23. Põhjavee liikumise kiirus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. I=(h1 h2)/d seega v=k(h1 h2)/d = ki h1 ,h2 - põhjavee taseme kõrgus kahes eri kohas , d nende kohtade vaheline kaugus , i põhjaveekihi lang , k filtratsioonimoodul 24. Termaalvesi kõrgenenud tempiga. Põhjavesi 25. Alanduslehter igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala. 26. Veeringe veeliikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel. Kordamine 27. Veebilanss veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. 28. Rannanõlv- maapina osa, mis pairneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas 29. Rand- maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab 30. Rannamoodustised- lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid.
tihedus, rõhk ja osakeste liikumise kiirus muutuvad hüppeliselt. • Seisulained tekivad kahe vastassuunalise koherentse ja võrdse LOODED • Looded on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid. • Loodete mõjul paiknevad maailmameres ümber suured veemassid, tekitades tõusu ja mõõna. • Loodeline veeliikumine kujutab endast hiigellainet, mille perioodiks on pool ööpäeva (täpsemalt: 12 h 25 min). • Tõusulaine liigub ligikaudu mööda Maa paralleeli ning igas kohas maapinnal on 2 korda ööpäevas tõus ja 2 korda mõõn. • Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks Läänemeres on looded kõrgusega alla 10 sentimeetri.
Eelsused: muld rikastub Al ja Fe hapendi poolest. Muutub punakaks. Räni muudetakse lahustuvaks ja uhutakse mullamassist välja. Eemalduvad Na, K, Mg ja CA. Arnebe kõrge temp ja niiskuse juures. Parasväätmes pruuni või kollaks värvuse moodi. Tekib ferralic horisont. Sooldumine- muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav kompleks sageli Na-ga. Iseloomulik poolkõrbestes ja kõrbe aladel, Vaja:lähetekivim ja põhjavesi peavad sisaldama soolasid, mullas peab olema tõusev veeliikumine ja aurumise tüüpi veerežiim. Eraldi horosonti ei moodustu. Küllastumine- mullahorisontide rikastumine CA ja MG hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. Mullaprofiilis ei kajastu e horisonti ei teki. pH üle 6,0, siis muld on külklastunud. Leostumine- mulla karbonaatide lagunemine ja lagunemisel mood vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast või ümberpaiknemine alumistesse kihtidesse
oli vett. Osa hapniku kasutatakse ära orgaanikarikka sette mineraliseerumisel. Kui orgaanikavaesed põhjasetted, siis hapniku kulu väiksem. Mida rohkem tuleb jõgedega vett sisse, seda rohkem on hapnikku. Veetasemest sõltub ka aktiivsügavus, on seotud jää aluse veega. Madalates lahtedes ja väikestes järvedes toimub massiline kalade hukkumine, sest moodustub paks jääkate. Taimestik vajab hapnikku ja veeliikumine väga aeglane. 2)Läänemere kaitse ja olukord (reostatus) Vastus: Helsingi Komisjon ehk HELCOM tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Eesti, Euroopa Ühenduse, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa valitsuste vahelises koostöös. Rakendatakse erinevaid põhimõtteid nt ettevaatuspõhimõte, seire ja riskide vältimine. Põhimõte "saastaja maksab" peaks olema
astenosfäär plastiline mõningase ülesulamise piirkond. alumine vahevöö Seismograafiga uuritakse maavärinaid. vahevöö tahke Energia: potentsiaalne: energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. välistuum vedel Kineetiline: veeliikumine, tuul, liustikuliikumine. tuum Keemiline: vabaneb reaktsioonide käigus (raadioaktiivsete lagunemise, fotosünteesi jne sisetuum tahke käigus. Soojusenergia: päikesekiirgus, maa siseenergia.
A-Bm-C. ferraliidistumine Eeldused: muld rikastub Al ja Fe- hapendi poolest. Muutub punakaks. Räni muudet. lahustuvaks ja uhutakse mullamassist välja. Eemalduvad Na, K, Ca, Mg. Areneb kõrge temp ja niiskuse juures. Parasvöötmes pruuni v. kollaka värvuse mood.: Fe2O3. sooldumine - Akum. mullatek.pr, muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav kompleks sageli Na-ga. Isel. poolkõrbe ja kõrbe aladele. Eeldused: lähtekvim ja põhjavesi peavad sisald. soolasid; mullas tõusev veeliikumine ja auramise tüüpi veereziim. Eestis ainult kitsad ribad mererannal. Iseseisva muldi tekitava protsessina ei esine. Eestis esineb küllastumine. küllastumine - Küllastumine - mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 - muld on küllastunud.
paremini välja paistaks. Kui nüüd kork kõvasti kinni keerata ja pudelit küljelt-küljele õõtsutada, tekivad vee ja õli lahutuspinnal sellised lained, nagu näha pildil. Looded Looded on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid. Loodete mõjul paiknevad maailmameres ümber suured veemassid, tekitades tõusu ja mõõna. Loodeline veeliikumine kujutab endast hiigellainet, mille perioodiks on pool ööpäeva (täpsemalt: 12 h 25 min). Tõus tekib nii Maa Kuu- poolsel kui ka vastaspoolkeral. Tõusulaine liigub ligikaudu mööda Maa paralleeli ning igas kohas maapinnal on 2 korda ööpäevas tõus ja 2 korda mõõn. Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks
Maastiku mõiste Maastikuteadus on ühest küljest paljude loodusteaduste, nagu geomorfoloogia, mullateadus, geobotaanika jt. ning teisest küljest mitmesuguste inimtegevust uurivate teadusharude ühend. Maastikuteaduse põhinõudeks on uurida: ·ümbritsevat loodust kui tervikut ·maastikukomponentide omavahelisi seoseid ·maastike kujunemisel toiminud inimmõju Maastik on: mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maaala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv) kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastik...
2. Küllastumine mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga pH > 6,0 muld on küllastunud. 1. Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid 1. leostumine küllastumisele vastupidine protsess. Peegeldumine mullaprofiilis kasu- tatakse kihisemise määramist soolhappega. Eeltingimuseks on laskuv veeliikumine, orgaaniliste hapete olemasolu. 2. Lessiveerumine Ee selle all mõistetakse ibe ja kolloid osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse mullahorisontidesse. See toimub osakeste muutumatul kujul. Protsessi toimumiseks peab olema laskuv veeliikumine, nõrgalt happeline reaktsioon ja profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel. 3
Milline on tema kiirendus? Kui pika vahemaa ta seejuures läbib? 2,78 m·s-1, 138 meetrit Keha langes maapinnale kiirusega 100 km/h. Kui kõrgelt ta alla kukkus (õhutakistust ei arvesta)? 39 meetrit Miks vaheldub tõus mõõnaga kaks korda ööpäevas? Looded on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid. Loodete mõjul paiknevad maailmameres ümber suured veemassid, tekitades tõusu ja mõõna. Loodeline veeliikumine kujutab endast hiigellainet, mille perioodiks on pool ööpäeva (täpsemalt: 12 h 25 min). Tõus tekib nii Maa Kuu-poolsel kui ka vastaspoolkeral. Tõusulaine liigub ligikaudu mööda Maa paralleeli ning igas kohas maapinnal on 2 korda ööpäevas tõus ja 2 korda mõõn. Alles 17. sajandil, kui Newton avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, sai selgeks, mis põhjustab tõusu ja mõõna. Maad ümbritsevas meres esinevad looded on tingitud Päikese ja Kuu gravitatsiooniväljade koosmõjust
ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 - muld on küllastunud. 1. Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid 1. leostumine - küllastumisele vastupidine protsess. Peegeldumine mullaprofiilis - kasu-tatakse kihisemise määramist soolhappega. Eeltingimuseks on laskuv veeliikumine, orgaaniliste hapete olemasolu. 2. Lessiveerumine - Ee - selle all mõistetakse ibe ja kolloid osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse mullahorisontidesse. See toimub osakeste muutumatul kujul. Protsessi toimumiseks peab olema laskuv veeliikumine, nõrgalt happeline reaktsioon ja profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel. 3
Spiku1 MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise lev...
kliima · Leetumine on protsess, kus happeliste huumusainete mõjul mulla mineraalosa laguneb ja lagusaadused liiguvad koos laskuva veevooluga sügavamatesse kihtidesse. Mulla ülaosa vaesub mitmetest keemilistest ühenditest (Ca, Mg, Fe, K), suureneb mulla happesus ning mulda kujuneb leethorisont (E). Leetumine tekib siis kui taimkate on liigivaene ning temast tekkiv huumus on happeline, lähtekivim on alustest vaene ning vett hästi läbilaskev, veeliikumine on laskuv. Iseloomulik parasvöötme okasmetsaaladele. Eestis Lõunaosas, Peipsi ääres ja Vahe-Eestis. · Gleistumine toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas. Mikroobid saavad orgaanilise aine hapendamiseks vajaliku hapniku rauaühenditest. Moodustuvate rauaühendite reageerimisel mulla mineraalosaga tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Pealmistes mullakihtides toimub pinna-, ülaveetingimustes ülagleistumine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
