Eesti kultuuriajalugu 2010 a. (0)

1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega
Põhiperioodid:

• Kunda kultuur (9000-5000 eKr)
  
  • asulad veekogu ääres
    
  • esemed kivist, puust, luust , sarvest (tulekivi ja kvarts ) – kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad
    
  • elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus
    
  • surnud maeti asula territooriumile
    
• Kammekeraamika (4000)
  
  • asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel
    
  • võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid
    
  • algeline maaviljelus
    
  • rahvaste segunemine
    
• Nöörkeraamika (3000)
  
  • asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades
    
  • kive lihtviti hoolsamalt
    
  • vene kirves
    
  • loomakasvatus ( kitsed , lambad, veised , sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS ( oder , nisu, kaer )
    
  • surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngastele
    
• Pronksiaeg (1800-500)
  
  • tekkisid kindlustatud asulad looduslikult kaitstud kohtadesse, samuti üksiktalud
    
  • pronks
    
  • maaviljelus oli muutunud peamiseks elatusalaks ALEPÕLLUNDUS (hirss, hernes , uba, lina)
    
  • tekkis kaubavahetus teiste maadega
    
  • kivikirstk, laevk
    
• Rauaaeg (500 eKr – 1200 pKr)
  
  • linnuste teke (800 pKr) – mägil, neemikl, Kalevipoja säng, ringvalll
    
  • raud, soorauamaak - adrad
    
  • maaviljelus oli väga tähtis KÜNNIPÕLLUNDUS.. algselt kaheväljasüsteem (väetis loomadelt ja põld), pärast kolmeväljasüsteem (talivilja rukki kaasamine)
    
  • käsitöö teke
    
  • tarandk, põletusmatused
    

Muinasaja lõpuks oli välja kujunenud seisuslik ühiskond, süvenes ebavõrdus rikkamate ja vaesemate vahel ning maa oli jaotatud kihelkondadeks (45) ja maakondadeks (8)

• Maakonda juhtisid kk vanemad
  
• Kihelkond oli ühiskonnas keskne üksus (külakondade vabatahtlik liit)
  
• Rahvastiku arv oli u 150-180 000, jagunedes hõimualadeks lõunas, läänes ja põhjas
  
• Külad ( sumb , haja, rida)
  
• Põhiline sotsiaalne üksus oli pere, üksiktalu
  
• Kaubavahetuseks kasutati karusnahku eeskätt soola ja metallide hankimiseks. Kaubavahetuseks kasutati ka vilja.
  
• Majandusharuna tunti ka metsmesindust kasvavate tarupuude kasutamisega. Saadud mett ja vaha kasutati kaubavahetuseks. Rannikualadel ka müügiks.
  
• Rannikuelanike jaoks oli suur tähtsus meresõidul ja laevaehtusel ning kauba- ja röövretkedel.
  
• Põhitoit oli leib ja jook piim (hapendatud) ja kali . Et toitu säilitada, siis seda kuivatati, hapendati ja soolati
  

Ei ole teada, kas eestlased omavahel sõdisid, kuid arvatavasti tekitas ühiskondlik kihistumine ikka pingeid, samuti on ju teada, et MV ei õnnestunud eestlaste omavahelise vähese organiseerimise tõttu. Karta tuli balti hõimude, skandinaavlaste kui ka slaavlaste röövkäike.
Samuti korraldasid ka eestlased ise röövkäike (Skandinaaviasse, sealt ka hõbeaarded). Sõdadesse juhtuti ka venelastega, kui Jaroslav Tark Tartut vallutas.
2. Eesti ja Liivi alade liitmine Lääne-Euroopa kultuuriruumi

• Roomakatoliku kiriku soov laieneda, kaupmeeste võimuruum tung itta, kahe kiriku vaheline võitlus, maaalade saamine, Skandinaavia
  
• Muutused muinaskommetes
  
  • sõnade ülevõtt ( rist , papp)
    
  • põletusmatuste asendumine laibamatustega
    
  • maeti peaga lääne poole
    
  • misjonärid (piiskop Falco)
    
  • esimesed kirikud (kaubakirikud)
    
• Mõõgavendade Ordu loomine, Lübecki linn, Riia linn, Gotlandi saar, koged
  
• Piiskopid Meinhard , Berthold (alustas ristisõda Liivimaal), Albert
  
• peale MV läks Vana- Liivimaa Taanile ja Ordule, kes peale Jüriöö ülestõusu ostis ära ka Taani alad.. seejärel hakati maad jagama rüütlitele, kes hakkasid koguma andamit oma maal elavatelt talupoegadelt)
  

3. Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks

• muinasusund
  
  • teke 7000 eKr
    
  • erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused
    
  • animism
    
  • looduse hingestamine
    
  • esivanemate kultus
    
  • totemism
    
  • ohverdamine, kultutpaigad
    
  • ravitsemine
    
  • rahvakultuur – rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud , vanasõnad jne
    
• ristusu sissetung
  
  • misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest )
    
  • uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega)
    
  • vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus)
    
  • liitumine saksa kultuuriruumi (kabelite ehitamine, vägivaldne ristimine – katoliku vaimulikud rootslased, taanlased , saklased, kloostrite rajamine)
    
  • tsistertslased , dominiiklased, frantsisklased , augustiinlased
    
    • juurutati uusi viljasorte
      
    • kolmeväljasüsteemi levitamine
      
    • esimesed koolid
      
    • esimesed vesiveskid
      
    • käsitöö arendamine
      
    • kirjutati raamatuid ümber, seega aidati kaasa kirjasõna levikule
      
    • naised aitasid epideemiate ajal inimesi ravitseda
      
• reformatsioon 16. saj 1523-1525
  
  • pildirüüste
    
  • maa jäi üldjuhul katoliiklikus ja linnas levis luterlus
    
  • kloostrite sulgemine luterlus ei suutnud kinnistuda
    
  • 16. saj keskpaiguks olid ka maarahvas luterlased
    
• Liivi sõda (Rootsi luterlus, Poola katoliiklus )
  
  • pöörduti tagasi paganluse juurde (rahvas oli segaduses)
    
  • vastureformatsioon jesuiitide poole, maarahvas muudeti taas katoliiklikuks
    
• Rootsi aeg 17. saj
  
  • luterluse kinnistumine ( riigikirik 1632 kirikuseadus)
    
  • muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid
    
• 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule)
  

4. Eesti- ja Liivimaa kooliharidussüsteemi kujunemine keskajast 19. sajandini

• muinajal õpiti esivanemate tarkustest
  
• keskajal tekkisid kirikukoolid ( toomkoolid , kirikukoolid, linnakoolid, kloostrikoolid : võimalus mõnel üksikul eesti soost inimesel) koolikohustust ei olnud
  
  • toomkoolid
    
    • 7 vabakunsti õppimine (grammatika, dialektika , retoorika, geomeetria , aritmeetika, astronoomia , muusika)
      
  • kloostrikoolid
    
    • õppeaeg kuni 16 aastat
      
    • võimalik, et õppis eestlasigi
      
  • linnakoolid
    
    • ladina keel, teoloogia , saksa keel ja kirjandus
      
  • linnades said talupojad õppida käsitööd (õpipoiss, sell, meister)
    
    • eestlasi gildides ei olnud, nemad olid mustemate tööde peal (pottsepad, nööripunujad, kiviraidurid, skulptorid.
      
• Reformatsioon
  
  • eestikeelse kirjasõna teke
    
  • 1535 – Wanradt - Koelli katekismus
    
• peale Liivi sõda – vastureformatsioon
  
  • 1583 – jesuiitide kollegium, selle kõrvale ka gümnaasium 1630
    
    • selle kõrval tõlkide seminar (pandi rõhku eesti keele õppimisele, võimalik ka eesti soost lastel minna)
      
  • ikka 7 vaba kunsti
    
• Rootsi aeg
  
  • gümnaasiumid
    
  • Tartu ülikool (Skytte – Liivima kindralkuberner)
    
  • Forseliuse seminar 1684 (õpetajate koolitamine - 160)
    
  • talurahvakoolide teke (seadus, et iga mõisa juures peab olema kool)
    
  • need, kes koolis ei käinud, pidi käima pastori juures ette lugemas (Piibli tundmine)
    
• Vene aeg
  
  • 1765 - koolikohustus (3 talve koolis) oktoobrist märtsi lõpuni
    
  • koolireform (ülikooli taasavamine 1802)
    
  • Cimze seminar
    
  • rahva lugemisoskuse tõus, kuid kirjaoskus jäi 18. saj veel väikeseks
    
  • vallakoolid tekkisid 19. saj alguses (maareformidega – iga mõis ehk vald pidi nüüd tõesti kooli rajama riigipoliitika)
    
  • kihelkonnakoolid , vene õigeusu maarahva koolid (hiljem ka luterlikele), kreiskoolid (vene riigi poolt), elementaarkoolid
    
  • venestamine – vene keelsed koolid
    

5. Ülevaade arhitektuurist – rehielamutest uhkete mõisaansabliteni 19. sajandil
Talud

• Rehielamu peamised toad olid rehetuba (elasid noored, ilma küttetan ja väikeste akendega, seal kuivatati ka vilja hoiti väiksemaid linde), ees-ja tagakamber (elasid vanemas, suurte akendega ja küttega), rehealune , tall, aganik , tuulekoda, sahver
  
• 17. saj mainiti kambreid
  
• 19. saj lõpul ja 20. saj algul ilmusid hobusetall , kartulikelder, heinaküün
  
• 19. saj korstnad , suured aknad, eraldi köök, mitu kambrit, laudpõrand
  
• majad olid lihtsad, algselt muldpõrandaga ja korstnata, mistõttu olid ruumid tahmased
  
• mööbel lihtne, põhiliselt tarbeesemed : voodi, laud, paar tooli, sööginõud
  
• toad väikesed ja külmad, puuduvad kaunistused, kõik elavad koos
  

Mõisad

• Keskaeg
  
  • puitmõisad – pole säilinud
    
  • tagasihoidlik laagrikoht või varjupaik, kus ajutiselt peatuti (mõisamajapidamisega tegeles kubjas )
    
  • elumaja (häärber), tall ja rehi
    
• 17. sajand
  
  • puitmõisad, II poolest üksikud kivist hooned
    
  • vanabalti hoone ühekorruseline hoone, mille keskel mantelkorsten , ümber nurkades paiknes neli tuba
    
  • kaks tuba mõlemal pool eeskoda, mõlema toa kõrval veel üks või kaks kitsast kambrit
    
  • talvel kütmisega raskusi
    
  • ahjud olid müüritud enamasti värvilistest kahhelikividest
    
  • klaasaknad ja kohati tapetseeritud seinad
    
  • õuel suviköök, saun, ait ja rehi, uutena neljanurkne karjaaed, hobusetall, köögiviljade ning viljapuude ja põõsaste aed ( roosid , kalatiik ja paviljonid pargis)
    
• 18. sajand
  
  • enamus mõisaid kivist
    
  • barokk – Palmse
    
    • mitmekorruselise mantelkorstnaga pooleteise või kahekordsed hooned, mille sokkelkorrusel asusid majapidamis ja teenijaruumid
      
    • hoolikalt väljaehitatud kaunistatud avarad esindusruumis (saal ja vestibüül paraadtrepiga)
      
  • varaklassitsism - Sagadi
    
• 19. sajand
  
  • klassitsism – Raikküla
    
    • peahoone pidulikum, esindusruumid pidulikumad, ruumide arv suurem
      
    • sammasportikus hoone esiküljel
      
    • hoone taga kujundatud regulaarpark
      
    • range sümmeetria, kasutati sambaid ja piilareid
      
    • laienes mõisaõu ( aidad , tallid, teenijaruumid)
      
  • historitsism
    
    • pargiarhitektuuri tähtsus, vabaneti sümmeetriatautlusest
      
• 20. sajand
  
  • juugend - 20.saj.
    

6. Eesti- ja Liivima mõisamajandus keskajast kuni mõisate kaotamiseni (kus nad tekkisid, kuidas nad välja nägid) vt skeemi

• 13. saj tekkisid esimesed mõisad (vasallidele maade jagamine)
  

• talupojad olid vabad, nendega sõlmiti lepinguid (erinevad talupojad)
  
• mõisate teke aeglane (vasallid elasid linnustes või linnas)
  

• Jüriöö ülestõus
  
  • talurahva vabaduse piiramine, pärisorjuse teke
    
  • mõisate teke (eramõisad, rüütlimõisad, linnamõisad, kloostrimõisad + seletus)
    
  • Liivi sõja ajaks u 500 mõisa
    
  • relvakandmisluba keelamine
    
• Rootsi aeg
  
  • kahekordistus mõisate arv
    
  • lisandusid kiriku, linna ja riigimõisad (reduktsioon)
    
  • hakati mõisakomplekse rajama (kõrvalhooned)
    
  • pärisorjuse kehtestamine 1645 teotöö kasvas kaks korda
    
• Vene aeg
  
  • balti erikord (senised seadused, maksud , luteri usk, asjaajamiskeelena saksa keel, tollipiiri säilimine Venemaaga)
    
  • restitutsioon (maade erastamine )
    
  • pärisorjuse süvenemine (Roseni deklaratsioon 1739) teotöö kahekordistumine
    
  • talurahva pärisorjusest vabastamine 1816/1819 alguses vabastati ilma maata , sajandi keskel võimaldati saada ka maaomanikeks (mõisamoonakud: vaesed, maaomanik )
    

19. saj

• talurahvas
  
  • euroopalikud mõjud ( valgustusideede levik – arvati, et talupoeg tööta paremini, kui talle anda normaalsemad tingimused töötamiseks)
    
  • eestlastest haritlaskonna teke
    
  • talurahva käärimine
    
  • hariduse levik
    
  •  kadus pärisorjus ja tekkis eestlastest peremeeste kiht, kel oli suurenenud eneseteadvus ja teadmised maailmast
    
• majandus
  
  • kulud ületasid tulud, aadlikud priiskasid edasi
    
  • mõisamajandus oli vanal kujul ennast ammendanud, talupoegade koormisi ei olnud võimalik lõpmatuseni tõsta
    
  • kriis põllumajanduses (viljamüügitulud vähenesid)
    
  • osa mõisnikest ei tahtnud enam vastutada talupoegade eest
    
• poliitiline
  
  • Vene keskvalitsust oli hakanud suhtuma kriitiliselt balti agraarolude suhtes
    

+ mõisamajanduse skeem (kuidas oli võimalik ehitada häärbereid, uued tuluallikad )
Algselt müüd Lääne-Euroopasse ja Venemaale vilja, vilja põletamisel sai viina , mida müüdi vene sõjaväele, sellest järele jäänud praak toideti nuumpullidele, kelle sõnnikuga sai jällegi väetada vilja (nuumpullid läksid ka Venemaale). Samuti oli sissetulekuallikateks koormised.

• 1919 – maareform MÕISATE KAOTAMINE
  

7. Eestlaste kujunemine kirjaoskamatust rahvast kirjaoskajaks rahvaks kattub 4. alates jesuiitidest
8. Eestlaste muinaküladest uhkete linnadeni 20. saj Linnade kujunemine (millised, kuidas nad välja nägid, erinevad stiilid – barokk, renessanss , klassitsism)

• Linnused olid muinasaja lõpul valdavalt mullast ja puust, kombineerituna kivivallidega
  

Linnaarhitektuur keskajal

• Linnad hakkasid tekkima 13. sajandil (Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Haapsalu + Rakvere, Narva)
  
  • linnamüür, vallid või vallikraav, puitpiirded
    
  • väljaspool linnamüüri olid agulis ja leeprahaiged
    
  • kuni 15. saj olid majad puust
    
  • tänavate sillutamine algas 14. saj Tallinnas
    
  • linnasüda oli turuplats , linna keskmes asus ka raekoda ja raeapteek
    
  • majad asetsesid üksteise kõrval
    
• Stiilid:
  
  • 13. saj romaani stiili segunemine gootikaga
    
  • 14-16. saj gootika (puit hävinenud, kivigootika alles)
    
    • kaunistas kiviraidkunst
      
    • peasissekäikude juures suured figuurigrupid
      
  • 16. saj renessanss
    
  • 16-17 saj barokk
    
    • bastionite ehitamine
      
  • 18 saj varaklassitsism
    
  • 19 saj klassitsism
    
  • 20 saj juugend
    

9. Eesti- ja Liivimaa kultuuriajaloo olulised muutused uusajal võrreldes eelnevate perioodidega Perioodid enne on muinasaeg ja keskaeg (ehitusstiil: romaani, gootika, renessanss). Muutused uusajal – algas peale Liivi sõda 16. saj

• muutused hariduselus: esimene gümnaasium 1630, ülikooli teke 1632, trükikodade teke, talurahva harimine Forseliuse seminari 1684 poolt, talurahva kirjaoskuse kasv
  
• kultuuriline: trükikirjanduse teke, eesti keelne kirjandus;
  
• usulised: luteri usu kinnistumine, jesuiitide jõudmine Eesti, nõiaprotsessid
  
• talupoja olukord: pärisorjuse kinnistumine, vaba talupoja kihi kujunemine tänu mõisate reduktsioonile, levis rahvakultuur (regilaul, rahvariided ), eestlaste identiteedi kujunemine
  
• ehitus: mõisate kujunemine uhketeks häärberiteks (kivimõisad), linnasid kindlustati bastionitega, barokk ehituses (vene ajal klassitsism), puuskulpuuride õitseng (Ackermann)
  
• Piibli konverentsid: Hans Susi, Piibli tõlkimine
  

10. Olulised kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised muutused 20. saj alguseks võrreldes uusaja algusega
20. saj.

• kultuurilised
  
  • talurahvas oli vabanenud pärisorjusest, mistõttu ei olnud enam suurt lõhet sakslastest linnarahva ja eestlastest maarahva vahel
    
  • toimunud oli rahvuslik liikumine, mis sai jälle juurde hoogu
    
  • oli loodud mitmeid seltse nagu Eesti Põllumeest Selts, Üliõpilaste Selts – läbi nende tegevuste suurenes eestlaste rahvustunne, need olid aga lõpetanud oma tegevuse venestuspoliitika tõttu
    
  • haridus oli muudetud venekeelseks, ei olnud võimalust kõrgharidust eesti keeles saada
    

 tekkisid eestikeelsed reakoolid, alamastme koolides õpetatai eesti keeles, loodi esimene eesti erakond, loodi seltse ja ühistuid, Eesti Kirjameest Selts, Eesti Rahva Muuseum , kutselise teatri algus, eest kino ja eesti film )

• majanduslikud
  
  • tööstuslik pööre – kasutusele hakati võtma masinad ja rajama tehaseid (tekstiili- ja masinatööstus)
    
  • linnastumine
    
  • Peterburi-Paldiski raudtee avamine hoogustas majandust (piimakaupade ja liha vedu Venemaale)
    
• poliiitilised
  
  • Venemaal oli revolutsioon (streigid, mässud jne)
    
  • eestlased olid moodustanud oma valimisblokid, mis üritasid linnavolikogudest välja tõrjuda saksalase
    
  • sooviti elementaarseid kodanikuõigusi – õigust luua erakondi, valida jne
    
  • sooviti ka kooli, kiriku ja maareformi
    

 need olid ka kõik eeldused iseseisvumiseks
11. Eesti rahvuslik liikumine – selle juured (eeldused), suurüritustega seotud suukujud, tõusud ja mõõnad 19.-20. sajandil
Eeldused:

• pärisorjuse kaotamine
  
• eestlasest peremehekihi tekkimine
  
• eestlastest haritlaskond (paljud kasvasid herhuutlastena üles, mis väärtustas haridust)
  
• majandusolud (vabamad seadused, sissetulekute suurenemine, talude päriseksostmine)
  
• valgustuslike ideede jõudmine Eestisse
  

Algus

• 1838 – Õpetatud Eesti Selts – Kreutzwald ja Faehlmann
  
  • koguti eestikeelseid muistendeid ja rahvaluulet
    
  • arendati eestikeelset õppekirjandust
    
  • koondati eestlastest haritlasi
    
• 1857 – Kalevipoeg
  
• 1857 - Perno Postimees – Jannsen
  

Kõrgaeg

• koguti raha ja saadeti palvekirju, et rajada eestikeelset kõrgemat kooli – Aleksandrikomiteed – Hurt ( rahvaluule koguja, ajalehtede Sakala ja Eesti Postimees juures)
  

• 65 – mänguseltsi Vanemuine loomine (Estonia, Koit , Ilmarine, Endla, Kannel...)
  
• 68 – Jakobsoni 3 isamaalist kõnet
  
• 69 – üldlaulupidu
  

I langus

• Aleksander III – venestuspoliitika – rahvuslikud seltsid suleti
  
• konfliktid rahvusliku liikumise juhtide vahe (Hurt- Jakobson , Jannsen-Jakobson)
  
• Hurt lahkus, Kreutzwald ja Jakobson surid, Koidula lahkus, Jannsen suri halvatusse
  

Uus tõus

• vene revolutsioon
  
• erakondade loomine
  
• Päts ja Tõnisson
  

12. Eestikeelse trükisõna areng läbi sajandite (raamatud, ajalehed, ajakirjad )
(15. saj

• eestikeelsed märkmed kloostri käsikirjade servadel )
  

16. saj

• eestikeelse tekstina palvete ja usutunnistuse tõlked
  
• 1525 – luterlik käsiraamat hävinenud
  
• 1535 – Wanradt-Koelli katekismus Wittenbergis
  

17. saj

• esimesed trükikojad rajati Tartu ja Tallinna
  
• kirjakeele areng sai toimuda tänu püüetele tõlkida Piiblit
  
  • piiblikonverentsid
    
• 1684 – Forseliuse aabits
  
• kokku 45 raamatut
  
  • Stahl, Gutsleff, Hornung
    
  • vendade Virginiuste Wastse Testamendi tõlge lõunaeestikeelde
    
• reisikirjad ja kroonikad
  

18. sajand

• 1739. a ilmus piibel eestikeelsena Jüri pastori Anton Thor Helle tõlkes
  
• A.T. Helle eesti keele grammatika ja sõnaraamat
  
• Tallinnas hakkas ilmuma eestikeelne teadaolev kalender Eesti-MaRahva kalender
  
• Hakkasid ilmuma kalendrisabad, mis sisaldasid:
  
  • teateid maailmast
    
  • aasta poliitilistest sündmustest
    
  • ülevaateid kaugetest maadest
    
  • nõuandeid
    
  • ilukirjanduslikke lugemispalu
    
• Põltsamaal ilmus esimene eestikeelne ajakiri Lühhike õppetus, mis sisaldas A.Wilhelm Hupeli poolt tõlgitud arstiteaduslikke ja muid nõuandeid
  
• A.W.Hupelilt ilmus 3 kd. Topograafilised teated Eesti- ja Liivimaalt
  
• Eestikeelse ilukirjanduse arendajateks olid baltisakslased E.Gutsleff, W.Villman, F.G.Arvelius, kellelt ilmusid jutukogud
  
• G.Merkel – publitsistlikud kirjaduslikud teosed
  
• C.Petri – Eestimaa ja eestlased
  
• August von Kotzebue tegevus näitekirjanikuna
  

13. Eesti kultuurielu arengujooned iseseisvumisest taasiseseisvumiseni
Iseseisvusjärgne kultuur

• haritlaskonna kasv
  

• 1925. a loodi Kultuurkapital, mis jagas raha kirjandusele, kirjakunstile, helikunstile, kujutavale kunstile, kehakultuurile
  
• Eesti kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa
  
  • tihedad kontaktid Euroopa kultuurikeskustega
    
  • riiklike auhindade andmine
    
  • emakeelne kõrgharidus
    
  • rahvusteaduste arendamine (ülikooli juurde loodi teaduslikud allasutused, teaduslikud seltsid nagu Emakeele Selts, Eesti Teaduste Akadeemia loomine)
    
  • Ernst Öpik, Paul Kogermann (keemia), Johannes Aavik (keel)
    
• Kirjanduse areng
  
  • rühmitus Noor-Eesti, seejärel Siuru (Suits, Visnapuu, Under, Adson , Tuglas, Gailit )
    
  • kriitiline realism (Tammsaare), uusromantism (Tuglas, Gailit), näitekirjandus ( Raudsepp )
    
  • vaikiv ajastu
    
    • ajalooline romaan (Metsanurk, Hindrey , Jakobson)
      
• Kunst
  
  • Viiralt, Kristjan Raud, Amandus Adamson, Pallase tegutsemine, Vabbe ja Mägi õpetasid
    
• Helikunsti ringid, heliloojate tegevus (H. Eller , A. Kapp, M. Saar, C. Kreek)
  
• Kutselised teatrid ja asjaarmastajate näitetrupid
  
• Spordiseltside teke ( Palusalu , Paul Keres ) – võidud olümpiamängudelt
  
• 1926 – Eesti Raadio
  
• 1955. a Eesti TV, 57 AK, 70 – värviTV
  
• 1947 – Elu tsitadellis, 49 – Valgus koordis
  
• eesti keel kujunes kultuurikeeeleks, arenes terminoloogia
  
• eestikeelse trükisõna massiline väljaandmine
  
• vähemusrahvastele kultuuriautonoomia andmine
  
• uued kultuurikanalid (raadio, film, fotoaparaat, grammofon )
  
• rahva aktiivne osavõtt kultuurielust, kultuuri tegemise ja kultuuri tarbimise tasakaalustatus
  

Nõukogude aeg

• Suur osa intelligentsist, poliitikutest ja tavainimestest põgenes Eestist
  
  • paguluskultuur
    
    • Venemaa, USA, Kanada , Rootsi
      
    • Balti Ülikool, Balti Instituut
      
    • jätkus skaudiliikumine
      
    • iseseisvusringide, üliõpilasseltside ja korporatsioonide tegevus
      
    • Rootsis Eesti Maja ja Eesti Kool
      
    • ESTO päevad Kanadas, ajalehed ja ajakirjad
      
    • suhtlemine alguses piiratud, 60 ja 80 II pool taastusis
      
• Ühiskonnaelust kõrvaldati iseseisvusaja haritlased
  
• 60. aastate sula
  
  • võrsus uuspõlkond haritlasi, kunstnikke jne
    
• 80. aastate dissidentlus
  
  • ühine kultuuriinimeste protest 40 kiri
    
  • Hirvepargi miiting jne
    
  • laulev revolutsioon
    

14. Iseseisva EV haridussüsteemi areng 1918. aastast kuni tänaseni

• 1920 koolireform
  
  • kaheastmeline (algkool ja keskkool)
    
  • hindamine kolmepallisüsteemis
    
• 1934 koolireform
  
  • kolmeastmeline (algkool, progümnaasium/ reaalkool , gümnaasium või ametikool)
    
  • hindamine viiepallisüsteemis
    
• Kõrgkoolid
  
  • Tartu Ülikool, TTÜ, Riigi Kõrgem Kunstikool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tallinna Konservatoorium , Tartu Kõrgem Muusikakool, Kõrgem Sõjakool
    

15. EK käsitlemise allikad
Rahvaluule, Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, arheoloogilised leiud : kinnismuistised ja irdmuistised (hauad, hauapanused, asulakihid, esemed, kultuspaigad ja ohvrikivid), etnograafilised andmed, eesti keel, naabrite kirjalikud allikad.
Balthazar Russowi „Liivimaa provintsi kroonika“, anonüümne „Liivimaa vanem riimkroonika “, Hoeneke „Liivimaa noorem riikkroonika“