Sularahata arveldused(5) · Ettevõtted teevad makseid ka makse- ja krediitkaartidega või võtavad vajadusel välja sularaha.Kaartide kasutamine määratakse enamasti ettevõtte juhatuse poolt. Kaartide kasutamise kohta esitatakse raamatupidamisele teostatud maksete kohta kuludokumendid. · Kaardimaksete kohta trükitakse pangast kaardi-maksete aruanne.Selle võrdlemisel konto vv-ga ilmneb vahe (~1,85%), mis pank võtab teenustasuna raha laekumisel. Arvestusvaluuta (1) · Tehingute arvestusvaluuta on vääring, milles peetakse jooksvat arvestust ettevõtte majandustehingute üle (kõiki muid vääringuid loetakse antud ettevõtte jaoks välisvaluutadeks). Arvestusvaluutaks tuleb valida ettevõtte põhilise majanduskeskkonna valuuta (vt RTJ 1) Arvestusvaluuta (2) Ettevõtte põhilise majanduskeskkonna valuuta määramisel tuleb eelkõige võtta arvesse järgmisi aspekte (IAS 21.9):
jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on suhteliselt ebaoluline
RTJ 1 § 88 ütleb, et aruannete esitusvaluuta on vääring, milles ettevõte koostab ja esitab oma aruandeid. Vastavalt raamatupidamise seaduse paragrahvile 15 koostatakse ja esitatakse raamatupidamise aastaaruanne Eestis ametlikult kehtivas vääringus. Seega raamatupidamise seaduse kohaselt koostatud aruande esitusvaluutaks on Eestis ametlikult kehtiv vääring. Üldjuhul toimub ka Eesti ettevõtete majandustehingute jooksev arvestus Eestis ametlikult kehtivas vääringus (arvestusvaluuta), kuna selle vääringu kasutamine võimaldab kõige objektiivsemalt peegeldada Eesti majanduskeskkonnaga seotud riske (RTJ 1 § 89). Arvestusvaluuta Tehingute arvestusvaluuta on vääring, milles peetakse jooksvat arvestust ettevõtte majandus- tehingute üle (kõiki muid vääringuid loetakse antud ettevõtte jaoks välisvaluutadeks). Arvestus- 8
a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro (kuni 31.detsembrini 2010 Eesti kroon). Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid). Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva seisuga ümber eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid).
annaabi.ee 
