Ehituskorraldus eksam 1-15 (2)

5 VÄGA HEA

Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele
Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus.

Ehituskorraldus , selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega
Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest.
ehituskorraldus on omanikukeskne
– ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne
– ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale
– ehitaja peab alati arvestama võimalusega ‘toimetada’ sel turu
Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus ), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused)

Ehitustöövõtja põhikohustused ( ehitusseadus )
Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima: 
1) ehitusprojekti vastavust nõuetele;
2) ehitamise vastavust ehitusprojektile; 
3) ehitamise korral nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist; 
4) ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu; 
5) ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust; 
6) ehitustööde kvaliteeti; 
7) ehitustööde ohutust kolmandate isikute suhtes, ehitise ja ehitusplatsi korrashoidu ning keskkonna saastamise vältimist.

Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus)
§ 2
Projekteerimine on: 
1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 
2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 
3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 
4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine.
Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt .
Ehitamine on:
1) ehitise püstitamine; 
2) ehitise laiendamine;
3) ehitise rekonstrueerimine ;
4) ehitise tehnosüsteemide muutmine;
5) ehitise lammutamine .

Ehituse ja ehitamise mõisted
Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine. Ehituse kaks aspekti- planeering ja ehitamine
Ehitamine on ehirustöö tegemine,järelvalve, projekteerimine, rahastamine ja rojekti juhtimine. Ehitamise kaks aspekti- kuhu ja mida ehitada, kuidas ehitada.

Ehitistele esitatavad põhinõuded (ehitusseadus)
§ 3
1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Muinsuskaitselise ehitise rekonstrueerimise korral ei ole nõutav käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud nõuete järgimine.
(2) Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise või selle osa varisemist ning ehitise või selle aluspinnase vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Samuti ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise, selle osade, sisseseade ega paigaldatud seadmete kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu, kusjuures erakorralise sündmuse tõttu tekkinud mõjude kahjustused ei või olla ebaproportsionaalselt suured.
(3) Ehitis peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime. Ehitises peab olema takistatud tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberehitistele. Ehitisest peab olema võimalik inimesi evakueerida.
(4) Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee , suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral.
(5) Ehitise kasutamine ja hooldamine ei või selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid riske ega õnnetusi, nagu näiteks libisemine, kukkumine , kokkupõrge, põletused ja elektrilöögid ning vigastused plahvatuse tagajärjel.
(6) Ehitises võib olla selle kasutajate poolt tajutav müra tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes elada või töötada.
(7) Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 sätestatud nõuded kehtivad ehitise kasutusaja jooksul.
(9) Kui ehitise kasutamise otstarve seda eeldab, peavad ehitis ja selle üldkasutatavad osad ning ruumid või alad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumis -, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.
(10) Nõuded liikumis -, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(11) Vabariigi Valitsus võib ehitise omadustest ja kasutamise ohutusnõuetest tulenevalt kehtestada nõuded ehitisele või selle osale

Kohaliku omavalitsuste roll ehitustegevuse korraldamisel (ehitusseadus)
§ 19
(4) Kohalik omavalitsus määrab valla või linna ehitusmääruses:  1) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;  2) projekteerimistingimuste avalikustamise korra;  3) ajutise ehitise ehitamise korra ja alad;  4) linna või valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded;  5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.

Detailplaneering ehitustegevuse alusena (planeerimisseadus)
Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta.
Detailplaneeringu eesmärgid on:  1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine;
 2) krundi ehitusõiguse määramine; 
3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid , piiritlemine; 
4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras;
5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
6) kujade määramine; 
7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; 
8) keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine; 
9) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 
10) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks;
11) vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 
12) vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine; 
13) servituutide vajaduse määramine; 
14) vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine; 
15) kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; 
16) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal.
Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
Krundi ehitusõigusega on määratletud: 
1)krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
2) hoonete suurim lubatud arv krundil ; 
3) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; 
4) hoonete suurim lubatud kõrgus.
Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus .

Projekteerimine, selle põhietapid ning nende vajadus (EVS 811:2006)
Hoone projekt on dokumentatsioon, mis kirjeldab kavandatava hoone arhitektuuri, tehnosüsteeme ja -võrke, krundisiseste rajatiste, teede ja platside tehnilist lahendust.  Põhinõuded ehitusprojektile sätestab Ehitusseadus.
Hoone projekteerimist korraldab peaprojekteerija, kelle tegevus hõlmab kõiki projekteerimisega seotud eriosasid. Peaprojekteerija vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest. Üldjuhul on hoone peaprojekteerijaks arhitektuuribüroo ( First in, last out - arhitekt alustab esimesena ja lõpetab viimasena). 
PROJEKTI STAADIUMID:  
Ehitusprojekt töötatakse välja järk-järgult. Projekti erinevaid etappe nimetatakse staadiumideks.
Eelnev töö ehitise kavandamisel on ARHITEKTUURILINE ESKIISPROJEKT - ES - kirjanurga lühend (sele 1), millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning põhimõttelahendus.
Eskiisprojekt võimaldab tellijale hoonest ettekujutuse anda, erinevaid pakutavaid variante võrrelda ja analüüsida. Esitatakse minimaalses mahus .- asendiplaanil näidatakse hoone orienteeruv paiknemine
 - parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded  
- haljastuse ja heakorra suunad  
  Kompleksse, kõiki erialasid hõlmava ehitusprojekti esimeseks staadiumiks on EELPROJEKT - EP, milles antakse lisaks arhitektuurilisele lahendusele ka projekti tehniliste osade - konstruktsioonide, kütte ja ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning elektri- ja nõrkvoolupaigaldise põhimõttelahendus. Selle staadiumi põhjal annavad haldusorganid välja ehitusloa.
 Projekti teine staadium on PÕHIPROJEKT - PP, milles antakse kavandatava ehitise detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid , kvaliteedinõuded). Põhiprojekti põhjal on võimalik arvutada tööde mahtusid ja see on sobiv lähtematerjal ehituspakkumiste korraldamiseks. 
Projekti kolmas staadium -- TÖÖPROJEKT - TP on juhiseks töömeestele tööde tegemisel. Seda on otstarbekas välja töötada siis, kui tööettevõtja on valitud -- sel juhul saab selles arvestada tööettevõtja eelistusi ehitustehnoloogia ja materjalide ning seadmete tarnijate suhtes.

Kõik kolm staadiumi on vajalikud eeskätt suurte ehitiste puhul. Väikeste, lihtsate ja standardse tarindusega ehitiste puhul võib projekteerimine piirduda ühe või kahe etapiga, mille nimetus sõltub väljatöötatava projektistaadiumi sisust.

Ehituse riiklik järelevalve, selle korraldamise olemus ja sisu (ehitusseadus)
§ 62. Riikliku järelevalve teostaja
(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.
(11) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon teostab kontrolli registri andmete õigsuse üle.
(2) Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil on õigus:  1) kontrollida takistamatult ja ette teatamata;  2) saada riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, tutvuda dokumentide originaalidega ja saada nende ärakirju;  3) kontrollida ehitise, ehitusprojekti ja ehitustoote ning käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud ettevõtja vastavust nõuetele;  4) tellida nõuetele vastavuse kontrollimiseks hindamisteenust ja ekspertiise;  5) korraldada ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimist ;  6) teha ettekirjutusi ja otsuseid vastavalt oma pädevusele;  7) kohustada ehitisega või ehitustootega seotud ohtudest avalikkust teavitama või teha seda ise.
(3) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon peab informeerima kohalikku omavalitsust riikliku järelevalve tulemustest.

Kohalike omavalitsuste poolt korraldatava ehitusjärelevalve olemus ja sisu (ehitusseadus)
§ 61 (7) Kohalik omavalitsus edastab ehitisregistrile andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse kohta kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.
(8) Kohalik omavalitsus edastab Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile andmed käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ettekirjutuste kohta kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.

Ehitusluba, olemus, sisu ja vajadus (ehitusseadus)
§ 22. Ehitusluba
(1) Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek:  1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi;  2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;  3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;  4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.
(2) Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks.
(3) Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks.
(4) Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.
(5) Ehitusloa vorminõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. 

Ehitise kasutusluba, olemus, sisu ja vajadus (ehitusseadus)
§ 32. Ehitise kasutusluba
(1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.
(2) Riigisaladusega seotud ehitisel, riigikaitselisel ehitisel ja väikeehitisel, välja arvatud elamiseks kasutataval väikeehitisel, ei pea olema kasutusluba.
(3) Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel.
(4) Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.
(5) Kasutusloa vorminõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Omanikujärelevalve kohustused ja selle vajadus ehituskorraldussüsteemis
§ 30. Omanikujärelevalve
(1) Enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist ehitav isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul.
(2) Omanikujärelevalve tegemise eesmärk on tagada: 
1) ehitusprojektikohane ehitamine; 
2) ehitamise tehniliste dokumentide koostamine; 
3) ehitustööde nõuetekohane kvaliteet.
(3) Omanikujärelevalvet peab tegema ehitise ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni .
Omanikujärelevalve tegija peab omanikujärelevalve tegemisel täitma ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid.

Omaniku seadusest tulenevad põhilised kohustused ja vastutus seoses ehitustegevusega
§ 29. Ehitise omaniku kohustused ja õigused
(1) Ehitise omanik on kohustatud tagama: 
1) enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav; 
2) enne ehitamise alustamist kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui kirjalik nõusolek on nõutav;
  3) ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav; 
4) ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel ; 
5) ehitusjärelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele; 
6) riikliku järelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, kusjuures juhul, kui riikliku järelevalve teostajal on õigus korraldada avariide põhjuste uurimist, siis juurdepääsu riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele; 
7) käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud dokumentide ning olemasolu korral ehitise mõõdistusprojekti säilitamise ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 
8) vajaduse korral ehitusprojekti ekspertiisi tegemise;  9) vajaduse korral ehitise ekspertiisi tegemise; 
10) ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus; 
11) kasutusloa olemasolu, kui see on nõutav; 
12) ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele; 
13) õigusaktis sätestatud juhtudel ehitise, selle osa ja ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamise.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 137 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

137 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katerinaradcenko Õppematerjali autor

1. Ehitustoodang, selle eripärad ning nende ehituskorraldusele2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega

Ehitustoodang Ehituskorraldus Projekteerimine ehitamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Ehituskorraldus Roode Liias

1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu

Ehituskorraldus

pdf

Ehitushanke juhtimise eksamiküsimused ja vastused

1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Õppedistsipliin ”ehituskorraldus ja –juhtimine”  ehituskorraldus on omanikukeskne  ehitusjuhtimine on keskkonnakeskne  ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tegevus toob kaasa ühiskonnale  ehitaja peab alati arvestama võimalusega ”toimetada” sel turul Õppeaine ehituskorralduse eesmärk on anda tervikpilt ehitusprojekti elluviimisest ja ehitisest tema eluea jooksul. Õppeaine ehitusjuhtimine eesmärk on selgitada ehitamisega seotud osapoolte huve seoses ehitisega. 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus)

Ehitusjuhtimine

docx

Ehitusõiguse 1. kontrolltöö alusmaterjal.

1. Ehitusõigus mõisted ja ehitusseaduse reguleerimisala ning üldised nõuded Ehitusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib ehitamist, ehitamisest tulenevaid õigussuhteid sätestades nõuded ehitistele ja projekteerimisele, ehitamise ja kasutamise ja ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse ehitusõiguse aktide rikkumise eest ning ehitusjärelvalve ning riikliku järelvalve korralduse. §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. (2) Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. (3) Käesolevas seadus

Ehitusõigus

docx

Kinnisvara haldamise vastused.

Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varaga seotud kulutuste liigid ning nend

Hüdroisolatsiooni tööd

docx

„Ehitusprojekt. Staadiumud ja osad“

Tallinna Tehnika Ülikool Ehitusteaduskond Referaat ,,Ehitusprojekt. Staadiumud ja osad" Üliõpilane: Juhendaja: 2012 õa SISUKORD 1. Ehitusprojekt 3 2. Projekti staadiumid 3 2.1 Projekteerimise käik 4 2.2 Projekteerimise eeltööd 5 2.3 Projekteerimise lähtedokumendid 6 2.4 Projektistaadiumid 7 3. Muud ehitusdokumendid 12 4. Kasutatud allikad 15 1 Ehitusprojekt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus n67 ,,Nõuded ehitusprojetile" 1. Peatükk üldised nõuded. § 2. Ehitusprojekt (1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, tehnilistest joonistest, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest

Ehitusõpetus

docx

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015

1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus Kinnisvara haldamine on kas juriidilisel õigusel (omandiõigusest tulenevalt omanikul lasuv) või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara jätkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funktsionaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara:  füüsiline säilitamine – eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine. (tehnohooldustööd,heakorratööd)  juriidiline säilitamine – eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetus osapooltele antud õiguste ja kohustuste korrektse täitmise jälgimine.  majanduslik säilitamine- eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrahoiu tulemuse finantsanalüüs koos nõutava ja kokulepitud mahus koostat

Kinnisvara haldamine

doc

Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused

1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest „tagasiteenimise” korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega kolmandatele isikutele;esmajoones

Kinnisvara haldamine

doc

Kinnisvara Haldamine ( eksamiküsimused - vastused )

1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest ,,tagasiteenimise" korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega kolmandatele isikutele;esmajoones seo

Kinnisvara haldamine

Rohkem sarnaseid