Mullastikukaarti analüüs (0)

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendas: Kaire Rannik  Tartu 2014


Mulla 
siffer Lõimis Huumus-
horisondi 
tüsedus, cm. Kivisuse aste Pindala, ha.  Osatähtsus, % Klg v°_1ls_360-80/v_1ls_3 25-27 24.3 64,8 Kog v°_2ls_330/v_1ls_3 27 4,0 10,6 Kog v°_2ls_3/v_2ls_3 25 1,2 3,2 Go k°_2ls_340-80/v_2ls_3 24-26 th20-
25 2,4 6,4 M'' t_360-80/s 2,0 5,4 K v_2ls_3 22 1,1 2,9 K vls_3 0,1 0,2 Ko (g) v°_1ls_340/v_1ls_3 25-26 2,4 6,5 Kokku 37.5 100% Joonis 1: Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 64248123544 kohta. Põllumassiivi  kontuurpunase joonega Joonis 2: Põllumassiivi asukoht  Eesti kaardil on näidatud punase 
ristiga. Siffrid:


Klg: Gleistunud leetjas muld  v°_1ls_360-80/v_1ls_3 Nõrgalt raudkiviveeriseline, raske liivsavi paksusega 60-80 cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi.  Kog: Gleistunud leostunud muld  v°_2ls_330/v_1ls_3 Keskmiselt raudkiveeriseline, raske liivsavi paksusega 30cm. 
Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. 
v°_2ls_3/v_2ls_3
Keskmiselt raudkiveeriseline, raske liivsavi.  Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. Go: Leostunud gleimuld  k°_2ls_340-80/v_2ls_3 Keskmiselt raudkivid, raske liivsavi, paksusega 40-80cm.  Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi.  M'': Õhuke madalsoomuld. Turba tüsedus 50-100 cm. Profiil: T - G. t_360-80/ s Hästi lagunenud turvas paksusega 30-80cm  Savi. K: Rähkmuld  vls_3 Veeris,rakse liivsavi. 
v_2ls_3
Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi.  Ko(g): gleistumis tunnusega leostunud muld. v°_1ls_340/v_1ls_3
Nõrgalt raudkiviveeriseline, raske liivsavi paksusega 40cm.  Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi.  Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi tüüpprofiil ja selle selgitus :
Klg- Gleistunud leetjas muld. Kihisemine 60(50)-100cm. Profiil: A-El(g)-Bt(g)-C(g). Looduslike  maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas.  Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. 
A-Huumushorisont- mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või aijutiselt  liigniisketes tingimustes. Huumusainete akumulatsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks. 
El(g)- Väljauhtehorisont, gleistumis tunnustega. (g)-gleistumistunnustega horisont-tähist 
kasutatakse indeksina põhihorisondi tähise juures.Tähistab horisondis esinevaid lühiajaliselt 
liigniisketes tingimustes tekkinud üksikuid gleilaike ja roostetäppe. Bt(g)- tekstuurne sisseuhtehorisont gelistumis tunnustega. C(g)- Mulla lähtekivim gleistumistunnustega.  Kog- Gleistunud leostunud muld. Kihisemine30-60(70)cm sügavusel. Prof iil: A-Bw(g)-C(g,). Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad.  Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 
% mulla tahkefaasi mahust.  A-Huumushorisont- mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või aijutiselt  liigniisketes tingimustes. Huumusainete akumulatsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks.


Bw(g)- metamorfne sisseuhtehorisont gleistumistunnustega. g)-gleistumistunnustega horisont-tähist  kasutatakse indeksina põhihorisondi tähise juures.Tähistab horisondis esinevaid lühiajaliselt 
liigniisketes tingimustes tekkinud üksikuid gleilaike ja roostetäppe. C(g)- Mulla lähtekivim 
gleistumistunnustega.  Go- leostunud gleimuld. AT-BwG-CG. Kihisemine 30-60 sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral looduslikus taimkattes 
tingimata lubjalembelised taimed.  BwG- meramorfne sisseuhtehorisont gleihorisondiga. G-gleihorisont. Alaliselt liigniisketes  tingimustes redutseerumisprotsesside tulemusena tekkinud sinakas-või rohekashall horisont, milles
esineb sageli oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. C- Mulla lähtekivim gleihorisondiga.  Iseloomustada põllul esinevate muldade omadusi, viljakust, kontrastsust, põllu kuju jne. 
K- rähkmuld.  Rähksed rendsiinad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel  (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Nad 
on kogu profiili ulatuses karbonaatsed, seega aluselise reaktsiooniga. Aluspõhja paas on sügavamal 
kui 30 cm. Mullaprofiil koosneb peamiselt järgmistest horisontidest A-C, A-BC-C või tüsedamate 
rähkmuldade korral A-Bw-C. Põllumuldi üldiselt ei jaotata, sest maaharimisega on nende 
huumushorisont ühtlustatud, kuid looduslikus olekus rähksed rendsiinad jaotatakse 
huumushorisondi tüseduse järgi väga õhukesteks (huumushorisondi tüsedus < 10 cm), õhukesteks  (10-20 cm) ja keskmise sügavusega (20-30 cm) muldadeks. Rähkmuldade tunnused: kihisemine  (reageerimine HCl-ga) huumushorisondis kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus, vähearenenud 
mullaprofiil ja hea looduslik drenaaž . Sõltuvalt korese kujust ja päritolust tehakse vahet rähk-  ž  (teravaservaline kores), veeris- (kores ümaraservaline) ja klibumuldadel (kores ümaraservaline ja 
lapik). Levinuimad lõimised on liivsavi ja saviliiv, rohkesti ka veeriselist kruusa ja liiva.  Huumushorisont on huumusrikas ja struktuurne, tavaliselt hallikasmusta värvusega. Rähkmuldadele on iseloomulik kuiva- ja lubjalembene taimestik, looduslike muldade taimkate on väga liigirikas, 
kuid suhteliselt kidur. Pruunika värvusega Bw horisont on moodustunud murenemisproduktide 
sekundaarsete savimineraalide ja mullatekkesaaduste kuhjumisel kohapeal. Lähtekivimiks on 
tavaliselt kivised ja karbonaatsed moreenid, piiratud ulatuses ka karbonaatsed liivad, savid ja 
liivsavid. (Eesti muldadest põllumehele, lk 10) Levik:  Rähkmullad hõlmavad 4,7% maafondist, 1,9% metsamaast ja 9% põllumaast. Levinud on  peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal, vähemal määral Raplamaal ja 
Hiiumaal. Kõige suurema osa põllumuldadest moodustavad rähksed rendsiinad Kõrkvere, Kuivastu 
ja Heltermaa piirkonnas. Kaasnevad mullaliigid on paepealsed rendsiinad ning leostunud mullad, madalamatel aladel  gleistunud rähksed, gleistunud leostunud ja rähksed gleimullad. Viljakuse tagavad enamikule 
taimedele soodne reaktsioon, suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge 
toitainetesisaldus, kõikumised koresesisalduses muudavad aga viljakuse varieeruvaks. Väga õhukese ja õhukeste rähkmuldade piiratud kasutussobivus on tingitud suurest räha-, veerisevõi klibusisaldusest ning sellega seotud mullavee vähesusest ja raskest haritavusest. Kasvatamiseks 
kohasemad on tugevama ja sügavamale ulatuva juurestikuga kultuurid nagu lutsern ja mesikas või 
suhteliselt ökonoomsemad vee kasutajad oder ja rukis. Rühvelkultuurile ja kartulile nad eriti ei sobi,
sest mehhaniseeritud koristamine on raskendatud. Kasutussobivuselt universaalsemad on keskmise 
sügavusega ja sügavad rähkmullad.  Rähkmuldade viljakus ja kasutamine võib varieeruda väga suurtes piirides, sõltudes peamiselt  huumushorisondi tüsedusest ja koresesisaldusest. Huumusesisaldus on kõrgemõhematel ja 
räharikkamatel muldadel (7...10%), väiksem tüsedamatel põllumaadel 3...5%. Toitaineterikas ja 
mullareaktsiooniga 6,5...7,5. Küllastusaste kõrge, üle 90%. Puuduseks suur koresesisaldus ja sellest 


tulenev põuakartlikkus ja halb haritavus. Lasuvustihedus huumushorisondis 1,3...1,5 g/cm3. Puistu 
boniteet ulatub V-ndast kuni I-II boniteediklassini. Haritava maa boniteet peamiselt 25...50 hp. 
Kastumine nii põlluna, rohumaana kui ka metsamaana. Levikuala on peamiselt Põhja- ja 
LoodeEesti ning saared.   Miinused: - suur kivisus ja suur koresesisaldus- põuakartlikkus Säästlik kasutamine:
- kevadine mullaharimine ja külv teha esimesel võimalusel
- haritavuse parandamiseks teha kivikoristust
- õhematel rähkmuldadel vältida liigsügavat kündi Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega keskmise raskusega rähkmullad Ko- Leostunud mullad. Leostunud mullad on hea loodusliku drenaažiga parasniisked saviliiv- ja  liivsavimullad, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Kihisemine algab 30-60 (70) cm 
sügavusel: profiili ülemistest horisontidest on karbonaadid välja pestud. Mullaprofiil koosneb 
tavaliselt horisontidest ABw(Bwt)-C. A-horisont võib sisaldada vähesel määral rähka, kuid 
mullaharimisel see takistuseks ei ole. Iseloomulik on struktuurne, vett ja õhku läbilaskev 
šokolaadipruun, hallikaspruun, punakaspruun või kollakaspruun metamorfne uhtehorisont (Bw), 
mis on savistunud, hästi vett ja õhku läbi laskev ja annab seega mullale taimekasvatuse seisukohalt 
väga head omadused. Saviosakeste kuhjumine tuleneb kohapeal tekkinud savimineraalide 
ladestumisest mulda seoses karbonaatsete kivimite murenemise ja karbonaatide leostumisega. Selle 
horisondi pruunika värvuse tõttu on laialdaselt kasutusel ka nimetus pruunmullad. Bw- või 
Bwthorisont on tavaliselt järgnevast C-horisondist (lähtekivim) raskema lõimisega. BC-horisont on 
vähem savistunud. Lähtekivimiks on erineva värvuse ja rähasusega moreenid (valkjashall, 
kollakashall, kollakaspruun, punakaspruun), vähemal määral ka liustikujõesetted (liivad, kruusad). 
Mullareaktsioon on 6,5-7, suurenedes profiili alumistes horisontides. Leostunud muldade 
aktiivveemahutavus on sõltuvalt mulla lõimisest keskmine või üle keskmise (2000- 2500 tonni vett 
hektari kohta). Levik: Leostunud mullad hõlmavad ~4% kogu maafondist ja ~10% põllumaast. Levinud on  peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Kõige suurema osa põllumuldadest 
moodustavad leostunud mullad Rakke ja Järva-Jaani piirkonnas. Kaasnevad mullaliigid on peamiselt leetjad mullad ning kõrgematel kohtadel rähksed rendsiinad.  Madalamatel pinnavormidel esinevad gleistunud variandid ning leostunud või küllastunud 
gleimullad. Viljakus: Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja  on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne 
reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised
omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku 
tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt 
väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud 
mullad lupjamist. Huumusesisaldus metsamuldadel 4,5...5%, põllumaadel 2,7...3%. 
Lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm3, metsamuldadel väiksem.Mullareaktsioon neutraalne või nõrgalt 
happeline. Küllastusaste kõrge, üle 80...90%. Veerežiim stabiilne ja peamiselt parasniiske. 
Universaalse kasutussobivusega. Puistu boniteet I-II klass. Haritava maa boniteet alates 40 kuni 
üle 60 hp. Levikuala peamiselt Kesk-Eestis. Miinused: - peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine
- võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel


- vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral- põhjavesi kohati halvasti kaitstud  (Pandivere) Säästlik kasutamine: - rakendada õiget agrotehnikat
- koreserikastel muldadel vältida sügavat harimist
- tagada mulla pidev varustatus orgaanilise ainega. ( Eesti muldades põllumehele lk. 12-13) Kl- Leetjas muld. Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad. Nende profiilis  esineb nõrgalt väljakujunenud kollakashall või pruunikaskollane lessiveerunud horisont (El), mis on
tekkinud ibe- ja tolmuosakeste mehaanilisest ümberpaiknemisest mullaprofiilis laskuvate vetega 
allapoole. Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne 
sisseuhtehorisont (Bt), mis on ibe- ja saviosakestest rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga 
(vt leostunud mullad). Kihisemine algab 60(50)-100 cm sügavusel. Mullaprofiil koosneb järgmistest
horisontidest: A-El-Bwt(Bt)-BCC. Leetumistunnused puuduvad, Bwt- või Bt- horisont on tavaliselt 
järgnevast BC- või C-horisondist raskema lõimisega. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel on 
alumistes horisontides üksikuid roostetäppe ja -pesi ning valkjaid laigukesi. C-horisont on leetjatel 
muldadel vastavalt moreenile kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruuni värvusega. 
Toiteelementidesisaldusega neil muldadel üldiselt probleeme ei ole, kuid täheldada võib mitmete 
mikroelementide (boor, mangaan) sisalduse vähenemist lessiveerumise suurenedes. Lõimiselt on 
need mullad enamasti kerged liivsavid, lähtekivimiks erinevad moreenid. Levik: Leetjad mullad hõlmavad ~2% kogu maafondist ja ~6% põllumaast. Siinjuures on haritava  maana kasutusel 63% muldadest. Enamlevinud on need mullad Järvamaal, Lääne-Virumaal, 
Jõgevamaal ja Viljandimaal. Leetjate muldade poolest rikkamad piirkonnad on Aravete, Koeru, 
Pandivere, Järva-Jaani.  Kaasnevad mullaliigid maastikul on kõrgematel kohtadel leostunud mullad ning Lõuna-Eestis ka  näivleetunud mullad. Madalamatel pinnavormidel esinevad gleistunud variandid ning leetjad või 
küllastunud gleimullad. Viljakus: Leetjad mullad on väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Oder, nisu ja  kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne 
huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate 
muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Miinused: - kohatine toitainete puudus
- leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad
- kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritudSäästlik kasutamine:
- säilitada huumusesisaldust, kasutada heintaimedega külvikordi
- kui põhjavesi on karstunud ja koreda aluspõhja tõttu vähe kaitstud, siis piirata väetiste  jakemikaalide kasutamist (Pandivere ala). ( Eesti muldadest põllumehele.lk 14-15) G- Gleimuld. Gleimullad on alaliselt liigniisked mullad, mida iseloomustab looduslikel aladel  toorhuumuslik horisont (orgaaniline aine on halvasti lagunenud, pooleldi muundunud ja 
vähehumifitseerunud olekus mineraalsete osakeste vahel, olles mineraalosaga halvasti seotud, 
värvuselt tumehall kuni must), kuid esineda võib ka turvastunud kõdu või õhukest turbakihti. 
Künnimaade mineraalne horisont sisaldab parasniiskete muldadega võrreldes rohkem orgaanilist 
ainet – seega on tumedam. Mullaprofiil on allpool tugevasti gleistunud, moodustades teatud 
sügavusest alates gleihorisondi (G). See on hapnikuvaeses keskkonnas peamiselt raudoksiidi 
taandumise tõttu tekkinud sinakas-, rohekas- või valkjashall horisont, milles esineb rohkesti 
roostevärvi laike – gleistumistunnuseid, mis katavad horisondist vähemalt 1/3. Vastavalt 
lähtekivimile ja omadustele eristatakse paepealseid (Gh), rähkseid (Gk), leostunud (Go), 
küllastunud (G(0)) küllastumata (G(I)), leetjaid (GI), näivleetunud (LPG), leetunud (LkG) ja leede- 
(LG) gleimuldi. Gleimuldade omadused ja nende tüüpprofiilid sõltuvad peamiselt lähtekivimi 


materjalist, liigniiskuse astmest ja põhjavee koostisest. Gleimullad asuvad madalatel tasandikel ja 
nõgudes ning liigniiskus võib olla tingitud nii kõrgest põhjaveest kui ka pealevalguvast pinnaveest. 
Huumuskatte all asuvates horisontides on savirikkamad leostunud, leetjad ja näivleetunud 
gleimullad, üldiselt suurendab gleistumine ka lasuvustihedust. Levik. Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu  maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad. 
Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa 
ning saared). Rohkesti leidub neid ka Võrtsjärve ja Peipsi ümbruses, Põhja-Eesti rannikul ja Valga 
piirkonnas Kaasnevad mullaliigid on kõrgematel pinnavormidel sarnase geneetilise tekkega gleistunud ja  kuivad mullad, madalamatel aladel turvastunud ja soomullad. Viljakus: Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega,  kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning
orgaaniline aine muundub vaid suviti, kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb 
pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi 
kaerale ja põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud, 
leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks, kergema 
lõimisega eeskätt heintaimedele. Näivleetunud ja leetunud gleimullad sobivad paremini 
põldheinale, rukkile ja kaerale. Miinused: - liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus
- aeglaselt soojenevad ja kuivavad
- osal muldadel happeline reaktsioon- sageli raske lõimis või tihenenud profiil Säästlik kasutamine:
- vajadusel kuivendamine
- vajadusel lupjamine. ( Eesti muldadest põllumehele. Lk 20-21) M- Madalsoomuld. .Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude  põhjast  kinnikasvamisel. On põhjaveelise ja üleujutusvee toitumisega ja toitaineterikkad. Turvas on 
moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. Suurema osa 
mullaprofiilist moodustab hästi lagunenud turvas. 
a) M ́ väga õhuke madalsoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T3-AT-G. 
b) M ́ ́ õhuke madalsoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: (T2)-T3-G. 
c) M ́ ́ ́ sügav madalsoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T2-T3.  Kuivendamise järel võimalik  kasutada peamiselt rohumaadena. Harimisõrnad mullad.  Põllumassiiv on ebamäärase kujuga sellest tulenevalt on põllu harimistööd keerulised. Põllumassiiv  kuulub A- agroallrühma .Head põllutüübilised haritavad maad on K,Ko(g),Kog, Go, Klg. M'' 
kuulub aga C6 agroallrühma. Hästi kuivendatud turvastunud ja hästilagunenud turvasmullad Anda mitmekülgne hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu terviku kohta:
Klg- põldhein, segatis,punane ristik, nisu, kaer, oder, teravili keskm.
Kog- põldhein, segatis,punane ristik, nisu, kaer, oder, teravili keskm.
Go- segatis, rukis,nisu,kaer, põldhein, teravili keskm., lutsern,mesikas,hernes, söödajuurvili, kartul. 
M''- Põldhein. 
K- lutsern, oder, nisu, rukis, kaer,teravili keskm.,mesikas, söödajuurvili.
Ko(g)- põldhein, segatis, punane ristik, nisu, kaer, oder, teravili keskm.
Antud põllumassiivil sobib üldiselt kasvatada põllukultuuridest: põldheina,segatist,nisu,rukist,kaera,   sobib ka oder.  Leida põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet. 


Haritava maa keskmine boniteet on 43 punkti . Selle põllumassiivi keskmine boniteet tuli 55 punkti, mis muudab põllumassiivi üle keskmise viljakaks. Klg mulda boniteet tuli 51 punkti, Kog muldade 
boniteedid tulid 56,59 ja 59 punkti. Go mulla boniteet on 54 punkti ja K mulla boniteet on 61.  Kas ja milliseid agromelioratiivseid võtteid oleks sel põllul vajalik rakendada (kuivendus, niisutamine,  lupjamine, kivikoristus)?  Antud põllu kivisuse aste on I1.  Kivide läbimõõt 20-40 cm. Antud põllumassiivil peaks korjama kive,  et maaharimisel põllutehnikat mitte kahjustada. Lupjamist ja kuivendamist peaks tegema vastavalt 
vajadusele.   Anda põhjendatud soovitused antud põllumassiivi metsastamiseks.
Põllumassiivi metsastamisel soovitaksin kasutada lehtpuid,kuna just lehtpuud on antud ala muldadele  kõige sobilikumad. Samuti saaks istutada mändi ja kuuske. M-Sookask, sanglepp K-  Mänd,kuusk, arukask, saar 
Kog- haab,saar,arukask. Go- 
Kask Levik. 
 Rähkmullad hõlmavad 4,7% maafondist, 1,9% metsamaast ja 9% põllumaast. Levinud on peamiselt  Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal, vähemal määral Raplamaal ja Hiiumaal. Kõige 
suurema osa põllumuldadest moodustavad rähksed rendsiinad Kõrkvere, Kuivastu ja Heltermaa 
piirkonnas.  Leostunud mullad hõlmavad ~4% kogu maafondist ja ~10% põllumaast. Levinud on peamiselt  Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Kõige suurema osa põllumuldadest moodustavad leostunud 
mullad Rakke ja Järva-Jaani piirkonnas. Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu  maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad. 
Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa 
ning saared). Rohkesti leidub neid ka Võrtsjärve ja Peipsi ümbruses, Põhja-Eesti rannikul ja Valga 
piirkonnas