilisatsiooni tunnuste kujunemine.

  • Keskmine riik :
    • 2000 eKr – 1650 eKr.
    • Nomarhhid – maakondade valitsejad.
    • Teeba – tähtsaim usukeskus.
    • Elukutseline sõjavägi.
    • Allutati Nuubia põhjaosa.

    1650- 1550 eKr võimutsesid Niiluse deltas Aasiast pärit
    valitsejad- hüksoslased.
  • Uue riigi periood :
    • 1550 eKr – 1075 eKr.
    • Välise võimsuse hiilgeaeg .
    • Palestiina ja Süüria allutamine.
    • Thutmosis III – tema valitsemise ajal saavutati suurim ulatus.
    • Sõda Hetiitidega. Ramses II sõlmis rahulepingu, mille kohaselt Palestiina jäi Egiptusele, Süüria aga loovutati. Diplomaatilised suhted Aasiaga.
    • Ülem-Egiptuse eraldumine Alam-Egiptusest.
    • 1075 eKr eraldus Ülem- Egiptus Alam- Egiptusest valitsevatest kiningatest preestrite riigiks.

  • Hilisperiood :
    • 1075 eKr – 525 eKr.
    • Allakäik, riigi lõhenemine
    • Vaenlased: Pärsia, Aleksander Suur, Rooma.
    • Pärsia võimule langemine .

    Ühiskonnakorraldus :
    Autohtoonne rahvas- puuduvad pärimuslegendid. Ühtne tervik
    unuversumiga.
    Vaarao e jumal e kuningas korraldas ühiskonda. Maat (kõige
    maailmakorraldus).
    Kõrgem ametnikkond moodustas kuninga suguvõsa.
    Keskmine ametnikkond, kirjutajad , fikseerisid kõigi
    kohustused. Võisid pärineda ka lihtrahva seast.
    Käsitöölised- osalt ettevõtjad, osalt riigi kontrolli all.
    Amet põlvest põlve. Talupoegadest kõrgemal.
    Talupojad- sunnismaised. Range töökohustus.
    Orjusesse sattumise oht.
    Orjad - väikesearvuline. Orjastatud talupojad,
    sõjavangid.
    Mõned uskumused :

    Pistrik Horos – kaitsejumal (vaarao võimu).
    Vaarao – topeltkroon, piits + valitsemissau.
    Madu – tarkuse jumal.
    Habe – jumalikkuse tunnus.
    Mustusekuulikest veeretav skarabeus - Ra´d tõusva päikesena.
    Perekond :
    • Paarperekond - mees, naine, alaealised lapsed.
    • Perepea oli mees, naisel oli õiguseid. Abielludes säilitas vara, lahutuse korral pretendeeris varale.
    • Naised valdasid sageli kirja, olid madalamatel riigiametnike seas.
    • Valitsejal palju naisi, kelles üks oli peanaine, teistest tähtsam.
    • Joodi õlut, söödi teravilja kakukesi, kala.
    • Liigsöömist esines vaid rikaste juures.

    Matusekombestik :
    • Sureb ainult keha, mitte hing (Ba), alles jäävad nimi (Ren) ja teisik (Ka).
    • Surnukeha palsameerimine : eemaldatakse aju ja elundid . Kõhuõõs täidetakse vürtsidega.
    • Matuserituaalid- surmajärgne elu vaid neile, kes ära saadetud kohaste rituaalidega.
    • Mumifitseerimine- ilma kehata ei ole surmajärgne elu võimalik.
    • Kujud- anti kaasa juhuks kui muumia hävib.
    • Maalingud - stseenid elust, et elu jätkuks.
    • Maagilised loitsud - sisaldasid õpetussõni surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks.

    Jumalad :
    Ra
    Päikesejumal, maailma looja ja selle esimene valitseja. Iga päev sõidab ta oma laevaga üle taevakaare, öösel läbib allmaailma sünged ning ohtlikud valdused .
    Amon
    Ra-ga samastamine . Tekkis Amon-Ra, kes muutus uue riigi ajal tõeliseks peajumalaks, keda peeti vaarao isaks.
    Horos
    Pistrikukujuline taevajumal , kes kehastas elavat valitsejat. Jumal Osirise ja jumalanna Isise poeg. Kuningas.
    Hathor
    Lehmakujuline naisjumal. Naiste kaitsja.
    Osiris
    Viljakuse jumal ja surnute valitseja. Õpetas inimestele põlluharimist ja kanalite kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust. Seth , tema vend, tappis taning loopis ta tükid igasse ilmakaarde laiali. Naine ja poeg aga otsisid tükid üles ning õmblesid ta uuesti kokku ning äratasid ellu.
    Isis
    Osirise abikaasa, õde. Tema peas oli kaarjate lehmasarvede vahel päikeseratas.
    Seth
    Isise vend, kes tappis Osirise. Seostatakse läänetuule ja põuaga.
    Thot
    Veelinnu iibise peaga, jumalate kirjutaja, kirjatarkuse jumal.
    Anubis
    Šaakalikujuline muumiate valmistaja. Kontrollis, kas inimese süda on patune.
    *Jumalad olid loomadele sarnaste tunnustega. Ainujumala kultust ei
  • Vasakule Paremale
    Esiajalugu-tsivilisatsiooni sünd #1 Esiajalugu-tsivilisatsiooni sünd #2 Esiajalugu-tsivilisatsiooni sünd #3 Esiajalugu-tsivilisatsiooni sünd #4 Esiajalugu-tsivilisatsiooni sünd #5 Esiajalugu-tsivilisatsiooni sünd #6 Esiajalugu-tsivilisatsiooni sünd #7 Esiajalugu-tsivilisatsiooni sünd #8 Esiajalugu-tsivilisatsiooni sünd #9 Esiajalugu-tsivilisatsiooni sünd #10 Esiajalugu-tsivilisatsiooni sünd #11 Esiajalugu-tsivilisatsiooni sünd #12 Esiajalugu-tsivilisatsiooni sünd #13
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 137 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Collapse Õppematerjali autor
    10 klass

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    49
    doc

    Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

    Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähtekoht on Ida-Aafrika, kus 6-5 miljonit aastat tagasi lahknesid inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid,

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    docx

    Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid

    Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg ­ kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg ­ algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg ­ algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg ­ muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr ­ 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    doc

    Egiptus

    EGIPTUS Sõjaväe ülemjuhataja Looduslikud olud: Kõrgeim preester · Asub Vahemere ääres Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja, maakondade asevalitsejad, · Ümbritsetud Liibüa, Nuubia ja Araabia kõrbetega kõrgemad preestrid ja väepealikud. Osales rituaalides ja pidustustes. · Vihma ei saja, mistõttu põlluharimine toimis Niiluse üleujutuste abil Ülemkiht (tõi viljaka mudakihi kallastele). · Ülemkihi moodustasid vaaraoga sugulussidemetes olevad ülikud. · Rajati niisutussüsteeme. · Maakondade/nomoste valitsejad ­ viisid elllu vaarao korraldusi, kogusid · Võõrmõjud ja välisvaenlaseid ei kibutanud eraldatuse tõttu.

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    doc

    Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

    Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon ­ hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon ­ Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon ­ teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad ­ nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki:

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    docx

    Esiaeeg, Mesopotaamia ja muistne Egiptus

    Neandertallased ­ Homo sapiens ehk tarkinimene ­ arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus ­ rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur ­ usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb ­ esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr ­ Menes liidab Alam ja Ülem ­ Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) ­ suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni tunnused Keskmine riik ( 1900- 1600 eKr ) ­ maakonnad, kuningavõim, Nuubia egiptuse all, hüksolaste tungimine riiki tähistab selle riigi lõppu

    Ajalugu
    thumbnail
    9
    rtf

    Egiptus, Mesopotaamia - Kordamisküsimused

    Babüloonia riigis, ehitatud Nebukadnetsar II käsul. Mesopotaamia kultuur ja kirjandus, teadus ­ nende saavutused Jumalate ennete lugemine muutus Mesopotaamias omaette teaduseks (astroloogia), kangelaslaulud. Teadus praktilise suunitlusega, silmapaisvamad saavutused matemaatikas (kuuekümnendsüsteem, mis tänapäevalgi on kasutusel aja ja nurkade mõõtmisel) ja astronoomias, kuukalendri loomine. Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus: Sarnasused: * piltkirjast väljaarenenud kiri * tsivilisatsioon tekkis ümbes samal ajal * haridus peamiselt ülikkonnale * rahva harijateks preestrid * silmapaistvad saavuused matemaatikas ja astroloogias * jumalad tähtsal kohal ning neid oli rohkem kui üks * religioon igapäevaelus väga tähtis * kihistunud ühiskond Erinevused: EGIPTUS Kiri: Hieroglüüfkiri Haridus: Polnud kättesaadav, vähe kirjaoskajaid, rohkem ülikutele Surmajärgsus: Usuti surmajärgsesse ellu Jumalad: Rohkem looma kujuga Templid: Tavalised templid

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    docx

    Esiajalugu ja idamaad

    haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisitoiminguid ja kombetalitusi. Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 ja Gibraltaril 1848. Tuntuim leid on aga Saksamaalt Düsseli jõe orust Neandertalist1856. aastal, 3 aastat enne Charles Darwini "Liikide tekke" ilmumist. Homo sapiens Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kattega. Nas valmistasid tuhandeid taiuslikumaid tooriistu. Tsivilisatsiooni tekkimine Tsivilisatsioon on inimühiskond koos kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri mõistet on paljukordselt defineeritud ja erinevalt käsitletud. Kultuuri seostatakse tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks. Tsivilisatsioon

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Tsivilisatsioonide tekkimine

    valitsejaid. Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid: 2 1. Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) ­ linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel ­ tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri ­ kiilkiri on vanim teadaolev

    Ajalugu




    Kommentaarid (5)

    Marju. profiilipilt
    Marju.: Väga hea!
    20:18 10-03-2009
    smt profiilipilt
    smt: norm

    23:48 05-10-2009
    miqu profiilipilt
    miqu: Hea
    11:27 27-09-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun