Eesti mullastiku konspekt (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine ( akumulatiivsus , eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine , savistumine, ferraliidistumine , sooldumine , küllastumine , lessiveerumine, leetumine , gleistumine , näivleetumine).
Millised
mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad ,
kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda?
Mulla
tekke teguriks on bioloogiline faktor.
Tegurid,
mis mõjutavad mulla teket:
- Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/ jahtumine . Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk.
- Lähtekivim -
- Reljeef- lõunapoolsed nõlvad saaavd rohkem päikest. Kallakuliste alade ülemistel osadel asuv muld paigutub sademevee tõttu madalamatele aldele.
- Aeg- lähtekivim muutub mullaks pika ajal jooksul. Selleks kulunud aeg on mulla vanus. Üldiselt on 10-13 000 a vanad, eestis 2000-4000 a.
- Aluskivimid
- Bioloogilised tegurid- taiemd/loomad.
Taimestik
on oluline sünsteesivad primaarset org ainet. Kõik ülejäänud
elavad nende sünteesitu arvelt. Taimed mõjutavad nii kasvu ajal (tarbimine, tranpiratsioon)kui ka pärast surma( ledestuvad surnud
org ainena).
Loomad-
ül mulda ladestunud org aine muundamine ja mineraliseerimine.
Laguahela ül on lagundada surnud org ainet.
- Inimmõju- kultuuristamine- looduslike muldade kasutuselevõtt inimste poolt ja mullaomaduste muutmine mullaviljakuse tõstmiseks.
Mullatekkeprotsess
e pedogenees- maakoore pindmiste kihtide kasutamine ning nende
kihtide ümberkujundamine ja muutmine taimede, loomade ja
mikroorganismide org ainete ja nende ainete humifitseerumissaaduste
poolt. Olemuselt on bioloogiline protsess, mille tulemuseks on
viljakuse kujunemine.
LEHELTEKST!
akumulatiivsus-
toimub suhteline rikastumine . Võrreldes lähtekivimiga millegi hulk
suureneb.
Absoluutne
akumulatviivsus on mõeldav siis, kui kuskilt tuleb juurde-veest, taimedest , loomadest, kosmosest .
Suhteline
akumulatiivsus- jämedate osade peenenemine, lehtede okaste
mineralisatsioonil uute mineraalide teke.
A-BW-C
eluviaalsus-
võrreldes lähtekivimiga muld vaesub mingi aine osas. Midagi mullast
läheb mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi.
A- Ea-B-C
eluvioakumulatiivsus-
võrreldes lähtekivimiga midagi läheb kuskil vähemaks, samas
akumuleerub mujale. Ainte vahetumine , muundumine, ümberpaigutumine,
toimub mulla enese piires.
Väljauhtumine
võib olla suurem kui akumulatsioon . A-El-Bt
kamardumine-huumusakulatiivne
protsess, mille käigus toimub huumuse ja orgaanilis- mineraalse komplekside tekkimine ja seostumine mulla mineraalse osaga. Tekib A horisont . Protsessi intensiivsust näitab A hor tüsedus ja huumuse
hulk. Küllastunud bioloogiliselt aktiivses keskkonnas tekib
pehmehuumuslik(mollic) huumushorisont , aga küllastumata
väheaktiivses kk happeline (umbric) huumushorisont. Kuivades
tingimustes huumusvaene (ochric) horisont.
Huumushorisont
tekib mulla mineraalse osa peale põuakartlikes, parasniisketes ja ajutiselt liigniisketes tingimustes. A on tumeda värvusega
(must,vahel pruun).
Savistumine-
bioloogilise ja keemilise murenemise peente saaduste ja
mineraliseerunud org aine laguproduktide ümberkristalliseerumine
sekundaarseteks savimineraalideks ja nende kuhjumine. Protsessi
käigus muld rikastub peene ja keskmise tolmu, ibe ning raua ja
alumiiniumhüdroksiidide hüdraatidega
Vaja:
karbonaatset lähtekivimit, kus niisked perioodid vahelduvad
kuivadega ning ph on neutraalne või selle lähedane , pikk pos temp
kliima, et bioloogiline tegevus oleks pikaajaline
Tekib
BW-kakao või sokolaadipruun värv. Tekib Baf horisont huumuse ja
näivleetunud hor vahele Savistunud mullakiht raskem võrreldes
lähtekivimiga.
Ferraliidistumine-
mtp troopikas ja lähistroopikas. Eelsused: muld rikastub Al ja Fe
hapendi poolest. Muutub punakaks. Räni muudetakse lahustuvaks ja
uhutakse mullamassist välja. Eemalduvad Na, K, Mg ja CA. Arnebe
kõrge temp ja niiskuse juures. Parasväätmes pruuni või kollaks
värvuse moodi. Tekib ferralic horisont.
Sooldumine-
muld
rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav kompleks sageli Na-ga.
Iseloomulik poolkõrbestes ja kõrbe aladel,
Vaja:lähetekivim
ja põhjavesi peavad sisaldama soolasid, mullas peab olema tõusev veeliikumine ja aurumise tüüpi veerežiim. Eraldi horosonti ei
moodustu.
Küllastumine- mullahorisontide rikastumine CA ja MG hüdrokarbonaatidega. See võib
toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. Mullaprofiilis
ei kajastu e horisonti ei teki. pH üle 6,0, siis muld on
külklastunud.
Leostumine-
mulla
karbonaatide lagunemine ja lagunemisel mood vees lahustuvate soolade
väljauhtumine mullast või ümberpaiknemine alumistesse kihtidesse.
Esineb rähkmuldades, leostunud ja leetjates muldades. Horisonti
eiraldi ei moodustu.
Lessiveerumine-
eluvioakumulatiivne protsess, kus ibe, peen tolm ja savi paigutatakse
ülemistest kihtidest alumistesse ilma keemiliste muutusteta.
Vaja:
savi olemasolu, laskuv veeliikumine, filtratsioon peal olema
võimalik, kerge lõimis ja neutraalsed tingimused.
Toimub:
mulla pindmistes kihtides, muld käitub kui sõel : üks kiht vaesub
teine rikastub.
Tekib:
A horisondi all tekib heledam savist vaesunud El
horisont edasi pruun Bt.
Leetumine-
eluviaalne
mtp, primaarsed ja sekundaarsed mineraalid lagundatakse fulvohapete
ja humiinainete mõjul lihtaineks. Vees lahustuvad ühendid
eemaldataske mullast.
Vaja:
liigivaest taimkatet, happeline huumus, alustevaene lähtekivim,
kerge lõimis, laskuv veevool,agressiivsed org ained.
Tekib:
Ea-
hele horisont ülemisse kihti. Alusmised kihid tihenevad ja
tumenevad: Bh,
Bs, Bhs.
Gleistumine- liigniisketes
tingimustes toimuv mtp, kus org aine hapendamiseks vajalik O2
võetakse taandumisvõimelistelt ühenditelt. Väljendub
sinaks-rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises mullas.
Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas-
Vaja:
liigniiskus, Wmax suurem kui 70%. toimub igasugustes tingimustes,
vaja veega küllastumist
Tekib:
tekib seal, kus org ainet on silmaga näha. G või g. Üla -ja
põhjavesi. Lühiajaline g ja pikaajaline G.
Algab
AT, OT või T pinnal, Elg, Btg jne või ElG, BtG.
Näivleetumine- eluvioakumulatiivne
protsess, kus lühiajalise pindmise veega küllastuse tingimustes
toimuvad taandumisrektsioonid ning toimub ajutiselt liigniiske koha
veasumine taandumisvõimelistest ühenditest .
Vaja:
ajutine liigniiskus või ülevesi, raske lõimis või 2kihiline
lähtekivim, pinnavee.ülavee kogunemise kohas peab olema org ainet,
mida hapendada ja lühiajaline veega küllastus peab mingiks ajaks
lakkama.
Tekib:raua
poolest vaesunud kuid alumiinimmirikas helehorisont-
Elg ning
rauaakumulatsioonihorisont Baf.
Muldade sobivus erinevate põllukultuuride kasvatamiseks ehk kasutussobivus : tegurid mis määravad kasutussobivuse ja mis seda piiravad; muldade sobivus erinevate kultuuride kasvatamiseks; Eesti muldade jaotamine agrorühmadesse; muldade hindamine e. boniteerimine ja maade hindamine.
Mulla
kasutussobivuse all mõistetakse selle sobivust mingiks tegevuseks.
Seda saab hinnata konkreetselt maakasutuseesmärgist lähtudes. Seda
võib vaadelda mitmest aspektist: agronoomiliselt, majanduslikult ja
keskkonnakaitselisest.
Agronoomilistest
nõuetest lähtuvalt määravad mulla kasutussobivuse:
Mulla omaduste vastavus kultuuri bioloogilistele vajadustele
Mulla harimiskindlus
Muldade haritavus
Nt lutsern tahab kasvuks lubjarikast parasniisket mulda, ta ei talu liigniiskust. Lupiin nt ei talu kõrget pHd.
Ristik kasvab niisketel raskema lõimisega muldadel. Heintaimed taluvad
liigniiskust paremini kui põllukultuurid . Paljude teraviljade k
asutussobivus väheneb raskete lõimiste korral, kuid nt nisu on
lepplikum selles suhtes.
HARIMISKINDLUS rühma: LEHEL!
HARITAVUS LEHEL
Tegurid,
mis piiravad kasutussobivust:
- Veerežiimi varieerumine
- Mullapeenese vähenemine
- Õhuke mullaprofiil
- Turvastumine
- Leetumine
- Mulla happesus
- Erosioon
- Vähene bioloogiline aktiivsus
- Kivisus
- Üleujutused
- Muldade saastatus, degradatsioon
Muldade
sobivus erinevateks kultuurideks: kultuurmaaks mittesobivad: KH´,
K´, GH´ L, LG
Kartuli
kasvatamiseks nt sobivad Lk, Ko, K, D
Teravilja
kasvatamiseks sabivad: Ko, K, D, DG, Lk
Kuivendamatta mullad ei sobi, sest esineb liigniiskust. Partasnppsked mullad on
kõige sobivamad, kuna veerežiim on optimaalne.
Muldade
üldine jaotus kasutussobivuse järgi:
Eesti
mullad jaotatakse 3 suurde rühma:
I
MITTEHARITAVAD MULLAD-
looduslikud rohumaad ja metsamaad nt Kh´, K´, Gh´, L, LG, S, R.
II
HARITAVAD MULLAD- 3 rühma
A rühm. Universaalse kasutussobivusega head põllumaad.
Kõige
viljakamad, keskmise lõimisega, parasniiske veerežiimiga. Siin saab
kasvatada intensiivset harimist nõudevaid ja viljakuse suhtes
nõudlikke kultuure.
B rühm. Keskmised maad. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad.
Lõimis
kerge või raskem kui A rühma muldadel. Niiskusrežiimilt
parasniiske, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad.
Kuuluvad veel erodeeritud ja deluviaalmullad .
C rühm. Rohumaatüüblised maad.Piiratud kasutussobivusega mullad.
Puudused,
mis takistavad neid kasutamast põllumaana: erosioon, suur
koreselisus, reguleerimatu veerežiim, turbakihi esinemine.
Põllumajandusliku
tootmise suurimad riskid muldade omadustele ning võtted nende
riskidevähendamiseks ning vältimiseks:
mullakaitsepoliitika,
muldade seire , peamised muldadekahjustajad (erosioon, deflatsioon ,
orgaanilise aine kadu, muldade saastumine , muldade
tallamine,üleujutused, maalihked , ehitusdegradatsioon) ja nende
vähendamine ning vältimine .
Degratatsioon-
mulla kahjustumine või hävimine looduslike protsesside või
inimtegevuse tagajärjel. Sellesse tuleb tõsiselt suhtuda, sest
kogu maamera maismaast on 1/3 põllumaj maad ja sellest omakorda 1/3
mood ainult haritava maa, ülejäänud karja ja heinamaa , mida on
uuesti põllumaaks raske muuta.
Mullakaitsepoliitika-
Mullakaitseseadus ja –strateegia ikka veel eestis puuduvad.
Stataistika muldade kasutusest ja seisundist puudub.
Keskkonnastrateegia-
(aastani 2030)
- Töötada välja poliitika, mis tagaks mulla keskkonnasõbralik kasutamine maakasutus ja – arendada mullaseire infosüsteemi,
- maaomanike teadvustamine, et nad säilitaksid mullaviljakust ja boniteeti,
- mulla säästvate soosustuste ja toetuste rakendamine.
pinnase
degradatsioon on probleemiks pea kogu maailmas. EL täätas välja ja
võttis vastu mullakaitse strateegia ning kogutakse liikmesriikidelt
infot pinnase seisundit iseloomustavaid näitajaid. Eesmärk on EL-is
vastuvõtta mullakaitsedirektiiv, millega pannakse paika
liikmesriikide kohutstused pinnase kaitse osas.
Muldade
seire- Eestis on teostatud alates 1983ndast aastast seireid saastunud
aladel ja alates 2001 a.st ka põllumajandus kasutuses olevatelt
aladelt.2002 toimu 7 seire. EL astumisega muutus kohustuslikuks:
2001, 2008 ja 2013 põllumuldade tallatuse seire,
taimekaitsevahendite jääkide määramine ja raskmetallid .
Peamised
muldade kahjustajad:
- Erosioon- mullaoskaeste ärakanne tuule või veega. Esineb 3 kraadistel kallakutel. Eestis om vee-erosiooniohtilk 40 000 ha maad, millest 41% on kasutusel põllumaana.
Deflatsioon-
mullaosakeste ärakanne tuule tõttu. Eestis on üle 104 000 ha
maad tuuleerosiooniohtlikud, millest 17 põllumassiivid.
Erosiooni
põhjused: valed mullaharimisviisid, ekstreemsport , ehitus- ja
kaevetääd, turism, karjatamaine, mulla tallamine, üleujutused ja
maalihked jne ---ühesõnaga taimestiku hävitamine.
Liigid:
pinnaline, süva, vihmapiisamõju, lumesulmaisest tingitud,
kaldaerosioon, harimiserosioon ja tuuleerosioon.
Kindlaks
tegemise võimalused?
Püsitaimestik hävinenud , nõlvakalle üle 3 kraadi, vaod mullal ja vee voolujäljed
Tõkestamine?
Kontuurkünd,
vahekultuuride kasv ja järelkultuuride kasv, põllukaitseribad, otsekülv e künnita harimine, mitmeaastaste kultuuride kasvatamine,
metsade istutamine, karjatamise piiramine jne.
- Org aine kadu- org aine sisalduse vähenemine võrreldes varasemaga.
põhjused?
Harimine,
sügavkünd, liigne karjatamine, erisoiin, metsatulekahjud,
kuivendamine
Vähendamine?
Sõnniku/läga
kasutamine
Järelkultuuride
kasutamine
Põhu
sisse künd
Harimise minimeerimine
Väetisetega
tagasi sama palju kui saagiga eemaldasime
- Muldade saastumine- allikad: 1.õhk, 2.üleujutused veega või 3.põllumajandusliku tegevusega mulda viivad.
1.tööstused,
tol, raskmetallid
2.raskmetallid
3. mineraalväetised ,
taimekaitse, org väetised sh reoveekompostid
Punktsaastusallikad:
vanad tööstusettevõtted, militarobjektid, õlid ja prügilad-eriti mürgised filtraadid.
Vältimine?
Puhta
väetise kasutamine, taimekaitsevahendite normikohane kasutamine
- Muldade tallamine- muld pressitakse kokku, väheneb poorsus , õhustatus, veelöbilaskuvus. Taimedele: juurte arengu pidurdumine, saaagikuse vähenemine.
Põhjused?
Vihmapiiskade
mõju
Künnitihes
künnikihi all
Masinate
liikumine põllul
Viljavahelduse
vähenemine
Kindlaks
tegemine?
Rattajäljed,
vesi mulla pinnal, taimed hõredad või heledamad .
Vähendamine?
Mitte
liikuda põllul kui muld on märg, vähenda ülesõite põllult,
teljekoormus alla 5t, loomade liikumise piiramine märgadel aladel ja
rehvirõhk väiksem ja topeltrehvid.
- Üleujutused-
- Maalihked-
- Ehitudegradatsioon- maa katmine . Viljaka mulla kadu ehituse, rajatiste alla. Maa vähenemine põllumajanduslikuks otstarbeks. Vähendamine/vältimine.
Eesti
peamiste mullaliikide omadused ning levikuseaduspärasused: Eesti
muldade tekke iseloom ja moodustumise tingimused, füüsikalised ja
keemilised omadused, bioloogiline aktiivsus, kasvukohatüübid ,
sobivus põllu- ja metsamaana, produktiivsus, haritavus:
Eesti
muldade leviku üldised seaduspärasused; erinevate muldade
osatähtsus Eesti muldkattes; erinevate mullarühmade omavaheline seotus , kasvukohatüübid.
- Paepealsed mullad Kh
Tunnused:
paas kõrgemal kui 30 cm, mullakoh võrdlemisi õhuke, kuni 30 cm,
kuid huumus- ja toitainete rikkad.Need mullad on väga põuakartlikud.
Tekib:
kujunenud pae murendil või paasi katvatel setetel. Levib
põhja.eestis lavamaa paekalda läheduses.
Füüsikalised/keemilised
omadused: valdavalt ls, sl ja l. Keskmiselt vastupidava struktuuriga.
OVD
väike, neutraalne reaktsioon . Huumusesisaldus kõrge (5...15%). N
vähem kui 1%. pH 5-7, vertikaalselt diferentseerunud.
Bioloogiline
aktiivsus: lagunemine on tänu neutraalsusele bakteriaalne ja toimub
intensiivselt niisketel ja soojadel perioodidel . Suvel bioloogiline
aktiivsus langeb.
Kasvukohatüübid:
leesikaloomännik, kuusikud ja kaasikud , loometsad.
Sobivus
põllu-metsamaana: põllumaaks ei sobi, sest isegi tüsedama
huusmushorisondi korral on nende viljakus madal. Aga see eest sobivad
metsamaaks ja loodusliku rohumaana.
Produktiivsus:
Haritavus:
raskesti haritavad, haritava maana 25-35 hindepunkti.
Paepealsed
mullad – jaotamine huumus horisondi järgi Kh´ 10 cm
A
– R, A – C – R.
-
Rähkmullad (veeriselised, klibu ) K ( Kr/Kk)
Tunnused: keemine pinnale lähemal kui 30 cm.
Tekib:
tekkinud tugevasti karbonaatsel rähkmoreenil, rannaklibul.
Füüsik /keemilised
omadused: suur kivisus (korese rikkad), neutraalne või kergelt leeliseline , toitaineterikas. Veehoiuvõime on väike, kui on Kr, kui
on Kk, siis on keskmine.
Harimiskindel,
huumusesisaldus 5-10%. rls või rsl või veeriselised kruusad ja
liivad. Tompjas struktuur. Ph 6,5-7-5.
Bioloogiline
aktiivsus: bioloogiliselt aktiivne
Kasvukohatüübid:
sinilille kasvukohatüüp
Sobivus
põllu-metsamaana: põllkumaa boniteet 25, tüsedamatel 50 hp.
Metsamaaks ja rohumaadena sobivad.
Produktiivsus:
saagikrikkad
Haritavus:
raskesti haritav Kr, Kk keskmiselt haritav.
Jaotakse
korrese sisalduse järgi. Kr- korreserikas rähkmuld , Kk –
klibumuld, tüüpprofiil : A – C, A – Bn - C
-
Leostunud mullad (küllastunud mullad) Ko (Kor, Ko)
Tunnused:
pole väljauhte horisonti, keemine 30-60 cm
Tekib: valkjashall , kollakashall või kollakaspruun moreen
Füüsik/keemilised
omadused: väga hea veehoiuvõime, neutraalsed, struktuursed ja hea
veeläbilaskvusega. Iseloomulik šokolaadi pruuni BW horisondi
olemasolu, veerežiim stabiilne.
Bioloogiline
aktiivsus: aktiivne- vihmausside rohke
Kasvukohatüübid:
sinilill
Sobivus
põllu-metsamaana: kuivendatud põllumaa või kultuurrohumaa
Produktiivsus:
Haritavus:
kergelt haritavad
-
Leetjad mullad (küllastumata mullad) KI
Tunnused:
keemine üle 60-90 cm. Esineb väljauhte horisont
Tekib: kollakashall , kollakaspruun või punakaspruun moreen
Füüsik/keemilised
omadused: nõrgalt happeline, veehoiuvõime piisav, valdaval ls.
Bioloogiline
aktiivsus: aktiivne, mõõdukas happesus pärsib bakteriaalset
lagunemist
Kasvukohatüübid:
sinilill, jänesekapsas, naat
Sobivus
põllu-metsamaana: sobib põllumaana
Produktiivsus: liigirikkas,
Haritavus:
kergesti haritav
-
Näivleetunud e. kahkjad mullad LP
Tunnused:
keemine puudub, 2kihiline lähtekivim, peal on kerge, all raske.
Mullaprofiilis keeled
Tekib: punakaspruun karbonaadivaene moreen
Füüsik/keemilised
omadused: gleitumist põhjustab periooditi olev ülevesi, väike
huumusesisaldus, väga happeline.
Bioloogiline
aktiivsus: vähe aktiivne
Kasvukohatüübid:
jänesekapsakuusik- männik
Sobivus
põllu-metsamaana: sobib põllumaana ja metsamaana. Keskmiselt
viljakad, vajavad lupjamist.
Produktiivsus:
keskmiselt liigirikas
Haritavus:
kergesti haritav
- Leetunud mullad Lk
Tekib:
karbonaadivaene lähtekivim
Füüsik/keemilised
omadused: happeline, väike veehoiuvõime, põuakartlik
Bioloogiline
aktiivsus: väheaktiivne
Kasvukohatüübid:
pohlamännik
Sobivus
põllu-metsamaana: vajab lupjamist
Produktiivsus:
Haritavus:
kergelt haritavad
- Leedemullad (tüüpilised, huumuslikud, sekundaarsed) L
Tekib:
liivale oksametsade alla
Füüsik/keemilised
omadused: happelised, väike veehoiuvõime, põuakartlikud,
liivalõimis, hästi õhustatud
Bioloogiline
aktiivsus: aktiivne: lülijalgsed, seeneline lagunemine
Kasvukohatüübid: pohlamännikud
Sobivus
põllu-metsamaana: madal viljakus,ei sobi põllumaaks. Metsamaaks
sobiv.
Produktiivsus:
hea
Haritavus:
kergesti haritav
-
INDREKU KONSPEKTIST!
Gleistunud karbonaatsed mullad: paepealsed, rähksed (veeriselised, klibu),
leostunud,
leetjad,
küllastunud Khg
-
Gleistunud leetmullad: näivleetunud, leetunud, sekundaarsed leede ,
huumuslikud leede,
tüüpilised
leede
Tunnused:
-
Geimullad: paepealsed, rähksed, leostunud, küllastunud, leetjad,
näivleetunud, leetunud,leede
- Turvastunud mullad: paepealsed, rähksed, küllastunud, küllastumata,
leede
-
Soomullad: raba -, siirdesoo, madalsoo -, lammimadalsoo-,
rannikusoomullad
Jagatakse
väga õhukesteks M´(30-50cm), õhukesteks M´´(50-100) ja
sügavateks M´´´(üle 100cm ) T kihi paksuse järgi.
Lammimadalsoomullad
sama jaotus: AM´, AM´´ ja AM´´´. Ja rannikumadasoomulllad: Mr´.
Mr´´. Mr´´´.
Täpsema
jaotus turva lagunemisastme järgi. M:
üle
30cm T2 või T3
-
Lammimullad: gleistunud, glei -, turvastunud
-
Rannikumullad: sooldunud glei, glei
Tunnused:
õhukesed märjad mullad, AT, T hor järgneb gleistunud mineraalne lähtekivim.
Tekib:
madalatel rannikualadel
Füüsik/keemilised
omadused: liivast kuni savini ja korese vabast kuni koreseni. Huumuskate toorhuumuslik või turvastunud. Halvasti õhustatud ja
liigniiskus.
Bioloogiline
aktiivsus: taimestikuta aladel väike aktiivsus, mere poolt jutiselt
üleujutatud aladel suurem aktiivsus. Anaeroobsed tingimused.
Soolalembelised taimed kasvavad.
Kasvukohatüübid:
sõnajalakaasikud metsades ja mustlepikud.
Sobivus
põllu-metsamaana: põllumaana ei sobi, aga metsamaana ja
karjatamiseks sobib.
Produktiivsus:
-
Haritavus:
-
-
Erosiooniala mullad: erodeeritud, pealeuhtemullad
Tunnused:
pidmiste mullakihtide ärakanne sademete või lumesulamisvee tõttu,
Ae erodeeritud huumushorisont.
Tekib:
kujuneb kallakulistel põllumaadel, kus nõlvakalle üle 3 kraadi. Tugevasti erodeeritud üle 10 kallakultel tekib. Siia kuuluvad ka
loodusliku taie stikuga kallakulistel aladel paiknevad mullad, kus
pärast taimkatte hävimist võib vallanduda erosioon.
Füüsik/keemilised
omadused: huumusvaesed, keemine pinnalt, ph, neutraalne,
põuakaartlikud,
Bioloogiline
aktiivsus: väheneb erosiooniastme suurenedes. suvel väga madal
aktiivsus.
Kasvukohatüübid:
sinilillkuusik- männik- kaasik , jänesekapsa kuusik -männik.
Sobivus
põllu-metsamaana: tugevasti erodeeritud mullad tuleks metsastada.
Nõrgalt erodeeritud sobivad põllumaaks.
Produktiivsus:
Haritavus:
raskesti haritavad
- Tehismullad ja pinnased
Tunnused:
pealismuld kahjustatud või hävinenud
Tekib:
inimtegevuse tagajärjel
Eemaldatud tehismuld Tx-on eemaldatud valdav osa org aine
akumulatsioonihorisondist
Segatud tehismuld Ty- org aine akumul.hor 50% ulatuses segatud alusmullaga
Maetud
tehismuld Tz- rikkumata profiiliga looduslik muld maetud kuni 80 cm
puistangu alla
Puistangumullad
Pu- kujundatud rekultuveerimise käigus looduslikule
puistangumaterjalile
Need
omakorda jagatakse niiskusrežiimi ja loodusliku materjali omaduste
poolest.
Füüsik/keemilised
omadused: tulenevad neid moodustava materjali füüsik ja
keemilistest omadustest. Tuleb meeles pidada, et nende
taimekasvatuslikud omadused võivad olla parandatud huumusmulla,
lupjamise , väetamise või muude lisamaterjalidega.
Algul
on üksikute taimedega avamaa, edasi aregnu kiirendamiseks tuleks
käivitada bioloogiline aineringe tehismulla ja sellele sobiva
taimkatte vahel. Koosluse kujunemsieks kulub sadu aastaid. Rohurinde
arenguks katta tehismuld huumusmullaga, kompsostiga. Arengu kiirus
sõltub veeoludest.
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine).
Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda?
Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor.
Tegurid, mis mõjutavad mulla teket:
• Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk.
Sarnased õppematerjalid
![Eesti mullastiku eksam]()
5
doc
Eesti mullastiku eksam
Allalaskuva vee liikumine. Ea / Bhf
gleistumine Toimub liigniiskes keskkonnas, kus org. aine on hapendamiseks vajalik. Samuti
Fe2+ või Fe3+ olemasolu. Algab AT-horisondiga ja tuleb juurde G või g.
näivleetumine Eeldused: 1. Ajutine liigniiskus pinna või ülevee tõttu 2. Raske lõimisega või
kahekihiline lähtekivim 3. Pinna kogunemiskohas peab olema org. ainet, mida hapendada 4.
Lühiajaline veega küllastatus peab mingiks ajaks lakkama. Tekib hele horisont. A-Baf-Bt-C
2. Eesti peamiste mullaliikide omadused ning levikuseaduspärasused: (Eesti muldade
tekke iseloom ja moodustumise tingimused, füüsikalised ja keemilised omadused,
bioloogiline aktiivsus, kasvukohatüübid, sobivus põllu- ja metsamaana, produktiivsus,
haritavus)
Paepealsed mullad (Kh)- paiknevad loopealsetel, klindi piirkonnas, või niisugusel paasi
katval murendmatejalil, mille kiht on õhek kui 30cm.Põhjavesi lähedal. N vähem kui 1%.
Taimkattes palju liblikõielisi. Valdavalt liivsasi lõimisega
![MULD-EKSAM-1]()
44
pdf
MULD-EKSAM-1
mullatekkeprotsessile. Lätekivimi ülemine,
mullatekke käigus moodustunud osa moodustab
mulla. Kui mulla lähtekivim on päritolult, koostiselt ja
omadustelt homogeenne, siis on tegemist ühekihilise
lähtekivimiga, kui aga heteroheenne, siis kahe- või
mitmekihilise lähtekivimiga.
Lähtekivimile järgnevat kivimit , mis ei ole
mullatekkesse otseselt kaasatud, kuid mõjutab seda,
nimetatakse mulla aluskivimiks.
3
8. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid.
Liustikusetted ehk moreen (valkjashall ja
kollakashall tugevasti karbonaatne
rähkmoreen P-Eestis; hallikaspruun või
kollakashall karbonaatne moreen Kesk-Eestis;
punakaspruun nõrgalt karbonaatne või
karbonaadi vaba moreen L-Eesti;sinakashall
moreen klindi esisel alal; pruun karbonaatne
moreen Kagu-Eestis)
![Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused]()
31
docx
Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused
mullatekkeprotsessile. Lätekivimi ülemine, mullatekke käigus moodustunud osa
moodustab mulla. Kui mulla lähtekivim on päritolult, koostiselt ja omadustelt
homogeenne, siis on tegemist ühekihilise lähtekivimiga, kui aga heteroheenne, siis kahe-
või mitmekihilise lähtekivimiga.
Lähtekivimile järgnevat kivimit , mis ei ole mullatekkesse otseselt kaasatud, kuid mõjutab
seda, nimetatakse mulla aluskivimiks.
8. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid.
Liustikusetted ehk moreen (valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne
rähkmoreen P-Eestis; hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen Kesk-
Eestis; punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadi vaba moreen L-
Eesti;sinakashall moreen klindi esisel alal; pruun karbonaatne moreen Kagu-
Eestis)
Liustiku sulamisvee setted [1. Liustiku jõesetted (oosi, sanduri ja mõhna setted)
![Mullateaduse eksam]()
26
doc
Mullateaduse eksam
kristalse aluskorra alukord koosneb peamiselt graniitidest. Aluspõhja moodustavad
peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid. Aluspõhja katavad
peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa-
pinnakatte.
11. Mulla aluskivim ja lähtekivim.
Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte(harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse
mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetetakse mulla
aluskivimiks.
12. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid.
Kõige levinumad on antropogeeniajastu setted. *moreenid e. jääsetted- P-E valkjashall
tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline ls.-Kesk-E
hallikaspruun või kollakashall karbonaatne sl ja ls moreen- L-E punakaspruun nõrgalt
karbonaatne või karbonaadivaene moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidavalt.
Lõimis sl kuni s. -Kagu-E karbonaatne pruun moreen. Lõimis keskmiselt koreseline sl ja
ls
![Muld - eksami kordamine]()
7
doc
Muld - eksami kordamine
Aluskord koosneb peamiselt graniitidest.
Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid.
Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige
pindmise osa pinnakatte.
5. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (harvem ka aluspõhja) ülemist osa
nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla
aluskivimiks.
6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid.
1. Moreenid e. jääsetted
a) Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi.
b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen.
c) Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb
lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini.
d) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen
2
Aerofotogeodeesia - fotogramm-meetria
![Mullastikukaarti analüüs]()
8
docx
Mullastikukaarti analüüs
Levinud on
peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Kõige suurema osa põllumuldadest
moodustavad leostunud mullad Rakke ja Järva-Jaani piirkonnas.
Kaasnevad mullaliigid on peamiselt leetjad mullad ning kõrgematel kohtadel rähksed rendsiinad.
Madalamatel pinnavormidel esinevad gleistunud variandid ning leostunud või küllastunud
gleimullad.
Viljakus: Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja
on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne
reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised
omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku
tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt
väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud
mullad lupjamist. Huumusesisaldus metsamuldadel 4,5..
![Mulla eksam]()
44
doc
Mulla eksam
Aluskord koosneb peamiselt
graniitidest. Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis
kujunenud settekivimid. Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad
setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa pinnakatte.
5. Mulla aluskivim ja lähtekivim-
Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (harvem ka aluspõhja) ülemist osa
nimetatakse mulla lähtekivimiks.
Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla
aluskivimiks
6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid-
1. Moreenid e. Jääsetted
· Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt
tugevasti koreseline liivsavi.
· Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi
moreen.
· Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne
moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub
saviliivast kuni savini.
![Mullateaduse konspekt]()
14
pdf
Mullateaduse konspekt
reaktiivide mõjul kusjuures moodustuvad uued mineraalid.
Bioloogiline murenemine-toimub taim ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul
6. Mulla aluskivim ja lähtekivim.
Eestis moodustavad ürg ja aguaegkonna kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra. Aluskord koosneb
peamiselt graniitidest
Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemist osa nimeteatakse mulla lähtekivimiks, mittehaaratud osa
mulla aluskivimiks
7. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid.
tähtsamaid mulla lähtekivimid eestis on:
1)moreenid e jääsetted-põhjaeestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. lõimimiselt tugevasti
koreseline liivsavi. keskeestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen.
lõunaeestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. kagueestis pruun karbonaatne
moreen
Kommentaarid (0)
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liisugirl
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid