Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegurid Loodusvarade majandamise ökonoomika Koostaja: Kati Zoobel Sissejuhatus Põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad) 1.nov 1991 hakkas kehtima maareformi seadus- selle eesmärk oli anda maa eraomandisse ja soov luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Tänaseks on Maa-ameti andmetel reformimata alla 10% maismaast. Põllumajanduse kokkutõmbumine 90ndatel avaldas mõju ka põllumaa kasutusele 90ndate algus hakkas põllumajandusmaa kasutus vähenema, aastal 1990
eraomandisse, pidades silmas nii edniste omanike õigusi kui ka maakasutajate huve. Lisaks oli soov sellega luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Tänaseks on möödunud maareformist üle 20 aasta ning peaaegu kõik erastamisele ja tagastamisele kuulunud maad on leidnud omaniku, reformimata on ca 9% maismaast (Maa-amet). Põllumajanduse kokku tõmbumine 90ndate alguses avaldas mõju ka põllumajandusmaa kasutusele. Kui 1990. aastal oli Eesti põllumaa pindala 1115,9 tuhat hektarit, siis 1995. aastaks vähenes see veelgi ning langes 873,8 tuhande hektari piirile. 2001. aastaks oli põllumaa kasutus vähenenud 677,8 tuhande hektarini ning langes veel kuni aastani 2004, mil pindala oli 519,3 tuhat hektarit (see on 53,5% võrra väiksem kui 1990. aastal). Aga alates 2005 aastast hakkas põllumaa pindala taas tõusma (Rando Värnik et. al 2011). Põllumajandusmaade vähesus ja põllumajandusettevõtete soov oma tegevust laiendada
.......................................2 2. Sissejuhatus................................................................................................................3 3. Metoodika...................................................................................................................4 3.1 Sisetööd 3.2 Välitööd 4.Uurimisalade iseloomustus........................................................................................5 4.1 Rohumaa kaeve 4.2 Metsamaa kaeve 4.3 Põllumaa kaeve 5. Muldkatte koosseis....................................................................................................8 6. Muldade morfoloogia..............................................................................................10 6.1 Rohumaa sügavkaeve 6.2 Metsa sügavkaeve 6.3 Põllumaa sügavkaeve 7. Muldade agronoomilised andmed..........................................................................13 7.1 Rohumaa kaevete agronoomilised andmed 7
Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid: 1)looduslikud tegurid: geograafiline asend,kliima, mullastik, reljeef 2)majanduslikud tegurid: riigi majanduspoliitika, maa omand, tööjõud, põllumajandutoodete nõudlus 3)tehnika ja tehnoloogia tase: maa väetamine, maa parandus, mehaniseerimine, elektrifitseerimine, kemiseerimine, transpordi areng Põllumajanduslik maa hõlmab: põllumajanduslik maa( 31%) : 1) põllumaa 10% 2) rohumaa 21% Mida arenenum maa, seda väiksem % tegeleb põllumajandusega. Arengumaades tegeleb suur % põllumajandusega, tööd tehakse käsitsi ja masinatega vähe. Efektiivsed temperatuurid kui ööpäeva keskmised temperatuuri ületavad üle +5 Aktiivne taimekasv - kui ööpäeva keskmine temperatuur ületab või on +1 Suurimad põllumassiivid paiknevad parasvöötmete metsa, stepi aladel ( must muld)
Metsade hävimine Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks, kuid tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Et metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Metsade hävimise põhjused Suurenenud metsade raiumine kütuse, puidu, uue põllumaa saamiseks Metsatulekahjud (enamjaolt inimtekkelised) Happesademed Tormid Brasiilias raiutakse igal aastal massiliselt metsa müügiks ja põllumaa saamiseks Metsatulekahju Ida-Virumaal, Illuka vallas 03.06.2008. Metsatulekahju Vihterpalus sel suvel, kus põles üle 400 ha metsa, mille kustutamine läks riigile maksma üle 2 miljoni krooni. Metsade hävimise tagajärjed Metsade pindala vähenemise tõttu kõrbestumine Kliimamuutused Pinnase erosioon ning paljude taime- ja
Hu % 4 4 4 4 4 4 4 4 pH 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2 4,0 4,3 4,3 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 56 57 57 57 56 56 56 56 Keskmine Ph suhteliselt madal: vahemikus 4,0-4,3. Lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus vahemikus 27-29 cm. Sügavamal Ph tõuseb ja on juba neutraalse lähedane. 2.2.3 Põllumaa huumusering Tabel 3. Põllumaa huumuseringi iseloomustus Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 25 25 25 26 26 26 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 6,8 6,8 6,8 6,9 6,9 6,9 6,9 6,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1
Taani põllumajandus Maa jagunemine Põllumaa Rohumaa Metsad Taani on tasane riik. See asub parasvöötme lethmetsas. Taanis on viljakad metsapruunmullad, leet- ja pruunmullad. Need loodustingimused on soodsad põllumajandus arenguks. Põllumaa hõlmab 63% riigi territooriumist, rohumaad hõlmavad 4,4% ning metsad 12,9% riigi aladest. Taani on jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid Künkaid, kaljusid ja
Peale teksti kirjutamis muutsin teksti suurust, vajutasin kaks korda tesktsi peale, see kõik lisasin kosmeetilisele kihile, selleks tegin enne kirjutama hakkamist kostmeetilise kihi aktiivseks. Lõpetuseks salvestasin kaardi pildi. Selleks võtsin enne salvestamist ära ruudustiku kasutades Layout / Grind Lines. Salvestasin kujundatud kaardist pildi Layout / Save (Window As). Save As Type valisin JPGE. Salvestasin pildi oma kausta nimega Põllumaa.jpg all, lahutusvõimeks (Resolution) valisin 15o dpi. Probleemid mis tekkisid. Kõige suuremaks probleemiks oli see, et kui ma olin ühe korra juba ülesande ära teinud ja faili ära salvestanud siis uuesti avamisel oli kõik peale maakonnna kaardi kadunud, sama juhtus ka siis kui soovisin järgmisel korral. Peale selle probleemi tekkis veel selline probleem, et ei saanud valida klassida äära joont, mis algselt kui ülesannet tegin töötas. Selle
keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikalmed 4) lohukivid Muutused, mis toimusid pronksiajal Eestis: Hakkab valitsema üksiktaluline asusutus, tekib põllumaa ja eraomandus, varandusliku ebaühtsuse teke, tihenes läbikäimine naaberrahvaga. Uuendused, mis tõi kaasa pronksiaeg elatusalades: Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Miks on raud parem kui pronks: tugevam, teravam, vastupidavam Puudused vase ja pronksiga võrreldes: kallis ja raskem sulatada Rauaajal toimusid Eesti ühiskonna arengus: varandusliku ebavõrdsuse suurenemine, haritava maa maksustamine, eliidi kujunemine, võimuvõitlus
Taani Kairi Tamm Markus Päll 10B Maakasutus Müük Mets 14% Põllumaa 68% Rohumaa 18% Pinnamood Valdavalt tasane või laugjas Kõrgeim punkt on vaid 173 meetrit üle merepinna Paljandub ka kriidikaljusid Leidub ka fjordrannikuid Lääneosa on liivane ja moreenne Kesk ja idaosa on künklikum Kliima Heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima Aasta keskmine sademete hulk on idas 600 m, läänes 800 m. Vihmapäevi on aastas keskmiselt 121. Kõige rohkem sademeid septembris, oktoobris, novembris Temperatuur ei küündi üle 26
silmad vees? Põhjuseid nukrutsemiseks oli Vargamäe naistel väga palju. Sellel ajal kus raamatus tegevus toimus, suhtuti naistesse hoopis teistmoodi, kui naistesse suhtutakse tänapäeval. Tihti oli olukordi, kus Vargamäe naistel polnud midagi muud enda lohutuseks teha kui nutta. Äärmiselt traagilised olid ka laste surmad, mis põhjustasid palju südamevalu. Krõõt oli vaiksem naine, kes oli pigem endassetõmbunud. Kuid eks ka temal olid silmad vees, olgu siis Eespere ujutanud põllumaa tõttu või meeletu koormuse peale, mis ta kannatama pidi. Krõõt oli tugev isiksus, kes käis põllu peal abis enda perel ja saunarahval, kuigi ise kandis samal ajal last enda kõhus. Surres palus ta sauna Maril enda laste eest hoolitseda, sest ta teadis, et Mari on üks tugevamaid noorikuid kodukandis. Mari oli alguses õnnelik ja rõõmsameelne Vargamäe talutüdruk, kes eriti suurt muret ei tundnud. Kui ta sai päriselt Eespere perenaiseks, muutus see olukord drastiliselt
Lõuna-Aafrika Vabariik Autorid: Sandra Kuusk, Mari-Liis Kiis Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Looduslikud eeldused Suur osa territooriumi asub poolkõrbe või kõrbe loodusvööndil Territoorium on mägine ja mõnes kohas kõrb Mullaks põhiliselt pruunmuld Poolkõrbe muld on ebaviljakas Riigi pindalast 13% kõlbulik põllumaa 22% riigi pindalast korralik põllumaa Pinnamood Vabariigi loode osasse ning põhja osasse jäävad kõrbed ei ole sobilikud põlluharimiseks Draakonimäed (kagunõlv on järsk, loodenõlv on tasane) on sobilikud karjakasvatamiseks. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Asub lähistroopilises kliimavöötmes Kuiv, päikeseline
põllumajanduses. Seal töötab 1,43% inimesi põllumajanduses. Iraan on arengumaa ja seal töötab põllumajanduses rohkem inimesi Eksport Iraanis Peamiselt eksporditakse Iraanis arbuuse, kartulit ja pistaatsia pähkleid kuna kliimatingimused selle kasvatamiseks on sobivad. Eksport Saksamaal Saksamaal eksporditakse peamiselt nisu, otra ning lehmapiima kuna nende kasvatamiseks on Saksamaal sobivad tingimused Põlumajanduslikul otstarbel kasutatav maa Saksamaal hõlmab põllumaa 35% riigi territooriumist. Saksamaa põhjaosas esineb tasase pinnamoe tõttu rohkem põlde kui lõunaosas Põlumajanduslikul otstarbel kasutatav maa Iraanis moodustub kasutatav põllumaa 10% riigi territooriumist, kuna iraani taimestik on liigivaene ja kuiv. Iraan Saksamaa psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Kolmas tase Teine tase
koduplaneedi võimekust ennast taastada saastamisest. Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit. Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Ökoloogilise jalajälje maapinda saab jagada kuueks tüübiks: bioproduktiivne meri ja siseveed, haritav põllumaa, hoonestatud maa, karjatatav maa, metsamaa ja süsinikdioksiidi siduv maa. Kõige suuremat väärtust omavad põllumaa ning ehitiste all olev maa, väikseimat bioproduktiivne veepind. Haritav põllumaa - haritava põllumaa alla kuulub maa-ala, millel kasvatatakse põllukultuure; põllumaalt saadud saadusi kasutatakse inimeste, loomade ja kalade toidu valmistamiseks, lisaks loetakse siia alla tekstiili tooraine ning kummi ja õli
Neilt saadi liha ning piima. Põllulappidel, mille piirid polnud päris täpselt paigas, kasvatati vilja: kaera, otra ning nisu. Tulus oli kasvatada oma taimi viljakatel aladel, mis paiknesid rannikualadel, kus oli õhuke mullakiht, mida oli kergem harida. Tol ajal puudusid masinad, millega hooldati põlde ning seega kasutati selleks loomi, näiteks hobuseid. Juba nooremal pronksiajal (umbes 1100-500 eKr) hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja põllumaa eraomandus. See omakorda tekitas majandusliku ebavõrdsuse ja mõni jõukam talu võis piirkonna üle võimu haarata. Eelrooma rauaajal (umbes 500 eKr-50 pKr) jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes majanduslik ebavõrdsus. Tähtsamat rolli hakkasid omandama jõukamad talud, millel oli võim oma ümbruskonna üle. Võeti kasutsuele kindla pindalaga põllud, sest ülikud maksustasid haritava maa. Põllumajandus hakkas levima ka sisemaale, kus olid tüsedamad mullad, mis olid
II poolel Lüpsimasinat hakati kasutama Euroopas peale II MS Põllumajanduses töötavate inimeste arv vähenes USAs 11 milj.(1910a) 3 miljonile (1970a) Tänapäeval suudavad 2 inimest hooldada 500ha nisupõldu, 10 inimest 2000 pealist veisekarja VÄETISED parandavad taimede toitumistingimusi, suurendavad taimekasvutoodangut, kvaliteeti 1) ORGAANILISED- 2) MINERAAL- 3)MELIORANDID 4) BAKTER- Mineraalväetiste kasutamine 1ha põllumaa kohta XX saj. lõpul GPS -põllumajanduses Võimaldab teada saada saagikust põllu erinevates osades Võimaldab teha järeldusi väetamise kahjurite tõrje jm osas PÕLLUMAJANDUS INTENSIIVNE EKSTENSIIVNE Saagikus kõrge Saagikus madal Kapitali osakaal suur Kapitali osakaal väike Väetisi kasutatakse palju Väetisi kasutatakse vähe Maa-ala väike Maa-ala suur
EESTI MAAÜLIKOOL (Instituut) (Osakond) Välipraktika päevik (aine nimi) Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sügavkaeve nr 1 Asukoht: Maakasutus: Söötis põllumaa, on seisnud kasutamata 4-5 aastat. Taimkate: Kõrrelised. Reljeef: Lainja maastiku madalas osas. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub.
Vahemerre voolav Rhône, Seine põhjas ja lääne suunas voolavad Garonne ja Loire. Samuti on Prantsusmaa arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus ja samuti on Prantsusmaa ka Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja peale Saksamaad. 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Hea kliima, pinnamood (täpsemalt allpool) 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, rohumaa, metsamaa; sektordiagramm Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad. Kõige rohkem on põllumaad. Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus: Põllumaa 18% Metsamaa 53% Mäestikud ja 29% kõrbed Põllumaa jaotub omakorda: Haritav maa Rohumaa
leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti vilja kasvatamiseks Iseloomustavad ka teised matmiskombed, kus kalmistud rajati asulatest väljapoole kõrgematele küngastele. Võis olla muutus usundis : hakati surnuid kartma. Pronksiaeg Vanem 1800-1100 eKr Noorem 1100-500 eKr, Eesti oli jaotunud 2ks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Peamised elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus(nisu, oder). Rajati mõned kindlustatud asulad. Kivikirstkalmed. Kujunes välja põllumaa eraomandus. Laialdaselt valmistati veel kivist tööriistu, kuna pronks oli kallis.Võisid tekkida asulate pealikud, kes suutsid kehtestada võimu juba ulatuslikuma territooriumi üle. Rauaaeg Vanem 500 eKr 50 pKr Jätkati paljusid pronksiaja kombeid. Järk-järgult hakkasid tekkima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, rauasulatuskohad, ajutiselt kasutatavad linnused. Põllud olid palu korrapärasemad. Majandus hakkas kiiremini kasvama seoses kohaliku rauatootmisega
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Maa- põllumaa 11%, looduslikud rohumaad 23%. Põllumajandus kasutab 1/3 maismaast. Põllumaa- istandused, põllud, kultuurkarjamaad. Looduslikud rohumaad- kultuurkarjamaad, niidud, luhad, rohtlad, poolkõrbed, kõrbed, savannid, tundrad, kõrgmäestikniidud. Kliima- õhutemperatuur taimekasvu perioodil, vegetatsiooniperiood, aktiivsete temperatuuride summa, aasta sademete hulk, sademete jaotus aastas. Pinnamood- tasandikud on maaharimiseks soodsamad, sest ühtlasemad ja paremad mullad ja hea masinaid kasutada
Tartu Descartes'i Lütseum Leedu põllumajanduse iseloomustus Miniuurimistöö Annemai Harak juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2013 1. Looduslikud eeldused Leedu kogu pindala on umbes 65300 km², põllumaa alla kuulub 21850 km², rohumaa alla 589 mk² ning metsa alla 21678 mk² maad. Leedu kogu pindalast on üleüldse põllumajanduslikult kasutatav 28059 km². PÕLLUMAA ROHUMAA METS Leedu pinnamood on üpriski sarnane teiste Baltimaade omale. Enamik Leedu maast on tasane ning põllumajanduse arendamiseks on tasane pind ideaalne. Lääne-Leedus
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Välipraktika päevik Koostas: Juhendas: Alar Astover Tartu 2010 Sügavkaeve nr. 1 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Eerika õppehoonetest mööda minna, majade taga põllul Maakasutus: Söötis põllumaa Taimkate: Kõrrelised Reljeef: Lainjas tasandik ( kaevasime madalamas osas) Lõimised sõrmeprooviga: ls128/sl40/v1ls2 pH: 5,6 Keemine: Puudub Horisondid: A-Baf-C A (0-28 cm); Baf (28-65 cm); C (65- cm) Huumus: 2% Juurestatus: tugev (1-30 cm), nõrk (30-50 cm) Struktuursus: Keskmine Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Lähtekivim: Punakas-pruun moreen (karbonaadivaba) Lupjamisvajadus: Regulaarselt Kasutussobivus: Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mullad üle keskmise viljakad
Põllutööd Vanimaks teraviljaks oli oder. Kasvatati ka nisu, kaera, hernest, uba, naerist ja lina, hiljem lisandusid kapsas ja kaalikas. Tänase tähtsaima leivavilja, talirukki kasvatamine algas 11. saj. teisel poolel. Talirukki levimine tähendas muutust kogu maakasutuses. Kujunesid eeldused kolmeväljasüsteemi tekkeks, mille puhul vaheldusid talivili (rukis), suvivili ja kesa. Vimalik, et selline põllumaa kasutamine oli tuntud juba 13. sajandil. Alates 16. saj. esimesest poolest oli kolmeväljasüsteem üldlevinud ja tavaline nii talu kui mõisapõldudel. Sõnnikuvedu Kolmeväljasüsteemi puhul peaks põllumaa saama sõnnikut igal kolmandal aastal, 17. saj. andmete järgi sõnnikunappuse tõttu tegelikult 69 aasta tagant. Talupõldudele jätkus sõnnikut mõnevõrra rohkem, sest taludes peeti tööloomi enam kui mõisates
Geograafia - Põllumajandus Ukraina Põllumajanduslikult kasutatava maa suurusest hõivab põllumaa üle poole Ukraine pindalast, s.o. 71.26`% . Metsamaa alla jääb 16.79% pinnast ning ülejäänud 11.95% on rohumaa. Sellist riigi pindala jaotust näeme järgneval sektordiagrammil. Ukraina pindala jaotus % 13% 17% 56% 14% Põllumaa Rohumaa Metsamaa Muu Ukraina suure pindala tõttu võib pinnamood olla mitmekülgne. Ligikaudu 70% riigi
LOODUSLIKUD EELDUSED Minu riigiks on Etioopia. Etioopia asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Teiseks riigiks valisin Eesti, mis asub parasvöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, millele on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Kõige tähtsamad ilma kujundajad on troopilised mussoonid. Kuidas kliima mõjutab kummagi riigi põllumajandust? Eesti kliima mõjub põllumajandusele üpriski halvasti, sest tihti on suved külmad ja sademete rohked ja see tähendab seda, et vili ei saa valmis ja talvel ei kasva üldse midagi, sest siis on liiga külm. Etioopias suvel on palav ja niiske, mis on osade viljade jaoks parim kliima. Eesti vegetatsiooniperiood on keskmiselt 4-5 kuud, mis võimaldab anda keskmisel 1 saagi, vahel harva 2. Etioopia vegetatsiooniperiood võib olla aastaringselt, kui vihmaperiood o...
kõlvikuid. II variandi puhul on raskuskeskme leidmisel arvestatud ainult tootmises osalevaid kõlvikuid (mets, looduslik rohumaa ning põllumaa). Tootmises mitteosalevad kõlvikud jäetakse välja, sest need ei peaks mõjutama tootmiskeskuse asukohta. III variandi puhul on arvutustesse kaasatud ka veokoormuskoefitsent, sest erinevatelt kõlvikutelt tuleb vedada erineval hulgal ja tihedusega veoseid. Koefitsendiks arvestatakse põllumaa puhul 1, metsamaa puhul 0,25 ja looduslik rohumaa 0,5. Koefitsent näitab, et võrreldes põlluga tekib rohumaal poole võrra vähem ja metsas võrra vähem veoseid. Kuhu Teie soovitate rajada talu tootmiskeskuse ja miks? Talu tootmiskeskuse soovitaks rajada punkti II, mis asetseb põllumajanduskõlvikute suhtes kõige kesksemal kohal. Selle punkti läheduses ei ole küll ühtegi teed, kuid arvestades võimalikku tulu on tee rajamine õigustatud kulutus ning tõstab maa väärtust.
piiramiseks ei ole riiklikult suudetud või tahetud midagi olulist ette võtta. Rahvusvaheline huvi ja surve on metsade säästmise koha pealt suurem kui siseriiklik huvi. Käesolevas referaadis räägingi Indoneesia metsadest üldisemalt, seejärel puidutoodete impordist, ekspordist ja illegaalsetest raietest. 1 Ülevaade indoneesia metsadest Indoneesia on saarestik Kagu-Aasias, mille pindala on 1 910 930 km2, sellest 1 811 570 km2 on maismaa. Maismaa on FAO andmetel jagatud kolmeks, põllumaa, metsamaa ja muu maa, nagu võib näha tabelist 1.1. Joonis 1.1 näitab nende alade protsentuaalset jagunemist. Tabel 1.1. Indoneesia maismaa ala jagunemine maa sihtotstarbe järgi 2012 seisuga Liik Pindala km2 Põllumaa 565 000 Metsaalad 930 620 Muu maa 315 950 Maismaa (kokku) 1 811 570 315950; 17% 565000; 31%
Hiina Pinnamood Pinnamood on erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Maakasutus 10% põllumaa 33% rohumaa metsamaa muu 43% 14% Hiina loodusvarad ja põllumajandustoodang Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni,
…kasutama hakati XIX saj. II poolel Lüpsimasinat hakati kasutama Euroopas peale II MS Põllumajanduses töötavate inimeste arv vähenes USAs 11 milj.(1910a) 3 miljonile (1970a) Tänapäeval suudavad 2 inimest hooldada 500ha nisupõldu, 10 inimest 2000 pealist veisekarja VÄETISED – parandavad taimede toitumistingimusi, suurendavad taimekasvutoodangut, kvaliteeti 1) ORGAANILISED- 2) MINERAAL- 3)MELIORANDID 4) BAKTER- Mineraalväetiste kasutamine 1ha põllumaa kohta XX saj. lõpul GPS -põllumajanduses Võimaldab teada saada saagikust põllu erinevates osades Võimaldab teha järeldusi väetamise kahjurite tõrje jm osas PÕLLUMAJANDUS INTENSIIVNE EKSTENSIIVNE Saagikus kõrge Saagikus madal Kapitali osakaal suur Kapitali osakaal väike Väetisi kasutatakse palju Väetisi kasutatakse vähe Maa-ala väike Maa-ala suur
suremus Rahvaarvu muutumine ül.4 Rahvaarvu kasv absoluune muutus Rahvaarvu kasvutempo e rahvaarvu muutumise protsent aastas Koguiive rahvaarvu muutus teatud perioodi jooksul http://www.census.gov/population/international/data/idb/region.php Miks on rahvaarvu kasv muutunud globaalprobleemiks? Veepuudus varude ammendumine vee reostumine Põllumaa puudus 31% maismaast on põllumaa kasutusest väljalangemine (kõrbestumine, asulate kasv, tee-ehitus) Loodusvarade ammendumine Jäätmete ladustamine / ümbertöötlemine Victor Cauduro Rojas Rahvaarvu muutumine sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta (promill) suremus - surmade arv 1000 elaniku kohta
See näitab riigi mitmekesist kliimat ja maastikku. Lõuna-Aafrika Vabariik on pindalalt (1,2 miljonit ruutkilomeetrit) võrreldav 1/8-ga USAst ning hõlmab seitset kliimavöödet. Kahte kolmandikku riigi territooriumist hõlmab ulatuslik kiltmaa keskmise kõrgusega 1220-1830 meetrit. Lõuna-Aafrika Vabariigi pindalast on kõigest 13% kõlbulik põllumajanduslikuks kasutamiseks ning ainult 22% sellest on korralik põllumaa. Tähtsaim faktor põllumaa puhul on ligipääs veele. Vihma sajab üle terve riigi ebaühtlaselt, kusjuures paiguti lokkab põud. Peaaegu 50% LAV-is tarbitavast veest kasutatakse põllumajanduses, nimelt 1.3 miljonit hektarit kastetakse ainult niisutussüsteemide abil. Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused ning Suur astang. Idarannikul on niiske mereline, sisemaal mandriline
seitse, Lõuna-Eestis ja saartel kummaski 5 maastikku. "Loomulik maastik esineb maateaduses tervikuna, üksusena, mille eriosiste, objektide olemasolu tingimused olenevad üksteisest ja ei muutu lühikese aja vältel." [1] Kaart 1. J. Rumma maastiku liigendus[1] I. Põhja-Eesti Paesein Loopealne Pandivere kõrgustik Paunküla ja Aegviidu kõrgustik Järvede vöö Alutaguse metsade ja soode vöö Pärnu ja Kasari madalik II. Saared Hiiumaa Lõuna-Saaremaa liivaseljandikud Kesk-Saaremaa põllumaa Loodepoolne paerand Vähemad saared 5 III. Lõuna-Eesti Tartu vooremaastik Peipsi madalik Võrtsjärve madalik Viljandi põllumaa Lõuna-Eesti kiltmaa A. Matkur jagab Eesti 13 (sisuliselt 15) maastikuks. Ta iseloomustab iga maastiku levikut, loodust, elanikke ja nende tegevusalasid, tähtsamaid asulaid. Kaart 2. A. Matkuri maastiku liigendus[1] I
Hernest Tööstus Vähesed tööstusettevõtted töötlevad puuvilla ja kohvi või toodavad tarbekaupu. Loodusvarad: niklimaaki, uraani, haruldaste muldmetallide oksiide, koobaltit, vaske, vanaadiumimaaki, tinamaaki, kulda ja plaatinat (viimast veel ei kaevandata), samuti fosforiiti, turvast ja kaoliini. Maakasutus põllumaa 44% mitmeaastased kultuurid 9% mitmeaastased rohumaad 36% metsad ja põõsastik 3% muu 8% Kaubandus ja transport Eksport käib läbi Bujumbura ja Kigoma-Ujiji (Tansaania sadama Tanganjika järve ääres) Dar es Salaam Bujumburas on Bujumbura rahvusvaheline lennujaam. Rahvaarv Seisuga 1. juuli 2007 : 8 390 505 mehi oli 49,6% ja naisi 50,4%. Linnaelanike osakaal on vaid
elavate talupoegadega ja hooned talupoegade maa külge kinnistamine. (talupojad ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada) üks talupoja koormisi feodaali heaks; talupoja töö feodaali majapidamises üks talupoja koormisi feodaali heaks; talupoeg pidi osa saagist ja teistest enda poolt valmistatud toodetest andma feodaalile põlluharimise viis, kus põllumaa oli jagatud 2 ossa; üks osa on vilja all, teine osa kesa all, seega puhkab talupoeg sunnismaisus Eesti talupoeg 19. sajandi alguseni Lääne-Euroopa kuulus maa juurde talupoeg varasel ehk feodaalile keskajal oma Vene talupoeg maapidamine kuni 1861 õigus perekonda luua Õpik lk 30
viljasorte, nagu rukis, oder, kaer, hirss. Keskajal ei tuntud veel kartulit. Maaviljeluse areng oli seotud rahvaarvu kasvuga. Enim levinud aedviljad olid kapsas, naeris, peet, rõigas, porgand, sibul ja kõrvits. Suur tähtsus oli kaunviljadel: hernestel, ubadel ja läätsedel. Puuviljadest: õunu, pirne, kirsse ja ploome. KOLMEVÄLJASÜSTEEMI KASUTUSELEVÕTT See võimaldas külvi alla võtta senisest rohkem maad (1/2 asemel jäi kesa alla 1/3 põllust) Põllumaa jaotati kolme ossa. Ühele kolmandikule külvati sügisel talivilja (rukis või nisu). Teisele kolmandikule külvati kevadel suvivilja (kaer, oder, kaunvilju). Kolmas osa jäi kesa alla. TEHNILISED UUENDUSED Varakeskajal kasutasid talupojad puust tööriistu, sest raud oli kallis.
Euroopa ja Ameerika vahel Gröönimaa lähedal. • Ja puhas Islandi õhk on eriline ja tervistav. Tekkime • Erinevalt ülejäänud Põhjalast on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. • Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Loodus • Islandi pindala on 103 000 km² ning sellest 12% katavad liustikud, 11% laava, 3% järved, 1% põllumaa ja 1 % mets. Ülejäänu on taimkatteta ala ja karjamaad. • Islandi maapind on maailma kõige vulkaanilisem, saarel asub üle 200 vulkaani milledest 31 on tegevvulkaanid • Islandi talved on suhteliselt soojad, meri islandi ümer enamsti ei jäätu Kliima • Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja- Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul.
Oliivisalud Hispaanias Jakob Westholmi Gümnaasium 11.A Kadi Remann Satelliidipildid Asukoht ja maastiku üldilme Hispaania keskosas Vahemereline kliima Joonis 3 Suured põllud, puud paigutatud korrapäraselt Mäestikuline pinnavorm Joonis 1 Joonis 2 Taime- ja loomakasvatus Haritav põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast Hispaanias kõige suurem taimekasvatus on viinamarjukasvatus (5 Mln t), oliividekasvatus (3.6 Mln t) Kõige suurem loomakasvatus on seakasvatus (25.4 Mln t), lambakasvatus (16 Mln t) Põllumajandusliku maa-ala kasutus Intensiive põllumajandus maa väga efektiivne kasutamine. Puuduvad võsad, kasutamat alad. Kogu maa-ala on kasutuses, läbimõeldud teedevõrgustik, maksimaalne korje ja kastmissüsteemide rakendamine
Holland Kaimar Pihlapuu Pinnamoe iseloomustus Hollandi pinnamood on tasane,riigi kirdeosas on mäestikud (kõrgeim mäestik on 322m) Kliima ja mullastiku iseloomustus Riik asub niiskes parasvöötmes ja sellepärast kliima on seal päris niiske,pehmete talvedega ja suvetega.Leetmullad on seal tavalised,seal on ka liivmullad ja mudased,savised ja turvamullad. Haritava maa osatähtsus põllumajandusliku maa pindalast 2011. aasta seisuga põllumaa hõlmab pool Hollandi pindalast (54%), sellest 29,8% on haritav maaja 24,2% on rohumaad. Elanike arv 17 282 163 Rahvastiku tihedus 416 in/km Sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta Hollandi osa SKTs on päris väike - 2.6% ja ainult 2.3% tööealisest rahvastikust on hõivatud sellel alal. Sellest saab jareldada, et põllumajanduse roll majanduses on väga väike Riigi põllumajanduslik potentsiaal Too välja, milliseid allikaid kasutasid teabe hankimiseks.
SAKSAMAA KLIIMA Saksamaa asub parasvöötmes, ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Suved on soojad ja talved külmad, aga pikemaajalised pakase- ja lumeperioodid on haruldased. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0 °.Juulis rannikul 16 °, Ülem Reini madalikul 20°,ida-osas18°C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800 mm, mägedes üle 1000 mm, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu selles kliimas saab vaid 1 saagi aastas PINNAMOOD Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põllumajandus on arenenum maa põhj...
1.Metsade majandamine - oskad nim ja selgitada vähemalt 6 inimtegevust, mis mõjutavad metsadele kahjustavalt või lausa hävitavalt. Metsi ohustavad põhiliselt põllumaade laiendamine(põllumaa tarbeks raiutakse üha rohkem ja rohkem metsi), kontrollimatu tarbepuidu raiumine(enam ei raiuta tarbepuitu vajaduse pärast, vaid hoiustamise pärast, mille tulemusena metsad hävivad), väärispuidu eksport(et väärispuitu eksportida, peab selle metsast maha raiuma ning väärispuitu eksporditakse suurtes kogustes, seega hävineb meil mets ja ka väärispuu), asjatundmatu ja hooletu metsahooldus(asjatundmatu ja hooletu metsahooldusega metsad kasvavad tihtipeale võsasse ja hävivad, puud ei saa valgust, iga uus kasvama hakkav puu ei kasva kõrgeks teiste puude takistuse tõttu) , kõrbestumine(kõrbestumise peamised põhjused on ülekarjatamine ja kliima soojenemine(mis seotud ka inimtegevusega)), metsatulekahjud(kogu maailma metsatulekahjudest on hinnanguliselt ainul...
Oma riigi põllumajandus Elizabeth Põllu 11M KLIIMAVÖÖDE Kanada India · Kanada asub peamiselt parasvöötmes, põhjapoolsed alad · India asub paras-, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. paiknevad lähisarktikas ja osa arkitilises vöötmes India kliimat kujundavad tegurid: reljeef, ümbritsevate ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused Kliima KANADA INDIA · Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis 15°C, kuid erinevates paikades võib see olla väga erinev. Näiteks kui · Keskmine õhutemperatuur suvel on 27°C, talvel 21°C , Vaikse ookeani rannikul o...
Seda nähtust nimetatakse kasvuhooneefektiks.Tänu sellele on Maal piisavalt soe ja elutingimused organismidele sobivad.Kui neid gaase on atmosfääris liiga palju, tekivad keskonnaprobleemid.Seoses maapinnalähedase õhukihi temperatuuri tõusmisega kiireneb vee aurumine veekogudest.Ka veeaur takistab soojuse atmosfäärist välja kiirgumist.) · Rannikualad on ohus. Madalad rannikulad jäävad vee alla, sest maailmamere tase tõuseb.Väheneb põllumaa ja miljonid inimesed peavad uue elupaiga leidma. · Ökosüsteemide kadumine.Kõrgmägede aasad ja ookeanis ranniku lähedal olevad korallisaared võivad täielikult kaduda. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. · Sagenevad looduskatastroofid. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks
Kreeka linnriigid Hellenid ja barbarid Kreeklased nimetavad end helleniteks, kõik teised on barbarid. Barbareid peeti loomult orjadeks. Hellenitel kodanikuvabadustel põhinev linnriik. Linna asukoht Tavaliselt paiknes akropoli jalamil (kindluse) Linnas oli vähemalt üks tempel (tavaliselt siiski mitu) Linnaelu keskus agoraa e. turuplats, mida kasutati ka koosolekute pidamiseks. Linna ümber põllumaa. Linn ja maa omavahel seotud. Kreeka ühiskonna struktuur Aristokraadid- parimate võim Vaimuinimesed ja riigimehed pärinevad aristokraatide seast. Talupojad rikkamad ja vaesemad Käsitöölised- madalamal astmel kui talupojad. Sageli kodanikuõigusteta. Orjad tegid kõik raskemad ja mustemad tööd. Kreeka ühiskond on orjanduslik. Polis Riigivormiks polis e. linnriik Linnriigi täieõiguslikud elanikud on kodanikud.
Suhkru tootmisprotsess Ettevõte: THE FIJI SUGAR CORPORATION Ülesanne Leidke mingi tootmisprotsess (kaasaegne või ajalooline), mille juurutamise ohta konkreetses ettevõttes te suudate leida piisavalt andmeid. Hinnake tööstusökoloogia seisukohast protsessi tugevaid ja nõrku külgi. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Transport Fifth level Alkoholi jatööstusliku Siirupi jäägid piirituse valmistamiseks Kariloomadele toiduks Suhkru tootmise tugevad küljed Varustajateks kohalikud farmerid, se...
Silva Soosalu 12D Tallinn 2012 Millest me räägime? · http://www.youtube.com/watch?v=rkOBT · http://www.youtube.com/watch?v=Nt4aW Nälg mis see on? · Inimese füsioloogiline vajadus süüa · Alatoitumus · http://www.fao.org/NEWS/FACTFILE/FF9808-E Nälg miks see on? · ikaldused · looduskatastroofid · sõda · kurnatud põllumaa · teadmiste puudumine · ebaküpsena maailmaturul osalemine Maailma standard näljale WHO andmetel vajab... · 65 kg kaaluv, 20-39 aastane aktiivne mees ööpäevas 3000 kilokalorit · 55 kg kaaluv 20-39 aastane aktiivne naine ööpäevas 2200 kilokalorit · ,,kriitiline tase" Skeem Tagajärjed · Pärsib vaimse ja füüsilise potentsiaali välja arenemist · Rauapuudusel tekib kehvveresus · Vitamiin A puudus
teine aasta teine küla jne. Ajapikku püüdsid feodaalid saraskonna ühismaadel laiendad-rajasid sinna mõisa. Feodaalide omavoli piiras talupoegade põliseid õiguseid. Keelati puude raiumine müüdiks. Suursarase jagamisel tekkisid tülid. 16. saj. Kujunesid feodaalide õigused piiramatuteks. Adramaa-13. saj. Oli maakasutus ja maksustusühik ader ehk adramaa. See tähistas majandusühikut- normaaltalu, mille põllumaa harimiseks läks vaja üht atra. Sinna juurde kuulusid karjamaad, heinamaad, metsad ja kalastuskohad. Mitu adramaad oli talul niipalju kasutas ka küla ühismaid. 14-16 saj. Sai adramaa pinnaühikuks, lisaks eelnevatele tähendustele. 15. saj. Hakati maid ka adramaades mõõtma. Adramaid oli kahte tüüpi: taluadramaa(külvipind oli 24-36 riia vakamaa vahel{8-12 ha} ja suured adramaad(jagunesid 60 riia vakamaa suurusteks ja isandardramaadeks- poole suuremad kui suured ardamaad.)
Keskajal kuulus kogu maa kirikule või feodaalidele, mida harisid talupojad. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Sunnismaisus tähendab talupoegadele kehtivat keeldu isanda loata oma elukohta vahetada. Talupojad pidid kandma koormisi, st. täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Selleks rajasid feodaalid oma majapidamised - mõisad. Mõis kujutas suurt põllumajanduslikku majapidamist, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad. Põllumaa jagunes 2 ossa: ühe moodustasid mõisapõllud, teine oli jagatud talupoegadele. Talupoegadel tuli teha mõisategu: harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile. Lisaks sellele pidid talupojad tasuma loonusrenti st. andma feodaalile osa oma saagist. Põlluharimisel kasutati kaheväljasüsteemi, mis tähendas, et poolele põllumaale külvati vili, ülejäänu jäeti kesa alla. Järgmisel aastal pooled vahetati. Levinud oli ka aletegemine: mets raiuti
Pearu ja Andres kui tüüpilised eestlased? Tüüpilist eestlast kirjeldatakse tööka ja tugeva põllumehena ning veel iseloomustab neid ka ihnus, alkoholilembelisus ja kangekaelsus. Vargamäe peremeeste igapäevaste tegevuste hulka kuulub lisaks põllumaa harimisele ka naabriga kemplemine, mille põhisooviks on olla naabrist parem. Raamatu põhiprobleemiks on tõe ja õiguse väljaselgitamine. Mäe ja Oru peremeeste elust puudub õnn. Andres on tubli ja töökas põllumees, kes ei loobu mingi hinna eest oma talust ning ta töötahe on lõputu. Mees alustab maatöödega varavalges ning lõpetab alles hilisõhtul. Tema suur maa-armastus hävitab perekonnarõõmu. Pearu seevastu aga teeb tööd vähem, kuna veedab palju aega kõrtsis
Salmikesi HOMMIKURINGISALM "TERE MU VARBAD, PÕLVED JA KÄED," (puudutab varbaid, põlvi ja näitab käsi) "TERE MU SÕBRAD, KEDA SIIN NÄEN." (lehvitatakse ja nimetatakse kõigi laste ja õpetajate nimed) Tere, tere, minu keha, tahan täna palju teha. Tere, jalad, käed ja pea, tere, minu süda ka. Tere teile, armsad sõbrad, mängima teid kutsun mina. See lugu tuleb vahvalt välja koos liigutustega, kus osutatakse sellele kohale, millest jutt käib. Ja kuidas käeviipega sõpra mängima kutsuda, seda teab küll igaüks. Salmikest võib lugeda ka hommikuringi lõpetamiseks, et siis rõõmsalt mängude juurde asuda. Aeg aga muudkui lendab ja juba on käes mihklipäev. Nüüd on tähtis saak salve koguda. Väike salmike aitab selleks vastava meeleolu luua. Sügis tuleb, sügis tuleb, astub pikal sammul üle põllumaa ja karjamaa, heinamaa ja marjamaa. Aga me...
India elanikkond on võrreldes 1950. aastaga kolmekordistunud, nõudlus vee järele on suurenenud nii, et see ületab säästva veemajanduse võimalused praegu umbes kaks korda. Tulemuseks on põhjaveetaseme langus suures osas Indias ning kaevude kuivaks jäämine tuhandetes külades. Haritava maa pindala vähenemine - Kõlvikute/põllumaa pinna vähenemine muudab suureneva inimkonna piisava toitmise lähiaastatel üha raskemaks. 20. sajandi keskpaigaga võrreldes on põllumaa pindala inimese kohta vähenenud poole võrra - 0,24-lt 0,12-le hektarile. Külvipinna vähenemine inimese kohta ei oleks nii tõsine oht, kui kõlvikute produktiivsus, mis suurenes viimase poole sajandi jooksul 170%, kasvaks sama kiirelt ka edaspidi. Kahjuks on kasv aeglustunud. Perioodil 1950-1990 suurenes saagikus igal aastal enam kui 2%, seega tunduvalt rohkem, kui oli rahvastiku juurdekasv samal ajal. Aastatel 1990-1999 oli kasv vaid umbkaudu 1% aastas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
