Tee ehitustööde korraldus eksamimaterjali lühikonspekt (0)

1 Hindamata

M. Koppel „Teeehituskorraldus“ Tallinn 1994
J. Sutt „ Ehituskorraldus “ Tallinn 2001
A. Meister „Võrkmeetoditest ja nende rakendamise võimalustest teedemajandites“ Tallinn 1968
Tee projekteerimise normid ja nõuded. Tallinn 2000.a. Teede Tehnokeskus.
Teeseadus ja TSM Määrused Tallinn 2005.a. Teede Tehnokeskus
A. Lukjanov „Juhtimise alused“ Algkursus .Tallinn 2000.a.

Eesti Teedevõrgu olem (2012. a. 1.01 seisuga).
Kokku - 58768km maanteid, nendest
riigi maanteid - 16469km
Riigimaanteed -9,8% põhimaanteed 1607km
-14,6% tugimaanteed 2403km
-75,6% kõrvalmaanteed 12458km
-0,3% rambid 74km
Kogu maanteevõrgu tihedus on 1313km 1000km2, riigimaanteede tihedus 380km 1000km2 kohta.
2. Ehituskorralduse eesmärk
Anda terviklik ülevaate kavandatud ehitustegevuse tsüklite ( faaside ) kulgemise järjekorrast ja omavahelistest seostest ning tagama välja kujunenud kooskõla kõigi osapoolte (investor, tellija , ehitaja, alltöövõtja, omanikujärelevalve) vahel.
3. Tee-ehituskorralduse mõiste.
Tee-ehituskorralduse all mõistetakse tee – ehituse kavandamist ja juhtimist nii vahetult ehitusplatsil kui ehitusettevõttes.Tee – ehituskorraldus on teedemajanduse tehnilist ja inimlikku külge uuriv ning ühendav teadus.
Tee-ehituskorraldus on tihedalt seotud tehnoloogiaga, mis määrab organisatsiooni laadi.
4. Tee-ehituskorralduse põhimõtted
Põhimõisted: Tegevus peab olema korraldatud nii, et: Töö oleks kvaliteetne Ehitus valmiks tähtajaks Maksumus ei ületaks lepingus ettenähtud hinda
5. Seosed tee-ehituskorralduse põhimõistete (kvaliteet, ehituskestvus, maksumus) vahel.
Primaarne on kvaliteet, mille all mõeldakse tee võimet lasta läbi ettenähtud liiklust kogu remontidevahelise perioodi jooksul. Kvaliteetne töö vähendab üldiselt kasumit ja suurendab ehituseks kuluvat aega. Ebakvaliteetne toodang
nõuab vähem aega, kuid ei pruugi siiski anda suurt kasumit (pikemasperspektiivis kahjulik - remonfikulud).
6. Ehituse kvaliteet.
Primaarne ehituses on kvaliteet. Ehituse kvaliteet sõltub:

Projekti kvaliteedist
Ehituskorraldusest
Kasutatavatest materjalidest
Kasutatavatest masinatest ja tehnoloogiast
Töötajate oskustest
Objekti asukoht ja keerukus

Otsustav on halvima kvaliteediga tegur. Kvaliteetse töö eest peavad hoolitsema oma pädevuse piires kõik töötajad alates töölisest ja lõpetades ettevõtte juhiga . Kvaliteeti kontrollivad ehitajale lisaks tellija, projekti autor, omanikujärelevalve, ehitusjärelevalve, insener.
7. Ehituskestvus (kestus).
Ehituskestuse all mõeldakse tööde tegemiseks ja vaheaegadeks kuluvat aega alates ehituse algushetkest kuni ehitise käikuandmiseni. Ehituskestvus on töölepingus fikseeritav suurus, sõltub suuresti mehaniseerimise tasemest ja ehituskorralduse planeerimisel tehtud etappide ajastamisest. Maksimaalse ajalise ühildamise tagavad projekteerimis-ehitusleping ja juhtimisleping. Kui kestus on tähtsaim kui kulud ja kvaliteet, siis võivad need kannatada saada. Korraga käsilolevate objektide hulka tuleks piirata ja nad peaksid olema erinevas valmidusastmes (voogtöö).
Ehituskestvus sõltub: - Tehnoprogressist (paremad ja efektiivsemad mehhanismid ); - Ehituskorralduse tasemest.
8. Ehituse maksumus. Kasum.
Lepingu sõlminud ehitusettevõte peab oma tegevust kavandama ja korraldama nii, et maksumus ei ületaks lepingus ettenähtud hinda. Pooleliolevad ühesugused tööd muudavad ressurside vajaduse ebarütmiliseks, mille tõttu tekivad töös vaheajad, suurenevad masinate veokulud ja ilmastiku toimel kahjustuvad pooleliolevad konstruktsioonid. Kõige selle tagajärjeks on ehituse kallinemine.
9. Ehituse erinevus tööstustoodangust.
- ehitus on hajutatud ja paikne. Liiguvad tööjõud ja töövahendid
- tootmistsükkel on pikk, planeerimine erinev
- iga ehitus on kordumatu, individuaalne ettevalmistus, ebarütmilisus
- objektide suurus tingib vajaduse brigaadilise töökorralduse ning tööfrondi haardealadeks jaotamise järele
- ehitustoodangul on kavandamise ajal omanik
- ehitusjuhil vajalik spetsiifiline haridus
- ehitus keerukas tegevuste kompleks , keeruline planeerida
- ilmastiku ja loodusfaktorite (pinnas) mõju tootmisele
- elutsükli erinevus (meeskond ainult konkreetsel objektil – laiali minek)
10. Mõiste „projekt“.
Mõistel projekt on ehituses kaks tähendust:
- Projekt tähendab kõiki tegevusi püstitatud eesmärgi elluviimiseks ehitamise elutsükli jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ja tulemuste hindamise kriteerium . Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist.
- Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist, mahutabelitest ja muudest asjakohastest dokumentidest.
11. Ehitise elutsükli faasid ja selles osalejad.
Ehituse tellija – tasuvus ja teostamisuuringud, kavandamine
Projekteerija - projekteerimine , kavandmaine
Ehitusjuht /Ehitusetöövõtja – ehituse töövõtukorraldus
Ehitusettevõtja – ehitamine ehitusplatsil
Haldaja – ehitise haldamine ja ka lõppuks lammutamine

12. Tellija töökorraldus.
Tellijal (omanik) on keskne koht ehituse korraldamisel (osakaal sõltub korralduse viisist). Tellija korraldab kõigi ehitise elutsükli faasides osalejate leidmiseks võistupakkumised ning üldjuhul valib välja nimetatud tööde teostamiseks parima pakkumise teinud ettevõtja.
13.Ehituse peatööettevõtt (fikseeritud hind ja töömahuloendid, kulude katmisega töövõtt, projekteerimis-ehitustööettevõtt).
Peatööettevõtt on traditsiooniline ja kõige enam levinud töövõtukorralduse viis. Omanik-tellija rakendab töösse projekteerija ja peatöövõtja ning hind määratakse, kasutades üldjuhul fikseeritud hinnal (ja töömahuloendil) põhinevat hinnakujundamise mehhanismi. Peatöövõtja kasutab oma töös rida alltöövõtjaid.
Vastutust ehitise ning tööde eest ehitise projekteerimisel ja ehitise rajamisel kannab omanik.
Töövõtukorralduse valikuks peab tellija määrama prioriteedid ehituse maksumuse, kestvuse, kvaliteedi, uudsuse, riski jaotuse jne osas.
14. Võistupakkumine.
Töövõtja leitakse kas läbirääkimiste teel või võistupakkumisel. Võistupakkumine on kohustuslik riigihangete puhul. Riigihange on riigi, riigiettevõtte, munitsipaalettevõtte, linna või valla eelarvest, riiklikest fondidest või riigi garanteeritud laenudest finantseeritavad ehitised. Eraõiguslik tellija võib võistupakkumist mitte kasutada.
Võistupakkumised jagunevad:
-avatud üheetapiline pakkumine
-avatud kaheetapiline pakkumine
-piiratud osalusega pakkumisteks
- läbirääkimised eelnevalt väljavalitud pakkujatega
Üldjuhul tuleks rakendad avatud kaheetapilist võistupakkumist.
15. Pakkumisdokumentatsioon.
Pakkumisdokumentatsioon koosneb pakkumiskutsest, kavandist (tehnilisest dokumentatsioonist või projektist) ja töövõtuprogrammist (lepingu kõige üldisemad tingimused).
Pakkumistähtajast peetakse kinni väga täpselt. Pakkumisinformatsioon on konfidentsiaalne. Enne pakkumiste avamist ei tohi pretendentidega hinnaläbirääkimisi pidada ja kõik pretendendid tuleb kindlustada ühesuguse informatsiooniga ka muudatuste korral.
Tellija huvides on , et pretendentide arv ei oleks liiga väike (ei leia soodsaimat pakkujat) ega liiga suur.
16. Pakkumisdokumentatsiooni osa (pakkumiskutse).
Tellija nimetus ja aadress, Hanke nimetus ja iseloomustus, Ehituse algus ja kestus, Pakkujate kvalifitseerimise, tingimused, Pakkumiskutse dokumentide väljastamise koht ja kord, Pakkumise- ja ehitusaegsed tagatised, Pakkumise esitamise tähtaeg ja koht, Tööettevõtu korralduse meetod, Nõuded hinnakujundusele, valiku tegemise põhimõte, pakkumise kehtivuse aeg.
17. Pakkumisdokumentatsiooni osa (tehniline dokumentatsioon).
Tehniline dokumentatsioon peab olema piisavalt detailne, täpselt sõnastama tellija kvaliteedinõuded ja kõigi tööde mahud (töömahuloendid). Pakkuja peab suutma selle alusel hinnata maksumust. Selleks et tagada pakkumiste võrreldavus, tuleb töömahtude loend ja töökirjeldused (tööde kvaliteedinõuded) esitada liigendatuna ehituskulude ja ehitustööde liigendamise standardi kohaselt.
18. Pakkumisdokumentatsiooni osa (töövõtuprogramm).
Pakkumise ettevalmistamise juhised s.h. vormid, Pakkujate kvalifitseerimise tingimused, vajalike dokumentide loetelu ja tähtajad, Hinnapakkumisarvutuste detailsusaste ja vigade arvestamise skeem, Hindamiskriteeriumid ja nende arvestusskeem, Maksetingimused ja tähtajad, Nõutavad tagatised (vormid), Selgituste saamise kord, Pakkumiste vajalik jõusoleku aeg, Pakkumise avamise aeg ja koht. Protseduurid Tagasilükkamise (ka kõik) tingimused ja põhjenduste mitteesitamise või esitamise õigus Pakkumiskutse dokumentide eest tasumise kord
Töövõtuprogramm võib sisaldad ehituse esialgset kalenderplaani, töövõtulepingu eritingimusi, töövõtulepingu vormi, juhiseid töömahtude mõõtmiseks, nõuded tagatistele ja kindlustamisele, arveldustingimusi jm.
19.Töövõtulepingud.
Projekti realiseerimise edukus sõltub olulisel määral töövõtulepingutest, mis sõlmitakse projektis osalejate vahel. Lepingu põhieesmärk on fikseerida töö maht, täitmise tähtaeg, hind ning kohustuste ja vastutuse jaotus osapoolte vahel.Olulisemad lepingutüübid on kokkulepped, mis sõlmitakse:
Tellija ja ehitusettevõtja vahel
Tellija ja konsultandi (projekteerija) vahel
Tellija ja juhtimistööettevõtja vahel
Tellija ja ehitusjärelevalve vahel
Peatöövõtja ja alltöövõtja vahel
Lepingud kolmandate osapooltega
Pärast lepingu sõlmimist tehtud muudatuse mõju lepingu hinnale ja tähtajale on vastavalt üldtingimustele vaja fikseerida kahe poole vahel kirjalikult enne, kui teenust või tööd muutma hakatakse.
20. Tee projekteerimise nõuded.
Projekteerimise nõuded täpsustavad üleriigiliste, maakonna, üld- või detailplaneeringu nõudeid ja määravad arhitektuurilised , ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning asutused, kellega projektdokumendid tuleb kooskõlastada.
Maanteeamet annab projekteerimise nõuded põhimaanteede ja nende nende rajatiste osas, teedevalitsused annavad nõuded teiste riigimaanteede ja nende rajatiste osas. Projekteerimise nõuded kohaliku maantee , tänava, jalgtee , jalgrattatee ja eratee kohta annab vastav- või linnavalitsus .
21.Planeeringute liigid.
-üleriigiline planeering
-teedevõrgu aregukava (teemaplaneering)
-maakonnaplaneering
-üldplaneering
- detailplaneering
Planeeringu olemasolu korral peab teeprojekt tuginema planeeringule
22.Teeprojekt.
Teeprojekt on tee või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist, mahutabelitest ja muudest asjakohastest dokumentidest.
Teeprojekt peab olema selline, et oleks võimalik:

Selle järgi väljastada ehitusluba ja teed ehitada
Teed kasutada ja hooldada
Kontrollida ehitamise vastavust teeprojektile
Kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.

23. Teeprojekti liigid (etapid)
- tulemuslikkuse analüüs (teostatavuse uuring) projekti idee ja realiseerimise otsus
- eelprojekt (eelkavand, eelarve) otsus projekteerimise kohta
- tehniline projekt ( arhitektuurne ja tehniline kvand) otsus ehitamise kohta
- pakkumisdokumentatsioon (ehitamise kavandamine) ehituse alustamine
- tööjoonised (projektdokumentatsioon) vastuvõtuotsus
- kasutamis ja hooldamisjuhendid; teostusjoonised ehitise kasutuselevõtmine ja kasutamine
24. Ehitusprotsesside kujutamine. Pikemalt joongraafikust.
Ehitusprotsesse võib graafiliselt kujutada joongraafikuna, tsüklogrammina või võrkmudelina.
Joongraafik - lihtne ja ülevaatlik, puuduvad seosed tööde vahel, kõrvalekaldumine nõuab inseneri sekkumist, analüüsi ja prognoosi vahendid puuduvad.
Võrkgraafik – keerulisem, seosed tööde vahel selgelt näidatud, kõrvalekaldumine ajas ei nõua ümbertegemist, efektiivsed analüüsi ja prognoosi vahendid.
Tsüklogramm (aeg – koht graafik) Keerulisem, Kasutatakse voolehituse plaanimisel, Efektiivne, Selgelt nähtav tööde järjekord
Joongraafikul näidatakse tavaliselt horisontaalsuunas aeg ja vertikaalsuunas ülalt alla ehitusprotsesside nimetused. Ehitusprotsesside kulgu kujutatakse horisontaaljoontena. Joongraafik, mis annab nädala täpsussega objekti ehitamiseks vajalikud tähtsamad tööd ja ressursid. Vahetuse täpsusega teatud ehitusetapi tähtsamad tööd ja peamiste ressursside liikumine ühelt töölt teisele. Etapid – ettevalmistustööd, mullatööd, vundamenditööd, karkassi ehitus, katusetööd, sisetööd, eriosade tööd, viimistlustööd, üleandmise tööd.
Koostamisel lähtutakse lepingu dokumentidest, sealt saadakse algus- , lõpp- ning vahetähtajad. Planeeritakse tööde järjekord, teiste töödega ühildamise võimalused ja ajastus. Arvestatakse ka tarnetega ja tellimusaegadega, külmapühadega jt. Koostatakse ka eraldi etapiplaanid, mis moodustavad terviku – üldplaani. Aluseks on leping, mahtude arvestus, eelarve, töökirjeldused, joonised, normatiivdokumendid. Kontrollida 2-6 (ehituse plaani 1-2) nädala tagant ja muutmine toimub ainult erandjuhul.
25. Ehitusprotsesside kujutamine– tsüklogramm ja võrkmudel.
Tsüklogrammil kujutatakse aeg vertikaaljoonel, haardealad horisontaaljoonel. Ehitusprotsesside kulgu kujutatakse joontena.
Võrkmudelil kujutatakse ehitusprotsesse üksikute, omavahel vastavalt tehnoloogilisele järgnevusele seotud nooltega . Võrkmudeliks nimetatakse püstitatud eesmärgi saavutamiseks vajalike protsesside graafilist kujutust, kus on näidatud nende protsesside omavahelised seosed. Käsitletakse ühe või teise töö alustamise ja lõpetamise aega, tööde läbiviimise minimaalset aega, ressursside jaotust, summaarsete kulude minimiseerimist.
26. Ehituskorralduse meetodid.
Põhimõtteliselt võib kasutada alljärgnevaid meetodeid : Järk-järguline (järjestikku), Paralleelne, Voolmeetod.
Muidugi võivad praktilise ülesannete lahendamisel olla kasutusel sõltuvalt kohalikest tingimustest nende meetodite mitmesugused kombinatsioonid.
27. Iseloomusta ehituskorralduse meetodeid – järjestukulist, järk-järgulist, paralleelset .
Järjestikune töö seisneb tööde üksteise järel tegemisest. Algul tehakse näiteks muldkeha kogu tee ulatuses, siis alus ja lõpuks kate.Järk-järgulise meetodi kasutamiseks tuleb ehitus jagada osadeks (järkudeks) – näit. 1km pikkune teelõik. Järgu ulatuses tehakse töid järjestikuliselt. Järk-järgulise meetodi eeliseks loetakse ehituse osade kaupa käikuandmise võimalust. Paralleelsel meetodil võetakse töö käsile kõikidel järkudel korraga ning kõik järgud valmivad korraga. (meetodi puuduseks on lühiajaline suur ressursside vajadus.
28. Ehituskorralduse meetod – voolumeetod
Voolumeetodi puhul kulgevad samad tööd haardealadel järjestikuliselt (s.o.pidevalt), erinevad protsessid aga samadel haardealadel üksteise järel ning eri haardealadel samaaegselt, s.o. paralleelselt.Näiteks tehakse esimene töö alates PK 0 kuni lõpuni vaheaegadeta, teise tööga alustatakse kohe pärast esimese töö lõpetamist esimesel kilomeetril ja jätkatakse vaheaegadeta kuni töö lõpuni. Sama põhimõte kehtib ka järgnevate tööde kohtas . Kõige parem on
29. Voolumeetodi põhiomadused.
Voolumeetod - tööjõu pidev ( katkematu ) ja ühtlane koormus - toodangu rütmiline väljalase Eesmärk – tööviljakuse kasv rütmi, rutiini ja spetsialiseerimise arvel Võib olla ka ebarütmiline vool – rahuldatud esmane tingimus Kasumi maksimeerimise eesmärgi saab jagada kaheks alleesmärgiks: tulude maksimeerimine kulude minimeerimine Voolumeetod on suunatud eelkõige kulude minimeerimisele - ressursside säästlikule kasutamisele Ületatakse vastuolu ehitiste kaupa muutuvate töömahtude ja brigaadide püsiva koosseisu vahel Voolu näited: ühesuguste hoonete seeriaviisiline ehitamine, liiniehitused, hoone ehitamine korruste kaupa

30. Voolumeetodi eelised
- suhteliselt lühike ehituskestvus
-vaheaegadeta töö haardealadel
-ressursside üsna ühtlane kasutamine
-teatud hetkest (kui lõpeb töö esimesel haardealal) alates ehituse osade kaupa rakendumine .
31. Tee – ehitusluba
Teehoiutööde alustamiseks peab olema tee-ehitusluba. Ehitusluba antakse tee omanikule.
Asulate vahel ja läbi asulate üldiseks liiklemiseks ettenähtud tee ehitusloa annab Maanteeamet või teedevalitsus (maanteeamet põhimaanteedele, teedevalitsus oma halduspiirkonnas tugi- ja kõrvalmaanteedele), kohalikuks liiklemiseks (linna teed ja tänavad) ettenähtud tee ehitusloa annab valla- või linnavalitsus. Kõikide tööde korral teavitatakse omavalitsust.
Ehitusloa taotlemisel esitab tee omanik taotluse kavandavate teehoiutööde registreerimiseks. Taotlusele lisatakse:

Ettenähtud projektdokumentatsioon või teehoiutööde kirjeldus
Maa omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid
Omanikujärelevalve kirjalik kohustus.

32. Teeprojekti ekspertiis.
Teeprojekti ekspertiis peab andma vastuse, kas valitud arhitektuurilis-ehituslikud projektlahendused vastavad lähteülesandele, tee omanikule väljastatud projekteerimise nõuetele ja heakskiidetud planeeringutele ning kas on kinni peetud projekteerimise kohta välja antud määrustest. Ekspertiisi tegemise otsustab projekti tellija või tee omanik. Teetööde kirjeldusele ekspertiisi ei tehta . Teeprojekti ekspertiisi võib teha isik, kellel on tegevusluba teeprojekti ekspertiisi tegemiseks. Ekspertiisi tegija võib teha tellijale ettepaneku teeprojekti muutmiseks või täiendamiseks. Kui teeprojekt on koostatud ebaprofessionaalselt või projekteerimise norme ja nõudeid eirates, võib ekspertiisi tegia teha ettepaneku projekteerija tegevusloa tühistamiseks.
33. Teehoiutööde ehitusjärelevalve.
Ehitusjärelevalvet teehoiutööde üle tehakse tee koosseisu kuuluvate rajatiste ehitus- ja remonditöödel, teekatete taastusremondil, pindamistöödel ja teehooldetöödel.
Maanteeamet korraldab teehoiutööde üldist järelevalvet ja ehitise omanik korraldab teehoiutööde pidevat järelevalvet (omanikujärelevalve). Omanikujärelevalvet võib teostada isik, kellel on teehoiutööde ehitusjärelevalve tegevusluba. Teehoiutööde omanikujärelevalve teostamist korraldab riigimaanteedel Maanteeamet, kohalikel teedel valla- või linnavalitsus, avalikuks kasutamiseks määratud erateel selle omanik.
Kontrollitakse tööde vastavust projektile, võtta vastu kaetud töid, tööohutuse kontroll, tööde kvaliteedi kontroll, nõuda ebakvaliteetse töö ümbertegemist, vajadusel tööde peatamist, nõuetekohase dokumenteerimise nõudmine.
34. Teehoiutööde dokumenteerimine .
Teede ja teerajatiste seisukorra, selle kujunemise ja ehitise kasutusajal ettenähtud kasutusomaduste säilimise objektiivseks hindamiseks, samuti avarii korral sellest tuleneva vastutuse määramiseks on vajalikud ehitise tehnilist algupära ja seisundit iseloomustavad dokumendid.
Teehoiutööde dokumenteerimine haarab kõiki etappe alates ehitise projekteerimisest kuni ehitise füüsilise olemasolu lõpuni. Teehoiutöö dokumente kogub ja süstematiseerib töö tegija ning annab need komplekteeritult ja köidetult üle omanikule. Omanikujärelevalve on kohustatud kontrollima koostatavate dokumentide õigsust ja jälgima, et ülevaatus viidaks läbi õigeaegselt. Päevikud, aktid mõõtmisprotokollid, koosolekute protokollid .
35. Teehoiutööde tehnilised dokumendid – teehoiutööde päevik, ehituplatsil peetavate koosolekute protokollid, kaetud tööde aktid.
Teehoiutööde päevik – peetakse iga tööpäeva kohta, kantakse sisse konkreetset tööpäeva mõjutavad tegurid, ehitusobjekti olukorra iseloomustus, kontrollivate isikute märkused ning alla kirjutavad vastutav tööjuht ja omanikujärelevalve. Päeviku pidamiseks kasutatakse ühtset tüüpvormi.
Ehitusplatsi töökoosolekute protokollid: Ehitusplatsi töökoosolek on ehitusobjektil kokkukutsutav regulaarne või erakorraline koosolek, kus erinevad lepingupooled arutavad objektil tehtavate tööde kulgu. Töökoosolek ei või muuta lepingute sisu ja tingimusi.
Kaetud tööde aktid koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga. Alla kirjutavad omanikujärelevalve, vastutav tööjuht.
36.Teekasutusluba.
Teekasutusluba on luba, mille annab tee-ehituloa väljandja ehitusloa alusel ja teeprojekti või teehoiutööde kirjelduse kohaselt valminud rajatise kasutuselevõtuks. Ehitusluba kaotab sellel hetkel kehtivuse.
Kasutusluba antakse pärast tööde ülevaatust ja kehtivatele nõuetele vastavaks tunnistamist.
Teehoiutööd võtab vastu vastuvõtukomisjon, kuhu kuuluvad kõik teeehitusega seotud asutuste esindajad.
Riigimaantee teehoiutööd tunnistab vastavaks Maanteeamet või teedevalitsus, kohaliku maantee, tänava,kergliiklustee, eratee teehoiutööd tunnistab vastavaks valla- või linnavalitsus.
Tee kantakse teeregistrisse pärast kasutusloa saamist.
37.Teehoiutööde tegevusluba.
Tegevusluba väljastatakse järgmisteks teehoiutöödeks, Tegevusloa annab välja Maanteeamet:

Teede projekteerimine ja teeprojektide ekspertiis, v.a.sillad
Sildade projekteerimine ja sillaprojektide ekspertiis
Liikluskorralduse projektide tegemine ja nende ekspertiis
Liikluskorraldusvahendite paigaldamine
Teede ehitamine, remontimine ja hooldamine, v.a. sillad
Sildade ehitamine ja remontimine
Teetööde ehitusjärelevalve
Liiklusohutuse auditeerimine

38.Ettevõtluse vormid.
Ettevõtja on:
Füüsiline isik ja Seaduses sätestatud äriühing
Füüsiline isik pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks.
Äriühing on:

Täisühing
Usaldusühing
Osaühing
Aktsiaselts
Tulundusühistu

39. Ettevõte
Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis määravad ettevõtte tegevuse.
Tegevusi nimetatakse funktsioonideks:

Varustamine
Tootmine
Turustamine
Finantseerimine
Juhtimine
Tootmisfunktsioonideks on neli esimest.

40. Juhtimisfunktsioonid ettevõttes.
- strateegiline planeerimine –personalimajandus – logistika -informatsiooni kogumine ja töötlemine.
41.Ettevõtluse põhitunnused ja eesmärgid.
Põhitunnused:

Initsiatiiv
Loomingulisus
Organiseerimine
Riski võtmine
Rikkuse loomine.

Eesmärgid:

Püsima jäämine (strateegiline eesmärk)
Turuosa, tootlikkus , käive, kasum (operatiivsed eesmärgid)
Tulu, staatus,võim (isiklikud eesmärgid)

41. Ettevõtlust soodustavad ja piiravad asjaolud .
Soodustavad tegurid:Riigi vara erastamine

Seadlusandluse täiustamine
Välisinvesteeringute soodustamine
Välisinvesteeringute garanteerimine riigi poolt
Inflatsioonitempo vähendamine
Liisingutehingute arvu kiir kasv
Laenuintresside pidev alanemine
Pangalaenu tähtaegade pikenemine
Turgude laienemine
Väikeettevõtluse arengu riiklik stimuleerimine

Piiravad asjaolud:

Majanduspoliitika ebastabiilsus
Maksukoormuse suurenemine
Jne

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 25 allalaadimist

Tee ehitustööde korraldus eksamimaterjali lühikonspekt #1

Tee ehitustööde korraldus eksamimaterjali lühikonspekt #2

Tee ehitustööde korraldus eksamimaterjali lühikonspekt #3

Tee ehitustööde korraldus eksamimaterjali lühikonspekt #4

Tee ehitustööde korraldus eksamimaterjali lühikonspekt #5

Tee ehitustööde korraldus eksamimaterjali lühikonspekt #6

Tee ehitustööde korraldus eksamimaterjali lühikonspekt #7

Tee ehitustööde korraldus eksamimaterjali lühikonspekt #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hannesmust Õppematerjali autor

Tallinna Tehnikakõrgkooli materjal

teehoiutööd ehituskorraldus teeprojekt dokumentatsioon ekspertiis maanteeamet omanikujärelevalve ettevõtja

Sarnased õppematerjalid

pdf

Ehitushanke juhtimise eksamiküsimused ja vastused

kasutusloa saamiseni. Omanikujärelevalve põhilised ülesanded:  ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontroll  kontrollib ehitamise vastavust ehitusprojektile;  kasutatavate ehitustoodete nõuetekohasuse kontroll  omanikujärelevalve kontrollib ja nõuab ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohast ja õigeaegset vormistamist ning kontrollib, kas koostatud ehitamise tehniliste dokumentide sisu vastab tegelikkusele;  ehitustööde kvaliteedi kontrolli käigus kontrollib omanikujärelevalve järjepidevalt ning mõistliku sagedusega ehitaja tegevust ehitise ehitamisel;  omanikujärelevalve kontrollib ehitise ja ehitusplatsi üldist korrashoidu, ehitise ja ehitusplatsi ohutust ümbruskonnale eesmärgiga, et oleks tagatud keskkonnaohutus  omanikujärelevalve jälgib ehitustööde teostamise graafikust ehitajapoolset kinnipidamist

Ehitusjuhtimine

doc

Ehituskorraldus

SKEEM, LEPINGUTE ETTEVALMISTAMINE, VÕISTUPAKKUMISE DOKUMENDID ( KUI TELLIJAL ON VABA TEHNILINE RESSURSS ). · PROFESSIONAALNE EHITUSE JUHTIMISE FIRMA ( TERVE TELLIJA KOGU TÖÖ PAKETT KAASAARVATUD JÄRELEVALVE) EELPROJEKTI FAAS - MITU ITERATSIOONI LÕPEB OMANIKU NÕUDMISTE FORMULEERIMISEGA : · PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ( KASUTATAKSE KONSULTANDI ABI ) · TÖÖETTEVÕTU KORRALDUSSKEEMI VALIK 3.TÖÖETTVÕTU (HANKE ) KORRALDUS 3.1. ÜLDINE 8 ISETEGEMINE: LUBATUD PEREELAMU VÕI TALUHOONED ( nii kavand kui ka ehitus ) TEENUSE HANKIMINE : * EHITUSE TELLIMINE · KAVANDAMINE · EHITAMINE · EHITISTE HALDAMINE JA HOOLDAMINE TEENUSE HANKIMISE KRITEERIUM TÖÖETTEVÕTU ( HANKE ) VIISD ERINEVAD TÖÖ ULATUSE, VASTUTUSE JA RISKI JAOTUSE POOLEST

Ehituskorraldus

docx

Ehituskorraldus Roode Liias

ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima: 1) ehitusprojekti vastavust nõuetele; 2) ehitamise vastavust ehitusprojektile; 3) ehitamise korral nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist; 4) ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu; 5) ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust; 6) ehitustööde kvaliteeti; 7) ehitustööde ohutust kolmandate isikute suhtes, ehitise ja ehitusplatsi korrashoidu ning keskkonna saastamise vältimist. 4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus) §2 Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt

Ehituskorraldus

doc

Ehituskorraldus

Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtööga valminud ehitis, mis pole aga hoone. 10.Loetle probleemistik (küsimuste kompleksid), mis moodustavad ehituse tööettevõtulepingu sisu. 1)Fikseeritakse nii lepingu objektid kui ka subjektid, projekt, töö, hind, ehitusplats, leping, aeg ja perioodid, subjektide esindajad. 2)Töövõtja kohustus ja vastutus. 3)Tellija kohustus ja vastutus. 4)Alltöövõtu korraldus. 5)Lepingu sõlmimine. 6)Arveldused. 7)Tellija ja töövõtja koostöö. 8)Vaidlused ja arbitreerimine. 11.Loetle projekteerimisstaadiumid ja projekti jagumine osadeks. 1)Saadakse projekteerimislitsents ja õigus projekteerida.2)Projekteerimise staadium. Omavalitsus lubab või ei luba ehitada. Omanik teeb projekterimis taotluse.3)Ehitiste register. Arhitektid hakkavad pakkuma variaandid.4)Määratakse projekteerimise tingimused ja väljast projekteerimisluba. Koostatakse detailplaneering

Ehituskorraldus

doc

Eksam spikker

3)Tellija kohustus täiendusi; 4)võimaldab projekteerimisel kasutada ehitaja enne ehituse algust 2. kuna omanikupoolne kontroll on min, Asukohast (kaugus keskusest), naabrusest, tehnovõrkudega ja vastutus. 4)Alltöövõtu korraldus. 5)Lepingu sõlmimine. kogemusi; 5)suure ehitusnõudluse puhul võib meetod anda siis võivad tulemused ootusega mitte kokku langeda. varustatusest, atraktiivsusest, maakasutuse ettekirjutusest. 6)Arveldused. 7)Tellija ja töövõtja koostöö

Ehituskorraldus

docx

Ehituskorraldus eksam 1-15

seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima: 1) ehitusprojekti vastavust nõuetele; 2) ehitamise vastavust ehitusprojektile; 3) ehitamise korral nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist; 4) ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu; 5) ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust; 6) ehitustööde kvaliteeti; 7) ehitustööde ohutust kolmandate isikute suhtes, ehitise ja ehitusplatsi korrashoidu ning keskkonna saastamise vältimist. 4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus) §2 Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine.

Ehituskorraldus

docx

Ehituskorraldus eksami vastused

8 1. Loetle, mida määrab detailplaneering kaasarvatud ehitusõigusega sätestatu? Detailplaneering määrab: 1)kogu maaala kohta: - maa-ala kruntideks jaotamise - krundi ehitusõiguse, - tänavad ja liikluskorralduse - haljastuse ja heakorrastuse - ehitistevahelised kujad - tehnovõrkude paigutuse - keskkonnakaitse abinõud; 2)iga krundi kohta eraldi: - krundi kasutuse otstarve - lubatud ehitiste arvu - suurima ehitusalase pinna - ehitise lubatud kõrguse. 2. Kas on mingid üldised reegild ehitustööde järjestamisel? Mis neid mõjutab? 1). Maa-alused tööd sh. hoonevälised 2). Maapealse osa tööd sh. üldehitus- ja eritööd 3). Viimistlustööd Järgnevus sõltub: - Kavandist - Aastaajast - Juhi suvast, mis mõjutab aga majanduslikku tulemit, mille tõttu ehituskorraldus tuleb läbi mõelda (projekteerida) 3. Kujuta võrkgraafikuna kolme järjestikuse töö tegemist kahel haardealal voolumeetodil. Joonista skeem pöördele. - 5

Ehituskorraldus

doc

Eelarvestamise eksami vastused

NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE Vastused 1.9.Kirjelda detaileelarvestamise ühikhindade alusel põhimõtet. · Meetod põhineb kululiikide ühikmaksumustel ja kulud grupeeritakse kulugruppide lõikes vastavate kululiigituse eeskirjade alusel. · Ehitusmaksumuse määramine algab ehitusdetaili mahu arvutamisest ja hindamisest. · Eelarvete koostamisel arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. · Arvutamiseks kasutatakse aja-ja kulunorme, mis vastavad kasutatavale ehitustehnoloogiale ja töökorraldusele. · Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse normbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, ATV-delt, samuti kasutatakse isiklikke kogemusi. Detaileelarvestamisel on ehitusprojekt tööprojekti staadiumis. Projekteerija poolt on koostatud töömahtude loendid või need võib arvutada ka eelarvestaja. 2.1

Eelarvestamine ja normeerimine

Rohkem sarnaseid