Eesti kultuuri alused ja tähendus, aastaarvud (3)

Eesti kultuuri alused ja tähendus
Eksamidaatumid 2011 kevadel
Umbes 9 – 5 tuhat aastat e KR –Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik . Pulli asula vanim.
98. m.a. j. – P.C.Tacticus „Germaania“ Kirjeldas rahvaid, kes jäid Rooma impeeriumist põhja poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti . Baltihõimude eellased.
1227 – Ristiusk. Eestlased ja liivlased vallutati (sakslased vallutasid viimasena Saaremaa). Muistne vabadusvõitlus.
1343 – Jüriöö ülestõus. Viimane katse end kehtestada. Harju ülestõusu algus, mõisade, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine . Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat.
1525 – esimesed fragmendid Piiblist on tõlgitud eesti keelde;   Esimesed teated eestikeelsetest protestantlikest trükistest, mis hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul.
1535 – Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis ( Wanradt -Koelli katekismus ). / algab eesti raamatulugu.
1601 –nälja – ja katkuaeg
1600 –1606 – G.Mülleri jutustused. Saksa-ladina-eesti segakeeles. Kultuuriline mälestusmärk.
1632 –Tartu Ülikooli rajamine
1739 – andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus.
1739 - Jüri ja Kose kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlgib piibli eesti keelde.
1766 – Eesti ajakirjanduse algus, Põltsamaal arstiteaduslik leheke " Lühhike õppetus"
1802 – TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus: Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale.
1819 –Liivimaa talurahva vabastamine. / Pärisorjuse kaotamine, talup. oli vaba ja kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talup. rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talup. võis kolida teise mõisa, kuid mitte linna või kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine.
1821 – O.W.Masingu õpetlik nädalaleht „ Maarahva nädalaleht“ Kuidas harida maad, ravida haigusi. Valgustuslik
1813 – 1832 – H.Rosenplanter „Beiträge“ – baltisaksa ajakirjandus. keele ja kultuuriteaduslik. Mõeldud saksa pastoritele, et oskaks keelt.
1857 – J.V.Jannseni „Perno Postimees “ „Rahvuslik isa“
1857 – 1862 – algas rahvuslik ärkamine. "Kalevipoja" ilmumine ÕES-i toimetistes
1861-1962 –
1869 – „Esimeses isamaakõnes“ „Liivimaa kroonika“ hõimu kangelasloona. Vapruse ja kangelaslikkuse avaldis. / esimene üldlaulupidu / lmub F. J. Wiedemanni Eesti - Saksa sõnaraamat / "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
1870 – peterburi raudtee rajamine / eesti rahvusliku teatri esimene etendus (L. Koidula "Saaremaa Onupoeg" "Vanemuises") / asutati esimesed põllumeeste seltsid
1872 – Eesti Kirjameeste Selts – e kooliõpetajad. Arendada keelt ja kult-i. Edendas rahvaluule kogumist. Rahvusliku liikumise allliikumine.
1905 – revolutsioon venemaal
1906 - luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides kahel esimesel õppeaastal. Esimese eestikeelse keskkooli asutamine Tartus.
1913 – „Estonia“ teatri valmimine. Avati „Hamletiga“, draamateatrina. / Tartus. "Vanemuise" uue teatrimaja avamine Tartus.
1919 – Eesti väe vastupealetung / Asutav Kogu / kirjutati alla vaherahulepe /taasavatakse TÜ
1922 – Eestis toimub esimene rahvaloendus . Rahvaloenduse andmetel elab Eestis 1 107 059 inimest.
1923 – Kaheksas Eesti üldlaulupidu Tallinnas.
1926 – "Raadio-Ringhääling" alustas korrapäraseid saateid / Ilmub A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" esimene osa. (viies osa ilmub 1933.a.)
1927 – Riigikogu kinnitab ametisse Jaan Tõnissoni juhitud valitsuse
1935 – Algab nimede eestistamise aktsioon 
1940 – eesti nsvl -i koosseisu (6.08) / paljud senised ajalehed– ajakirjad lõpetavad ilmumise  
1957 –
1958 –
1962 –
1969 –
1980 – Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas. / noorterahutused Kadriorus / 40 kiri
1986 – Ilmus „Vikerkaar“ avangardse nooruse ajakiri.
1988 1.- 2. aprill – Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti poliitiliste õiguste laiendamist Nõukogude föderatsiooni raames, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist
1989 – eesti keel sätestati riigikeeleks / balti kett