VALDUS (0)

VALDUS
Valduse mõiste AÕS § 32:
Valdus on tegelik võim asja üle (omand on täielik õiguslik võim asja üle) Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.
Omanikul ei ole alati tegelikku võimu asja üle, asi võib olla mõne teise isiku valduses.
Valdus on puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata sellest, kas valdajal on selleks õigus või mitte (ka varas on valdaja).
Tegelik võim asja üle – võimalus asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada
Üheaegselt peavad olema täidetud järgmised tingimused:

Ruumilise suhte olemasolu – asjaga füüsilise puutumuse olemasolu (tuleb tõlgendada laiendavalt)

Ruumilise suhte teatud ajaline kestus – tegelik võim peab olema suunatud pikemale ajale (ajutine side ei tähenda veel valdust)

Asjale mõju avaldamise ja asjalt teiste isikute mõjuavalduste kõrvaldamise võimalus

Tahte avaldamine valduseks ( animus possidendi)
Valdus ei ole lihtsalt fakt, vaid ka isiku teatud õiguslikult reguleeritud suhe asjasse.

• Valduse esemeks võivad olla nii asjad, loomad kui ka asjade reaalosad, mitte aga mõttelised osad ja õigused.
  

Valduse ( possessio ) eristamine ja kaitsmine on vajalik, sest:

Valduse kaitse on omanikule lihtsama kaitse võimaldamiseks – puudub kohustus omandiõigust tõendada

Annab võimaluse kaitsta valdust ka mitteomanikust valdajale

Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes – eesmärgiks on nn välise rahu säilitamine (vägivalla vältimine ).
Valduse funktsioonid
Signaalfunktsioon – valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu (AÕS § 90- valdaja omandi eeldus) ja näitab vallasomandi üleminekut (AÕS § 92 - vallasomandi tekkimine üleandmisega, § 96 lg 1 -vallasomandi tekkimine hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. jne)
Kaitsefunktsioon – valduse kaitse omaabi , otsimisõiguse ja valduse kaitse hagi kaudu (AÕS § 40-50) Valdajat kaitstakse eelkõige valduse äravõtmise ja rikkumise vastu.
Kontinuiteedifunktsioon - valdus on vallasomandi tekkimise aluseks näiteks igamise või leiu teel.
Valdaja mõiste AÕS § 33
Valdaja on isik kelle tegeliku võimu all asi on
Eristatakse:
1. Otsene valdaja – valdab asja rendi-, üüri-, pandi- vms suhte alusel.
2. Kaudne valdaja - kes ise faktilist võimu asja üle ei teosta, kuid kellel on faktilise võimu teostajaga selline õigussuhe , mille kohaselt on asja ajutisse valdamise õigus antud teisele isikule. See õigus peab olema ajutine ja ajaliselt piiratud. Kaudsel valdajal puudub faktiline võim asja üle (nt üürileandja )
Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduse kohaselt tema majapidamises või ettevõttes (nt ettevõtte töötaja , valikus teenistuses teenistuja, ka lapsed)
VALDUSE LIIGID
Otsene ja kaudne valdus (vt § 33)
Otsene valdus – valdajal on tegelik võim asja üle
Kaudne valdus - valdusvahendussuhte olemasolu, otsene valdaja peab tunnustama kaudset valdajat kui tugevama õigusliku seisundiga ülemvaldajat, see suhe peab olema ajutine, kaudsele valdajale peab kuuluma otsese valdaja suhtes väljanõudmisõigus. Kaudne valdus