Ehituskorraldus (0)

46. Pakkumistegevused, mis tagavad tellijale tema huvide kaitse
47. Pakkumistegevused, mis tagavad pretendentidele nende huvide kaitse
48. Pakkumuste hindamiskriteeriumid ning nende kasutamise eesmärgid
49. Kinnisvara ja ehitise korrashoid ; sisu ja vajadus
50. Kinnisvara haldamine ; sisu ja vajadus Leht 2 / 2
51. Töövõtja koguriski kindlustus , sellega kaetavad ja katmata riskid
52. Riski olemus ja selle juhtimise põhimõtted ehituses
53. Kindlustusandja ja töövõtulepingu osapoolte vahelised kohustused ( ne nawla otveta)
54. Vääramatu jõu ( force majeure) määratlemise vajadus, selle mõju töövõtu osapooltele
55. Ehituse töövõtulepingutes ilmnevate konfliktide lahendamise võimalik metoodika
56. Projekti juht ehituses, tema kompetentsus (oskused ja põhilised kohustused)
57. Kalenderplaan ehituse töövõtulepingu lisana ja selle seos lepinguga
58. Tsüklogrammi ja joongraafiku kasutamise võrdlus ehituses
59. Võrkgraafik juhtimisvahendina ehituses
60. Ehitusplatsi üldplaan ja selle vajadus ehitustegevuse osapooltele
46. Pakkumistegevused, mis tagavad tellijale tema huvide kaitse

• Tellija jätab endale õiguse lükata tagasi enne hankelepingu sõlmimist kõik pakkumused, kui hindamisel kõige madalama hinnaga pakkumus ületab Tellija poolt hanke tulemuse alusel sõlmitava hankelepingu maksumuse katteks planeeritud rahalisi vahendeid.
  
• Tellija jätab endale võimaluse lükata tagasi kõik pakkumused, kui hanke hankemenetluse toimumise ajal on Tellijale saanud teatavaks uued asjaolud , mis välistavad või muudavad Tellijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hankedokumentides esitatud tingimustel.
  

47 . Pakkumistegevused, mis tagavad pretendentidele nende huvide kaitse.
KÕIGI PRETENDENTIDE VÕRDNE KOHTLEMINE. MÕLEMAPOOLNE KONFIDENTSIAALSUS . MIN AEG PAKKUMISE ESITAMISEKS 10 PÄEVA + AEG EHITUSPLATSI ÜLEVAATAMISEKS JA DOKUMENTIDE SAAMISEKS. PAKKUJA VÕIB PAKKUMISE TAGASIVÕTTA ENNE ESITAMISE TÄHTAJA LÕPPU.ÕIGUS KÕIK PAKKUMISED TAGASI LÜKATA KUI SELLELE ON VIIDATUD KUTSE DOKUMENTIDES .PAKKUMISTE AVAMINE . KÕIGIL PAKKUJATEL ON ÕIGUS OSALEDA AVLIKUSTATAKSE : NIMI, AADRESS JA HIND.KÕIKI PAKKUJAILE TULEB SAATA PROTOKOLL
48. Pakkumuste hindamiskriteeriumid ning nende kasutamise eesmärgid
PAKKUMISTE HINDAMISE KRITEERIUMID
OLULINE ON KRITEERIUMITE TÄPNE FORMULEERIMINE PAKKUMISKUTSE DOKUMENTIDES
HINNAKRITEERIUM , KUI EI OLE MÄÄRATUD TEISITI, MUID VÕIMALIKKE KRITEERIUME KÄSITLETAKSE SEL JUHUL KITSENDUSTENA
AJAKRITEERIUM, ÜLDJUHUL PIIRANGUKS VALIKUL HINNAKRITEERIUMI JÄRGI. KUI EHITUSTÖÖ KESTUSE LÜHENDAMINE EHITUSPLATSIL ON OMAETTE EEMÄRK PEAB TELLIJA TEATAMA KUTSEDOKUMENTIDES AJAÜHIKU HINNA ( KASUMI KAPITALISEERIMISMÄÄRA ) , MIDA TA ARVESTB TÖÖETTEVÕTJA VALIKUL
KVALITEEDIKRITEERIUM , TELLIJA PEAB KUTSEDOKUMENTIDES VIITAMA NORMIDELE, STANDARDITELE VÕI NÄIDISEHITISTELE
RISKIKRITEERIUM ARVESTAMINE TOIMIB LÄBI :

• TÖÖETTEVÕTU KORRALDUSE VIISI VALIKU
  
• HINNAKUJUNDUSE VIISI VALIKU
  
• FINANTSTAGATISTE PAKKUMIS-, EHITUS- JA GARANTIIPERIOODIDEL
  
• NÕUTAVA EHITUSRISKIDE KINDLUSTUSE
  
• GARANTIIPERIOODI PIKKUSE VALIKU
  
• 
  

KASUTUSKULUKRITEERIUM VÕIMALIK AINULT PROJEKTEERIMIS-EHITUSLEPINGUTE PUHUL. SEE TÄHENDAB ÜHEKORDSETE EHITUSKULUDE JA AJASTATUD AASTASTE KASUTUSKULUDE KOOSARVESTAMIST. SEL JUHUL ON PAKKUMISKUTSE DOKUMENTIDES VAJA ANDA ARVESTUSLIK KASUTUSPERIOODI PIKKUS JA EHITISE KASUMITOOTLIKKUS
49. Kinnisvara ja ehitise korrashoid; sisu ja vajadus
Kinnisvara korrashoid on kinnisvara eluea jooksul elluviidavate tehniliste ja administratiivsete tegevuste kompleks selleks, et säilitada ja/või taastada olukord, mille korral korrashoitav vara säilitab oma kasutatavuse ning vastab kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele.
Kinnisvara korrashoiu (vajadus) eesmärgid:
- pikendada kinnisvara ja selle koosseisu kuuluvate osade, tarindite ja süsteemide eluiga ning säilitada nende kasutusomadusi;
- vähendada katkestusi tehnosüsteemide toimes ning ehitiste tarinditega seotud avariisi;
- muuta tulemuslikumaks korrashoiuga seotud personali töökorraldus;
- parandada tööde korraldamise põhimõtteid ning kaasnevaid juhtimisprotseduure;
- vähendada tuleohtlikkust ning keskkonnaga seonduvaid riske;
- säilitada ja parandada kinnisvara esteetilist väljanägemist;
- juhtida kinnisvara korrashoiu korraldust tervikuna , et tagada võimalus usaldusväärselt analüüsida korrashoiuga seotud tegevusi ning sellega kaasnevaid kulutusi;
- kujundada säästlik ning ohutu kinnisvarakeskkond
Kinnisvara korrashoid on alati seotud ka vajadusega korraldada näiteks kaasnevat rahastamist, sh plaanida raha vajadust ning korraldada saadavate vahendite mõistlikku kasutamist; seega juhtida rahavooge.
50. Kinnisvara haldamine; sisu ja vajadus
Kinnisvara haldamise eesmärk on pideva ülevaate omamine, tagades sellega hallatava kinnisvara füüsilise, juriidilise ja majandusliku säilitamise läbi kinnisvara kasutamisega seotud protsesside juhtimise ja nende kirjeldamise . Kinnisvara haldamine on administratiivne tegevus, mille käigus toimub kinnisvara korrashoiuga seotud andmete kogumine, süstematiseerimine ja nende alusel planeerimine ., samuti kavandatu elluviimine ja kontroll tegevuste käigu üle.
HALDAMISE EESMÄRK SÄILITADA VARA .on kas juriidilisel õigusel (omanikuõigusest tulenevalt omanikul lasuv)või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara järkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funkrsioonaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara :
*füüsiline säilitamine – sellena, et see vastaks projektdokumentidele ja ei muutuks ohtlikuks tema kasutajatele ning kolmandataele isikutele 
*juriidiline vastutus – sellisena, et omanikule ei tekiks ei sanktsioone ega täiendavaid kohustusi seoses vara omandiõigusest tulenevate kohustuste ebaprofessionaalse täitmise ega ka täitmata jätmisega 
*majanduslik säilitamine – sellisena, et kinnisvara haldamise ning hooldamise kava põhjendatud elluviimisel olekskinnisvara omanikule tagatud vähemalt 0-kasum või omaniku poolt määratletud sihteelarvest või eelarvepiirangutest juhindumine. 
51. Töövõtja koguriski kindlustus, sellega kaetavad ja katmata riskid
Ehituse koguriskikindlustus on mõeldud ehitatava ehitise kindlustamiseks. Kindlustatuteks võivad olla tellija, peatöövõtja ja alltöövõtjad kes teostavad ehitustöid kindlustatud ehitusmahu osas. Näiteks, kui peatöövõtja või tellija on kindlustanud kogu ehitatava objekti, siis on automaatselt kindlustatud ka kõik alltöövõtjad. Juhul, kui peatöövõtja või tellija ei kindlusta ehitatavat ehitist, siis võib iga töövõtja eraldi kindlustada oma ehitusmahu.
Töövõtja kohustub sõlmima koguriskikindlustuse (CAR). Koguriskikindlustus peab kehtima kuni Ehitustööde lõpliku vastuvõtmiseni Tellija poolt. Kindlustuspoliis tuleb esitada Tellijale enne Ehitustööde alustamise tähtpäeva.

Kaetud tööd

Töövõtja peab hoolitsema, et omanikujärelevalve teostajale esitatakse ülevaatamiseks kõik kaetud tööd. Töövõtja peab kaetud tööde ülevaatamisest teatama omanikujärelevalvele 24 tundi ette.
Kindlustus

Töövõtja vastutab Lepingu täitmisest tuleneva tegevuse/tegevusetusega kaasneda võivate kõrvalmõjude eest ümbritsevale keskkonnale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest.

Töövõtja sõlmib enne Lepingu sõlmimist omal kulul ehituse koguriskikindlustuse (CAR) Lepingu, mille tingimuste kohaselt peab kindlustus katma kõik Töö tegemisest tulenevad riskid. CAR kindlustuse summaarse hüvitise summa suurus peab olema vähemalt võrdne Lepingu hinnaga

Töövõtja kohustub tagama, et ülaltoodud kindlustuslepingutest tulenev kindlustuskaitse kehtib kogu Lepingu perioodi jooksul. Töövõtja kohustub hoiduma tegudest, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua kindlustuskaitse lõppemise.

Töövõtja esitab Tellijale punktis 10.2 nimetatud kindlustuslepingute poliisi ja kindlustustingimuste ärakirja Tellijale 10 päeva jooksul arvates Lepingu allkirjastamisest kuid hiljemalt enne töödega alustamist.
Ehitustööde teostamisel kannab juhusliku hävimise või kahjustumise riisikot Töövõtja. Töövõtjal ei ole õigust nõuda tasu teostatud Ehitustööde eest, mis on hävinud või kahjustunud enne nende vastuvõtmist Tellija poolt. Teostatud Ehitustööde etapiviisilise vastuvõtmise aktid ei ole Tellija poolt Ehitustööde vastuvõtmise aluseks juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko ülemineku mõttes.
52. Riski olemus ja selle juhtimise põhimõtted ehituses
Risk on võimalus, et mingi sündmus võib mõjutada eesmärkide saavutamist. Riskijuhtimise protsess koosneb erinevates osadest.
Riskide juhtimine on tegevuste kogum, mida tehakse toimingute /protsesside ohutuse saavutamiseks, säilitamiseks ja parandamiseks. Riskide juhtimise all mõistetakse abinõude kompleksi ja otsuseid riskide ennetamiseks ning võimalike tagajärgede leevendamiseks.
Riskide juhtimine koosneb järgmistest etappidest:
• ülesande püstitamine
• riskide hindamine, nende asetamine taustsüsteemi
• abinõude kavandamine riskide ennetamiseks, jaotamiseks ja maandamiseks
• järelkontroll
• süsteemi perioodiline analüüs
• süsteemis toimuva regulaarne analüüs
• kahjude põhjuste väljaselgitamine
• korrektiivid.
Riskijuhtimise eesmärk on viia asutuse tegevusega kaasnevad riskid juhtkonnale vastuvõetava tasemeni, võttes ette tegevusi, mis maandaks riski esinemise tõenäosust, riski realiseerumise mõju või mõlemat korraga. Selleks peame esmalt teadvustama, et riskid on igapäevategevuse loomulik osa ja neid ei saa vältida, kuid neid saab juhtida.
Riskide juhtimine jagatakse neljaks oluliseks komponendiks:

olemasolevate riskide tuvastamine;

olemasolevate riskide suuruse hindamine;

tegevuste planeerimine riskide maandamiseks vastuvõetavale tasemele ;

asutuse juhtkonna poolt aktsepteeritava riskitaseme määratlemine ja hinnatud riskidest nende riskide tuvastamine, mis ületavad aktsepteeritavat piiri.
54. Vääramatu jõu (force majeure) määratlemise vajadus, selle mõju töövõtu osapooltele
Vääramatu jõud

Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui Pool rikkus kohustust vääramatu jõu (force majeure) tõttu.

Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks või takistava asjaolu ning selle tagajärje ületaks.

Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on Lepingu rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud Lepingu täitmist takistas. Lepingu täitmise tähtaeg pikeneb vääramatu jõu asjaolude kestvuse võrra. Juhul kui vääramatu jõu asjaolud kestavad enam kui 6 (kuus) kuud, lepivad pooled kirjalikult kokku Lepingu edasise täitmise või ülesütlemise suhtes.
55. Ehituse töövõtulepingutes ilmnevate konfliktide lahendamise võimalik metoodika
1)Fikseeritakse nii lepingu objektid kui ka subjektid , projekt, töö, hind, ehitusplats, leping, aeg ja perioodid, subjektide esindajad. 2)Töövõtja kohustus ja vastutus. 3)Tellija kohustus ja vastutus. 4)Alltöövõtu korraldus. 5)Lepingu sõlmimine. 6) Arveldused . 7)Tellija ja töövõtja koostöö. 8)Vaidlused ja arbitreerimine.
56. Projekti juhtija on organisatsioon , mis tegutseb täidesaatva osapoolena, kindlustades
projekti läbiviimise. Projekti juhtija vastutab tellija vajaduste eesmärgikohase
rahuldamise eest. Projekti juhtija osaleb tellija algatusel projekti eesmärkide
püstitamisel, kogu ehitusprojekti planeerimisel, teostamistingimuste
kindlaksmääramisel ja vastutab projekti kulujuhtimise eest. Projekti juhtija valib
projekteerijad ja tellib vajalikud projektid , tagab ehitamisega seotud otsuste tegemise
ja korraldamise eest. Lisaks koostab projekti juhtija projekti ajakava, hangib vajalikud
load ja otsused, kontrollib projekteerimist ja teostamist ning tellib lepingute kohaselt
ehitustööd.
Projektijuhtimisorganisatsioonis saab eristada otsustavat ja täidesaatvat tasandit.
Otsustava tasandi projektijuhtijaks võib olla ehitusbüroo või muu samaväärne asutus
või vastutav isik. Täidesaatjaks võib olla näiteks projektijuht koos ekspertidest
moodustatud projektrühmaga.
Projekti juhtimisülesannete hulka kuuluvad:
− projekti kvaliteedi-, aja- ja kulueesmärkide seadmine ja nende täitmise kontroll
− projekti projekteerijate valik ja projekteerimislepingute sõlmimine
− projekti kulude seire või kulude seire välise kulueksperdi abil
− vajalike otsuste ja ehitustöödeks vajalike lubade hankimine
− töövõtuviiside määratlemine, konkursside korraldamine ja töövõtulepingute
sõlmimine
− ehitustööde järelevalve ja vajalike lepingumuudatuste tegemine
− ehitise kasutuselevõtu ja garantiiajaga seotud seotud tegevuste eest hoolitsemine
57. Kalenderplaan ehituse töövõtulepingu lisana ja selle seos lepinguga
Kalenderplaan - projekti teostamiseks vajalike tööde kronoloogiline järjestus.
Kalenderplaanimine - projekti teostamiseks vajalike tööde ajaline järjestamine tehnoloogilise järgnevuse ja optimaalse kestuse alusel.
TÖÖDE KALENDERPLAANID KOOSTATAKAS JOONGRAAFIKUTE, VÕRKGRAAFIKUTE VÕI TSÜKLOGRAMMIDE ALUSEL

• TERVELE EHITUSELE . SAGELI KOOS PROJEKTEERIMISTÖÖDEGA. TÖÖETTEVÕTU LEPINGU LISA.
  

ORIENTEERITUD TELLIJALE. AGREGEERITUD . AJAINTERVALLIKS KUU VÕI NÄDAL

• EHITUSE ETAPILE, KONSTRUKTIIVELEMENDILE VÕI TÖÖLIIGILE, AJAINTERVALLIKS NÄDAL VÕI PÄEV
  

• NÄDALAKS, MIS HAARAB AGA TEGELIKULT 2 NÄDALAT. ESIMENE DIREKTIIVNE TEINE ORIENTTERIV. AJAINTERVALLIKS PÄEV VÕI VAHETUS
  

TÖÖ PARAMEETRID KALENERPLAANIS:

• TÖÖ NIMETUS
  
• MÕÕTÜHIK
  
• TÖÖ HULK m2, m3
  
• TÖÖMAHUKUS i.p.
  
• TÖÖLISTE ARV ( VAHEL KA LÜLI KOOSSEIS )
  
• VAHETUSTE ARV
  
• TÖÖ KESTUS
  

RESSURSIVAJADUSE KALENDERPLAANID

• TÖÖJÕU KOORMUSEPÜÜRID (DIFERENTSIAALSED GRAAFIKUD )
  
• FINANTSEERIMISGRAAFIKUD (INTEGRAALSED EHK KUMMULATIIVSED GRAAFIKUD)
  
• VARUSTUSGRAAFIKUD (TELLIMISINFO ETTEVALMISTAMINE, TELLIMISE VÄLASTAMISE JA TARNIMISE TÄHTAJAD)
  
• MASINATE JA INVENTARI VAJADUSE GRAAFIKUD
  

58. Tsüklogrammi ja joongraafiku kasutamise võrdlus ehituses
Joongraafik
Tsüklogramm (aeg – koht graafik )
* lihtne ja ülevaatlik
* puuduvad seosed tööde vahel
* ei ole analüüsi ja prognoosi
* keerulisem
* effektiivne
Kasutatakse kalenderplaanina (täitmiseeskiri)
Kasutatakse voolehituse plaanimisel
59. Võrkgraafik juhtimisvahendina ehituses Võrkgraafik võimaldab fikseerida nii tööde tehnoloogilisi kui organisatsioonilisi sõltuvusi.Tööde kõrvalekaldumisel plaanist ei ole vaja ehituse organisatsioonilis -tehnoloogilist mudelit (võrkgraafikut) ümber teha.Võrkgraafiku kirjeldamiseks on vaja defineerida (определить) tema elemendid ja põhimõisted.Võrkgraafiku põhielementideks on töö, ootus, sõltuvus (зависимость) ja sündmus,tee.
1) Töö (toiming): mida tähistab graafikul pideva joonega nool , peegeldab tootmisprotsessi, mis vajab aega (tööl on kestus) ja resursse (töölisi, masinad , materjale). Noole pikkus ei peegelda töö kestust. Töö lõpeb alati mingi tulemusega (sündmus). Noole alla ja peale võib kirjutada töö parameetrid.
2) Ootus, mida graafikul tähistab pideva joonega nool, peegeldab protsessi, mis vajab ainult aega ega vaja resursse. Näiteks betooni kivinemine või krohvi kuivamine ).
3)Sõltuvus, mida graafikul tähistab punktiirjoonega nool, peegeldab ühe töö tehnoloogilist või organisatsioonilist sõltuvust teisest.
4) Sündmus, mida graafikul tähistatakse ringiga või mõne muu geomeetrilise kujundiga, peegeldab töö algust ja lõppu. Eelnenud töö lõpp on järgneva töö alguseks. Sündmused nummerdatakse. Numeratsiooni järjestus ei ole oluline, kuid soovitav on liikuda vasakult paremale. Töö suhtes on sündmused alg- ja lõppsündmused. Võrkgraafiku lähtesündmusel ei ole eelnenud ja eesmärgisündmusel järgnevaid töid.
5) Tee – on pidev tööde järgnevus graafikul. Tee pikkus on määratud teda moodustavate tööde kestuse summaga . Võrkgraafikul on lähte- ja eesmärgisündmuse vahel rohkem kui üks tee. Kõige pikemat teed võrkgraafikus nimetatakse kriitiliseks teeks .
60.  Ehitusplatsi üldplaan ja selle vajadus ehitustegevuse osapooltele Ehitusplatsi üldplaan annab juhised ehitustegevuse korraldamiseks ja ohutuse tagamiseks ehitusplatsil.
Ehitusplatsi üldplaan koosneb:
1. ehitusplatsi plaanist, millele on kantud ka ehitusplatsil olevad ajutised ehitised
2. tööohutuse, töötervishoiu ja tuleohutuse tagamise vahendite paiknemise skeemist
3. tõsteseadmete paiknemise skeemist, millele on kantud ohutsoonid
4. ajutise elektrivarustuse skeemist
5. ajutise liikluskorralduse skeemist
Väiksemal ehitusplatsil võib ülaltoodud loetelus toodud skeemid olla kantud ühele ehitusplatsi plaanile.Ehitusplatsi üldplaani koostamise vajadus määratakse projekti algusnõupidamisel. Koostamise eest vastutab töövõtja ning plaan koostatakse enne ehitustööde algust projekti algusnõupidamisel määratud tähtajaks. Erinevate olukordade tõttu ehituse erinevatel etappidel (mullatööd, montaaž vms) koostatakse vajadusel täiendav üldplaan. Ehitusplatsi üldplaani kooskõlastab tellijapoolne ehitusjärelevalve ja kinnitab projektijuht. Ehitusplatsi üldplaani koostamisel selgitatakse välja tellija, peatöövõtja, alltöövõtjate ja teiste osapoolte vajadused masinate liikumiseks, materjalide ladustamiseks ning töö- ja olmeruumide paigaldamiseks. Märgitakse skemaatiliselt liikumisteed , erinevate ajutiste ehitiste, masinate ja materjalide ladustamise asukohad, tööohutus- ja tuleohutusvahendite paiknemine .
Vastutusrikaste või kõrgendatud ohuallikatega ajutiste ehitiste ning ehitustehnoloogiliste protsesside olemasolu korral esitatakse tööohutusega ja teostamise tehnoloogiaga seotud abinõud seletuskirjas, mida tutvustatakse töödejuhataja poolt allkirja vastu kõikidele ehitusplatsil viibivatele töövõtja ja alltöövõtjate töötajatele.