arvestus ajaloos - muinasajast rootsi ajani 11 klass (0)

arvestus ajaloos 2022



PILET 1   1.1. Kirjeldage muinasaegset Eestit kasutades järgmisi märksõnu:
  ● Jääaeg
  ● Kiviaeg ja kiviaegsed kultuurid
  ● Metalliajad ja nende aegade peamised saavutused
  ● Eluolu
  ● Usund
  Nüüdisinimese Euroopasse saabudes valitses siin jääaeg, mis lõppes 10 000 kuni 15 000
aastat tagasi. Eesti järjepidev asustus sai alguse alles tol perioodil. Arheoloogid jaotavad
ajaloo kolmeks peamiseks etapiks: kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Sellest katab
kiviaeg lõviosa, mitu miljonit aastat ja jaguneb omakorda kolmeks - vanemaks, keskmiseks
ja nooremaks kiviajaks ehk paleoliitikumiks, mesoliitikumiks ja neoliitikumiks.
Pronksiaeg - ligi 2000 aastat ja rauaaja kestus jääb samasse suurusjärku.
Ajaloolaste jaotus on teistsugune : kõigepealt pikk esiaeg, seejärel kirjalike allikatega kaetud
nn ajalooline aeg, mis jaguneb kolmeks : vanaaeg, keskaeg ja uusaeg.
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva
inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas
ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Eesti esiajalugu on jaotatud keskmiseks kiviajaks (9600–3900 a eKr), nooremaks
kiviajaks (3900–1800 a eKr), pronksiajaks (1800–500 eKr) ja rauaajaks (500 eKr – 13.
sajand) ning need omakorda alaperioodideks.
Eesti rahvausund on eesti rahva pärimuslike usuliste kujutelmade ja tavade kogum.
Eestlased olid maausku ja uskusid erinevaid jumalaid. Meil puudus kindel usk.   Inimesed hakkasid umb 9000 eKr Ukraina aladelt Põhja liikuma. Nii jõutigi Eestisse.
Inimesed olid kütt-korilased, st sõid metsa saadusi, aga ka kala ja loomi. Elati
püstkodades vs nelinurksetes majades, millel sammal katuseks ja ava oli madalam ning
kolmnurkne sissepääs, et talvel väga külm poleks. Siiski, sõltuvalt söögist, liiguti kogu aeg
ringi. Tööriistad ja muud vajalikud esemed olid tehtud linnuluust, kivist v puidust, aga
ainult kivist asjad säilinud. Elati jõgede kõrval, sest 1. oli lihtne liikuda, sest neile olid jõed
nagu maanteed, 2. sai joogivett, 3. sai kala
Kõik muutus kui avastati, et saab kasutada savi - sai jooki, toitu talletada ja süüa
mitmekülgsemalt, nt sai mingi suppi keeta. Kiviaegsed kultuurid oldi Kunda ja
Lammasmäe.  


1.2. Kes olid ja miks on tähtsad:   ● Balthasar Russow
  * Kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.
  * Kirjutas Russowi Liivimaa kroonikat. Alamsaksa keeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12.sajandist kuni 1583. aastani, kirjeldades
värvikalt Liivi sõja eelset Liivimaa sise olusid, elulaadi ja sündmusi. Eriti
detailselt kirjeldab  Russow kroonikas kaasaegseid sõjasündmusi.   ● Lembitu
  * Vanem Sakala põhjaosas.
  * Ainus teda mainiv kirjalik allikas on Henriku Liivimaa kroonika.
  * Lembitu juhtis Liivimaa ristisõja ajal alates 1211. aastast mitmeid sakalaste ja eestlaste sõjakäike ristisõdijate ja nende liitlaste vastu.   * 1215. aastal alistus Lembitu Leole linnust piiravatele ristisõdijatele ja nõustus kristluse vastuvõtmisega.   * 1217. aastal langes ta eestlaste väejuhina Madisepäeva lahingus.
  ● Urbanus II
  * paavst 1088–1099 (159. paavst)
  *tema initsiatiivil mindi Jeruusalemma Jeesuse hauda vabastama, st tema alustas ristisõjad.   Pilet 2 2.1. Kirjeldage muinasaja lõppu ja keskaja algust kasutades järgmisi märksõnu: Kirde-Euroopa ristisõda versus muistne vabadusvõitlus (Keskaegses Euroopas võistlesid kõrgeima valitseja positsiooni nimel Saksa-Rooma keiser ja
Rooma paavst) Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15. sajandil Rooma paavsti autoriseeritud
ning katoliiklike ilmalike võimude (näiteks Saksimaa, Taani, Poola, Rootsi,) ja vaimulike
jõudude (näiteks Bremeni peapiiskop, Riia piiskopid, Mõõgavendade ordu, Saksa ordu ja
selle Liivimaa haru) läbi viidud misjoni- ja vallutusretked, mis olid suunatud nn paganlike
rahvaste vastu ning mille tulemusena vallutati mitmed Läänemere-äärsed piirkonnad, viidi
seal sisse ristiusk ning moodustati uued ilmalikud ja vaimulikud võimustruktuurid, sealhulgas
Vana-Liivimaa.


Liivimaa ristisõda võib pidada kõige mastaapsemaks väljaspool vahemere piirkonda. See ei
määranud mitte aint Eesti ja läti, vaid ka kogu ida-euroopa põhjaosa saatuse.   ●  Riia, Tallinn 1186 ristiusustati Tallinn ja Riia, mil Breemeni peapiiskop pühitses Segebergi kloostri
koorihärra Meinhardi Lätis asuva Üksküla piiskopiks. Meinhard üritas liivlaste seas ristiusku
levitada.Oma käsilase Theoderichi saatis ta misjonitööks eestlaste juurde, kuid edutult. Liivimaa piiskop Albert von Buxhövden tahtis teha ristisõdu suurematele aladele, mistõttu hakati Eestit ja Lätit hiljem kutsuma Maarjamaaks. Neid alasid taheti pühendada neitsi
Maarjale. Albert oli edukas ja ristis latgalid, liivlased, seelid, ● Madisepäeva lahing 1217. Võitlusesse astusid eestlased ja saksa ristisõdijate väed. eestlased üritasid korrata
ümera lahingu taktikat, kuid ristisõddijad olid sellest juba õppinud ja eestlased kaotasid.
eestlastele pidi appi minema vene väed, aga neid ei tulnud. ●  Eestlaste “kuningad” Paides 1320ndatel levisid kuulujutud, et Taani kuningas tahab Harju- ja Virumaa saksa ordule maha
müüa. Oli kartus, et kui maad maha müüase, siis koheldakse eestlase veel hullemini.  Vasallid
ei tahtnud kaotada oma õigusi. Sestap toimuski jüriöö ülestõus, kuhu kahtlemata oli vaja
juhte ülestõusjate väele. Pärast vastuhakku taanlastele ja rootslastele, läksid 4 kuningat
Paidesse ordumeistri jutule, kes nende kaebuseid tahtis ära kuulata. Kuningad ei arvestanud
aga järgnevaga: Meister kuulutas nad mässajatena seadusest väljaspool olevaiks ja lasi
hukata. ●  Muhu linnuse alistamine ja Valjala alistumine 1227. kui meri oli jääs asusid ristisõdijad teele, et saaremaa alistada. 20 000 meest läksid
sinna, mis oli suurim vägi, mille ristisõdijad olid seni välja pannud. Väkke olid kaasa arvatud
ja vastristitud mandrieestlased. Muhulased olid nõus alistuma, kuid ristisõdijate juhid nõudsid
linnuse vallutamist. Võitlus kujunes ägedaks ja ohvriterohkeks. Ristisõdijad võitsid ja panid
linnuse põlema. Valjala linnuse juures lasid eestlased end vastutulelikult ristida. sel korral
võtsid ristisõdijad eestlaste rahupakkumise vastu. Korraldati suurejoonelised ristimised.
Sellega oli kogu Eesti langenud ristisõdijate kätte. Eestlased olid pidanud võitlema sisuliselt
kogu lääne-euroopaga ja paavstivõimu vastu.


2.2. Kes olid ja miks on tähtsad: ●  Läti Henrik (1188-1259) *Ristiusu preester ja kroonik * Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi kajastava “Liivimaa kroonika “ autor ●  Gustav II Adolf (1594- 1632) * Rootsi kuningas * Sai tuntuks hiilgava väejuhina kolmekümneaastases sõjas, kus ta juhtis protestantlike
riikide võitlust Püha Rooma riigi vastu *Asutas Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli * Läks ajalukku ennekõike Rootsi suurriigi loojana * Tema valitsemisaega jäi mitme käimasoleva sõja lõpetamine (sh. Liivi sõda Eesti aladel)   ●  Wolter von Plettenberg * Saksa ordu Liivimaa haru maameister * Teda peetud üheks võimekamaks ordumeistriks, sest ta suutis mitmes Liivimaa-Moskva
sõja lahingus võita Moskva suurvürstiriiki * 1520. aastatel reformatsiooni ajal, suutis ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada. Pilet 3 3.1 Kirjeldage keskaegse Liivimaa valitsemist ja majandust kasutades järgmisi
marksõnu. Liivimaa ei olnud riik vaid valduste kogum, kus igal valdusel oma valitseja ehk maahärra.
Riia piiskopkond, Tallinna piiskopkond(Taani kuninga valdus), Tartu piiskopkond,
Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. Maaisandateks olid Mõõgavendade
ordu, Liivimaa ordu ja Rooma-katoliku kiriku piiskopid. Eesti elanikkonnas olid enamus
ülikuid sakslased ja taanlased, vähesed olid eestlased. Eestlaste olukord halvenes 13. sajandil,
pidi maksma kümnist, maaisandale, kirikumaksu, pidid osalema kirikute ja linnuste


ehitamisel. Linnades olid eestlased tavaliselt madalama ametikohaga nt prügivedajad,
teenijad, voorimehed. Maal olid eestlased adratalupojad ja vabatalupojad. Jüriöö ülestõusuga
võitis kõige enam Saksa ordu. Mittesakslastel seal hulgas eestlastel halvenesid sotsiaalsed
suhted ja majandus. Hansa Liidu tekkimisel paranesid rahvaste suhted ja majandus. Hansa
Liit aitas kaasa ka kirjakeelte, kunsti ja käsitööoskuste arengule. 3.2. Kes olid ja miks on tähtsad:
● Ivo Schenkenberg (1549-1579)
* Saksa päritoluga, kes juhtis eestlaste väesalka Vene vägede vastu Vene-Liivi sõjas ● Modena Wilhelm (1184-1251)
* Itaalia diplomaat ja vaimulik
* Rajas Eestisse otse paavstile alluva vaheriigi ● Hermen Rode (1430-1504)
* Saksa maalikunstnik, lüübeki meister
* 15. saj seati Niguliste kirikusse tema valmistatud tiibaltar, mis oli suurim hansa
maailmas PILET 4
Kirjelda keskaegset linna kasutades järgmisi märksõnu: ● Maaisand ja linnaõigus
● Tallinn: Toompea ja all-linn
● Linnade arv, suurus
● Linnade juhtimine
● Tsunftid, gildid
● Sümbolhooned
Tallinn, Rakvere ja Narva võtsid kasutusele Lüübeki linnaõiguse. Tartu, Viljandi, Paide ja Uus- Pärnu said endale Hamburgist üle võetud Riia linnaõiguse. Vana- Pärnus ja
Haapsalus aga nn piiskopiõigus.  Linnaõigused andsid linnadele laia iseseisvuse.Suur
eraldatus valitses Tallinnas, kus Toompea ja all-linn olid sisuliselt kaks iseseisvat
linna. Toompeal oli oma linnaõigus, gildid ja teised organisatsioonid. Kahe linna
suhted olid läbi keskaja üsna pingelised. Toompeal elasid aadlikud ja ordu. Kaitsmaks
all-linna võimaliku rünnaku eest ehitati 15.sajandil Toompea vastu linnamüür, mis
lõikas all-linna Toompeast täielikult ära. Eestis oli kokku 9 linna. Kõrgeimaks
võimuorganiks oli raad. Rae ülesanneteks olid: linna sissetulekute, heakorra ja kaitse
eest hoolitsemine; astuda samme kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks; kaitsta linna
huve suhetes teiste riikidega/linnadega/maahärradega; hoolitseda kirikute ja koolide
eest; vaeste ja tõbiste ülalpidamine. Raele kuulus kõrgeim kohtuvõim. Tsunft-
käsitööliste ühing, mille siseelu kujundas põhikiri ehk skraa, jagunes meistriteks,


sellideks ja õpipoisteks. Et saada meistriks pidi esitama meistritöö- šedöövri.
Töömeeste tsunftid- sadama paadimehed, voorimehed, õllekandjad said tööd
väljaõppeta. Kaks käsitöölisi ühendavat gildi- Kanuti( peamiselt sakslased) ja Olavi
gild( peamiselt mittesakslased). Kaupmehi ühendas Suurgild, kuhu kuulusid
rikkamad abielus kaupmehed. Ainult Suurgildi liikmed võisid saada rae liikmeks. Kes olid ja miks on tähtsad:
● Jaroslav Tark * Kiievi vürst
* 1030.a sõjaretk Tartu alla, rajas linnuse ● Bernt Notke * saksa maalikunstnik ja skulptor (Tema kuulus maal SURMATANTS asub
Niguliste kirikus, mis sümboliseerib seda, et kõik inimesed on surma ees
võrdsed.) ● Dietrich Damerow * Tartu piiskop
* Tema valitsusajal vermitud mündil on kujutatud võtit ja mõõka, mis on tänaseni
Tartu linna vapi sümboliteks (Peetruse mõõk, Pauluse võti) Pilet 5 5.1. Kirjelda keskaegse Liivimaa vaimuelu kasutades järgmisi märksõnu:   ● Kirjalikud allikad   ● Kloostrid   ● Koolid   ● Kirikud   ● Maali- ja skulptuurikunst Alates 13. saj on Eesti ajalugu kirjalikes allikates. Suur osa neist pärineb kloostritest, kuna
seal elavad mungad kirjutasid. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid, eriti silmapaistev
oli Tallinna dominiiklaste klooster. Vana-Liivimaal rajatud piiskopkondade keskustes loodi
toomkoolid, millest pikaealisemaks kujunes Tallinna Toomkool. Lihtsama rahva jaoks hakati
alates 15. saj Eesti linnades rajama linnakoole. Eestis on säilinud ka palju keskaegseid
kirikuid nagu nt Oleviste kirik (14. saj), Tartu Toomkirik (13.-16. saj), Tartu-Jaani kirik
(14.saj), Toomkirik (13. saj), Pühavaimu (14. saj) ja Niguliste (13. - 15. saj) kirikud.
Kirikutes leidub ka palju maali- ja skulptuurikunsti nt Bernt Notke 7,5 m pikkune fragment
maalist “Surmatants” (Niguliste kirikus). Keskaja skulptuuri põhiosa moodustas
ehitusplastika ehk kirikute, kloostrite, elamute jne raidkivikaunistused. 5.2. Kes olid ja miks on tähtsad:


  ● Melchior Hoffmann   * Württembergist pärit reformatsiooniaja rahvajutlustaja   * Saabus rändava kasuksepana 1523 Valmierasse, propageeris seal
reformatsiooni.   * Pärast Valmierast väljasaatmist asus 1524 Tartusse.   *Mõistes hukka varanduslikku ebavõrdsust ja taotledes rahvakiriku loomist,
saavutas linnakehvistu hulgas suure populaarsuse.   *Tema poolehoidjad rüüstasid 1525 mitu katoliku kirikut ning vallutasid kolm
päeva hiljem toomkiriku.   * Kui Hofmann pidi ka Tartust lahkuma, siirdus ta Tallinna, 1526 Stockholmi ja 1527
Saksamaale, seal liitus ta anabaptistidega ning temast sai üks nende juhte. 1533 ta
vangistati, suri vanglas.  
  ● Michel Sittow   * Madalmaade päritolu Tallinna maalikunstnik, kelle teoste põhiosa valmis ja asub
tänini mujal.   * Kujuri ja maalija Clawes van der Sittowi poeg, kes siirdus noorelt Brüggesse
õppima.   * Hiilgav õukonnamaalija Hispaanias, Flandrias ning Taanis jm.   * 1517. a pöördus tagasi kodumaale.   * Tema madonnapildid ja portreed on siiani Euroopas ja Ameerikas laiali.   * Umbes 1518. a pärinevad ülemaalingud Püha Antoniuse altari väliskülgedel.  
  ● Tabelinus   * Virumaa muinaskihelkonna Pudiviru vanem.   * Andmed tema kohta pärinevad Henriku Liivimaa kroonikast, tema nimi on
kroonikas iga kord kirjutatud erinevalt: Thabelinus, Tabelino, Tabellini.   * Muistse vabadusvõitluse ajal oli ta üks Virumaa vanemad, kes 1219 nõustus tegema
rahu ja ristiusku vastu võtma.   * Läti Henriku sõnul oli ta eelnevalt Ojamaal saksa vaimulike poolt ristitud,
tõenäoliselt juba enne Eesti-vastase ristisõja algust.   * Ristiti uuesti 1219 ja 1220.   * Hukati taanlaste poolt 1220 Virumaale korraldatud sõjaretke ajal või 1221, kui nad
poosid Tallinna piiramisel saarlastega liitunud Revala, Harju ja Viru vanemad.   * Laialdaselt tuntud ja mõjuvõimas   6. pilet 6.1. Kirjelda keskaegse Liivimaa lõppu ja uusaja algust kasutades märksõnu: ●  Hegemooniaküsimus ●  Usupuhastus- algas 31.10.1517


16.sajandi alguses puhkes Euroopas reformatsioon (e usupuhastus). Reformatsioon oli oma olemuselt kahene: 1. Vaimulik vastasseis katoliku kirikuga- osa vaimulikke ja ilmalikke inimesi taotles katoliikluse reformimist ja puhastamist väärnähtustest, mis aja jooksul olid kirikus
maad võtnud. 2. Poliitiline vastasseis- mille käigus ilmalikud valitsejad tahtsid allutada kiriku oma ülemvõimule ja haarata enese kätte kirikule ning kloostritele kuuluvad tohutud
maavaldused ja varad. Tulemused: Katoliikluse ja luterluse pooldajate vahel puhkes ohvritega kokkupõrkeid (näiteks Tartus, kus
uue usu pooldajad üritasid vallutada piiskopilinnust ja rüüstasid Toomkirikut ja toomhärrade
maju). Osa kloostreid linnades suleti. Osades kirikutes (eriti Tallinnas ja Tartus) viidi läbi pildirüüste (e purustati pühapildid ja
visati kirikutest välja kaunistused). Luterluse omaksvõtnud tunnistasid: ● ainult 2 sakramenti (ristimist ja armulauda).
● õndsaks saamist usu kaudu.
● Piibli pidamist ainsaks usuliste tõdede allikaks.
● emakeelseid jumalateenistusi. * Liivimaa sõda- 1558-1583 ja Talupoegade sõda- 1524-1526 6.2. Kes olid ja miks on tähtsad: ● Johann Blankenfeld * Saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik, diplomaat * Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop ● Tarapita *  kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921–1922 * Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri
kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas.


● Innocentius III * pretendeeris 12.-13.sajandil kõrgeimaks valitsejaks ning oli edukalt vastu
keisrivõimule Pilet 7 7.1. Kirjelda keskaja mõju kaasaegsele kultuurile kasutades järgmisi märksõnu: ● Euroopalik haridussüsteem- Säilinud palju vanu ülikoole (OxFord, Bologna, Harvard) ● Muinsuskaitse ja UNESCO- Paljud hooned vanalinnas on säilinud tänaseni ning on
muinsuskaitse all. 171 maailmapärandit on säilinud. ● Turism ja majandus- Suuremas osas linnuseid on tänaseks remonditud näiteks Narva
Linnus. Hetkel asub seal muuseum, kus inimesed saavad tutvuda ajalooga. ● Maastik ja linnaruum- Linnamüürid on säilinud tänaseni. Vanalinnas saab näha majade
ehituses põhjuseid, miks on tehtud just nii nagu on tehtud. ● Muusika ja filmikunst-Keskaja muusika oli tugevalt seotud kirikuga ja paljud Lääne
kunstmuusika nähtused, nagu näiteks noodikiri, arenesid keskajal just kiriku rüpes. 7.2. Kes olid ja miks on tähtsad: ● Hans Bull * eesti soost Tartu rikas kaupmees ja Suurgildi liige * esindas linlasi, kes jäid, Poola-aegses Tartus, kindlaks luteri usule ● Ivan IV Julm ÜLDISELT: * 8-aastaselt hakkas valitsema Venemaad * Moskva suurvürst * Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi valitsejaid enne 20.
sajandit.


EESTIS/ LIIVIMAAL: * 1570 Tallinnasse, aga said lüüa * vahepeal ebaõnnestumised * 1572 uuesti ja suurema sõjaväega * 1573- vallutasid Paide ja järgnevatel aastatel kogu Eesti, vä. Tallinna * 1577. venelased BIG sõjavägi Tallinnasse – Tallinn tugev vastupanu ja venelased
taganesid * 1578 Poola-Rootsi ühisvägi ründab Võnnus venelasi ja võidavad * Poola oli parem kui Venemaa- 1583 Jam Zapolski vaherahu —- Lõuna-Eesti Poolale ● Hertsog Magnus (1540-1583) * Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577 * 1570 läks oma mõisameeste ja Vene vägedega Tallinna alla, KAOTASID, sest
läksid ratsaväega ->linna vallutamiseks halb * taani kuninga vend