Soomullad on Eestis laialdase levikuga ning jagunevad nagu soodki madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks. Neid muldi iseloomustab üle 30cm paksune turbahorisont, mille all on gleihorisont. Erodeeritud mullad esinevad kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning on ärauhte mõjul lahunenud või täiesti kadunud huumushorisondiga. Levivad Lõuna-Eesti kõrgustikel. Pealeuhtemullad on kõrgendike jalameile kuhjunud paksu huumushorisondiga. Tehismullad on inimese poolt kujundatud uus muld aladel, kus see on maavarade kaevandmise, ehitustegevuse käigus või muul põhjusel hävitatud. Esinevad põlevkivi- (Ida-Virumaal) ja fosforiidikarjäärides (Maardus) ning suuremates ammendatud kruuusakarjäärides.
jms ) Paepealne muld. ( Põja ja LääneEestis, kivised, põuatundlikud, lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal ) Leetunud muld / leedemuld. ( Ilma rohttaimedeta männimetsade all > leedemullad, rohttaimede all mõnele rikkamale lähtekivimile > leetunud mullad ) Soomuld. ( Eestis laialdase levikuga, 30cm + turbahorisont, mille all on gleihorisont ) Gleimuld. ( Suurima levikuga Eestis, rohkem LääneEestis, gleihorisondist koosnev ) Tehismullad. ( Esineb rohkem IdaVirumaal, põlevkivi ja fosforiidikarjäärides, suuremates kruusakarjäärides, muld tekib ning areneb ise ) Rähkmullad. ( Põhja ja LääneEesti paealadel, paksema moreenihorisondi peal, kõrge toitainega muld ) · Milliseid niite nimetatakse primaarseteks / sekundaarseteks niitudeks ? Primaarsed niidud on olnud tekkest peale niidud. Sekundaarsed niidud on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele. · Niidutüübid.
Erosiooniala mullad: erodeeritud, pealeuhtemullad Üldreeglina alla 3 kraadiga kaldel veega ärakannet ei toimu. Erosiooni ulatus sõltub taimkattest. Hu vaesemad, kuid alustest rohkem küllastunud. Väliselt näha alumiste kihtide värvid. Üle 10 krasdise kaldega nõlvad jätta metsade alla. Ek1...4 kihisemine pinnalt. Eo1...4 kihisemine C-st. E(all)I1...4 happelised kihisemiseta mullad. Erosiooniastmed: 3-5 kr. nõrk; 5-10 keskmine; 10-15 tugev: üle 15 väga tugev. Tehismullad ja pinnased Tehismullad: on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Tx- eemaldatud mullad pealismuld osaliselt hävitatud või eemaldatud on valdav osa org. aine akumulats.hor. materjalist. Ty segatud mullad- pealismuld 50% org. aine akumul.materjalist segatud alusmullaga. Tz maetud muld muld maetud 30-80cm paksuse puistangu alla. Tu puistangumullad- rekultiveerimise käigus kujundatud(enamasti metsade all).
moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 9 madalsoomullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 11 lammimullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad), 13 põlevkivikarjäärid puistangualade tehismullad ja pinnased 5 4. Minu kodukoha mullastiku kaart Kaardi selgitus:1. Klg Gleistunud leetias muld 2.LKI nõrgalt leetunud muld 3. LP kahkijas leetunud muld 4.Ko leostunud muld 5. M` - väga õhuke madalsoomuld 6.l liiv 7.sl saviliiv 8.ls - liivsavi
moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 9 madalsoomullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 11 lammimullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad), 13 põlevkivikarjäärid puistangualade tehismullad ja pinnased 5 4. Minu kodukoha mullastiku kaart Kaardi selgitus:1. Klg – Gleistunud leetias muld 2.LKI – nõrgalt leetunud muld 3. LP – kahkijas leetunud muld 4.Ko – leostunud muld 5. M` - väga õhuke madalsoomuld 6.l – liiv 7.sl – saviliiv 8.ls - liivsavi
Enamasti rannarohumaad, rannakarjamaad. Inimtegevuse lakkamisel hakkab pilliroostuma, kivisemate-klibusemate muldade puhul ei loeta päris rannikumuldadeks, vaid klibumuldadeks. Rannakarjamaal karjatatakse lihaveiseid (taimeliigid meeldivad soti mägiveisele meeldib pilliroog), rannaalad on olulised ka kõre, rohekärnkonna pesitsusalana (loigud, tiigid, mis suve lõpuks ära kuivavad). Üldjuhul jagunevad ka veereziimi järgi. Veealused mullad Võrtsjärve ääres. EROSIOONIALA MULLAD JA TEHISMULLAD Erosioon mulla ärauhtumine voolavate vetega või tuule ärauhtumine tuulega (deflatsioon). Eluuvium ja deluuvium. Tasastel liivikutel tuuleerosioon. Üldsreeglina alla 3 kraadise kaldel veega ärakannet ei toimu, erand tolmurohke muld. Mustmullad kujunevad endast suuremas osas tolmuosakesi ning alluvad väga kiiresti erosiooniline (mustmullad ühed parimad põllumullad). Erosiooniastmed: 3-5 kraadi nõrk erosioon: lisandub mullasifrile väike e ülesse (näiteks: K e);
Dg Gleistunud deluviaalmuld sj DG Deluviaal-gleimuld sj-ld Rusukaldemullad B Rusukaldemuld ll Bg Gleistunud rusukaldemuld kl BG Rusukalde gleimuld lul Tehismullad Tx Eemaldatud muld Txg Gleistunud eemaldatud muld TxG Eemaldatud gleimuld TxM Eemaldatud madalsoomuld TxR Eemaldatud rabamuld Ty Segatud muld Tyg Gleistunud segatud muld TyG Segatud gleimuld TyM Segatud madalsoomuld Tz Maetud muld Tzg Gleistunud maetud muld TzG Maetud gleimuld TzM Maetud madalsoomuld Tu Puistangumuld Tug Gleistunud puistangumuld TuG Puistangu gleimuld TuM Puistangu madalsoomuld
liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 9 madalsoomullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 11 lammimullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad), 13 põlevkivikarjääride puistangualade tehismullad ja pinnased. Viie esimese muldade rühma koosseisu kuuluvad ka vastavad gleistunud mullad. Tingmärgid värvifoonil tähistavad teise mulla (teiste muldade) esinemist valdava mulla kontuuris. Joonis 4 8 Põllumuldade viljakus. Põllumuldade keskmine boniteet (100-punktilises süsteemis): 1
moreen kambriumi liivakivil ja savil eritüübilised pinnakattesetted: liustikujärvesetted moreenil, merepõhjasetted liustikujärvesetetel, deluviaalsetted moreenil, tuulesetted rannasetetel, orgaanilised setter merepõhjasetetel, liustikujõesetetel ja massiivsel karbonaatkivimil. Inimtekkelised lähtekivimid praht, tuhk, prügimäed kuhjatud ja segatud looduslikud setted ja jääkpinnased, millele on kujunenud mitmesugused tehismullad. 3) GEOLOOGILINE AJAJAOTUS PERIOODID, MILLEST ON EESTIS SETTED. a)Kõige vanem on kambrium, kus leidub enamasti liiva- ja savikivimeid. b)Ordoviitsium, kus leidub liivakivi, aleuroliide ning savi. Ülejäänud koosneb karbonaatkivimitest. c)Silur, kus leidub erinevaid lubjakivi liike d)Devon, kus leidub punast liivakivi, savisid, dolomiit, paiguti lubjakivi
kambriumi liivakivil ja savil eritüübilised pinnakattesetted: liustikujärvesetted moreenil, merepõhjasetted liustikujärvesetetel, de- luviaalsetted moreenil, tuulesetted rannasetetel, orgaanilised setter merepõhjasetetel, liustikujõesetetel ja massiivsel karbonaatkivimil. Inimtekkelised lähtekivimid praht, tuhk, prügimäed kuhjatud ja segatud looduslikud setted ja jääkpinnased, millele on kujunenud mitmesugused tehismullad. 3) GEOLOOGILINE AJAJAOTUS – PERIOODID, MILLEST ON EESTIS SETTED. a) Kõige vanem on kambrium, kus leidub enamasti liiva- ja savikivimeid b) Ordoviitsium, kus leidub liivakivi, aleuroliide ning savi. Ülejäänud koosneb karbonaatkivimitest. c) Silur, kus leidub erinevaid lubjakivi liike d) Devon, kus leidub punast liivakivi, savisid, dolomiit, paiguti lubjakivi
Füüsik/keemilised omadused: huumusvaesed, keemine pinnalt, ph, neutraalne, põuakaartlikud, Bioloogiline aktiivsus: väheneb erosiooniastme suurenedes. suvel väga madal aktiivsus. Kasvukohatüübid: sinilillkuusik- männik-kaasik, jänesekapsa kuusik-männik. Sobivus põllu-metsamaana: tugevasti erodeeritud mullad tuleks metsastada. Nõrgalt erodeeritud sobivad põllumaaks. Produktiivsus: Haritavus: raskesti haritavad - Tehismullad ja pinnased Tunnused: pealismuld kahjustatud või hävinenud Tekib: inimtegevuse tagajärjel Eemaldatud tehismuld Tx-on eemaldatud valdav osa org aine akumulatsioonihorisondist Segatud tehismuld Ty- org aine akumul.hor 50% ulatuses segatud alusmullaga Maetud tehismuld Tz- rikkumata profiiliga looduslik muld maetud kuni 80 cm puistangu alla Puistangumullad Pu- kujundatud rekultuveerimise käigus looduslikule puistangumaterjalile
Üleujutused toovad kaasa jõesetteid, mis lammidel ladestudes moodustavad mitmekihilisi lammimuldi.Eestis suhteliselt vähe. Paljudes kohtades endised lammimullad on asendunud gleimuldadega. *Erodeeritud mullad- Lõuna-Eesti kõrgustikel. Ärauhte mõjul õhenenud või täiesti kadunud huumurhorisondiga erodeeritud mullad. *Pealeuhtemullad- paksu huumushorisondiga, kõrgendike jalameile tekkinud. Mets ja taimkate takistab mullaerosiooni väga järskudel nõlvadel. *Tehismullad- esinevad põlevkivi- ja fosforiidikarjäärides. Metsa alla istutatud mullad arenevad ja tekivad ise. Mõnes karjääris on enne põlevkivi kaevandamist eemaldatud huumushorisont tagasi paigutatud. TAIMKATE *Üks olulisemaid maastiku ilmestajaid. *Sõltub kasvuala muldadest ja samal ajal kujundab taimkate ka ise muldade omadusi. Miks on Eesti taimestik liigirikas? Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt parasvöötme metsavööndisse. *Eestis u 1200 taimeliiki.
Üleujutused toovad kaasa jõesetteid, mis lammidel ladestudes moodustavad mitmekihilisi lammimuldi.Eestis suhteliselt vähe. Paljudes kohtades endised lammimullad on asendunud gleimuldadega. *Erodeeritud mullad- Lõuna-Eesti kõrgustikel. Ärauhte mõjul õhenenud või täiesti kadunud huumurhorisondiga erodeeritud mullad. *Pealeuhtemullad- paksu huumushorisondiga, kõrgendike jalameile tekkinud. Mets ja taimkate takistab mullaerosiooni väga järskudel nõlvadel. *Tehismullad- esinevad põlevkivi- ja fosforiidikarjäärides. Metsa alla istutatud mullad arenevad ja tekivad ise. Mõnes karjääris on enne põlevkivi kaevandamist eemaldatud huumushorisont tagasi paigutatud. TAIMKATE *Üks olulisemaid maastiku ilmestajaid. *Sõltub kasvuala muldadest ja samal ajal kujundab taimkate ka ise muldade omadusi. Miks on Eesti taimestik liigirikas? Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt parasvöötme metsavööndisse. *Eestis u 1200 taimeliiki.
Enamasti metsade all, kuid uuritud ka põllukultuuride B rusukaldemuld kasvatamist (E. Leedu). Bg gleistunud rusukaldemuld BG rusukalde gleimuld Jaotatakse vastavalt veereziimile ja loodusliku materjali iseloomule: Puistangumuld Tu Tehismullad T Gleistunud puistangumuld Tug Eestis vähe uuritud Puistangu gleimuld TuG Puistangu madalsoomuld TuM Eemaldatud mullad - Tx Pealismuld inimtegevuse tagajärjel osaliselt hävitatud või eemaldatud on valdav osa Pinnased P
· Nõrgalt või keskmiselt lagunenud · Taimkattes vähenõudlikud liigid Lammimullad · Mullas, mis ujutatakse perioodiliselt üle jõgede või järvede tulvavetega · Tõelisi lammumuldi Eestis vähe Mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus · Õhenenud või täiesti kadunud huumushorisont · Erosioon esineb eelkõige põldudel · Väheviljakad ja harimisõrnad Põlevkivikarjääride puistangalade tehismullad ja pinnased · Suur mitmekesisus · Mullatekkeprotsess intensiivne Madalsoo-siirdesoo-kõrgsoo. Põllumajanduslikult sobiks kuivendada madalsoo. Metsa jaoks siirdesood kuivendada. Raba juures on küsitav, kas tasub kuivendada. Eesti geograafias domineerib Kõrg- ja Madal-Eesti kontseptsioon Kõrg-Eestis algas mullateke varem ja levivas parasniisked mullad, sest asuvad kõrgemal ja põhjavesi sügaval.
kaitsta. Seda asjaolu tuleb silmas pidada mis tahes glei- ja leet-gleimuldade parandamisel ja kasutamisel Lääne-Eestis ja saartel. Erodeeritud ja deluviaalmuldi on eelkõige Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul, vähesel määral ka mujal. Deluviaalmuldadesse võivad kuhjuda uhutavad taimekaitsevahendid, väetiste ülejäägid jms. Erosiooni tõkestamiseks on vaja rakendada mullakaitselist agrotehnikat. Tehismullad on uusmoodustised, mis on tekkinud kaevandamisest, ehitusest vms tegevusest. Eestis on karbonaatsetel puistangutel paiknevaid tehisrendsiinasid. 136. Siseveed ja põhjavesi. Suurjärved. Väikejärved Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta lõikes. Eestis on üle 1200
annaabi.ee 
