VALDUS (0)

VALDUS
Valduse mõiste AÕS § 32:
Valdus on tegelik võim asja üle (omand on täielik õiguslik võim asja üle) Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.
Omanikul ei ole alati tegelikku võimu asja üle, asi võib olla mõne teise isiku valduses.
Valdus on puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata sellest, kas valdajal on selleks õigus või mitte (ka varas on valdaja).
Tegelik võim asja üle – võimalus asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada
Üheaegselt peavad olema täidetud järgmised tingimused:

Ruumilise suhte olemasolu – asjaga füüsilise puutumuse olemasolu (tuleb tõlgendada laiendavalt)

Ruumilise suhte teatud ajaline kestus – tegelik võim peab olema suunatud pikemale ajale (ajutine side ei tähenda veel valdust)

Asjale mõju avaldamise ja asjalt teiste isikute mõjuavalduste kõrvaldamise võimalus

Tahte avaldamine valduseks ( animus possidendi)
Valdus ei ole lihtsalt fakt, vaid ka isiku teatud õiguslikult reguleeritud suhe asjasse.

• Valduse esemeks võivad olla nii asjad, loomad kui ka asjade reaalosad, mitte aga mõttelised osad ja õigused.
  

Valduse ( possessio ) eristamine ja kaitsmine on vajalik, sest:

Valduse kaitse on omanikule lihtsama kaitse võimaldamiseks – puudub kohustus omandiõigust tõendada

Annab võimaluse kaitsta valdust ka mitteomanikust valdajale

Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes – eesmärgiks on nn välise rahu säilitamine (vägivalla vältimine ).
Valduse funktsioonid
Signaalfunktsioon – valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu (AÕS § 90- valdaja omandi eeldus) ja näitab vallasomandi üleminekut (AÕS § 92 - vallasomandi tekkimine üleandmisega, § 96 lg 1 -vallasomandi tekkimine hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. jne)
Kaitsefunktsioon – valduse kaitse omaabi , otsimisõiguse ja valduse kaitse hagi kaudu (AÕS § 40-50) Valdajat kaitstakse eelkõige valduse äravõtmise ja rikkumise vastu.
Kontinuiteedifunktsioon - valdus on vallasomandi tekkimise aluseks näiteks igamise või leiu teel.
Valdaja mõiste AÕS § 33
Valdaja on isik kelle tegeliku võimu all asi on
Eristatakse:
1. Otsene valdaja – valdab asja rendi-, üüri-, pandi- vms suhte alusel.
2. Kaudne valdaja - kes ise faktilist võimu asja üle ei teosta, kuid kellel on faktilise võimu teostajaga selline õigussuhe , mille kohaselt on asja ajutisse valdamise õigus antud teisele isikule. See õigus peab olema ajutine ja ajaliselt piiratud. Kaudsel valdajal puudub faktiline võim asja üle (nt üürileandja )
Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduse kohaselt tema majapidamises või ettevõttes (nt ettevõtte töötaja , valikus teenistuses teenistuja, ka lapsed)
VALDUSE LIIGID
Otsene ja kaudne valdus (vt § 33)
Otsene valdus – valdajal on tegelik võim asja üle
Kaudne valdus - valdusvahendussuhte olemasolu, otsene valdaja peab tunnustama kaudset valdajat kui tugevama õigusliku seisundiga ülemvaldajat, see suhe peab olema ajutine, kaudsele valdajale peab kuuluma otsese valdaja suhtes väljanõudmisõigus. Kaudne valdus võib olla ka astmeline.
KOHTULAHEND : 3-2-1-160-01
II. Oma – ja võõrvaldus (Saksa õiguses)
Omavaldaja valdab asja nagu see kuuluks talle omale (omanik, aga ka varas)
Võõrvaldaja – isik, kes valdab asja teise isiku eest
Määravaks ei ole mitte omand vaid tahteavaldus .
III. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus (§ 34)
Valdus on seaduslik, kui see rajaneb õiguslikul alusel nagu asjaõigus või võlaõigus . Valdus on reeglina seaduspäratu kui see rajaneb vägivallal, salatsemisel ja nn prekaariumil (valdust jätkatakse, hoolimata omaniku tahtest seda lõpetada).
IV. Heauskne ja pahauskne valdus (§ 35)

Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata .

Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.

Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. ,Omab tähtsust omandi kaitse nõuete osas ja heauskse omandamise juures.
KOHTULAHEND:3-2-1-127-04
V. Täis- ja osavaldus (Mõiste tuleneb AÕS §49)
Sõltuvalt sellest kas vallatakse tervet asja (täisvaldus) või piirdub valdus asja teatud reaalosaga (osavaldus)
Nt AÕS § 49 lubab osavaldust kaitsta üldiste valduse kaitse sätete alusel.
VI. Ainu- ja kaasvaldus (AÕS § 50)
Sõltuvalt sellest, kas asja vallatakse ühe isiku poolt või ühiselt mitme isiku poolt
Kaasvaldajad saavad asja vallata, kas tervikuna või reaalosade kaupa,mitte aga mõttelistes osades.
Kaasvaldust saab kaitsta kas 1 kaasvaldaja või kõik kaasvaldajad koos(AÕS § 50 lg 1)
Kaasvaldajate omavahelistes vaidlustes ei kohaldata valduse kaitse sätteid (AÕS § 50 lg 2)
VALDUSE TEKKIMINE JA LÕPPEMINE
Valduse omandamine (AÕS § 36)

• Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis tegelikku võimu võimaldavad.
  
• Reeglina tekib valdus asja üleandmisega, samuti hõivamisega, leiu teel, pärimisega jne.
  
• Valduse omandamiseks piisab ka ainult kokkuleppest, kui omandaja suudab ilma raskusteta teostada asja üle tegelikku võimu (nt tarastamata maatükkide valduse üleandmine )
  
• Isoleeritud asjade puhul piisab valduse üleandmiseks valduse teostamise abinõude üleandmisest (maja võtmed nt).
  
• Kokkulepet käsitletakse tehinguna ja sellepärast on vajalik teovõime . Esindamine on ka võimalik.
  

Kaudne valdus tekib (§ 37) sel teel, et senine otsene valdaja saab kaudseks valdajaks, kui ta annab otsese valduse üle teisele isikule, kuid lepib temaga kokku õigussuhtes, millega üleandjale luuakse kaudne valdus.

• Kaudne valdus võib tekkida ka siis kui senine otsene valdaja säilitab oma valduse, kuid astub teise isikuga õigussuhtesse, millega teine isik saab kaudse valduse.
  
• Kaudne valdus võib tekkida ka kui võõrandamisel jääb asi kolmanda isiku kasutusse. Kaudse valduse üleandmine toimub väljanõudeõiguse loovutamisega.
  
• Õiguse puudumisel või loovutamise tühisuse korral kaudsevalduse omandamist ei toimu.
  
• Kaudne valdus läheb üle ka siis kui seda loonud õigussuhe ja väljanõudeõigus lähevad üle seaduse alusel
  

Valdus läheb üle pärijale (§ 38)

• See ei sõltu pärija teadmisest et ta on pärija, ega pärandi vastuvõtust ega ka faktilise võimu olemasolust.
  
• Pärija saab sellega valduse kaitse õiguse.
  
• Selline valdus ka kohustab, nt kui keegi saab viga majast kukkunud asja tõttu, siis pärija vastutab kuna ta oli saanud valdajaks.
  
• Norm toimib ainult sellises süsteemis, kus pärandi avamisel läheb omandiõigus automaatselt üle pärijatele ning pärandist tuleb eraldi toiminguga loobuda (ka Eestis)
  

§ 39. Valduse lõppemine

Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil.

Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta.bKOHTULAHEND: 3-2-1-46-09
VALDUSE KAITSE
Valduse kaitseks 2 instrumenti:
1. Omaabi (§ 41)
2. Kohtulike nõuete (valduse 2. kaitse hagide)esitamise võimalus (§ 44 ja 45)

• Eesmärgiks on õigusrahu tagamine
  
• Ka on omanikule lihtsam võimalus
  

§ 40. Omavoli ja omavoliline valdus

Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu.

Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduserikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline.

Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus , kui on alust karta selle täideviimist.

Omavolilise valduse tagajärgede eest vastutab ka selle valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis.
Omavoli on igasugune valdaja nõusolekuta valduse rikkumine või äravõtmine

• Nõuab inimese tegevust kuid ei eelda süüdivust ( teostaja võib ollaka nt laps või vaimuhaige)
  
• omavoli ei välista ka selle teostaja heausksus
  
• Ei seisne mitte ainult füüsilistes rünnetes, ka vaimsed ründed (ntvalduse suuline mittetunnustamine)
  
• Ei pea olema teostatud üksnes jõuga, võib olla ka salaja
  
• Omavoliga ei ole tegemist kui seadus valduse äravõtmist võirikkumist erandina lubab, nt hädakaitse, hädaseisund
  

§ 41. Omaabi

Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta,ületamata seejuures hädakaitse piire .

Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga , on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta.

Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta.

Käesolevas paragrahvis sätestatud valdaja õigust omaabile võib kasutada ka § 33 3. lõikes nimetatud isik
Omaabi puhul on tegemist hädakaitse erijuhuga, valduse kohtuvälise kaitsega . Lisaks omavoli tõrjumise õigusele on valdajal õigus taas asi oma valdusse saada.
Vallasasjade puhul võib valdaja, kui omavoli teostus vägivalla abil või salaja, selle tagasi võtta kui ta tabas omavoli tarvitaja teolt või jälitas vahetult peale teo toimepanekut. Tagasivõtmist ei või teha hiljem, peale teost teada saamist.
Kinnisasjade puhul on omavoli teostumisel vägivalla abil või salaja valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Ka siin peab eemaldamine toimuma kohe – erandina lubatud abi kutsumine
AÕS § 42. Otsimisõigus
Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud.
Kinnisasja valdajal on õigus nõuda asja otsimisest ja äraviimisest tekkinud kahju hüvitamist . Kui on alust eeldada kahju tekkimist, on kinnisasja valdajal õigus tagatise saamiseni keelduda loa andmisest asja otsida või ära viia.
Keeldumine ei ole lubatud, kui viivitamine on ohtlik.
Valduse kaitse nõuded
§ 44 Valduse rikkumisest tulenev nõue
§ 45 Valduse äravõtmisest tulenev nõue
On nn possesioorsed ehk valduslikud nõuded, põhinevad valdusel – ei ole seotud õigusega sellele. Saavad kasutada omaniku kõrval ka valdajad, kes ei saa toetuda omandiõigusele (üürnikud, rentnikud jne)
Valdusnõudega võib kaasas käia ka võlaõiguslik kahju hüvitamise nõue.
§ 44. Valduse rikkumisest tulenev nõue

Valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist.

Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on rikkuja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja omandatud ühe aasta jooksul enne rikkumist.
Rikkumise kõrvaldamine tähendab kestva füüsilise kitsenduse korral rikkumise allika kõrvaldamist, et sellest enam kitsendusi tekkida ei saaks.

• Edasiste rikkumiste ärahoidmisele suunatud nõude esitamiseks nõutav vähemalt kordumise oht.
  
• Nõuet ei rahuldata kui nõudja valdus on rikkuja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja nõudja valdus oli omandatud ühe aasta jooksul enne rikkumist.
  
• Nõudja peab tõendama oma valduse, rikkumise ja rikkuja isiku, edasistest rikkumistest hoidumise nõude korral ka rikkumiste kordumise ohu.
  

KOHTULAHEND:3-2-1-154-01
§ 45. Valduse äravõtmisest tulenev nõue
(1) Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja.
(2) Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on äravõtja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja on omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist.

• Kui omavoli on lõpule viidud ja sellega valdus omandatud, kuulub senisele valdajale õigus nõuda oma valduse taastamist ja sellest tulenenud kahju hüvitamist võlaõiguslikul alusel ja vajadusel panna see nõue maksma ka kohtu kaudu.
  
• Valduse äravõtja tahtlus ei ole oluline.
  
• Nõue on suunatud eelkõige varasema valduse taastamisele, mitte aga asja endise seisundi taastamisele.
  
• Nõudja peab tõendama valduse äravõtmise, selle ilma tema tahteta, kostja valduse, kahju tekkimisel kahju olemasolu ja kostja süü selles. KOHTULAHEND: 3-2-1-85-07;3-2-1-83-09
  

Valdaja vastuväited

tõendada omavoli puudumist ja rikkumisetalumise kohustust.

eelnev valdus oli rikkuja suhtes omavoliline ja see valdus on omandatud ühe aasta kestel enne selle äravõtmist.

Rikkuja võib viidata ka nõude esitamise tähtaja lõppemisele.
Valduse kaitse nõuded lõppevad 1 aasta jooksul valduse rikkumisest või äravõtmisest alates, kui selle aja jooksul hagi ei esitatud.

• Tähtaeg hakkab kulgema koos omavoliga.
  
• Tähtaja kulgemine ei sõltu hageja teadmisest omavolist.
  
• Rikkumise kordumisel hakkab iga kord kulgema uus aegumistähtaeg.
  
• Tähtaja kulg katkeb valdushagi esitamisega.
  

Kaudse valdaja õigused valduse kaitsel (§ 47)

• Kaudsel valdajal on valduse kaitse õigused kui otsese valdaja vastu tarvitatakse omavoli.
  
• Kui valduse rikkumine toimub otsese valdaja nõusolekul, siis ei ole õigust
  
• Kaudse valdaja nõue suunatud valduse taastamisele otsesele valdajale.
  
• kui otsene valdaja ei saa või ei taha valdust taastada, võib kaudne valdaja nõuda valduse üleandmist endale.
  
• Kaudsele valdajale ei kuulu omaabiõigused
  

§ 49. Osavalduse kaitse
Isik, kes valdab asja reaalosa , võib selle osa valdust kaitsta §-des 40–48 sätestatud korras.
§ 50. Kaasvalduse kaitse

Kui mitu isikut valdab asja ühiselt (kaasvaldus), võib iga kaasvaldaja või kaasvaldajad ühiselt kaitsta valdust §-des 40–48 sätestatud korras.

Kaasvaldajate vahelises vaidluses valduse kasutamisõiguse ulatuse üle ei kohaldata valduse kaitse sätteid.