Selts Sihktiivalised Kiilid Liblikad Mardikad Kiletiivalised Kahetiivalised T 1.Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.Hääle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid tiibu N aparaat: peenika , mis annab 2.Kilejad ühiselulisi muutunud U tirts-hõõruba tagakeha värvi katteriivad putukais seemistiteks S tagasäärt 3.Suured, 2.Imilont (tööjaotus) E vastu esitiiba tugevad D titsikas- kiletiivad(2 hõõrub tiiva- paari) otsi vastamisi 4.vastsel 3.Tugevad püünismask hüppejalad T -rohutirts: putukad ...
Struve - astronoom; Jacobi - füüsik; von Baer - embrüoloogia. 1829-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. 19 sajandi esimesest poolest on teada üksikuid TÜs õppinud eestlasi, needki saksas-tusid. Baltisaksa kultuurielu keskpunktiks kujunes TÜ, kunstielu keskpunktiks Raadi mõis. TÜ juurde rajati joonistuskool, kus õpetajaks Dresdenist pärit Senff. Tallinnas tegutses Reinimaalt pärit maalikunstnik Kügelgen. 19 sajandi kultuurielu oluliseks osaks olid seltsid. Oli nii teadus- kui põllumajandus- seltse aga ka üliõpilaste seltse, koore, abistamiskassasid. Baltisaksa arhitektuuris valitses 19 sajandi esimesel poolel klassitsism, mis avaldus eeskätt mõisaarhitektuuris (Raikküla, Saku) aga postijaamade ja kõrtside ehitamisel. 1857 kustutati Tallinn kindluste nimekirjast ja mitmetele bastionidele rajati pargid, väljapoole pargivööndit hakkasid tekkima puumajade agulid. Haridusolud
N.valge-toonekurg ja pääsukesed 16.3.9.1. Ülemselts Pingviinilised Arktiliseks mariinseks eluks kohastunud lennuvõimetud linnud. Sulestik on tihe, suled väiksed ja meenutavad soomuseid. Alusnahk paks ja rasvkoerikas. Eesjäsemed on muundunud kitsasteks loibadeks.. Tagajäsemed lühikesed ja asuvad kaugel keha tagaosas, seetõttu pingviinilised kõnnivad "püsti" ja abitult. N. keiserpingviin, kuningpingviin 16.3.9.2. Ülemselts Uuduslõualised Lennuvõimetud seltsid: Selts jaanalinnulised Tiivad lühikesed, võimsad jalad kahe varbaga. Elavad karjadena., Jooksevad kiiresti N. jaanalind. Selts nandulised suured jaanalinnulaadsed, tiivad nõrgalt arenenud, jalgadel 3 varvast. Jooksevad samuti kiiresti N. pampanandu Selts kaasuarilised Tiivad peaaegu täiseti redutseerunud, pea ja kael paljad, ereda värvusega, 3 varvast. N. kiiverkaasuar, emu. Selts kiivilised väikesed, kana suurused. Tiibadest säilunud vaid tillukesed jätked. 4 varvast
Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts
edendas põllumajanduslikku haridust, levitas põllumajanduslikke teadmisi, andis nõu ja juhatust, seadis ametisse nõuandjaid-eriteadlasi, pidas üleval katsejaamu ja näitepõlde, korraldas põllumajanduslikke ühiskatseid, asutas seltsi juurde põllutööriistade ja suguloomade jaamu jm. Põllumeesteseltsidest olid silmapaistvamad ja ulatuslikuma tegevusega Tartu, Tallinna, Viljandi, Pärnu, Võru jt seltsid. Tartu Eesti Põllumeeste Selts oli Eesti põllumeesteseltsidest kõige vanem (asutatud 1870. a) ning kõige akadeemilisema tegevusega, sest ta asus ülikoolilinnas, kus tegutsesid ka meie tähtsamad, Raadi katsejaamad. Katsejaamad esinesid oma uurimistulemustega pea igal aastal põllumajandusnäitusel. Tartu Eesti Põllumeeste Selts asutas ja pidas ülal ka Vahi põllundus- ja aianduskoole, rajas uue soliidse näituseväljaku, kus viidi läbi vabariikliku ulatusega näitusi jne.
LIIVI SÕDA (1558-1583) SARNASUSED PÕHJA SÕDA (1700-1721) Edukas oli Rootsi Põhjus: saada ülemvõim Edukas oli Venemaa Läänemerel. Alguses olid Liivimaal Osalejad: Poola, Taani, Rootsi, Alguses olid Eesti alad Rootsi iseseisvad väikeriigid, kes Venemaa valduses alistati Kestis 25 aastat Kohalikud talupojad mässasid Kestis 21 aastat Venemaa oli algperioodil Kahanes rahvaarv Venemaa oli esialgu edutu edukas Oluline isik Ivan Julm IV Mõlemad sõjad ulatusid Eesti Oluline isik Peeter I aladelt kaugemale Poola eesotsas oli Bathory Rahva küüditamine Venemaale Poola eesotsas oli August Tugev Ei kujunenud koalitsiooni Kujunes koalitsoon Rootsi ...
agronoomid ja instruktorid, sama teevad ka mõned maakonna valitsused. Esimene eesti keelne 2-nädalane põllutöökursus 1900a. 1907 a. loodi esimesed põllumajanduslikud keskorganid - kesktoimkonnad 1910 loodi keskseltsid. Hakkasid ilmuma põllumajandusajakirjad. 1908 korraldati esimesed kolmenädalased põllutöö-, aianduse-, ja mesindusekursused. Neljas periood (alates 1919) 1920ndatel põlluminesteerium toetab esmakordselt erinevaid põllumajandusseltse. 1922 ühinesid põllumeeste seltsid ühtseks Eesti Põllumeeste Keskseltsiks. 1922 asutati Põllumajandusliit. 1928 kujunes välja Agronoomiline Büroo. 1929 loodi Talumajanduse Nõuande Büroo. 1932 alustas tegevust Põllutöökoda. Põllutöökoda Talupidajate kutseorgan, mille põhiülesandeks oli talupidajate huvide kaitse ja igakülgse nõuande korraldamine. Koosseisu kuulus 60 liiget. Valida said põllumehehed, kellel oli vähemalt 5 ha põllumaad või 1 ha aiamaad. 1935. a
· Pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile. · Csise Jaani kiriku altarimaal Johann Köler (1858) · Eduard Bornhöhe (18621923) · Ajalooliste jutustuste viljeleja · Peateos" Tasuja" · Satiirilised jutustused Rahvusromantism · Kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. · Rõhutama hakati rahvuslikku ühtekuuluvust, isamaaarmastust. Seltsid · Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid. · Loodi saksa seltside eeskujul. · Kihelkondades laulukoorid ja orkestrid · Aleksandrikoolide rajamine (Peakomitee) Ärkamisaja tähtsus · Koguti rahvaluulet · Rahvusliku teatri sünd · Ühtse rahva tunne · Ühtne kirjakeel · Rahvusliku kunsti teke Huvitavat · Ärkamisaeg jõudis Kanepisse varem kui mujale. · Eesti esimene seltsimajagi ehitati oma
ja 184990 Valgas). Cimze seminaris sai hariduse üle 100 eesti noormehe, sealhulgas Carl Robert Jakobson, Aleksander Kunileid (Saebelmann), Friedrich Saebelmann. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Ta sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Tema eeskujust pärineb ka eesti heliloojate armastus rahvaviiside vastu. Cimze seminari lõpetanud panid tugeva aluse eesti heliloomingu- ja klaverimängutraditsioonile. Seminaril oli oluline mõju ka Eesti I üldlaulupeole. 3. Seltsid Suuremates linnades tekkisid rahvusliku liikumise perioodil laulu- ja mänguseltsid. Esimesed neist olid selts ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Mõlemad tekkisid aastal 1865. Neile järgnesid ,,Koit" Viljandis, ,,Ilmarine" Narvas ja ,,Endla" Pärnus. ,,Vanemuine" oli ka I üldlaulupeo ametlik korraldaja. 4. I laulupeo ettevalmistus I üldlaulupeo valmistasid ette Jannsen ja Jakobson, kuigi Jakobson ei kuulunud laulupeo peakomiteesse
Kas 19.saj 40-80 oli Eestis esimene ärkamisaeg? Käsitlen arutluses 19. sajandil esile tõusnud rahvuslust Eestis, Vene impeeriumi koosseisus. Käsitlen teemasid: laulupidu, rahvaluule kogumine, seltsid, ajakirjandus ja haridus. Seltsiliikumine aitas hästi kaasa rahvuslike ideede kiirele levikule. Algselt oli eestlaste jaoks see au küsimus, seltsi astumine oli kui ,,olla sakslane", seepärast olid esimesed seltsingud ka saksa kõrgkihtide hoolduse all, nagu näiteks 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. Seltsid hakkasid järk-järgult elama omaette elu, need ühendasid rahvast ja korraldasid rahuvuslikke üritusi ja kooskäike. Näitena, 1870
Milline oli seltsiliikumise roll rahvuslikus ärkamises Juba 18. sajandi lõpul laienes tänapäevase Eesti aladele baltisakslaste seas populaarne seltsliikumine. 19. sajandi lõpul hakkasid baltisakslaste eeskujul ja toel tekkima ka Eestis seltsid. Seltsiliikumine andis võimaluse nii linna kui ka maa rahval aktiivselt osaleda kultuuri elus ning edenda rahvahariduse taset ja ühiskonda. Rahvusliku liikumise üks sihtidest oli rahva kultuuriharrastuste toetamine, milles oli üks suurimaid rolle Vanemuise seltsil, mis oli küll baltisakslaste eeskoste all aga siiski aitas edendada suuresti Eesti rahva vaimuelu. 1869. aastal korraldas Vanemuine selts esimese laulupeo Tartus, kuhu kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat. Laulupidu
Milles seines Balti erikord? 1721. aastal Uusikaupunki rahuga sätestatud erikord, kus Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. restitutsioon, maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine. säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad Kubermangu valitsemine. Kõige olulisem võimuesindaja oli kuberner. Ta allus ametlikult otse senatile, kuid tegelikult tuli tal asju ajada siseministriga. Samuti ei saanud kuberner mööda vaadata kindralkubernerist. Kuberneri asetäitjana asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner. Ühtlasi võidi viitsekuberneri kõrvale ametisse nimetada ka sõjakuberner, kes allus sõjaministrile ning vastutas sõjaliste õppeasutuste ning sõjaväeosade juhtimise eest. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat,hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kuber...
Tulundussektor(erasektot)-eraettevõtted, aktsiaseltsid, pangad,osaühingud.(avaliksektor)-Riigiettevõtted, raudteed,post,televisioon, energiavõrgud.Mittetulundussektor( erasektor) Kodanikuorganisatsioonid, huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused.(avalik sektor)- Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid, koolid, haiglad, pensioniamet. Karl Max-nägi ühiskonda jagunenuna klassideks, need kujunesid omandisuhte alusel ning põhiklasse eristas teineteisest kummagi asend tootmises. Max Weberi- kolme kontseptsiooni:1)majandusressurside alusel klassideks(kõrg- kesk- ja alamklassideks) 2)toimub saatuslik kihistumine elulaadi ning väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu ja seisu põhjal
· 1857 Kalevipoeg · 1857 - Perno Postimees Jannsen Kõrgaeg · koguti raha ja saadeti palvekirju, et rajada eestikeelset kõrgemat kooli Aleksandrikomiteed Hurt (rahvaluule koguja, ajalehtede Sakala ja Eesti Postimees juures) · 65 mänguseltsi Vanemuine loomine (Estonia, Koit, Ilmarine, Endla, Kannel...) · 68 Jakobsoni 3 isamaalist kõnet · 69 üldlaulupidu I langus · Aleksander III venestuspoliitika rahvuslikud seltsid suleti · konfliktid rahvusliku liikumise juhtide vahe (Hurt-Jakobson, Jannsen-Jakobson) · Hurt lahkus, Kreutzwald ja Jakobson surid, Koidula lahkus, Jannsen suri halvatusse Uus tõus · vene revolutsioon · erakondade loomine · Päts ja Tõnisson 12. Eestikeelse trükisõna areng läbi sajandite (raamatud, ajalehed, ajakirjad) (15. saj · eestikeelsed märkmed kloostri käsikirjade servadel) 16. saj · eestikeelse tekstina palvete ja usutunnistuse tõlked
tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine Haritlaste liikumine tudengid, haritlased, Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, kooliõpetajad palvekirjad, EÜS Seltsiliikumine, põhisuunitlus kultuuriline, Laulu- ja mänguseltsid, esimene laulupidu, haaras masse nii elukutse kui tegevusalade põllumeeste seltsid, karskusseltsid järgi Rahvuslik poliitiline liikumine erakondade Tõnisson, Päts, esimene eestikeelne loomine, esiplaanil võitlus rahvahariduse gümnaasium edendamise eest Kreutzwald (arst) ajakirja väljaandmine, mis rääkis maailmaasjadest Rahvusliku eneseteostuse tõus seotud eeposega (Kalevipoeg) Seltsiliikumisega seoses suur Saksa mõju, balti-sakslaste mõju nende pealt kopeeriti
PARKINSONI TÕBI SISUKORD Tutvustus Esmased sümptomid Sekundaarsed sümptomid Haiguse kulg Ravi Seltsid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus tutvustus Parkinsoni tõbi on ajuhaigus, millel on biokeemiline põhjus. Organismis on puudus ühest närviülekandeainest ehk neurotransmitterist, mida nimetatakse dopamiiniks. Sellest tulenebki kogu haiguse olemus, sest kui jääb puudu neurotransmitterist, muutuvad liigutused kohmakaks ja aeglaseks, lihased jäigaks ja liikumiskiirus on häiritud. Esialgu tekib käte, jalgade, hiljem juba kogu keha värin.
Töö eesmärgid Loomakaitse ajalugu kogu maailmas ja Eestis Loomakaitse seadused ja organisatsioonid Varjupaikade olukord Isiklik kontakt loomakaitsjatega Loomakaitse ajalugu maailmas 1824 Loomadevastase Julmuse Ennetamise Selts, London 1860 loomakaitseseltsid mujal Euroopas 1861 Loomade Piinamise Vastu Võitlemise Selts, Riia Eesti loomakaitse ajaloost 1869 Tallinna Seltsid Tartus ja Loomakaitse Selts Tallinnas 1904 Tallinnas 1991 Tallinna Laagri varjupaik ja kliinik varjupaik Eesti Loomakaitse Liit 1999 Seltsid Teise maailmasõja ajal sundlikvideerimisel katkes kõigi 2000 Eesti heategevus Loomakaitse Selts organisatsioonide mittetulundusühingute tegevus registris Suurimad loomakaitse organisatsioonid Eestis
Rahvuslik ärkamine 19. Sajandi lõpp Sisukord Rahvuslik liikumine Seltsid Tähtsus Eeldused Rahvuslik liikumine Eesti Rahvuslik Liikumine on eestirahvuslaste poliitiline liikumine, mis nimetab oma põhiliseks eesmärgiks Eesti Vabariigi kodanike aktiviseerimist ja kaasamist demokraatliku riigivõimu teostamisse, et tagada sellega iseseisva Eesti riigi püsimajäämine ning areng rahvusriigina. Rahvuslik liikumine Rahvusliku liikumise keskuseks kujunes Tartu Eestlaste kultuurielu hingeks oli Johann Voldemar Jannsen(1819 1890),kes Pärnust tartusse asus 1869.a. 1864.a. Tartu Postimehe veergudel propageeris Jansenn mitmehäälset laulu,avaldas sõnumeid muusikapidustuste ja sündmuste kohta välismaal. Jannseni kogumikud ,,SioniLauloKannel" ja ,,Eesti laulik" ,,SioniLauloKannel" Seltsid Vanemuise selts asutati 1865.aasta jaanipäeval. Asutaja Johann Voldemar Jannsen 1865.aastal sündis Estonia selts Eesti esimene lauluselts oli Revalia Vanem...
· Jakobsoni isamaakõned (1868) · 1869 Esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndad · Põllumeeste seltside rahamine (Jannsen, Jakobson) · Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) · Eesti Kirjameeste Selts (Hurt) · Eesti aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt), kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid, haridusseltsid, pritsimeeste seltsid jne) · Ajaleht ,,Sakala" (Jakobson 1878) · Tüli rahvusliku liikumise juhtide vahel 1880ndad · Jannseni halvatus ja eemalejäämine · Rahvusliku liikumise lõhenemine: Jakobson vs Hurt · Hurda lahkumine Peterburi · 1882 Jakobsoni surm · 1883 Aleksandrikooli komiteede sulgemine ja venestusaja algus 3)Juhid: kes mida tegi? Mis sündmus? Johann Voldemar Jannsen · Rahvusliku liikumise algusaastate kesksemaks kujuks (1819-1890). · Perno Postimees 1857
bioloogiline isolatsioon ja ruumiline eraldatus e. geograafiline isolatsioon. Biol. Iso. Nt: õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudel sageli pärsitud. Liigitekke etapid: saavad kokku 2 genofondi. Toimub populatsioonide vaheline geenivool. Mutantsete geenide sageduse tõus loodusliku valiku tagajärjel. Tekib uus liik v tuleb ristumisbarjäär Makroevolutsioon Täiustumine uute senisest keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja areng. Hõimkonnad, seltsid, klassid. Mitmekesistumine erisuguste tingimustega kohastumisel algtüüpide lahknemine liikideks. Väljasuremine liigid surevad välja Eluslooduse süsteem Tänapäeval kasutuses olevale loodussüsteemile pani alguse Karl Von Linne. Tema liikide nimetamise süsteem seisneb taksonites(binaarne nomeklatuur-ladinakeelsete liigi nimede nimetamine kahesõnaliste väljendite abil). Domeen, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
kool. Toob hariduses mõõna. Kogu saksakeelne ametnikkond tõrjutakse tagaplaanile. Uus vene ametnikkond. Vene õigeusu propageerimine - ke vene õigeusu koolid. Aleksander Nevski katedraali avamine. Kirjameeste Selts lõpetas tegevuse. Kui rahvuslik liikumine ei kadunud ära - laulupeod. Suured üritused kukkusid läbi siiski. Kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus põhi saavutus. Rahvuslik liikumine kaitses eestlasi tuleva venestamise eest. Venestamise tulemusena uut tüüpi seltsid raamatuseltsid, karskuse seltsid (väga oluline kultuuriline roll kõik seltsid omamoodi ajaviite seltsid, kuid see esimene, mis pöörab tähelepanu rahva haridusele. Korraldatakse loenguid jms). Jätkas küll eestikeelne ajakirjandus. Ilmusid ka eestikeelsed raamatud. Rahvusliku liikumise ajal külajutud jms kirjandus. Kujunenud saksa rahvusromatiulises stiilis. Venestamise ajal jõuab esimest korda sünkrooni L. - Euroopa kirjandusega realism Vilde ja Juhan Liiv.
19.saj 1pool:kaotati pärisorjus, talupojad said perek nimed, kirjaoskuse levik, teoorjus,estofiilide tegevus.Masing: Narva gümn,saksamaa halle ülikool(usuteadus). eesmärk:rahva silmaringi ja mõtlemisvõime avardamine köitva popul. teaduslike lugemismat varal. Tegevus:koostas ning andis välja rahv raamatu"Pühapäeva..." mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega.. Ajakiri "Marokva Näddalla-Leht".Kirjutas õppekirjandust. ped saavutused:Ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis,kui lapsel on parim mänguhoog, lugemine ärgu olgu karistuseks...keelealane:rikastas eesti kirja ja valmistas ette uuele kirjaviisile ülemineku . õ täht.Sentimentaalne jutukirj: lugejale, äritolu:saksa rahvaraamatud. Suve Jaan:Eesti sent. kirj. silmapaistev esindaja,elupõline kooliõpetaja. Ta tegutses Tallinas rakv, ja pärnu kreisikoolis vene keele ning joonistuse õpetajana. Peterson: Jakobi algkool>riia kreisikool>riia kuberm gümn....
Konstantin Türnpu. Kuna Eestis sellist kooli polnud, nad said oma muusikalise hariduse Peterburist. 6) Nimeta eesti esimesi professionaalseid heliloojaid. Mis õppeasutuses õppisid? Aleksander Saebelmann – Kunileid (1845-1875) ja Friedrich August Saebelmann (1851-1911) Ja nad omandasid oma muusikalise hariduse Valgas, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. 7) Mida kujutasid endast laulu- ja mängu seltsid. Mis nime kandis see Tallinnas, mis nime Tartus? Seltsid koondasid enda ümber palju kultuurihuvilisi ja pärast esimest laulupidu muutus nende tegevus eriti aktiivseks.(Põhimõtteliselt teatrid). Tartus kandis see nime „Vanamuine“ ja Tallinnas „Estonia“. 8) Eesti esimene ooper – nimi ja helilooja „Vikerlased“ (1928) autoriks oli helilooja Evald Aav. 9) Esimene sümfooniaorkester - kes asutas, kus ja millal 1900. aastal kutsus helilooja Aleksander Läte Tartus kokku Eesti esimese sümfooniaorkestri. 1908
julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; riigi- ja omavalitsusasutused; näiteks raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Erasektor - üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Mittetulundussektor - üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; näiteks seltsid, klubid, huviühndused, usuühendused. Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist ning erasektorist; kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühingud teetööliste ametiühing, erakonnad SDE,
Hoogsalt arenes eesti keel ja kirjandus. Ärkamisajal tegutsesid ajalehed Perno Postimees ja Eesti Postimees asutajaks oli J.V.Jannsen, ajaleht Sakala asutajaks oli C.R.Jakobson. Ajalehtede eesmärk oli levitada uudiseid ja rahvustunnet. Inimesid eri paigust leidsid, et on teisigi inimesi, kes mõtlevad nagu nemad ise. Rahval oli võimalus ajalehtedes oma arvamust avaldada. Ajalehed ilmusid eesti keeles ja neile tekkisid innukad kirjasaatjad. Ärkamisajal tegutsesid ka seltsid grupeeringud, kus on sama huvialaga tegelevad inimesed. Näiteks laulu-, teatri-, mänguseltsid. Enamus seltse olid kultuuriga seotud, kuid oli ka teisi seltse, näiteks tuletõrjujate seltsid. Haridus arenes ärkamisajal samuti kiirelt. Eriti tähtsad olid maakooli õpetajad, kuna nad pidid joolt kandma selle eest, et rahvas saaks hariduse. Samuti oli neil ülesandeks kohalikus kogukonnas levitada ajalehti. Kui varem nimetati eestlasi maarahvaks, siis nüüd hakati kasutama
Eestis Külamaja roll: Kogukonnakeskus kooskäimiskoht! · Külamajad on Eestis korda tehtud või ehitatud üldjuhul kogukonnakeskusteks. · Maja annab kogukonnale võimaluse koos käia aastaringselt · tekitab tugevamat ühtekuuluvuse tunnet, · annab seltsi(de)le võimalusi arenguks. (Külaliikumine Kodukant) PROJEKTIJUHTIMINE 5 Külamajade funktsioonid Eestis Külamaja kui kultuurikeskus, külamaja ja rahvamaja seos. · Seltsid korraldavad majades kultuuritegevust, toimuvad ringid, käivitunud on külateatrid jne. Külamajade andmebaasi koondas Eesti Külaliikumine Kodukant 2006. aastal. Siis oli andmebaasis 250 maja. 2010 aasta esmase täpsustamise ringis on Eestis külamaju, sh külatubasid, 295 (Külaliikumine Kodukant) PROJEKTIJUHTIMINE 6 Külamajade funktsioonid Eestis Külamaja kui teenusekeskus. · Kogukondlike teenuste teema tõstatus tugevalt peale
Raamatukogud. Tahkuranna vallas on kaks raamatukogu: Uulu Raamatukogu ja Võiste Raamatukogu. Juhtivaks seltsiks kujunes rahvaraamatukogu selts ,,Edu". ,,Edu" liikmed soovisid, et kes raamatuid laenutab, see ka seltsi liige oleks. Oli ka väike liikmemaks, aga see oli vähem kui kroon aastas. Raamatuid sai raamatukogu riigi poolt, ent peo rahade eest osteti neid ka ise juurde. Kaua aega oli ,,Edu" seltsi esimeheks helilooja Mihkel Lüdigi poolvend Oskar Lüdig. Ühingud ja seltsid. Seltsid Tahkuranna vallas: Eakate klubi ,,Elurõõm" Võistes ,,Kuldne Iga" Uulus Ühingud Tahkuranna vallas: Tantsuselts ,,Ülejala" Tahkuranna Naisselts Tahkuranna Kultuuriselts Valitsemine. Tahkuranna valla omavalitsuse esinduskoguks on Tahkuranna Vallavolikogu. Tahkuranna valla omavalitsuse täitevorganiks on Tahkuranna Vallavalitsus, mis moodustatakse volikogu poolt. Tahkuranna Vallavolikogus on 13, vallavalitsuses 5 liiget. Volikogu esimees on Kalmer Metsaoru.
Nende eesmärkide täitmine pidi kaasa aitama euroopaliku kirjakultuuri juurdumisele varasema talurahvakultuuri asemele. Vaja oli ka välja arendada oma eliitkultuur, mis oleks saksa kultuuri mõju vähendanud ning takistanud eestlaste saksastumist. Seega oli esmaseks sihiks eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid, nt autonoomia taotlemine, tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Rahvuslike ideede levikule aitas kaasa seltsiliikumine. Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka nende toel. Eestlased maal ja linnas lootsid seltsidesse ühinedes ,,olla nagu sakslased". Seetõttuolid esimesed eestlaste seltsid ka nõus saksa kõrgkihtide hooldusega. Selline baltisakslaste eeskoste all olev selts oli näiteks 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas tegutsema hakanud Estonia. Pärast seda lisandus nii mõnigi Eesti jaoks oluline selts, nagu näiteks Eesti Põllumeeste
PÕLTSAMAA EESTI PÕLLUMEESTE SELTS 1. Meenutage varem õpitust või uurige Eesti ajaloo õpikust, millega tegelesid põllumeeste seltsid. Miks oli nende tegevus tähtis? Tegevusvaldkond: Põltsamaal arendada ja uuendada põllumajandust. Tähtsus: Oli eeskujuks paljudele teistele analoogilistele seltsidele. Talurahvale teadmiste jagamine, põllumajandusnäituste korraldamine ja põllusaaduste müügi organiseerimine. 2. Mis oli Põltsamaa Eest Põllumeeste Seltsi eripära? See loodi Põltsamaa meeste omaalgatusel ja enda kogutud raha eest asutati ühine hoone. 3. Kuidas sai Põltsamaa Eest Põllumeeste Selts endale seltsimaja
Eestluse ajaloos ei ole ühtki teist aastasada, mis oleks olnud kultuurilise arengu mõttes nii oluline. 1857. aastal andis Johann Voldemar Jannsen välja Perno Postimehe mis pani aluse Eesti järjepideva ajakirjanduse algusele. Veel oli suureks saavutuseks Eesti rahvusliku teatri algus, 1865 asutati “Vanemuise” Selts ja veidi hiljem samal aastal “Estonia” Selts. 1862. aastal oli ilmunud „Kalevipoja“ rahvale mõeldud trükk. Toimisid seltsid ning rahva hariduslik olukord paranes üha. 1869. aastast alates hakkasid toimuma üldlaulupeod. 1881. a troonile tulnud Aleksander III alustas venestamist kõigis vähemusrahvastega asustatud piirkondades (Poolas, Soomes, Baltimaades), alustas vastureformide läbiviimist, toetus oma tegevuses slavofiilidele; ta oli esimene tsaar, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata, Eestis samal ajal rahvusliku liikumise langus. Kõige valusamalt riivasid eestlaste
PAGULASKIRJANDUS 1944 lahkumine Eestist: Rootsi (u 22000) Kanada (u 17000) USA (u 13000) Austraalia (u 6000) Saksamaa (u 3000) kultuurilised keskused: Stockholm, Lund, Toronto eestikeelne kirjandus eesti kirjastuste raamatute postimüügisüsteem Eesti koolid, seltsid, laulukoorid Paguluse organiseerumise kolm tasandit (R.Raag) kohalik (eesti seltsid) ülemaaline/riiklik (Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusfond, Eesti Komitee Rootsis, Rootsi Eestlaste Esindus, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Eesti Rahvuskomitee USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945
Aleksandrikoolid: · Mõte rajada eestikeelne kool ( aleksander I auks, kes oli kui talurahva vabastaja) pärineb Viljandimaa talupoegade ärksamatelt esindajatelt. · Kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserdeid ning teatrietendusi. · Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komitee, ning valdades nende abi komiteed. · Kogu ürituse juhtimiseks loodi Tartu Peakomitee. · Seltsid 19.sajandil: · Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul ja osaliselt ka toel. · Kuna eestlased lootsid olla nagu sakslased. Seetõtu olid esimesed eestlaste seltsid ka nõus saksa kõrgkihtide hooldusega. Nt: 1865 Tartus asutatud Vnemuine, mis korraldas mitu laulupidu; 1866 Tallinnas tegutsema hakkanud Estoni. · Järk-järgult hakkasid eesti seltsid oma elu elama. · Asutati Eesti Põllumeeste Selts
1)¤Teine sektor ehk erasektor: -eraettevõtted -peamisteks tunnusteks kasumi taotlemine ja eraomandus -suhted riigiga - riigipoolsed ettekirjutused, majanduse arengu reguleerimine -ettevõtluse vormid: üksikettevõtjad(FIE), suurfirmad(AS,OÜ) ¤Avalik sektor ehk esimene sektor: -riigiasutused -seotud valitsuse rahaliste ülekannetega -avalik-õiguslikud asutused ¤Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -kodanikualgatuslikud organisatsioonid(MTÜ, SA, seltsid ja asutused) -edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine -rahva osalus ühiskonnaelus -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv
Arvestuslik töö imetajatest ja roomajatest Imetajad kordamisküsimused arvestuslikuks tööks 1. Nimetage Eesti looduses elavate imetajate seltsid ja teadke liigid igas seltsis. 2. Mitu imetajate liiki elab Eestis? 3. Eesti imetajate eluviis, toitumine, pojad (metskits, metssiga, põder, ilves, hunt, rebane, karu, mäger, saarmas, kobras, ameerika naarits, metsnugis, hall ja valgejänes, kährikkoer, rebane, pringel, hallhüljes, suurkõrv) 4. Kes Eesti imetajatest magavad talvel? 5. Võrdle imetajate koljusid - näriline ja kiskja (kobras või rott ja hunt), putuktoiduline ja kiskja (siil ja rebane,
Rahvuslik liikumine oli protsess, mis toimus 19. sajandil paljudes Euroopa riikides. Eestlasteni jõudis see läbi balti-saksa mõisnike, kes omakorda jäljendasid oma kodumaal toimuvat. Eesti ajaloos räägime rahvuslikust liikumisest 19. sajandi teisel poolel. Kõige tugevam tegevus toimus venestamise ajal, mil üritati rahvuslikule liikumisele piir panna. Rahvusliku liikumise eeldusteks olid talude päriseks ostmine ja pärisorjuse kaotamine 50.a tagasi, erinevad seltsid ja liikumised, Eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel(vallaseadus 1866) Üheks rahvusliku liikumise eelduseks võib nimetada võimalust osta talud päriseks. Selline talude päriseks ostmine leidis aset massiliselt. Kõik tahtsid ju omale isikliku maad, mida harida. Talupojad ostsid oma maad välja ning maksid nende eest pikaajalise maksuga. Tihti ei läinud aga õnneks ja laenu ei suudetudki tagasi maksta. Need maad, mis jäid välja ostmata, anti rendile. Aja pikku sai
kolmanda sektori koostöö. Eesti ühiskond hakkas oma kodanikualgatuslikke ühendusi looma eelkõige Saksa ja Soome eeskujul. Omariikluse puudumise tõttu kujunesid kodanikuühendused kultuuriliseks alternatiiviks võõrriiklikele võimustruktuuridele, andes eestlastele võimaluse omal maal end vaimselt edendada ning rahvusena säilitada ja omariikluseks ette valmistada. XIX sajandi teisel poolel loodi Eestis massiliselt inimeste erinevaid ühendusi ja seltse (muusikaseltsid, põllumeeste seltsid, karskusseltsid, näiteseltsid jne). Ka aastail 1920-1940 oli kodanikualgatuslike ühenduse sünd ja tegevus aktiivne. Pärast 1934. aasta riigipööret suruti poliitiline kodanikualgatus kodade süsteemi korporatiivsetesse raamidesse, kuid 1936. aastal loodud Ühistegevuskoja tegevuse tõttu olukord normaliseerus. 1940. aasta nõukogude okupatsioon lõpetas igasuguse organiseeritud kodanikualgatuse: suleti kõik kultuuri- ja haridusseltsid, noorsoo- ja üliõpilasühendused jne. Nõukogude
Kuigi kodanikeorganisatsioonide liikmed ei saa mingit tulu, kellegi abistamine või tegelemine millegi sellisega, mida neile meeldib teha ja mida nad sooviksid teha, kindlasti suurt rõõmu. Samuti saab kodanikeühendstest palju uusi tuttavaid ning see on hea võimalus arendada ka oma suhtlemisoskust ning ka meeskonnatööd. Kokkuvõtteks võib öelda, et kolmas sektor mõjutab nii ühiskonda kui ka riiki. Riigi ja kodanikuühiskonna vahel toimub tihe koostöö. Mittetulundusühingud ja muud seltsid aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme ning pakuvad kodanikele kasulikku ajaveetmise võimalust. Minu arvates on kolmas sektor väga tähtis ning loodetavasti jätkavad kodanikuorganisatsioonid oma tööd.
väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 1872– 1893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870). Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli
Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv ,,kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjatööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle maa. Eesti Kirjameeste Selts arendas eesti keelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. ,,Vanemuine" pani alguse eesti rahvuslikule teatrile ja korraldas Eesti I Üldlaulupeo, mis toimubs 1869. aastal. Eesti I Üldlaulupidu 1869. aastal Tartus. 5. Kokkuvõte Eestlaste rahvuslik lliikumine ning kõik sellega kaasnenud tegevus ja
ta kinda baltisakslastele, kes käsitlesid ennast kultuuritootjatena ja visandab vastupidise ajaloopildi, mis kujutab eeslasti kunagise vägeva kultuurrahvana. ,,Kolm soovimist,, Jakob Hurt tõusis eesti rahvusliku liikumise liidrite hulka oma kõnega esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. Aastal. Seal sõnastas ta kolme soovina oma rahvusliku liikumise programmi. Seltsiliikumine ja rahvusliku kultuuri sünd Seltsiliikumise teke Eestlaste silmaringi avardas seltsidesse astumine. Seltsid oli kindla põhikirjaga oma algatuslikud ühendused. Euroopas levis see alates 18.sajandi teisest poolest, Eestis olid sellega seotud algul ainult baltisaksa aadlikud, haritlased ja linnakodanikud. Esimesed eesti soost haritlased (Faehlmann, Kreutzwald jt) koondusid Tartus asutatud Õpetatud Eesti Seltsi. Selts ise oli saksakeelne, peamiselt olid seal baltisaksa haritlased. Laulu- ja karskusseltsid Eestlaste laiem seltsiliikumine sai alguse lauluseltsidest. Esimesed eesti laulukoorid asutati 18
1865 – laulu -ja mänguseltside „Vanemuine“ ja „Estonia“ asutamine 1868 – teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos 1868 – 1870 – Carl Robert Jakobsoni kolma isamaalist kõnet 1869, 18 – 20. juuni – Peeti esimene üldlaulupidu Tartus 1870, 24. juuni – eesti rahvusliku teatri esimene etendus 1870, 5. november – avati Eesti esimene raudteeliin 1870 – 1871 – asutati esimesed põllumeested seltsid 1872 – 1893 – Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1875 – laulu -ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus Lydia Koidula näidendid - „Saaremaa onupoeg“ ja „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“.
Rahvusliku liikumise eeldused- 1.Eesti ala majanduslik arenemine 2.Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3.Koolihariduse levik 4.Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5.Kommunikatsioonivõrgu avardumine ehk rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärk-emakeelse rahvahariduse edendamine,rahva kultuuriharrastuste toetamine,silmaringi laiendamine. Liidrid: 1.J.V.Jannsen- ajaleht Eesti Postimees1864, Perno Postimees1857, lauluselts Vanemuine1865, Üldlaulupidu1869. 2.Köler-aitas 1864 Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser AleksanderII palge ette. 3.L.Koidula-abiline ajalehes, näitemäng Saaremaa onupoeg 4.J.Hurt- Eesti Aleksandri kooli president, Eesti kirjameeste seltsi president, mõõduka suuna esindaja. 5.C.R.Jakobson-kirjutas kooliõpikuid, 3isamaakõnet, ajaleht Sakala. Seltsid- eesti Üliõpilaste selts, Põllumeeste selts, Laulu ja mänguseltsid(vanemuine, estonia) Venestamine- riigikeel+õppekeel vene...
O.W. Masing ,,Maarahva Nädalaleht" 1806 (1821) Kreutzwald ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (1848) 16. 1843 uus eesti keele grammatika (Eduard Ahrens) ühtne kirjakeel. 17. Usuvahetusliikumine- õigeusu levitamine Maltsveti liikumine- J.Leinberg loobus varast ja elukorraldusest. Rahva pöördumine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. 18. Baltisaksa kultuur kui eesti kultuuri üks aluseid ja mõjutajaid: Joonistuskool. Kunstieleu keskus- Raadi mõis. Tähtsad olid seltsid. 19. Klassitsism arhitektuuris: 19.s algus, mõisarhitektuur, postijaamad, kõrtsid, ehitus kandus äärelinnadesse. 20. Estofiilid ja nende tegevus: Baltisakslastest eestihuvilised, uurisid keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, ajalehed, kooliraamatud, teaduslikud seltsid, nendega liitusid esimesed haritlased. 21. Õpetatud Eesti Selts ja Eestimaa Kirjanduslik Ühing, nende tegevus. 1838. Faehlmann, Eesti rahu, ajaloo- ja tänapäeva edendamine, keele-, kirjanduse- ja maa
Le Coq AS u Edelaraudtee (Tartu raudteejaam) l Fortune OÜ u n Tartu Õlletehas d u AS Emajõe Veevärk s s BIGBANK AS Tartu esindus e SEB kontorid ja harukontorid k t Espak Tartu AS o r Salva Kindlustuse AS Tartu esindus Silberauto Eesti AS Tartu esindus Kodanikuorganisatsioonid. Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused (huviühendused, klubid, seltsid, usuühendused) ning -ametid. m i (koolid, haiglad, pensioniametid jne) t MTÜ Tartu Naiskoor Domina t e Tartu Fotoklubi Art Models Tartu Ülikool t u MTÜ Rahvatantsuselts Upsijad Eesti Maaülikool l Üliõpilassegakoor u Eesti Lennuakadeemia
1941. Aastal 14.juunil toimunud massiküüditamise käigus viidi Eestist vägivaldselt välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse, mehed aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. Majanduslikud: Majandusreformi nime all riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kauplused, kohvikud jne ). Rahareforimi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Ühiskondlikud: Likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Saksa okupatsioon Eestis: millal oli (aastaarvud), millega seoses see toimus, miks lõppes, kelle võimu alla Eesti seejärel läks (lk 124) Toimus 1941-1944. See toimus Saksa armee üldise rünnakuga Vene armee vastu. See lõppes Punaarmee uue vastrünnakuga Saksa vägedele. Septembri lõpuks langes Vene vägede kätte
1987.a. peeti maha ,,fosforiidisõda" vastuseks Moskva keskametkondade kavadele uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestisse. Teadlaskond algatas ajakirjanduses vastukampaania ja sellest kasvasid välja kõikjal Eestis toimunud rahvakoosolekud ja üliõpilaste juhitud protestiüritused. Rahvas oli üle hulga aja jälle ühtne ja vastuseis oli nii tugev, et asjaosalised oli sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. 20. saj. 80-ndatel aastatel Eestis loodud grupid ja seltsid olid aga hoopis poliitilisemad kui 19. sajandil loodud seltsid. Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, mis nõudis Hitleri-Stalini 1939.a. salasobingu paljastamist; siis Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), kes pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele (vabariigi aastapäev, Tartu rahu aastapäev, märtsiküüditamine). Nüüd ärkamisaka kõrgpunkidest
haritlaskonna kujunemine, rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eeskostest vabanemine, rahva haridustaseme kasv ja kommunikatsioonivõrgu avardumine rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Esmased eesmärgid: · emakeelse rahvahariduse edendamine, · rahva kultuuriharrastuste toetamine, · üldise silmaringi laiendamine, · kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike ideede levitamisel mängisid olulist rolli rahvakooliõpetajad ja erinevad seltsid. Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse (Õpetatud Eesti Selts; Eestimaa Kirjanduslik Ühing) Rahvusliku liikumise suunad: 1) rahvuslik liikumine eestimeelne suund Jakob Hurt oma kesktee, üheõiguslus. 2) venemeelne suund Carl Robert Jakobson; koostöö venelastega.
Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Protistide ökoloogilist tähtsust on raske ülehinnata, kuna nad moodustavad eukarüootide biomassist konkurentsitult suurima osa ja on atmosfääri peamised hapnikuga rikastajad. Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Sarnased liigid ühendatakse perekonda, perekonnad sugukonda, sugukonnad seltsi, seltsid klassi, klassid hõimkonda ja hõimkonnad riiki. Britmarii Kroon 9.klass
Ajaloo kokkuvõte 20.sajandi alguses nõrgenes venemaa surve eestile ja tekkisid mitmed seltsid. Kui rahvuslik liikumine laienes, siis tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud :liberaalne ja sotsialism. Nii Tartu liberaalid kui Tallinna radikaalid olid oma eesmärgiks seadnud eesti riigi loomise. Tartu liberaalid olid selle juures aga tugevalt vastu venemaale ja pidasid avalikes kohtades kõnesid. Tallinna radikaalid aga kasutasid vene demokraate ära , kelle abil nad tõrjusid baltisakslased linnavalitsusest välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
