KROONIKA Siim-Markus Post Joonas Jõgi Karl Henri Kaljus Juhendaja: Kadri Kivirand Mis on kroonika? Kroonika on ajaraamat, esitab ajaloolisi sündmusi, räägib sündmustest toimumise järjekorras (Nahkur, Sokk, 2003). Mis on kroonika? Proosavormis, Riimkroonikaid, Läti Hendriku kroonika (Nahkur, Sokk, 2003). Kroonika tähtsus Inimesed loevad ümberkaudsest elust sündmusi, hoiavad kursis ennast, ajaloo allikad, uurijatele minevikust fakte. Kuulsaimad Eesti kroonikud Läti Hendrik (nt: ,,Liivima Kroonika") (Vikipeedia, 2012). Balthasar Russow (nt: ,,Liiwi prowintsi kroonika") (Vikipeedia, 2012). Ahja kroonika Kodu-uurija Gustav Kooskora, eelmise sajandi 70.-80. aastail, keeruline aeg ja keeruline ajastu, põnev lugemismaterjal igale ajaloohuvilisele (Kooskora, 1984)
Henriku Liivimaa kroonika Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti ala elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ning tõenäoliselt ajavahemikus 12241227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile. Kroonika tegevus algab 12. sajandi lõpust, mil Liivimaale tuli esimene piiskop Meinhard ning lõppeb 1227. aastaga, mil saarlased sakslastele alistusid. Teose
Allikaanalüüs Balthasar Russowi Liivimaa kroonika Liivimaa kroonika kolmas osa Need sündmused toimusid aastatel aastatel 15611563. Aastal 1561 kuulus Tallinn veel moskoviitide võimu alla. Moskviidid olid venelased. Nad olid kaotanud palju linnu ja losse. Nende võimul püsimine rippus põhimõtteliselt juuksekarva otsas. Paljud venelased olid juba kuhugi vangi viidud või ise põgenud või tapetud. Tallinnlased pidid minema teise võimu alla. Poola ja riiakad olid liiga kaugel.
Läti Henriku Kroonika Kristofer Härm 10a Läti Henrikust Ta oli ristiusu preester Ta oli kroonik "Liivimaa kroonika" autor. Henrik oli tõenäoliselt pärit PõhjaSaksamaalt Magdeburgi ümbrusest, on oletatud ka tema Liivimaa (läti, liivi või eesti) päritolu. Ta sai hariduse Saksamaal ja asus noorelt Albert von Buxhoevedeni (piiskop Alberti) teenistusse. ,,Liivimaa kroonika" Henriku Liivimaa kroonika on arvatavasti preester Click to edit Master text styles Henriku (ka Läti Henriku) Second level kirjutatud misjonikroonika, Third level mis käsitleb tänapäeva Eesti Fourth level Fifth level ja Läti alal elanud rahvaste
Läti Henriku kroonika. 1.Läti Henrik- oli ristiusu preester, kroonik ja Liivimaa kroonika autor. Temast on teada suhteliselt vähe. Sünniaeg ja koht pole kindlalt teada. Hariduse sai Saksamaal. Liivimaale saabus Henrik arvatavasti umbes aastal 1205, kus ta pühitseti vaimulikuks 1208.a.Suurema osa elust veetis ta Ümera piirkonnas preestrina. Ta oli hea keelteoskaja ning valdas saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keelt. Ka Henriku täpne surmaaeg pole teada. 2. Läti Henrik kirjeldab sakslaste ja lätlaste võitlust eestlaste vastu.
Allikaanalüüs Läti Henriku Liivimaa kroonika Lugesin läbi 3 teksti, esimene nendest kirjutab ristisõdijate kokkupõrkest eestlastega merel. Ristisõdijad küsisid luba oma piiskopilt eestlastega sõdida, kuna kaupmehed ja kodanikud lubasid neid rahus oma sadamatest läbi sõita. Kuid piiskop püüab neid ümber veenda, sest nad võivad vaenlasega ohtu sattuda, kui ka sellepärast et paganate seas asub kirik mis ootab nende päralejõudmist ja nad ei suudaks oma kaotust tagasi teha. Läbirääkimised kestsid edasi,
Liivimaa kroonikad 13 kuni 17 sajandil 13 saj. 1 . Läti Hendriku Liivimaa Kroonika. Kirja pandud 1224 27 ladina keeles. Kirjutatud ristisõdijate vaatepunktist. Tähtsus: · ainus sedavõrd põhjalik kirjalik mälestusmärk, mis käsitleb perioodi, mida tuntakse eestlaste muistse vabadusvõitlusena. · Ka keeleajalooline väärtus: kohanimede järgi on võimalik näha keele arengut ja muutumist. Ilukirjanduslik funktsioon: õhtusöömaaegadel ettelugemine.
aastatuhandel suurriikide huviobjektiks, mille omavahelised hõõrumised leiavad lahenduse eelkõige etnilistes konfliktides, mis võivad väga kaua hõõguda tulena tuha all ja mida on väga kerge valla päästa. Eespooltoodule võib veel lisada, et Bosnia sobib suurepäraselt kinnitavaks näiteks USA professori Samuel Huntigntoni teooriale tsivilisatsioonide kokkupõrkest. (T. Liias. Bosnia külm rahu. Postimees 13. juuni 1996, lk. 10.) Balkani sõja kroonika 19911995 1990 Aprillis ja mais toimuvad veel Jugoslaavia koosseisu kuuluvates Sloveenias ja Horvaatias vabad valimised. Horvaatia presidendiks saab reformikommunist Tudjman. 1991 15. maiks on põhiseaduslik kriis Jugoslaavias jõudnud oma haripunkti. 25. juunil deklareerivad Sloveenia ja Horvaatia oma sõltumatust Jugoslaaviast. Kaks päeva hiljem ründab Jugoslaavia armee Sloveeniat, kuid taganeb pärast kümnepäevast sõda.
Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika Näidendi autor Marius Ivaškevičius (sündinud 1973 Leedus Molėtais) on kirjanik ja filmirežissöör. Tema näidendeid on tõlgitud ja lavastatud Leedus, Venemaal, Itaalias, Prantsusmaal ja Lätis. Kirjanikudebüüdiks oli 1996 ilmunud novellikogu, 1998 alustas ta dramaturgina. Näidend on kokku pandud Ida-Euroopa tõestisündinud lugudest. Autor mainib intervjuus Eesti Draamateatriga, et Londonis Leedu emigrante niiöelda küsitledes ei saanud ta alguses head usaldust.Ta ei kirjutanud kunagi midagi ise üles ning ka diktofoni ei olnud kunagi kaasas, sest see oleks inimesed ära ehmatanud. See-eest oli tal alati kaasas Smirnoffi viin, mis oli emigrantidest tööliste seas kõige minevam kaup. Ivaškevičiuse sõnutsi on tema näidend katse uurida seda miskit, mida me kutsume identiteediks. Näidendi lavastaja on Hendrik Toompere jr. Kunstnikuteks on Laura Pählapuu ja Liisi Eelmaa. Muusika- ja helikujundajad on An...
Tsernobõli palve Tuleviku kroonika Svetlana Aleksijevits Tsernobõl (Chernobyl) mahajäetud linn Ukrainas Kiievi oblastis Valgevene piiri lähedal linn jäeti maha 1986 Tsernobõli katastroofi tõttu, mis leidis aset Tsernobõli tuumaelektrijaamas 14,5 km põhja või loode pool tuumaelektrijaam sai nime linna järgi töötajad elasid spetsiaalselt neile rajatud linnas Prõpjatis enne katastroofi elas linnas umbes 55 000 inimest Tsernobõli katastroof leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 26
Kui keegi kuulis sellest et seaduslik abikaasa, anti talle vastutasuks midagi et ta vaikiks. See nimelt oli neile pühadele katoliku inimestele suureks häbiks ja patuks." Oma laulatatud naisega kokku elamine oli 16.sajandil Tallinnas häbiasi! Mis me siin kurdame tänase Tallinna patuelu üle kui 500 aastat tagasi oli asi veel hullem! Ning seda moraalilangust ei saa enam nõukogude okupatsiooni kaela ajada. On täitsa võimatu, et Russow sellise seiga ise välja mõtles. Kroonika linnaelu oli tollal Russowi lugejaskonnale hästi teada. Eestlane Russow esineb ka väga rahvuskriitiliselt: "Kuna aga valitsejad, piiskopid, toomhärrad ja teised, saksa inimesed, kel ju rohkem tarkust peas, selle nimetatud patuorjusega räpastanud olid, siis ei olnud see mõistmatute mittesaksa talumeeste juures mingi häbi, kes säärast soodoma ja liiderlikku hooraelu elasid, nagu seda ühegi teise rahva juures kogu ristirahva seas hullemini ei tehtud." Veel kõneles
EESTI KIRJAKEELE ARENG Esimesed eestikeelsed kirjapandud laused pärinevad 13. sajandist. Liivimaa Henriku Kroonika. ,,Laula, laula, pappi!" Kõik esimesed tekstid olid vaimuliku sisuga. Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525 aastal, mis pole säilinud. Järgmine 10 aastat hiljem ehk 1535. Wandradt Koelli katekismus. Wandrat Koelli katekismus: Anti välja Wittenbergis. Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wandradt ja Tallinna Püha Vaimu kirikuõpetaja Johann Koell.
PORKUN PORKUNI PREILIST Öövahtide suust teadnud rahvas vanal ajal ümberkaudu paljugi imelikust tulevalgusest rääkida, mis Porkuni tiigi peal enamasti igal keskööl nähtav olla. Tuluke kerkinud kui põlev küünal äkitselt vee peal üles ja kustunud tunni aja pärast jälle ära. Ehk tiigi tuluke küll vanasti juba rahvale tuttav asi olnud ja palju inimesi oma silmaga tiigi valgust näinud, siiski ei teadnud keegi asja sündi pikemalt ära seletada. Viimaks leitud Haljala kihelkonnast üks vanarauk, kes selle poolest sügavamat otsust võinud anda. Tema jutt kostnud nõnda. Mõnisada aastat enne Rootsi aega elanud kindlas Porkuni lossis üks vahva sõjamees rüütlite seisusest, kes kui poissmees oma noore õega majapidamist talitanud. Rüütel pidanud kui sõjamees sagedasti lossist ära olema, mis ajal tema õde ühe noormehega sõprust sigitanud, mis kaugemale läinud, kui mõlemad ette võinud arvat...
Kroonika on ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kroonika on arenenud antiikaja aastaraamatutest (annaalidest). Keskajal olid kroonikad peamisteks ajalooteosteks. Enamasti kirjutati kroonikaid proosas, kuid on ka riimkroonikaid. Euroopas olid kroonikuteks valdavalt mungad. Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Katekismus on lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja
● Ristisõja välja kuulutamine ● Suri esimeses lahingus liivlastega ● Maeti Ükskülla (Hiljem Riiga Alberti poolt) Sõja laienemine Piiskop Albert ● Alustas Saksamaal ● Lõi Riia linna ● Viis piiskopikeskuse Riiga ● Kaupmeeste roll ● Vastasseis Eesti, Vene ja Leedu rahvastega http://en.wikipedia.org/wiki/Berthold_of_Hanover Ordu Mõõgavendade ordu ● Valge mantel mõõga kujutisega ● Kuuletusid piiskopile ● Huvitatud valduse laiendamist Läti Henriku Kroonika ● Info ristisõdade kohta ● Piiskop Alberti ajal kirja pandud ● Autor on lätlaste preester Henrik ● Peamine eesmärk: Põhjendada sõdu Pilt Ristisõjad Eestis ● Kestis 20 aastat ● Eestis ei olnud ühtset riiki Vanem Lembit ● Abi Eesti sõja edus ● Muistne vabadusvõitlus ● Suri vabadusvõitluses Vabadussõda lõpes Eesti kaotusega Ristisõjad Eestis 2 ● Taani kuningas tuleb Eesti maadele ● Vallutab Tallinna
Rae võim oli piiramatu. Keskajal oli kaks suurt gildi – Suurgild- sinna kuulusid abielus olevad kaupmehed ja Mustpeade vennaskond- sinna kuulusid vallalised kaupmehed. Teiste gruppide suhtes hoidsid kaupmehes ranged distantsi. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubanusteede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. 2.Kroonik Balthasar Russowi Liivimaa kroonika Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi. Pilet nr.5 1.Vana-Liivima kiriklik korraldus Liivimaa kui ühtne kiriklik tervik. Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla.Tegelikult osalesid Tallinna piiskopid Riia kiriku
1210-Ümera lahing- eestlased taandusid, Võnnu lähedale metsa kus alistati vastased. lähing Ümera jõe ääres 1217 veebruar- võit Otepää aal- eestlased koos venelastega sundisid sakslased linnusest lahkuma. 1217 21.sept- Madisepäeva lahing- eestlaste 600 meheline vägi kaotas vastastele ja eestlaser väejuht Lembitu hukkus. 4. vasta küsimustele . a) milline oli tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta? Henriku Liivimaa kroonika b) kas selle autor oli sündmustega hästi kursis? põhjenda. oli, ta käis kaasas suuremates lahingutes ja tutvus eesti rahva kommete ja keelega. c) kas autor on oma hinnangutes subjektiivne v objektiivne? põhjenda- subjektiivne, ta ülistas ristisõdijaid ja nende sõda paganate vastu. d)mis kelles oli allikas kirja pandud?-ladina 5. töö allikatega.=pildid a) I pilt- mis on pildil kujutatud ja kus see asub? Kivikristlalmed Jõelähtmel?? sesoses ajastuga: pronksiaeg ( poolpunkti)
kaubateede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga; Tartu kaubanduslikuks tagamaaks oli eelkõige Pihkva ja Novgorod. Hansa Liitu kuulusid: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu Vahenduskaubandus tuli teha peetus ühes Hansa Liidu linnas ja kaup seal ümber laadida. Vahetuskaubandus: teravili, sool. Eestis veeti välja: teravilja, puitu, paekivi, lina, kanepit jm. Kroonik Balthasar Russowi kroonika Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi. Pilet nr.5 Vana - Liivimaa kiriklik korraldus Kirkilikult võib Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna keskusega Riias. Kuigi Põhja-Eesti Taani
kaastööd tegema. Aastast 1955 oli Gabriel García Márquez ajakirja El Espectador korrespondent. 1961 elas Méxicos, kus filmistsenaariumide kirjutamise kõrvalt valmis romaan "Sada aastat üksildust,, Teosed "Kõdulehed ,, " Sada aastat üksildust ,, "Kadunud aja meri ,, "Merehädalise jutustus ,, "Patriarhi sügis ,, "Ühe ettekuulutatud surma kroonika ,, " Armastus koolera ajal ,, "Minu mälestused kurbadest hooradest ,, "Elada, et sellest jutustada ,, "Armastusest ja teistest deemonitest ,, "Kaksteist kummalist palverändurit ,, Sada aastat üksindust 7 põlvkonda Jose Arcadio Buendia Toimus Kolumbias 1830. Ursula Iguaran aastal Rebeca Perekond , kes tahtis leida Aureliano head elu ja uut kodu Jose Arcadio
AJALUGU 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad MUINASAEG Muinasaeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 8. sajandi alguses. ( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm....
Stefany Müüri kodutöö Ristsõna Eesti kohta XIII-XVI sajand Horisontaalis 1. Keskajal Tallinnas maja kolmandal korrusel asus tavaliselt ..... 2. Võitlusse astumine valitsejate vastu 3. Lääne-Euroopat ühendas ühine kirik ja kultuurielu, milles kasutati … keelt 4. Liivimaa kroonika autor (13. sajandi algus) 5. Ehitis kristlikuks jumalateenistuseks 6. Väljend: „…. teeb vabaks“ 7. Kaupmeeste ühendus 8. 1242. a toimunud Peipsi järvel kokkupõrge 9. Rõngassärk 10. Vaimuliku rüütliordu liige 13. saj. algul Liivimaal 11. Nakkushaiguste puhang 12. Kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v. nunnad elavad kogukonnana 13. Eestis kõige võimsama linnuse asukoht 14. Liivimaa suurim linn oli ….. Vertikaalis 15
*Neemiklinnus - püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale N:Rõuge linnamägi *Kalevipoja sängi tüüpi - rajati voortele N:Põhja-Tartumaal Alatskivi Kalevipoja säng *Ringvall - linnus - ümber linnuse rajati kõrge vall N:Saaremaal ja Lääne-Eestis Lõhavere linnamägi on muinaseesti linnamägi Viljandimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel. Lõhavere linnus oli kasutusel 13. sajandi alguses ning on kolmel korral põlenud. Henriku Liivimaa kroonika järgi on need põlengud ka täpselt dateeritavad. Esimest korda hävis linnus tõenäoliselt 1211. aastal kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine rünnak Leole vastu toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223. aastal suure orduvastase ülestõusu käigus. Linnamägi kujutab endast neemikut, mida on kunstlikult veelgi kõrgendatud. Selle harjal asus nii seest kui väljast rõhtpalkidega toestatud liivavall
Mõisted põhikooli eesti keele eksamiks!!! Kroonika - ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Katekismus - lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Koostati alates 18.sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Müüt - muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teod, luule varaseim suurvorm. Eepose aineks on vägilaste teod ja jumalate teod. Muinasjutt-rahvajutu peamine liik. jagunevad imemuinasjuttudeks ja loomamuinasjuttudeks ja novellilaadseteks. Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Romantism - Euroopa kirjanduse, kunsti ja vaimuelu suund. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasus...
,,Eestlane õpib lugema ja kirjutama'' 1) Nimeta eestlaste ja liivlaste elu käsitlevaid kroonikaid. Mis ajajärku nendes kujutatakse ? ,,Riimkroonika'' ~ 14. saj. ,,Nestori kroonika'' ~ 13.-16. saj. 2) Kroonika ajaraamat kirmased laulu ja tantsuga pidu katekismus lühike kristliku õpetuse käsiraamat piibel ristiusu pühakiri aabits maarahva raamat, lugemisoskuse arendamiseks. valm mõistuluuletus pastoraal - rõõmus kirjateos ood pidulik ja ülev luule müüt pärimuslik lugu 3) Mis aastast pärineb esimene säilinud eesti keelse fragment, ja kes on koostajad ? 1535.a ,,Katekismus'' ( S.Wandrat , J.koelli ) 4) Mis aastal avati Tartu Ülikool ?
Madisepäeva lahing 21. september 1217 Lahing taanlastega 1219 Tartu kaitsmine 1224 Lõppvaatus Saaremaal 1227 1208 · Esimene sakslaste sissetung Eesti aladele - UGANDI maakonda Otepääle · Sakslased ristitud latgalite toel rüüstasid külasid ja süütasid Otepää linnuse · Pärast seda hakati Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesid koondama Muistset vabadusvõitlust käsitleb Henriku Liivimaa kroonika · Kroonikas nimetatud 8 tuntumat eestlast: Lembitu (armastatu) eestlaste üks kuulsamaid vanemaid) tema vend Õnnepäev Manivalde Wottele (võitleja) Tabelinus (tapleja) Meeme (meheke), Riitanus, Kirianus · Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti aladel elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. saj. algul · Lehekülg Liivimaa Henriku kroonikast (pildil)
See juhatas neile kätte kahe suure juhi Hallgrimi ja Kollskeggi laagri, järgnes lahing. · Teine ja vast kuulsaim saagakirjeldus, kus on mainitud nn eestlaste nimesid, on pärit Olaf Tryggvepoja saagast (Óláfs saga Tryggvassonar), mille 6. peatükis kirjeldatakse, kuidas nooruke Olaf langeb koos ema Astridiga Eesti mereröövlite kätte vangi. http://www.folklore.ee/tagused/nr23/saagad.pdf Letopissid Tuntum on Nestori kroonika ehk Jutustusi möödunud aegadest Kroonika valmis 1113.a ja peetakse vene vanimaks kroonikaks. Kroonika käsitleb Venemaa ajalugu riigi tekkimisest (9 saj ) kuni 12. saj alguseni. Kroonikas on väärtuslikke andmeid ka Eesti ajaloo ( eestlaste osavõttudest Kiievi vürstide sõjakäikudest) ja usundi kohta. Kroonikad · Henriku Liivimaa ehk Läti Henriku kroonika Läti Henrik on pannud kirja ladinakeelse kroonika, nn ,,Heinrici Chronicon Livoniae" (ca
Saksamaa, hiljem ka Madalmaad Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel. Maalikunsti tähtsaks avaldusvormiks olid seinamaalid, millest on säilinud vähe. Tuntumad Niguliste kiriku tiibaltar, mille teinud Hermen Rode ja kappaltar Pühavaimu kirikus, mille teinud Bernt Notke. 1520-30 algas renessansikunsti läbimurre, Eesti kulsaim Michel Sittow. Kappaltar Pühavaimu kirikus, mille teinud Bernt Notke. Russowi kroonika XVI sai teisel poolel kirjutas Balthasar Russow alamsaksakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. Kroonika esitrükk ilmus 1578.a ja leidis ohtrasti lugejaid. Tehti ka teine ning kolmas trükk. Russow arvustas teravalt aadlikke ja juhtis tähelepanu talupoegade rõhumise süvenemisele. Arvatavasti oli Russow eestlane, kroonika põhisisuks oli Liivi sõda, kuid on kirjendatud ka Vana-Liivimaa sõjaeelset eluolu.
saj. Toimus ulatuslik ristimine ja ehitati kirikuid. Samal ajal võtsid ristimise vastu ka latgalid. - Liivimaa piiskopid, osata iseloomustada ja hinnata piiskoppide tegevust. Meinhard- alustas misjonit Ükskülas, kuhu rajati kirik. Rahumeelne ristimine. Katolik usk levib liivlaste seas. Berthold- siseneb sõjaväega Liivimaale Holmi linnust vallutama. Lahingu võidavad sakslased. Albert- saabus koos ristisõdijate väega Liivimaale, asutas Mõõgavendade ordu. 2. Henriku Liivimaa kroonika kui peamine kirjalik ajalooallikas Liivimaa ristisõja algjärgust ja eestlaste muistsest vabadusvõitlusest: - teada Henriku isikut- oli Liivimaa kroonika autor, lätlaste preester ning tegutses ka tõlgina. - osata hinnata kroonika tähtsust ajalooallikana- Tähtsaim allikas Liivimaa ristisõja kohta. Esimene põhjalik Eesti rahvast kõnelev kirjalik allikas. - osata selgitada/põhjendada kroonika autori suhtumist/hoiakut käsitletud
. 5 2.1. Eesti Ingeri alased uurimused 1920. Aastatel……………………………………….. 5 2.2. Läänemeresoome murrete uurimine………………………………………………… 5 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………… 7 Sissejuhatus Esimesed eesti keele kirjastused ilmuvad esimest korda 13. sajandil. Tekste leidub muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonika, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227. Selles leidub ladinakeelse teksti sees paar eestikeelset sõna- ‘Laula! Laula! Pappi!’ (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007). Järgmiste sajandite jooksul avaldati veel eesti keelseid tekste. Ei saa mainimata jätta esimest eesti keele käsiraamatut „Anführung zu der Esthnischen Sprach“ (sissejuhatus eesti keelde), mis ilmus Tallinnas 1637. aastal. Raamatu autoriks oli Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see
4. Valikute kuvamine. 2.3 Kasutajad Ekspertsüsteemi kasutajatena näen esialgu postkontoreid, kust palju inimesi on harjunud oma ajalehti/ajakirju tellima. Hiljem, kui süsteem on seotud andmebaasiga ja välja pandud Internetti, saaksid kliendid (ajakirjade tellijad) ise süsteemi kasutada. RULES: ---------------------------------------- RULE NUMBER: 1 IF: Ajakiri peab ilmuma vähemalt kord nädalas Jah THEN: Kroonika - Confidence=10 ELSE: Kroonika - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 2 IF: Ajakiri peab ilmuma vähemalt kord nädalas Jah THEN: Nädal - Confidence=10 ELSE: Nädal - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 3 IF: Ajakiri peab ilmuma vähemalt kord nädalas Jah THEN: Teleleht - Confidence=10 ELSE: Teleleht - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 4 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN:
o hindamine kolmepallisüsteemis · 1934 koolireform o kolmeastmeline (algkool, progümnaasium/reaalkool, gümnaasium või ametikool) o hindamine viiepallisüsteemis · Kõrgkoolid o Tartu Ülikool, TTÜ, Riigi Kõrgem Kunstikool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Muusikakool, Kõrgem Sõjakool 15. EK käsitlemise allikad Rahvaluule, Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, arheoloogilised leiud: kinnismuistised ja irdmuistised (hauad, hauapanused, asulakihid, esemed, kultuspaigad ja ohvrikivid), etnograafilised andmed, eesti keel, naabrite kirjalikud allikad. Balthazar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika", anonüümne ,,Liivimaa vanem riimkroonika", Hoeneke ,,Liivimaa noorem riikkroonika"
1) Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? Üksikud teated vanades kroonikates või harvades säilinud dokumentides. Peamised allikad on oletused ja võrdlused *Saxo Grammaticuse kroonika "Gesta Danorum" 1172 taani ajaloolase ajalooline kroonika Pärineb kirjeldus eestlastest, kes teineteist lauluga võitluseks julgustasid. *Läti Henriku "Liivimaa Kroonika", see käsitleb sündmusi ajavahemikus 1184-1227 *Balthasar Russowi kroonika 2) Mis on kirmes? ilmalikud pidustused, mis peeti jumalateenistuste järel suuremate kloostrite ja kirikute juures. 3) a) HARIDUS- · Eesti I kõrgem kool · Eestimeelne katekismus · Eestikeelne katolik käsiraamat 1622 · avati Jesuiitide residents ja Aallide seminar(1583) 1585 sai sellest eesti kõrgeim kool koole rajati kiriukute kõrvale. 1632 avati Academia Gustaviano. 1684 õpetajate seminari avamine b)KIRIKUELU JA VAIMULIK MUUSIKA
päevalehtedest. KEILA LEHT Keila Leht on suhteliselt uus kohalik nädalaleht (2007), mis ilmub regulaarselt kord nädalas reedeti. Leht on ilmunud praeguseks 27 korda ja tema populaarsus rahva seas kasvab pidevalt. Lehte jagatakse tasuta Keilas elavatele inimestele postkastidesse. Leht kajastab sisupoolest kohalikke uudiseid, tulevasi üritusi jpm vajalikku linnakodanikule. Lehe vastutav väljaandja on noor ajakirjanik Doris Matteus. 2 KROONIKA Ajakiri Kroonika on Eesti suurima lugejaskonnaga ajakiri, mis ilmub igal teisipäeval juba üle 12 aasta.Kroonika pajatab elu säravast poolest Eesti ja välismaiste staaride elust ning tegemistest. Kroonika liigub seal, kus on kuulsusesära, ning lubab oma lugejal piiluda "läbi ajakirjandusliku lukuaugu" nii hollywoodlikku sädelust ja glamuuri kui ka vippidega seotud skandaale. Kroonika on alati kohal kõikvõimalikel seltskonnaüritustel -
1.Eestiaineline kirjandus; 2. Eesti vanad kroonikad - Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, Liivimaa uuem ja vanem riimkroonika, Russowi kroonika. Ilmumisaeg, tähtsus, mida sealt lugeda saab. 3. Mis on kroonika- defineeri ja too näiteid. 4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata
naistele? Kas ajakiri peaks olema orienteeritud eelkõige ei noortele? Kas ajakirjas peavad olema ristsõnad? ei Kas ajakiri peaks olema käsitöö teemaline? ei Kas te soovite ajakirjast abi maakodu/suvila ei küsimustes? Kas ajakirjas peaks olema juttu tehnoloogiast ja ei arvutitest? Kas ajakirjas peaks olema juttu kuulsatest ei inimestest? Kas ajakirjas võiks olla lugejate kirju/artikleid? ei Oodatavateks väljunditeks on Kroonika ning Nädal, sest nende parameetrid vastavad täpselt antud kliendi nõuetele. Testi nr.2 kirjeldus Testitakse funktsionaalsust, töökindlust, kasutajasõbralikkust ja efektiivsust. Testolukord: Olgu klient, kes soovib ajakirja, milllest võiks leida kõige rohkem erinevat informatsiooni ja artikleid. Küsimus Vastus Kas ajakiri peaks olema värviline? jah Kas ajakirjas peaks olema saatekava? jah
EESTI KIRJANDUS BALTI FILMI- JA MEEDIAKOOLIS. Kordamine eksamiks Liivimaa kroonikad (Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Balthasar Russowi kroonika). Läti Hendriku kroonika 1224-1227, kujutab eestlaste muistset vabadusvõistlust (ristisõda). Kroonika on kirjutatud ristisõdijate pilgu läbi, erapooletult.Algne tekst ladinakeelne. Kroonikast leiab kattuvusi teiste maade kroonikatega, nt "Vanem Edda", kus kordub südame söömise motiiv. Andrei Hvostov, on hakanud kirjutama Henriku kroonikaid tänapäevses vormis, andes vihje, milline või tegelikult maailm siis olla. Liivima noorem riimkroonika - Hoeneke, 1315-1348 (Jüriöö ülestõus), kroonika algab 1315. aasta näljahäda kirjeldamisega. Balthasar Russowi kroonika - esimene trükk 1577
Suri katku. 30. ,,Surmatants" autor Bernt Notke. Maalist säilinud vaid 7,5 m pikkune tükk. (Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks.) 31. Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. Käsitles Liivi sõda. Kroonika esitrükk ilmus 1578 a. 32. a)Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. b) B.Russowi kroonika- Käsitles Liivi sõda. c) Marburgi Wigandi kroonika- käsitleb Jüriöö ülestõusu 33. Jüriöö ülestõus oli eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl (23. aprillil) 1343. Taani kuningas tahtis Eestimaa maha müüa Saksa Ordule
Esemed olid paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus? V: Metalliaeg tõi kaasa metall esemeid. KÜS 5-8 5. Pronksiaja kultuur Eestis. V: Hakati valmistsama pronksist relvi ja esemeid. Tekkisid esimesed kindlustatud asulad ja varunduslik ebavõrdsus. 6. Nimetage ajalooallikaid, mis iseloomustavad muinasaega Eestis! V: Piiskop Hendriku kroonika. 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud? V: Piiskop Hendriku kroonika, autor: Hendriku ja keel: Ladina 8. Nimeta 8 suuremat maakonda! V: Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi ja Lääne-Eesti. KÜS 9-12 9. Kirjelda eestlaste muinasusundit. V: Eestlased olid oma jumalad, näiteks nagu taara ja uhu. Usund oli animism ehk
Rae võim oli väga suur, see sekkus ka kodanike isiklikku ellu (nt. pulmade suurus sõltus pruudi kaasavarast). Linnades olid gildid. Tähtsaim oli kaupmehi ühendav Suurgild. Veel oli Mustpeade Vennaskond. Käsitöölistel oli Väike gild. Käsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa. Kaubanduslikult olid Liivimaa linnad soodsa asendi tõttu soodsalt arenenud. Tähtsaim kaubakontor oli Novgorod 2. Kroonik Balthasar Russowi Liivimaa kroonika Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana- Liivimaa ajalugu 12.sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi. Pilet nr. 5 1. Vana-Liivimaa kiriklik korraldus Tallinna piiskopid osalesid Riia kiriku ettevõtmistes, seega kiriklikult võib Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna keskusega Riias
11. mai – Ordu sõjajõud võitsid Kämbla ja Kanavere lahingud. 14. mai – Ordu sõjajõud võitis Sõjamäe lahingu. 2. Harjumaa, Läänemaa ja Saaremaa eestlased vs Taani ja Liivi ordu ülemvõim. Eestlased tahtsid rohkem vabadust, neilt võeti ära aina rohkem õigusi ja anti juurde aina rohkem koormisi ning muid kohustusi, nende vabadust piirati. 3. Harjumaal, Läänemaal, Saaremal. 4. Hermann von Wartberge ladinakeelne kroonika 1370. aastatest ja Johann Bremmeni saksakeelne kroonika – neid ei saa usaldada, sest need on väga ühekülgsed ja pealiskaudsed. 5. Saksa ordu hõivas Harjumaa ja Virumaa ning omandas kontrolli Saare- Lääne piiskopkonna üle, ehk kehtestati orduvõim. 6. Sarnane on see et on teada, et tegemist oli ülestõusuga ja võitlusega vabaduse jaoks, see fakt ei muutu. Asi on selles, et ülestõusu arvatav motiiv on üle aegade muutunud, olenevalt parasjagu võimul olevast
5. September 1559- Saare-Lääne müüb oma maad 6. 1560 langes Viljandi 7. Talurahva ülestõus Tähtsamad sündmused II 1. 1561- P-Eesti alistub Rootsile. 2. 28.november 1561- Liivi ordu alistub Poolale. 3. 1570-1578 Liivimaa kuningriik. 4. 1579 Poola pealetung. 5. 1581 Rootsi pealetung. 6. 1582 Jam Zapolski vaherahu 7. 1583 Pljussa vaherahu 8. 1558 Tartu piiskopkond läheb Venemaale. Peamine allikas oli B.RUSSOVI- LIIVIMAA KROONIKA! Tulemused 1582 Jam Zapolski vaherahu- Lõuna-Eesti läheb Poolale (1561-1629) 1583 Pljussa vaherahu- P-Eesti läheb Rootsile (1561-1710) (Vene-Rootsi vahel) Saaremaa läheb Taanile (1559-1645) sõda Rootsiga, Brömsebro rahu Saaremaa Rootsile. Muinasusund vs katoliiklus/luterlus Tekib koos Eesti asustamisega (kuni 1227) 5
KORDAMINE MUUSIKA KT-ks 1. Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? Üksikud teated vanades kroonikates või harvades säilinud dokumentides. Peamised allikad on oletused ja võrdlused *Saxo Grammaticuse kroonika "Gesta Danorum" taani ajaloolase ajalooline kroonika *Läti Henriku "Liivimaa Kroonika" *Balthasar Russowi kroonika 2. Mida uut tõid 13. sajandi sündmused Eesti alade muusikasse ? Jumalateenistustel hakkas kõlama laul. Kloostrite juurde rajatud koolid aitasid kaasa kirikulaulu edendamisele õppekavas oli ka kirikulalul. Vaimulikke õpetati laulma, et ka jumalateenistusel kõlaks laul ja saaks seda õpetada. 3. Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd- ja linnamuusikute tegevus?
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Indrek Hargla Koostas: Klass: Juhendaja: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus …………………………………………………………………………………....3 1.Elulugu………………………..………………………………………………………….......4 1.1 Isiklikku…………………………………………………………………………………..4 1.2 Huvitavad faktid…………………………………………………………………………5 2. Looming …………………………………………………………………………………….6 Tunnustused……………………………………………………………………………………7 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………..8 Kasutatud allikad……………………………………………………………………………....9 Sissejuhatus 2 Käesoleva referaadi teemaks valisin eesti kirjaniku ja stsenaristi Indrek Hargla, sest mulle pakub see kirjanik huvi ja mulle meeldib tema looming. Peamiselt kirjutab Hargla krimi- ja ulme...
Kirill Žukov AA-16 Võõrsõnad 1.enormne- määratu suur Osaleda soovis enormne hulk kunstnikke. 2.massiivne – raske Massiivne propaganda kutsub sööma Eesti toitu. 3.raporteerima – teadeannet tegema. Akt reguleerib tehingute raporteerimist. 4.simuleerima – teesklema,matkima Venemaa simuleerib lendu Marsile. 5.defekt – viga Kohvimasin oli väikese defektiga. 6.manipuleerima – käsitsema Ma ei poolda suuri manipulatsioone,aga ebameeldiva vistriku eemaldan küll. 7.piloteerima – piloodina juhtima Testid piloteeriti ja valideeriti. 8.kommunikeerima – edastama Juht peab muutusi töötajatele kommunikeerima. 9.tolereerima-sallima Riigid tolereerivad pahemäärmuslikke terroriste. 10.valideerima- kinnitama ...
5. Keskaegsed linnad ja nende õiguslik korraldus eestis 6. Maapäev 7. Jüriöö ülestõus, põhi käik, tulemus 8. Selgita mis alad,linnaõigus,põgenemiste, sündmustik, linna foogt, gild, tsuft, sleraa 9. Mida tähendas välj:Linna õhk teeb vabaks 10. Milline mõju ristiusul eestlastele 11. Mis on reformatsioon, miks sai alguse vastas kat. Kirik 12. Iseloomusta karoliku hariduse elu,kooli tüübid ja õpelt mida? 13. Millist mõju avaldus reform. Eesti kultuuri ja haridusele 14. Rusowi kroonika ajalooline tähtsus 15. Lühisõja puhkemise põhj. Ja mis sõja ajandiks 16. Liivisõja tulemus, rahu lepingud 17. Kes olid?:M.Lutheri;G.Kettlei;Hertsogmagnus;B.Russow,S.Batory, P.de la Galdie 18. Mis toimus ? 1238;1343;1346;1525;1535;1558;1582;1583;1628,1645. 19. iseloomusta rootsi võimu P-Eesti;Poola võimu L-Eesti ja Taani võimu Soome-Eesti Vastused 1. Vana-Liivimaa-jag L-Eesti,P-Läti ja P-Eesti. 2. 4feodaal riiki:Liivi orduks,Soome-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, Taani
Hukkus koos Kaupoga Madisepäeva lahingus HENDRIK- ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi (11801227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor. Meinhard- esimene piiskop, rajas kiriku ja linnuse Berthold- 2. Piiskop, kuulutas välja ristisõja Tulemused (Eestlaste allajäämise põhjused): Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega, vaenlasel oli parem väljaõpe ja relvastus,eestlastel polnud tugevat liitlast,polnud ühtsat riiki ega juhti. Mis on Liivimaa kroonika tähtsus? Siis me saame teada Alberti ajal lähtunud ristisõdadest, tänu sellele et see on säilinud. 5. VANA-LIIVIMAA HALDUSJAOTUS maapäev:Liivimaa maahärrade ja seisuste kogunemine kõiki osapooli puudutavate küsimuste arutamiseks nt:müntmisküsimused, tüliküsimused, sõja- ja rahu küsimused. Haldusjaotus: EESTI JA LÄTI Suhted: Vaenlased: Valitsemise linnad: (lk 55) tallinn, haapsalu, vana-pärnu, uus-pärnu, rakvere, viljandi, narva, tartu, paide 6. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS
1. Keskaja periood? Millal algas ja lõppes keskaeg (aeg ja südmused) Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos muistse vabadusvõitluse lõppu. 2. Nimeta Vana-Liivimaa ajaloo tähtsamad allikad (autor või nimetus) ja põhjenda oma valikut (milliste sündmuste kohta sealt infot saab) Läti Henriku Liivimaa kroonika, Bartholomeus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika", Taani hindamise raamat, Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika": Läti Henriku Liivimaa kroonika saab infot muistse vabadusvõitluse kohta. Bartholomeus Hoeneke ,,Liivimaa noorem riimkroonika" saab infot jüriöö ülestõusu kohta. Taani hindamisraamat saab infot Taani kuninga poolt läänistatud maadest/läänivaldustest, nt on seal kirjas, et 1241 oli Taani kuningal 115 vasalli Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 3. Vana-Liivimaa haldusjaotus, pärast ristisõda ja pärast Jüriöö ülestõusu (riigid ja
Eestiaineline (-keelne) kirjasõna läbi sajandite 1224-27 Henriku Liivimaa kroonika 1219-41 Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses
saj algul. Esimesene kasut. Seda mõistest J.W.Goethe. Ajaline orienteerumine: esimesed katsetused 13. sajand, esimene eesti raamat 1535, Tln gümnaasium, vanim aabits 1575, TÜ asutamine 1632, esimene eestikeelne grammatika 1637, Õpetatud Eesti Selts 1838, Põhjasõda 1700-1721, reformatsioon 1523 Eestis, Taani hindamisraamat XIII sajand, eestikeelne Piibel 1739, L. H. Kroonika XIII sajandi alguses, WK katekismus 1535, esimene eestikeelne ajakiri 1766, Eestimaa Kirjanduse Ühing 1842, Kullamaa käsikiri 1524 Ristiusk ja Eesti Ristiusu tulek Eestisse oli pigem poliitilise tähtsusega, kui lihtsalt püha usu toomisega. Ristimisega koos tuli vastu võtta kristlaste õigus, millel oli kaks poolt: 1) vaimulik: kirikus käimine, pihil käimine, kristlaste kommmete täitmine ning teine pool 2) ilmalik: kõik, kes usu vastu võtsid pidid hakkama
lubades vastutasuks Eestimaa ja võib-olla ka Liivimaa tema võimu alla anda. Valdemar lubaski järgmisel aastal Eestimaale minna. Peagi sai ta Paavstilt loa liita paganatelt vallutatavad alad Taani riigi ja selle kirikutega. Randunud vägi hõivas vastupanuta Lindanise linnuse, lammutas selle ja asus uut ehitama. Miks revalased vana linnust ei kaitsnud või oli see mingil põhjusel maha jäetud, pole selge. Küll asusid revalased ja harjulased Henriku Liivimaa kroonika järgi kohe sõjaks valmistuma ja väge koguma, samal ajal väliselt sõbralikkust näidates ja vanemaid Taani kuninga juurde rahu tegema saates. Kuningas olevat neid uskuma jäänud, vanematele kingitusi jaganud ja nad ristida lasknud. Teisalt on arvatud, et rahu sõlminud ja sõda eelistanud revalased polnud üks ja sama sama seltskond. Marika Mägi oletab, et algselt rahu sõlmima saabunud lähimate piirkondade Revala vanemad võisid seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
